Muud › Muud hagiasjad

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue 12.01.1998 moodustati Roosikrantsi 8B korteriühistu ja korteri nr. x üldpinnaga 182,3 m2 omanik ja ühistu liige oli Natalia Tarassova. 14.09.2001 esitas korteriühistu Roosikrantsi 8B (hageja) kohtusse hagiavalduse Natalia Tarassova vastu, kes korteriomanikuna oli jätnud ajavahemikul oktoobrist 1998 kuni juulini 2001 hagejale tasumata arved talle osutatud kommunaalteenuste ja kantud majanduskulude eest summas 96 053 krooni, millele lisandub viivis 20 799 krooni 19 senti, s.o kokku 116 852 krooni 19 senti. 25.02.2004 suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista perioodil 01.07.2001 kuni 01.10.2003 esitatud arvete eest tasumata 63 142 krooni 68 senti. Kokku nõudis hageja korteriomanikult võlgnevuse 159 159 krooni 68 senti ja viivise 93 118 krooni 37 senti, s.o kokku 252 314 krooni 05 senti. 27.04.2005 kohtumäärusega asendati menetlust lõpetamata kostja Natalia Tarassova AS-ga Sampo Liising, kelle õigusjärglaseks on käesoleval ajal Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi kostja), sest Natalia Tarassova oli võõrandanud korteriomandi 12.11.2004 ja kinnistusraamatusse on korteriomandi uue omanikuna sisse kantud AS Sampo Liising. Hageja palub Danske Pank A/S-lt Eesti filiaalilt (edaspidi kostja) välja mõista 252 314 krooni 05 senti, kuna alates 12.11.2004 läksid Natalia Tarassova kohustused, sealhulgas võlgnevus hageja ees üle Sampo Liising AS-le vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 51. Nimetatud sätte kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kostja taotlusel kaasas kohus 24.03.2006 määrusega protsessi kolmanda isikuna kostja poolel Natalia Tarassova (edaspidi kolmas isik). Hageja esitas dokumendid ja põhivõla arvestuse ajavahemiku oktoober 1998 kuni 01.07.2001 eest, arvestusega, et korteri üldpind 182,3 m2 moodustab 9,13% üldpinnast, alljärgnevalt:

Seega perioodil oktoober 1998 kuni juuli 2001 on korteriühistu poolt 3.isikule esitatud arveid kokku summas 135 304 krooni 18 senti, millest on tasutud 39 211 krooni 38 senti. Seega põhivõlg antud perioodi eest on 96 092 krooni 80 senti. Hageja arvestuse kohaselt oli maja üldpind 1997,6 m2 ja 3.isiku korteri üldpind 182,3 m2, ehk 9,13% üldpinnast. 3.isiku väitel moodustas tema korteri üldpind 8,64%, millega hageja ei nõustu. Kuid kui asuda seisukohale, et kolmanda isiku väide oleks õige, siis on hageja arvestanud kõigi osutatud teenuste eest enam 0,49% alljärgnevalt:

korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja tugineb nõudes KÜ Roosikrantsi 8B põhikirja p 3.2 alap-dele 6, 7 ja 8. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid (mille suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja kogupinnas) ja elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest, samuti tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja 24.11.1998 üldkoosolekul otsustati kehtestada remondimaks 15 krooni /m2 kohta põhikirja p 3.2 alap-s 6 sätestatud kulutuste katmiseks. Nimetatud otsus on korteriühistu liikmete poolt ühehäälselt heaks kiidetud ja seda vaidlustatud ei ole. KÜS § 7 lg-e 4 tuginedes on hageja 09.09.1999.a. üldkoosolekul vastu võtnud otsuse, mille kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kolmas isik on osadel kuudel tasunud makseid osaliselt, osadel kuudel jätnud üldse tasumata. Viivise summas 93 118 krooni 37 sendi arvestus põhineb hageja 09.09.1999.a. üldkoosoleku otsusel. Võlgnevus pärineb aastast 1998 ja seda on hageja nõudnud ja arvestatud kuni 20.10.2003.a. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 159 195 krooni 68 senti ning viivis 93 118 krooni 37 senti, kokku 252 314 krooni 05 senti ning lisaks kohtukuludena tasutud riigilõiv 15 000 krooni ja tasu advokaadi abi eest 14 750 krooni ning tasu koopiate valmistamise eest 182 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja põhinõue on alusetu vähemalt 138 774 krooni ulatuses, sest arved on „paisutatud“. Hageja on arvetele lisanud summad, milliste kohta puuduvad teenuste pakkujatega lepingud ning ühistu volitatud organite otsused. Hageja nõuab kolmandalt isikult küttetorustiku remondi eest 11 695 krooni 15 senti, samuti on tema kahjuks arvestatud makseid 13 475 krooni 49 senti ning perioodil 1998 november kuni 2003 august prügi, fonoluku, liftihoolduse eest 50% võrra rohkem makseid summas 7627 krooni 80 senti, kuna hageja 24.11.1998 üldkoosoleku otsuse kohaselt oli ette nähtud füüsilistele ning juriidilistele isikutele erinev maksete suurus. Nimetatud otsust ei täidetud juriidiliste isikute osas ja arveid esitati üksnes füüsilistele isikutele, sh kolmandale isikule summas, millised ei olnud kooskõlas vastuvõetud otsustusega. Hageja on lähtunud arvete esitamisel ebaõigest korteri pinna suhtest kogu elamu üldpinda. Tallinna Hooneregistri 29.09.1999 õiendi nr 22207 kohaselt on Roosikrantsi 8B korter nr. x üldpind ja mõttelise osa suurus (korterite üldpinnast) 8,64%, kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aastast 2005 on korter x suhe ülejäänud elamusse 1823/20471, ehk 8,9%. Hageja seevastu on oma arvestustes ning arvete esitamisel lähtunud suhtest 9,13%. Sellest tulenevalt on ebaõige nii arvestus üldkulude kandmise osas kui ka haginõude summa. Kostja leiab, et hageja poolt küttemagistraali remondi eest (1998 detsembris teostatud 10 püstiku torustike vahetus) tasutud arvetel summas 62 000 krooni puudub alus, kuna Stassi Töökoja OÜ ja hageja vahel ei olnud vastavat lepingut sõlmitud. Hageja juhatus vajab kohustuse võtmiseks üldkoosoleku otsustust. Hageja on alusetult esitanud arveid korteriomanikele, sh kolmandale isikule, milles sisaldub jagatuna kulu küttemagistraali remondi eest 62 000 krooni, millest kolmandale

