Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-122-04 Otsuse kuupäev Tartu, 16. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Risto Roosaare hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/679/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Risto Roosaare kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega Risto Roosaare hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks täitemenetluses 15. juulil 2002. a toimunud Risto Roosaarele ja Mai Aasavile kuulunud Tallinnas XXXXXXXX XX-XX asuva korteri enampakkumine.
3.Mõista Reet Vokilt ja Mai Aasavilt Risto Roosaare kasuks solidaarselt välja R. Roosaare poolt Tallinna Linnakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 120 krooni ning õigusabikulud 8 500 krooni.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada R. Roosaarele Kalver Agu poolt 13. juulil 2004. a R. Roosaare kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Risto Roosaar esitas 12. märtsil 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi kohtutäitur Reet Voki vastu ja palus tunnistada kehtetuks 15. juulil 2002. a toimunud R. Roosaare ja Mai Aasavi kaasomandisse kuuluva vallasasjast korteri, mis asub Tallinnas XXXXXXXX XX-XX (edaspidi: korter), enampakkumine täitemenetluses. Tallinna Linnakohtu 2. juuni 2003. a määrusega kaasati teise kostjana menetlusse M. Aasav.
2.Hagi kohaselt müüs kohtutäitur R. Vokk hagejale pooles mõttelises osas kuulunud korteri 15. juulil 2002. a. Enampakkumine toimus Tallinna Linnakohtu 26. aprilli 2002. a kohtuotsuse alusel, millega rahuldati M. Aasavi hagi ja lõpetati tema ja hageja kaasomand korterile kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Täitemenetlus algatati M. Aasavi avalduse alusel. Korter kui vallasasi müüdi enampakkumisel 170 000 krooni eest M. Aasavile. Hagiavalduse kohaselt rikuti enampakkumisel selle olulisi tingimusi. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat täitemenetluse alustamisest ega selgitanud hagejale tema õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat vallasvara arestimisest ega enampakkumise toimumisest. Oma rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil Tallinn, XXXXXXXXXX XX-X ei ole hageja saanud ühtegi teadet ega täitekutset. Lisaks viibis hageja enampakkumise ajal töökohustuste tõttu Tivoli tuuril Pärnus, Kuressaares ja Haapsalus. Hageja leidis ka, et korter müüdi turuhinnast (450 000 krooni) madalama hinnaga ning ta ei saanud oma omandi võõrandamise eest õiglast tasu.
3.Vastustes hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud.
R. Vokk leidis, et enampakkumise läbiviimisel ei rikutud selle olulisi tingimusi. Kohtutäitur edastas teate enampakkumise toimumise kohta võlgniku tegelikku elukohta aadressil XXXXXXXX XX-XX ning enampakkumise läbiviimise kohta avaldati 13. juunil 2002. a teade väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Hageja palus 23. augusti 2002. a kaebusega tühistada korteri arestimise akti, kuid kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning kohus jättis hageja kaebuse täituri otsuse peale läbi vaatamata. Kohtutäitur juhtis tähelepanu ka asjaolule, et käesolevaks ajaks on tekkinud korteriomand. M. Aasavi vastuse kohaselt soovis hageja kaasomandis olevat korterit edasi kasutada ja enampakkumisest eemale jääda. Hageja elas tegelikult aadressil XXXXXXXX XX-XX ning sama aadressi märkis hageja ka kohtudokumentidesse. Enampakkumise alghind on hind, mis oli kaasomandi lõpetamise hagiavalduses.
4.Tallinna Linnakohtu 9. märtsi 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 647 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, sest kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus leidis, et hagejale saadeti 30. mail 2002. a täitekutse, milles teda teavitati täitemenetluse algatamisest ning kohustati ilmuma kohtutäituri büroosse 7. juunil 2002. a. Hageja kutsel märgitud ajal kohtutäituri juurde ei ilmunud ning täitur kutsus ta välja 13. juunil 2002. a väljaande "Ametlikud Teadaanded" kaudu. Enampakkumise läbiviimisest teatas täitur hagejale kirjaga 8. juulil 2002. a ning enampakkumise teade avaldati ka 3. juulil 2002. a väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Kõik kutsed ja teated saadeti hagejale aadressil XXXXXXXX XX-XX. Kohus leidis, et kohtukutse edastamise eesmärk on kutses sisalduva informatsiooni teatavaks tegemine adressaadile ning selleks tuleb kutse saata isiku tegelikku teadaolevasse elukohta. Tunnistaja Tatjana Lobova ütlustega on tõendatud, et hageja elas 2002. a aadressil XXXXXXXX XX-XX. Kohtutäitur edastas täitekutse kooskõlas TMS § 291 lg-ga 1. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et täitekutsed saab lugeda kätteantuks ainult juhul, kui need on kätte antud allkirja vastu. Hagejal oli reaalselt võimalik täitekutsed ja teated kätte saada ning seda ei takistanud ka tema kodust eemalviibimine 2002. a suvel. Hagejal oli soovi korral võimalik viibida enampakkumise läbiviimise juures. Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 64 lg-t 1, mille järgi on vara alghinnaks enampakkumisel arestimisaktis märgitud hind. Arestimisaktis on hinnaks märgitud 170 000 krooni ja see summa oli määratud ka alghinnaks korteri enampakkumisel. Asjaolu, kas vara arestimisel määrati korteri hind kooskõlas seadusega, ei oma selles vaidluses tähtsust. Arestimisaktis märgitud vara hinna vaidlustamisel on Tallinna Linnakohus jätnud 11. märtsil 2003. a hageja kaebuse kohtutäituri otsusele läbi vaatamata ning hageja seda kohtulahendit ei vaidlustanud. Käesoleval ajal on M. Aasav ja R. Roosaar kantud korteri omanikena kinnistusraamatusse. Korteriomandi moodustamine ei välista hageja õigust nõuda vallasasjana müüdud korteri enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
