3-2-1-15-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. märtsil 2001. a AS Baltsped hagi AS Acropolis vastu võla 33 400 krooni ja viivise 61 000 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 2001. a AS Baltsped kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/785 2000. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat I. Kullerkann ja kostja esindaja vandeadvokaat N. Kõiv. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Baltsped ja AS Acropolis sõlmisid 14. jaanuaril 1998. a poolhaagise ostu-müügilepingu. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus AS Acropolis 94 400 kroonisest ostuhinnast tasuma 30 000 krooni lepingu allakirjutamisel ja ülejäänud 64 400 krooni 14. aprilliks 1998. a. Lepingu p 4.3 järgi kohustus AS Acropolis ostuhinna tasumisega viivitamisel maksma viivist 1 % ostuhinnast iga viivitatud päeva eest, s.o 944 krooni päevas, kusjuures pärast maksetähtpäeva tasutud summa pidi kõigepealt katma viivise ja seejärel võla. 14. aprilliks oli AS-l Acropolis ostuhinnast tasunud 61 000 krooni ja
Hageja kinnitas teatisega, et ta on saanud poolhaagise eest 94 400 krooni. Sellega on tõendatud kostja kohustuse täitmine. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja esindaja ei osanud seletada, millal kostjale arved esitati, kuidas viivist arvestati ja millised summad arvati viivise katteks lepingu p 4.3 alusel. Kohtule ei esitatud viivise arvestust. Esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, kas kostja lepingut rikkus ja kas ta on kohustatud viivist maksma või mitte. Linnakohus ei andud hinnangut hagis toodud asjaoludele ega tuvastanud, millal sattus kostja viivitusse, milline oli viivise suurus ja kas hageja nõuded olid põhjendatud. II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei sõltu arvete esitamisest. Pooled sõlmisid ostumüügilepingu. Viivisearvete esitamata jätmine ei vabasta kostjat viivise tasumisest, kui ta kohustist vastavalt lepingule ei täitnud. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta kohtuotsusele kehtestatud nõuetele - otsuse järeldused on vastuolulised ja tõendid analüüsimata. Viivist arvestati lepingu p 4.3 järgi ja nõutud viivise suuruse põhjendus on esitatud hagiavalduses. Kostja ei vaidlustanud viivise arvestamise metoodikat ega viivise suurust. III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Apellatsioonikohus tuvastas, et pooled sõlmisid ostu-müügilepingu, leppisid selles kokku ostuhinna tasumise tingimustes ning asusid lepingut täitma. Kohtule esitati ka teatis, mille kohaselt hageja on kostjalt saanud 94 400 krooni osade kaupa alates 19. jaanuarist kuni
varalist olukorda ja kreeditori tähelepanuväärivat huvi. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Baltsped 6. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 940 (üheksasada nelikümmend) krooni ja 16. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 4 (neli) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.