isikule on esitatud arve küttetorustiku vahetusest tulenevalt 11 695 krooni 15 senti (makseteatis nr 1098R-04.11.1998). Alates 1993 ei ole aga korteris nr. x keskkütet ega sooja vett; 1995 on korter erastatud elektriküttega ja elektriboileriga, küttearveid ei esitatud. Puudus alus nõuda küttetorustiku vahetuse eest kolmandalt isikult tasu. Kolmanda isiku poolt esitatud maksedokumentidest nähtub, et ta on hagejale tasunud 48 986 krooni 17 senti, lisaks on hageja varem tunnistanud 4900 krooni tasumist ning selles ei sisaldu 10 500 krooni kolmanda isiku poolt enda arvele tasutud 10 500 krooni, milline maksekorraldus on ekslikult lisatud. Seega puudub ka nimetatud summa osas hageja nõudel alus ja tegelikult on tasutud 53 886 krooni 67 senti, mitte 40 411 krooni 18 senti, nagu hageja arvestab, mistõttu vahe summas 13 475 krooni 49 senti on arvestatud kolmanda isiku kahjuks. 24.11.1998 üldkoosoleku protokolli kohaselt tasuvad juriidilised isikud prügi, fonoluku, liftihoolduse ja hoolduse eest 50% võrra rohkem kui füüsilised isikud. Perioodil november 1998.a. kuni august 2003.a. on kolmandale isikule esitatud arveid ja arvestatud makseid rohkem kokku 7627 krooni 80 senti. Hageja poolt viidatud osamaksu summa 15 krooni/m2-lt, mis väidetavalt otsustati 24.11.1998 üldkoosolekul, on korter number 4 suhtes arvutatud aga juba 16.10.1998 arvel osamaks 2734 krooni 50 senti, seega enne tegeliku otsustuse vastuvõtmist. Hagiavaldusele lisatud arvete hulgast puuduvad arved mai- ja juunikuu 1999 eest, kuid nende kuude eest on võlgnevuseks arvestatud 7323 krooni 10 senti. Nende hilisem kohtule esitamine ei tähenda, et need saaks olla nõude aluseks. Maamaksu perioodil jaanuar 2002 kuni august 2003 on kolmandale isikule arvestatud rohkem 1182 krooni 80 senti. Kolmanda isiku poolt esitatud veemõõdikute näitude ning temale esitatud arvetes sisalduvate summade vahel on erinevus, mistõttu on kolmanda isiku kahjuks arvestatud kokku 6092 krooni. Märtsi ja augustikuu 2003 eest on esitatud üks ja sama arve nr 188 summas 3234 krooni 70 senti. Halduskulu arvestus on ebaõige. Novembris 2001 oli halduskulu arvestatud 3,983 kr/m2, detsembris 2001 4 kr/m2, jaanuarist 2002 kuni septembrini 2002 3,988 kr/m2, alates septembrist 3,388 kr/m2, kusjuures erinevusi ei ole põhjendatud. Alates septembrist 2002 on esitatud arvetele lisandunud tasu garaaži kasutamise eest, kuigi kolmas isik garaaži sel perioodil ei kasutanud. Hageja on ise esitanud 29.02.2008 dokumendi (mitteeluruumide rendileping 03-262), mille kohaselt kolmas isik kasutas üht garaaži perioodil 1995-1996, mitte aga hiljem. Ebaõigesti arvestatud võlgnevus on 6000 krooni. Kostja ei nõustu 15 kr/m2 suuruse remondiarve otsustanud 24.11.1998 üldkoosoleku otsusega, leides, et kolmas isik olevat selle vaidlustanud. Samas sisaldub iga kuu arve 1823 krooni remondifondi jaoks. Kostja ei nõustu hageja poolt võlgnevuselt 159 134 krooni 05 senti viivise 93 118 krooni 37 senti nõudega. Kolmas isik on alates aastast 1998 esitanud hageja juhatusele taotlusi ja kirju, mis on jäetud tähelepanuta või milledele on vastatud valikuliselt või formaalselt. Lisaks on viivise arvutamisel arvestatud viivis kogusummalt, mis oli hageja hinnangul kujunenud perioodil oktoober 2001 kuni juuni 2003 esitatud arvete mittemaksmisest kogusummas 96 053.00 krooni, seega viimaselt väidetavalt võlasummalt juunist 2003 on arvestatud viivis nii nagu nimetatud summa oleks olnud võlgnevuses alates oktoobrist 2001. Erinevate ajaperioodide eest arvestatav viivise summa on erinev ning selliselt tuleb ka arvestus teha. Hageja raamatupidamine on korraldatud lohakalt, juhatus ei ole suutnud tagada korrektset asjaajamist ja on tekitanud oma liikmele üldise remondi korraldamisega otsest kahju.

