23. detsember 2016, Tallinn, kohtu kantselei kaudu 2-15-18647
Tsiviilasja number Tsiviilasi
KP hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse, PLACET GROUP OÜ, Korteriühistu Kuunar ja Eurocar OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/7137 ja 022/2012/4503
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 15. septembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
KP apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): KP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Kostja II (vastustaja II): PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Riho Siil Kostja III (vastustaja III): Korteriühistu Kuunar (registrikood 80089698), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja IV (vastustaja IV): Eurocar OÜ (registrikood 12724594), seaduslik esindaja RV
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 15. septembri 2016 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta apellandi KP kanda. Rahuldada vastustaja PLACET GROUP OÜ ja vastustaja Korteriühistu Kuunar taotlused määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Mõista välja KP-lt (isikukood XXXXXXXXXX) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) kasuks 90 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja Korteriühistu Kuunar (registrikood 80089698) kasuks 726 eurot (sisaldab käibemaksu).
Mõista apellandilt KP Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv 300 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja sellelt tuleb maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada Riigikohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.KP (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I), PLACET GROUP OÜ (kostja II), Korteriühistu Kuunar (kostja III) ja Eurocar OÜ (kostja IV) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks enampakkumine täiteasjades nr 022/2011/7137 ja 022/2012/4503 ning kohustada kostjat IV andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 4781802 kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne kostja IV omandiõiguse kohta ning uue kandega kanda hageja kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga Mereranna tee 6-73, Haabneeme alevik, Viimsi vald (edaspidi „vaidlusalune korteriomand“) omanikuna. Hageja leidis, et 10. novembril 2015 toimunud enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: hageja suhtes algatati 3. oktoobril 2011 kostja II avalduse ja Pärnu Maakohtu
28.septembri 2011 otsuse nr 2-11-16987 alusel täitemenetlus nr 022/2011/7137. Nõude sisu oli võlgnevus 508,09 eurot; 13. jaanuaril 2012 seadis kostja I sel ajal hagejale kuulunud vaidlusalusele korteriomandile keelumärke selle käsutamise keelamiseks kostja II kasuks. Hageja tasus kostja II nõude täies ulatuses 4. novembril 2015; hageja suhtes algatati 15. juunil 2012 kostja III avalduse ja Pärnus Maakohtu 17. mai 2012 otsuse nr 2-12-8106 alusel täitemenetlus nr 022/2012/4503. Nõude sisu oli võlgnevus 6 538,36 eurot. Nimetatud täitemenetluses vaidlusalusele korteriomandile keelumärget seatud ei ole;
2 (8)
10. novembril 2015 toimus täiteasjades nr 022/2011/7137 ja 022/2012/4503 vaidlusaluse korteriomandi enampakkumine alghinnaga 3 000 eurot. Ainsa pakkumise tegi kostja IV hinnaga 3 000 eurot; hageja korteriomandi enampakkumisel ei osalenud; 12. novembril 2015 koostati enampakkumise akt; hagejale 5. oktoobri 2015 arestimise akti ja enampakkumise toimumise kohta teadet ei edastatud ja kätte ei toimetatud. Kohtutäituri büroo edastas 12. oktoobri 2015 akti valele e-posti aadressile (XXX) ja hagejal ei olnud kuidagi võimalik seda arestimisakti kätte saada.
2.Kostja I vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: vara ülevaatamise teate kättetoimetamisel avaldas hageja kostjale I e-posti aadressi XXX ja postiaadressi XXX ning andis nõusoleku dokumentide toimetamiseks antud aadressidele. Andmete muutumisest hageja kostjale I teada ei andnud; hageja suhtes oli enampakkumise läbiviimise kuupäeva seisuga algatatud kokku neli täitemenetlust ning kõik võlausaldajad avaldasid soovi sissenõude pööramiseks hagejale kuulunud kinnisasjale. Seega oli hagejale kuuluva vara arestimine õigustatud ja õige. Kuna hageja viibis 11. juulil 2014 vaidlusaluse korteriomandi ülevaatamise juures, siis oli ta hiljemalt sellest ajast teadlik sellele sissenõude pööramise soovist; arvestades täitemenetluste algatamise aega oli hagejal piisavalt aega võlgnevuste vabatahtlikuks tasumiseks ja lahenduste otsimiseks. Lisaks ei ole hageja suutnud täita menetluse kestel sõlmitud kokkuleppeid ja pidevalt suurenes ka kommunaalvõlg.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja leidis, et enampakkumine viidi läbi korrektselt ja seaduspäraselt.
4.Kostja III vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja käitumine on pahatahtlik. Hageja võlgnevus korteriühistu ees on suur ning suureneb veelgi.