5.Hageja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et kohtutäitur ei rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja õigusi ei rikutud sellega, et täitekutseid ei saadetud hageja registrijärgsele aadressile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Linnakohus tuvastas, et hageja tegelikuks elukohaks oli 2002. a Tallinn, XXXXXXXX XX-XX ja hageja pole seda väidet ümber lükanud. Kohtutäitur kutsus hagejat enda juurde ka teatega väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Seega tegi kohtutäitur kõik endast oleneva, et edastada võlgnikule info enampakkumise toimumise kohta. Enampakkumise aeg ja koht tehti samuti teatavaks väljaandes "Ametlikud Teadaanded" ning sellega oli hagejal võimalik tutvuda ka töölähetuses viibides. Kohtutäitur kasutas seaduses sätestatud võimalust edastada isiku jaoks oluline teave avalikkuse kaudu, kui kutsete kätteandmine teisel viisil ei olnud võimalik. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kohtutäitur oleks rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid korteri alghinna määramisel. Enampakkumise toimumise ajal oli korter vallasvara ning seega on ebaõige hageja väide, et kuna tehti toiminguid korteriomandi kinnistamiseks, ei oleks kohtutäitur tohtinud korterit müüa. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et enampakkumise läbiviimisel oleks rikutud hageja põhiseadusest (PS) tulenevaid õigusi.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on TMS § 647 põhiseadusega vastuolus, sest see võimaldab isiku omandi sundvõõrandamist ebaõiglase hinna eest. Ringkonnakohus rikkus PS §-des 13 ja 32 sätestatud põhimõtteid. Samuti jäeti hageja ilma PS §-dest 22 ja 24 tulenevast õigusest olla enda asjas ära kuulatud. Täitekutsete kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-t 1, § 229 lg-t 2, § 231, § 171 lg-t 1 ja § 319 lg-t 1. Kohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ega vastanud apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 95, sest ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Hageja esitas ka kohtukulude nimekirja ja palus selle alusel välja mõista 32 120 krooni.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele ei pidanud kostja M. Aasav kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue otsuse ja esitatud hagi rahuldada.
10.Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur saatis 30. mail 2002. a esmase täitekutse aadressil Tallinn, XXXXXXXX XX-XX. Seejärel kutsus täitur 13. juunil 2002. a hageja enda juurde ka väljaande "Ametlikud Teadaanded" kaudu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodud viisil esmase täitekutse saatmine oli kooskõlas seadusega. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur
pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kolleegium jääb oma 29. jaanuari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42) ja 10. juuni 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 (RT III 2003, 22, 225) väljendatud arvamuse juurde, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Seejuures juhib kolleegium TsMS §-de 28-30 tõlgendamise osas tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2004. a määrusele asjas nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219).
11.Kui võlgnik ei ilmu esmase täitekutse peale kohtutäituri juurde või kui tema viibimiskohta ei teata, kohaldatakse TMS § 291 lg-d 2-5, st kohtutäitur võib avaldada kutse väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Kolleegium on arvamusel, et esmase täitekutse avaldamisele väljaandes "Ametlikud Teadaanded" põhjusel, et võlgniku viibimiskohta ei teata, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saanud esmast täitekutset kätte anda muul TsMS-s kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Seega on esmase täitekutse avaldamisega kätteandmise aluseks mh see, et registris ei ole andmeid võlgniku aadressi kohta või et võlgnik ei ela registris märgitud aadressil (TsMS § 27 lg 1). Selleks peab täiturile olema esitatud registritõend ning politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõend, et neile on võlgniku tegelik viibimiskoht teadmata (TsMS § 27 lg 2). Kolleegium juhib seejuures tähelepanu oma 26. novembri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja 3. juuni 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) väljendatud seisukohtadele. Nimetatud lahenditest tulenevalt võib kutset ajalehekuulutuse kaudu kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud ning et enne kuulutuse avaldamist peab kohtutäitur ise tegema mõistlikult võimalikke täiendavaid toiminguid, et leida andmeid võlgniku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib põhjendatuks lugeda menetlusdokumendi kätteantuks lugemise selle avaldamisega väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vastavalt TMS § 291 lg-le 5.
