Muud › Muud hagiasjad

21.03.2006 kohtutäitur ei selgitanud hagejale, et täitemenetlus on algatatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2006 otsuse alusel (TMS § 8). Vastupidist ei tõenda täitetoimikusse 014/2006/100 tehtud märge- puudub hageja esindaja allkiri (TMS § 34 lg 1 p 4). Hagejale ei toimetatud kätte enampakkumise teadet ja arestimise akti. XXX aadressi tegi hageja kohtutäiturile teatavaks alles 21.03.2006. Kullerfirmal, keda kohtutäitur kasutas teate hagejale kättetoimetamiseks, ei omanud tegevusluba. Enampakkumise kuulutuse avaldamisel ei järgitud nõudeid. Kuulutus avaldati trükive ioonis 16.03.2006, AT-s 15.03.2006 ja Kuldse Bö i võrguväljaandes 09.03.2006. Hagejal puuduvad andmed ostuhinna tasumise kohta. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kohtutäitur rikkus Tallinna Halduskohtu 25.04.2002 määrusega seatud käsutuskeeldu. Hageja loobub väitest, et kohtutäitur rikkus TMS § 46 lg 1 p 2, kuna tegemist on teise täiteasjaga. Menetluskulud, sh hageja lepingulise esindaja kulud, palub hageja panna kostjate kanda. Kostjate vastuväited

Kohtutäitur Katrin Velleti 06.06.2005 kinnistamisavalduse alusel seati käsutamise keelumärge. 17.02.2006 esitas nimetatud kohtutäitur avalduse keelumärke kustutamiseks. Isegi kui kustutamise avalduse ei oleks esitatud, ei oleks tegemist käsutuskeelu rikkumisega kuna täitemenetluses realiseeriti varem seatud hüpoteek. Enampakkumise toimumise ajaks täitemenetlus ei olnud peatatud. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud arestimise akti tühisuse väitele. Akt oli hagejale esitatud ja ta sai selle kätte. Hageja esitab kohtule teadlikult eksitavaid andmeid. 17.03.2006 esitas hageja kohtule enampakkumise peatamise taotluse. 21.02. ja 29.03.2006 esitas hageja kohtutäiturile teatised, kus viitab enampakkumise teatele. Järelikult sai ta enampakkumise teate ja arestimise akti kätte. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude hageja kanda jätmist.

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja, kes on täitemenetluse osaline tulenevalt TMS § 5, esitas hagi enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise motiivil. Hageja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt rikuti kohtu poolt seatud käsutamise keeldu, enampakkumisekuulutuse avaldamise korda, enampakkumisest hagejale teatamise kohustust. Enampakkumisest teatamise korda reguleerib TMS § 84. Viidatud paragrahvi 2.lõike kohaselt tuleb kuulutus avaldada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. Enampakkumise kuulutus avaldati kohtu poolt tuvastatu kohaselt Ametlikes Teadaannetes 15.03.2006 ja Kuldses Bö is (võrguväljaandes) 09.03.2006. Enampakkumine toimus 29.03.2006. Eelmärgitust tuleneb, et Ametlikes Teadaannetes ja Kuldses Bö is avaldati enampakkumise kuulutus TMS § 84 lg 2 korda järgides. Samas sätestab § 153 lg 2, et kinnisasja enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Arvestades enampakkumise kuulutuse avaldamise aega väljaandes Ametlikus Teadaanded, on ilmne, et kuulutuse avaldamise ja enampakkumise vaheline aeg ei ole vähemalt 15 päeva, vaid lühem. Kuldses Bö is avaldatud kuulutuse avaldamise ja enampakkumise vaheline aeg vastab TMS § 153 lõikes 2 sätestatud nõudele. TMS § 84 lg 2 on nimeliselt äramärgitud kuulutuse avaldamise kohana vaid väljaanne Ametlikud Teadaanded ja avalik arvutivõrk. Viidatud lõike 2.lause kohaselt tuleb üle 100 000 kroonise alghinna korral kuulutus avaldada ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Kuivõrd TMS § 84 lg 2 on nimetatud väljaandena, kus enampakkumise kuulutus peab olema avaldatud, väljaannet Ametlikud Teadaanded, asub kohus seisukohale, et just nimetatud väljaandes avaldamisel tuleb kindlasti järgida ka § 153 lõikes 2 sätestatut ning Ametlikes Teadaannetes kuulutuse avaldamise ja enampakkumise vaheline aeg pidanuks olema vähemalt 15 päeva. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et enampakkumise kuulutuse avaldamisel rikuti seaduses sätestatud korda ning sellest tulenevalt on enampakkumine § 223 lg 1 märgitud enampakkumise olulise tingimuse (TMS § 153 lg 2) rikkumise tõttu kehtetu. TMS § 84 lg 3 alusel tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 153 lg 2 2.lause kohaselt tuleb enampakkumise teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Hageja väidab, et talle enamapakkumise teadet kätte ei toimetatud. Kooskõlas TMS § 55 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kooskõlas TMS § 223 lg 1 taotleb hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist ka sel motiivil, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Hageja seisukoha kohaselt ei toimetatud talle kätte enampakkumise teadet ja vara arestimise akti (TMS § 10 lg 1), mis rikkus hageja § 222 lg 1 sätestatud õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-92-01 ja nr 3-2-1-7-03 asunud seisukohale, et TMS § 291 lg 1 (kehtivas TMS redaktsioonis § 24) alusel tuleb ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega (kehtivas redaktsioonis täitmisteade). Riigikohus märgib, et enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. Samas leidis Riigikohus, et sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase eluvõi asukoha aadressil. Hageja väidetel talle enampakkumise teadet ja arestimise akti kätte ei toimetatud. XXX aadressi teatas hageja kohtutäiturile alles 21.03.2006. Kohtutäitur leiab, et enampakkumise teade ja arestimise akt toimetati hagejale kätte kulleri poolt nende postkasti panemisega Sõpruse pst 19-4. Eelnevalt üritas kuller dokumente hagejale edastada 09.03.2006 kl 18.00, 10.03.2006 kl 12.10, kuid ei pääsenud sisse. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäituril puudus õigus LKF Kuller OÜ kullerteenuse kasutamiseks. Registrikaardil (tl 164) on LKF OÜ tegevusalana märgitud kuller- ja postiteenus. LKF OÜ oli registrisse kantud 07.02.2006. Kohtutäituril puudus kohustus kontrollida Sideametist, kas LKF OÜ on Sideametit teavitanud kullerposti teenuse osutamisest või mitte. Sideameti 31.01.2007 kirja nr V.1-15/07/335-2 kohaselt ei pea kullerposti teenuse osutamiseks tegevusluba olema. Kooskõlas TsMS § 326 lg 1 loetakse dokument kättetoimetatuks, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mis saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on kättetoimetamine sellisel viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või § 322 ja § 323 nimetatud isikule. Kohtutäituri poolt hagejale saadetud enampakkumise teadet ja arestimise akti postkasti panemise eeldused ei olnud täidetud. Seda tõendab märge dokumendi edastamise kirjal (tl 128). Märkest nähtuvalt prooviti hagejale dokumenti edastada 09.03.06 kl 18.10 ja 10.03.06 kl 12.10, mis tähendab, et puudus TsMS § 326 lõikes 2 nõutud kolmepäevane vahe päevade vahel, mil hagejale prooviti dokumente üle anda. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäituril puudus õigus dokumente postkasti panna selle tõttu, et hageja teatas oma elukoha kohtutäiturile alles 21.03.2006. 29.03.2007 kohtuistungi protokoll tõendab, et XXXon hageja elukohaks alates 1987. Seega oli postkasti näol tegemist kohaga, mida hageja saajana kasutab posti kättesaamiseks. Seadus ei sätesta nõuet, et saatja peaks postkasti asukoha teada saama postisaajalt. Kuigi ülaltoodud põhjendustel pandi enampakkumise teade ja arestimise akt postkasti TsMS § 326 lg 2 sätestatut rikkudes, sai hageja need kätte. Ning puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks selle tõttu, et hagejale nimetatud dokumente kätte ei toimetatud.