5.Kostja IV hagi ei tunnistanud, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: arestimisakt edastati hageja meiliaadressile, mille hageja ise allkirja vastu kohtutäiturile andis; hageja oli teadlik enampakkumise toimumisest, kuna kostja IV suhtles hagejaga mõned päevad enne enampakkumise lõppu telefonitsi; hageja oleks saanud osaleda enampakkumise protsessis ka ilma enampakkumisel osalemiseta, tasudes võlgnevused kuni enampakkumise lõpuni.
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis välja hagejalt Eesti Vabariigi kasuks hagi ja selle tagamise taotluse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 350 eurot ning sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud.
7.Maakohus leidis, et puuduvad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatud alused 10. novembril 2015 täiteasjas nr 022/2011/7137 toimunud kinnisasja müügi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
8.Maakohus tuvastas, et kostja I algatas täitemenetluse hageja suhtes nii kostja II avalduse kui ka kostja III avalduse ja vastavate täitedokumentide alusel. Lisaks on kohtutäiturid Priit Petter ja Kaire Põlts nende menetluses olevate täiteasjadega ühinenud täiteasjaga nr 022/2011/7137. 3 (8)
TMS § 149 lg 1 järgi, kui ühe täituri käes on täitmisel ühe võlgniku suhtes kahe erineva sissenõudja avaldused, ei pea mõlemas täiteasjas eraldi koostama arestimisakte. Kohustuslik on küll hiljem alustatud täiteasjas täitmisteate koostamine ning võlgnikule kättetoimetamine, kuid kinnisasjale aresti seadmisel eraldi arestimisakte koostada ei ole sel juhul tarvilik. Kohtutäitur peab lihtsalt arestimisaktis fikseerima lisandunud sissenõudja. Samuti ei ole otstarbekas vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate täiteasjade ühinemise otsuseid, kuivõrd nendes peaks täitur esitama iseendale avalduse täitemenetlusega ühinemiseks ning ise otsustama ka ühinemise üle ning ise vormistama ühinemisotsuse. See ei oleks kooskõlas menetlusökonoomika printsiibiga. Asjaolu, et täiteasjaga nr 022/2011/7137 raames oli varemgi tehtud kostja III avalduse alusel alustatud täiteasja menetlustoiminguid, nähtub 16. mai 2014 täitetoimingust (vara arestimine) teatamise aktis. Seega oli hageja juba varasemalt teadlik, et kostja I on ühendanud täiteasjad nr 022/2011/7137 ja 022/2012/4503 ning täitemenetlus toimub asjana nr 022/2011/7137. Hageja ei toonud esile, et ta esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse vastuväitega, et täiteasjas nr 022/2011/7137 teatati muuhulgas ka täiteasjas nr 022/2012/4503 tehtavast täitetoimingust. TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna 5. oktoobri 2015 arestimisaktis on korrektselt kajastatud kõik sissenõudjad ja nende nõuded, mille täitmise võimaldamiseks võlgniku vara on arestitud, siis ei ole enampakkumist läbi viidud tühise arestimisakti alusel.
9.Hageja märkis omakäeliselt 16. mai 2014 täitetoimingust teatamise akti kättetoimetamisel e-posti aadressiks, kuhu tuleb talle menetlusdokumendid edastada, XXX. Lisaks avaldas hageja, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil XXX ilma saatmiskinnitust tagastamata ning nõustus, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kostja I saatis 12. oktoobril 2015 hagejale teate vaidlusaluse korteriomandi arestimise ja arestimise akti koostamise kohta ning enampakkumise teate hageja avaldatud e-posti aadressile. Pole tõendatud ega põhistatud, et hagejal ei olnud võimalik arestimisakti sellelt e-posti aadressilt kätte saada. Seega on hagejale edastatud arestimisakt ja enampakkumise kuulutus kooskõlas TMS § 10 lg-tega 1 ja 2. Hageja ei tõendanud, et ta teavitas kostjat I uuest e-posti aadressist. Hageja küll väitis, et ta teavitas sellest kostjat I suuliselt, kuid olukorras, kus kostjale I oli juba antud nn „ametlik“ e-posti aadress, kuhu tuleb edastada olulised menetlusdokumendid, tulnuks hagejal teatada oma uuest meiliaadressist kostjat I kirjalikult taasesitatavas vormis. Lisaks nähtub kostja I väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust, et hagejale on täiteasjas nr 022/2011/7137 posti teel edastatud „kinnisasja arestimise akt, teade TM kohta, enampakkumise kuulutus“. Seega edastas kostja I hagejale arestimise akti ka hageja poolt avaldatus postiaadressil. Puudub alus eeldada, et kostja I ei ole väljuvate kirjade registreerimisraamatus märgitud kirju postiasutusele üle andnud. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jätkuvalt elab reaalselt korteris asukohaga XXX. See, kui tihti hageja oma postkasti kontrollib ja seal olevaid kirju vastu võtab või hoidub menetlusdokumentide vastuvõtmisest kõrvale, on tema enda riisiko. Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik temale kuuluva kinnisasja arestimisest ja täitetoimingu vaidlustamise korrast.