12.Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lgs 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Enampakkumisest teavitamist TMS § 291 lg 1 alusel on kolleegium analüüsinud oma 17. mai 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17, 186) ja 29. jaanuari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42). Kolleegium jagab eeltoodud lahendites esitatud seisukohta, et enampakkumisest teavitamiseks piisab, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaoleval võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil.
13.Käesoleval juhul ei ole esmast täitekutset edastatud hagejale TMS § 29 lg-s 1, § 291 lg-s 2 ja TsMS § 27 lg-tes 1-3 sätestatut järgides. Küll on hagejat vaidlustatavast täitetoimingust
(enampakkumine) teavitatud iseenesest kooskõlas TMS §-s 291 sätestatuga. Samas ei ole kohtud tuvastanud, et hageja oli enampakkumisest tegelikult teadlik. Kolleegiumi arvates ei saa lugeda konkreetsest täitetoimingust iseenesest korrektset teavitamist piisavaks, kui võlgnikku ei ole täitemenetlusest tervikuna teavitatud. Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks ongi nimelt see, et esmane täitekutse on edastatud kohtukutse kätteandmiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. TMS § 29 lgt 1 ja § 291 koostoimes tõlgendades asub kolleegium seisukohale, et ka hilisemate täitetoimingute kehtivuse formaalseks eelduseks piisab TMS § 291 järgimisest üksnes juhul, kui esmane täitekutse on seaduse kohaselt teatavaks tehtud või kui muul viisil on tuvastatud, et võlgnik oli sel ajal, kui talle edastati täitetoimingu kohta täitekutse TMS § 291 järgi, täitemenetlusest muul viisil teadlik. Kui seda ei ole tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist rikkumist tuleb lugeda TMS § 647 kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Kolleegiumi arvates kehtib eelnev ka täitetoimingust teatamisele TMS § 291 lg 2 järgi. Seega on üldjuhul hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande "Ametlikud Teadaanded" vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
14.Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 95, § 227 lg-t 1, § 231 ega § 319 lg-t 1. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi ega analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. TsMS § 353 lg 3 kohaselt puudub Riigikohtul õigus asjas ise tõendeid hinnata. Samuti ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-t 2, kui rajas kohtuotsuse muuhulgas kohtutäitur K. Leppiku kirjale, mida vastustaja ei olnud esile toonud. Kõnealuse kirja on vastustaja esitanud Tallinna Linnakohtu otsuse nr 2/3/22-8541/00 täitmist kajastava täitetoimiku materjalide koosseisus. Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatori väide TsMS § 171 lg 1 rikkumisest.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud täitemenetlusest ja täitetoimingutest teatamise kohta, kuid andnud neile väära õigusliku hinnangu. TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse norme ei ole ringkonnakohus rikkunud. Seetõttu leiab kolleegium, et saab TsMS § 362 p 5 alusel ise hagi rahuldada ja enampakkumise kehtetuks tunnistada.
16.Kassatsioonkaebuse väide TMS § 647 vastuolust põhiseadusega ei ole asjassepuutuv. Selles vaidluses on otsustava tähendusega asjaolu, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi. Hagi lahendamiseks tuli kohtul hinnata, kas täitetoimingu (enampakkumine) läbiviimine oli kooskõlas TMS § 29 lg-ga 1, § 291 lg-ga 1 ja § 64 lg-ga 1.
17.Kolleegium märgib täiendavalt, et nõustub kohtute seisukohaga, mille järgi ei välista vallasasjast korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist asjaolu, et hiljem on moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Kolleegium juhib seejuures tähelepanu ka asjaolule, et korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
18.Kolleegium muudab vastavalt TsMS § 60 lg-le 11 ka kohtukulude jaotust. Kolleegiumi arvates tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista alama astme kohtutes tasutud riigilõiv 120 krooni. Hageja on kohtukulude nimekirja järgi kandnud menetluses õigusabikuluna Tallinna Linnakohtus 11 800 krooni, Tallinna Ringkonnakohtus 8 260 krooni ja Riigikohtus 11 800 krooni. Kolleegium ei saa arvestada hageja poolt kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid, kuna vastavalt TsMS § 61 lg-le 1 mõistetakse teiselt poolelt välja vaid tema esindaja osutatud õigusabi kulud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kassatsioonkaebuse isiklikult. Lisaks võib TsMS § 85 lg 2 kohaselt esindaja Riigikohtus olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat. Kassatsioonkaebuse kohaselt koostas selle aga K. Agu, kes ei ole vandeadvokaat ja temale tehtud kulutusi ei hüvitataks kassatsioonimenetluses ka sel põhjusel. Linnakohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest leiab kolleegium asja keerukust ja tähendust arvestades olevat põhjendatud ja vajalik välja mõista kostjatelt kokku 8 500 krooni. L. Laarmaa, H. Jõks, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.