Kooskõlas TsÜS §-ga 88 lg 1 on kohtu poolt antud käsutamiskeeldu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-79-06 asunud seisukohale, et kinnisasja käsutuskeelu panek (kinnisasja arestimine) ja kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmine hüpoteegi realiseerimiseks ei takista ka kinnisasja omaniku suhtes täitemenetluse korraldamist ega selle tulemusena toimunud omaniku vahetuse kinnistusraamatusse kandmist. Riigikohtu seiskoha kohaselt kehtib see vaid juhul, kui täitemenetlus toimub enne käsutuskeelu seadmist kinnisasjale seatud asjaõiguse realiseerimiseks. Muu täitemenetlus omaniku suhtes on TsÜS § 88 lg 1 teise lause järgi välistatud, kuna see rikuks seatud käsutuskeeldu. Vaidlusaluse korterioamndi suhtes on kohaldatud järgimisi hagi tagamise abinõusid: 1) Tallinna Halduskohtu poolt 25.04.2002 seatud käsutamise keelumärge seoses eluruumi erastamise vaidlusega, 2) Tallinna Linnakohtu 14.12.2005 kohtumääruse alusel sisse kantud eelmärge korteri omandiõiguse tunnustamise nõude tagamiseks, 3) kohtutäituri 06.06.2005 avalduse alusel sissekantud käsutamise keelumärge, 4) 20.05.2005 Tallinna Linnakohtu kohtumääruse alusel sissekantud kohtulik hüpoteek OÜ Advokaadibüroo E kasuks, 5) Harju Maakohtu 20.03.2006 määruse alusel peatati Tallinna Linnakohtu 25.10.2005 otsuse täitmine. Neist kinnistusraamatusse on kantud p-des 3 ja 4 märgitud (tl 22) ning ehitisregistrisse p-s 1 märgitu (tl 25). Hageja seiskoha kohaselt rikkus kohtutäitur Tallinna Halduskohtu poolt seatud käsutuskeeldu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur ei rikkunud Tallinna Halduskohtu määruse alusel ehitisregistrisse kantud käsutamise keeldu, kuna korteri muutumisega korteriomandiks (kinnisasi) kaotas nimetatud käsutamise keeld kehtivuse. Hagejal tulnuks esitada avaldus hagi tagamise abinõu asendamiseks pärast korteri kinnistamist, kui ta soovinuks, et hagi oleks endiselt tagatud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannavad seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostjad. Juhinduses TsMS § 173 lg 3 määrab kohus menetluskulude kandmise kostjatele solidaa elt. Kostjad peavad menetluskuluna kandma hageja lepingulise esindaja kulud ja riigilõivu, milleks hagejale oli antud 06.10.2006 kohtumäärusega riigipoolne menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu tasumisest. Riigilõivu saajaks on riik. Hagejal on õigus esitada taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Osaliselt tühistatud. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.