10.Kuna hagejale on arestimistakt kätte toimetatud, pidi ta olema oma õigustest teadlik. Seega oli hageja teadlik kinnisasja arestimise kui täitemenetluse tagamise meetme sisulisest poolest kui ka kaebeõiguse realiseerimise korrast, kuivõrd nimetatud informatsioon oli mainitud dokumentides kajastatud. 4 (8)
TMS normid ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib TMS § 10 lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil. Teade 3.–10. novembrini 2015 toimuvast enampakkumisest on
12.oktoobril 2015 edastatud hagejale tema enda avaldatud e-posti aadressile. Seega on hagejat enampakkumisest teavitatud enam kui üks kuu enne selle toimumist. Teade vara enampakkumise kohta vastab TMS § 153 nõuetele. Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 84 lg-s 3 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ja 10. novembril 2015 toimunud enampakkumine ei ole seetõttu kehtetu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esile toodud asjaolusid, tema väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks väidab apellant, et talle ei ole vaidlusaluse korteriomandi arestimisakti kätte toimetatud. Kostja I saatis akti hageja e-posti aadressil, mida hageja enam pikemat aega ei kasuta. Lisaks on hageja vahepealsel ajal suhelnud kohtutäituri büroo töötajaga teise e-posti aadressi kaudu ja ta ei pidanud aadressi muutusest eraldi teavitama. Arestimisakt tuli toimetada hagejale kätte järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kättetoimetamise reegleid. TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab dokumendi kättesaamist. Hageja ei ole arestimise akti kättesaamist kinnitanud. Tõendatud ei ole ka saatmine lihtkirjaga õigel aadressil. TMS § 75 lg 4 ja § 148 lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuna arestimisakti ei ole hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et ta on olulistest asjaoludest teavitatud ning arestimise akti kättetoimetamata jätmine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise olulises määras. Seega on enampakkumine viidud läbi tühise arestimisakti alusel. Teiseks ei ole hagejat nõuetekohaselt teavitatud enampakkumise läbiviimisest. Vastavalt TMS § 84 lg-le 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Avalike teadaannetesse või ajalehtedesse pandud enampakkumise kuulutamine ei võta kohtutäiturilt kohustust teavitada võlgnikku enampakkumise läbiviimisest, seda enam kui tegemist kinnisasja sundmüügiga, mis olulisel määral riivab võlgniku omandiõigust. Vastava nõude rikkumise tõttu ei olnud hagejale tagatud õigus viibida enampakkumise juures. Kolmanda väite kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud mitte ühtegi tõendit, vaid märkis vaidlustatud otsuse p-s 13, et on uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis. Sellega on kõrvale kaldutud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetest.
12.Kostja I, kostja II ja kostja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Kostja IV kaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5 (8)
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, sest puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5). Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, vaid märgib, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebuse esimene väide keskendub küsimusele, milliseid õigusnorme tuleb kohaldada hindamaks, kas kohtutäitur on arestimisakti hagejale kui võlgnikule kätte toimetanud. TMS § 10 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele TsMS-s menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 1 teine lause näeb võlgnikule ette võimaluse avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viis ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Viimati viidatud norm on erinorm, st selline säte, mis kuulub TMS § 10 lg 2 esimeses lauses nimetatud normistiku hulka, millest tuleneb teisiti. Seega ei pea kohtutäitur järgima TsMS kättetoimetamise sätteid olukorras, kus võlgnik on teinud TMS § 10 lg 1 teises lauses märgitud avalduse. Vaidlustamata asjaoludel on hageja ise avaldanud kostjale I nii e-posti aadressi kui ka postiaadressi. Sellisele avaldusele õigusliku tähenduse omistamisel puuduks mõte, kui kohtutäitur peaks ise kontrollima, kas võlgnik neid aadresse veel kasutab. Seega oli arestimisakti ja enampakkumise teate kättetoimetamiseks piisav, et kostja I saatis need hageja avaldatud aadressidel. Ringkonnakohus märgib, et sarnaselt TMS § 10 lg 1 teise lausega võimaldab ka TsMS 36. ptk lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks mitmel juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16811, p 12 teine lõik). Sarnast eesmärki täitemenetluse kiireks ja tõhusaks kulgemiseks järgib TMS § 10 lg 1 teine lause. Neil kaalutlustel on muu hulgas kohane lugeda kättetoimetatuks lihtkiri, mille kohtutäitur saadab võlgniku enda avaldatud aadressile. Maakohus ei ole sellise kirja saatmise tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
15.Teise väitega heidab hageja ette, et ta ei teadnud vaidlusalusest enampakkumisest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab seda lisaks maakohtu poolt vaidlustatud otsuses juba esitatud põhjendustele järgmiselt. Hageja 10. novembri 2015 e-kirjast kostjale III (II kd tl 102) nähtub, et hageja teadis kirja kirjutamise ajal eelseisvast enampakkumisest. Nimelt avaldas hageja kostjale I, et kui nemad omavahel saavad kokkuleppele, siis kostja I peatab enampakkumise. Samuti pöördus hageja
4.novembril 2015 kohtutäituri büroo töötaja poole küsimusega, milles selgelt avaldas oma teadmist enampakkumisest (II kd tl 104). Hageja enda esitatud 2. novembri 2015 e-kirja järgi sai ta enampakkumisest teada juba enne selle kirja koostamist (II kd tl 120). Kuigi TMS § 84 lg 3 kohaselt koosmõjus TMS § 153 lg-ga 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist, siis ei tooks selle tähtaja rikkumine kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamist olukorras, kus võlgnik tegelikult teadis enampakkumisest enne selle toimumist (või vähemalt lõppemist). 6 (8)
TMS § 223 lg 1 näeb enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena ette enampakkumise olulise tingimuse rikkumise, aga ainuüksi TMS § 84 lg 4 mõtte järgi ei ole etteteatamise tähtaja järgimine alati oluline. Asjakohane ei ole hageja viide Riigikohtu 17. mai 2001 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01, sest selles käsitleti olukorda, kus võlgnik enampakkumisest ei teadnud ega saanud seetõttu pakkumisel ka osaleda. Kuna käesoleval juhul hageja võlgnikuna enampakkumisest tegelikult teadis, siis on piisavalt järgitud Riigikohtu 29. jaanuari 2003 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 p-s 9 märgitud eesmärke: anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. Hageja ei toonud esile, mida ta oleks varasema teadasaamise korral teisiti teinud või kuidas saanud enampakkumist vältida. Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et kostja I saatis hagejale teate enampakkumise kuulutuse sisu kohta kohaselt, st õigel viisil ja tähtaegselt.
16.Ka kolmas apellatsiooniväide ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi maakohus ei ole iga tõendi puhul konkreetselt viidanud dokumendi nimetusele või selle asukohale toimikus (nt toimiku lehe numbri abil), on vaidlustatud otsusest siiski üheselt arusaadav, milliste tõendite põhjal maakohus asjaolud tuvastas ja millele oma järeldused rajas. TsMS § 442 lg-st 8 ei tulene, et kohus peaks iga arvestamata jäänud tõendi kohta esitama eraldi analüüsi ja põhjendused. Vaidlustatud otsuses on maakohus märkinud, et jätab arvestamata osa tõendeid seetõttu, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 järgi on selline otsustus lubatav.
17.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Nii sel kui ka TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad tema kanda ka apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seda teha kostjate menetluskulude nimekirjade järgi ja neist esitasid nimekirjad kostja II ja kostja III. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 1 t. See on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Samas ei ole apellatsiooniastmes võimalik välja mõista hagiavalduse analüüsile ja vastuse koostamisele ning kohtuistungil osalemisele kulunud ajakulu (kokku 2 t). Tegemist on esimese astme kohtus teostatud toimingutega, mille hüvitamiseks oleks tulnud esitada menetluskulude nimekiri maakohtule. Eelnevast tulenevalt on kostja II lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 1 t ulatuses. Kostja II juristist esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 90 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt e-maksuametist on kostja II alates
30.oktoobrist 2006 käibemaksukohuslane ja ta ei ole kinnitanud, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja III menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega tutvumisel ning vastuse koostamisel kokku 5,5 t. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, toimiku mahtu ning asjaolu, et kostja III lepinguline esindaja astus menetlusse alles ringkonnakohtus, on tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Kostja III esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja III kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 726 eurot ( = 5,5 × 110 + 20% käibemaks). Kostja III kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksuna käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad II ega III ei taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 7 (8)
18.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et hui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ja vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu (300 eurot) tasumise kohustusest. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179 lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist. TsMS § 179 lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Viidatud asutus võib lahendi TsMS § 179 lg 6 alusel sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri 30. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel 21. veebruaril 2013 sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.