Hageja on vastutav kolmandale isikule suure varalise kahju tekitamise eest. 1998 oktoobris ja 1999 detsembris vahetati remondi käigus küttesüsteemi torustikku ja Roosikrantsi 8B korteriga nr. x piirnevalt toimusid keskküttepüstikute avariid. Hageja esitatud arvetest nähtub, et Stassi Töökoja OÜ on teinud novembris 1998 137 862 krooni eest küttetorustiku vahetuse remonttöid. Arvetest ei nähtu, et 1999 oleks tehtud mingeid remonttöid. Hageja põhikirja kohaselt lasuvad juhatusel järelvalve- ja majandusfunktsioonid ja ta peab teostama elamu keskküttesüsteemi tehnilise seisukorra järelvalvet ja kontrolli. AS Riigel poolt 18.12.2002 teostatud hindamise ekspertiisiaktis on väljendatud, et Roosikrantsi 8 B korteris nr. x tekkinud kahju 129 521 krooni 11 senti on põhjustatud küttetorustiku avariist. Seaduse kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, seega peab Roosikrantsi 8B asuvale korterile nr. x tekitatud kahju 129 521 krooni 11 senti hüvitama hageja. Kostja ei pea võimalikuks ise ümberarvestuste tegemist hageja esitatud arvetes, toomaks välja sendi täpsusega ebatäpsused ning valearvutused. Hageja 24.11.1998 erakorralise üldkoosoleku otsused ja 23.02.2000 juhatuse koosolekute protokollid on tühised. Hagil puudub dokumentaalne ja õiguslik alus. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja kulutused. Kolmas isik Natalia Tarassova ühines kostja vastuväidetega. Kolmas isik leiab, et hageja nõue on alusetu, tõendamata, esitatud tõendid vigased ja õigustühised, nõude alusdokumentatsioon puudulik ning hageja koostatud kuluarvestus lähtub ebaõigetest andmetest. Hageja on koostanud kuluarvestuse ebaõigest korteri üldpinnast lähtudes. Kuna kolmas isik esitas veenäidud, on ilma põhjuseta võetud tasu arvestamisel aluseks korter nr. x mõttelise osa suhe üldpinda. Garaaži eest tasu nõue on alusetu, kuna kolmas isik garaaži ei kasuta. Valesti on arvestatud halduskulu. Hageja 19.05.1998 korralise üldkoosoleku protokoll ja 15.10.1998 juhatuse koosoleku protokoll ei vasta põhikirja p-s 6.8 sätestatud nõuetele, mistõttu vastuvõetud otsus 200 000 krooni suuruse laenu võtmiseks ei olnud põhikirja kohaselt otsustatud ja otsustus ei oma juriidilist tähendust korteriomanikele. Juhatuse 15.10.1998 koosolekul otsustati teha erakorralisele üldkoosolekule ettepanek kehtestada osamaksu suuruseks 15 kr/m2 ja garaažide rendimääraks 20 krooni. Samuti ei vasta hageja 24.11.1998 erakorralise üldkoosoleku protokoll KÜ põhikirja p 6.8 nõuetele. 24.11.1998 erakorralisel üldkoosolekul otsustati kinnitada osamaksu suuruseks 15 krooni ruutmeetri kohta ja remondimaksuks 15 krooni ruutmeetri kohta, millistest summadest lähtuvalt esitati korteriomanikele arved. Eelnimetatud otsus ei oma korteriomanike jaoks põhikirjavastasuse tõttu juriidilist jõudu ja arvetes esitatud summasid ei saa aktsepteerida. Ülalmärgitud motiivil vaidlustab kolmas isik ka 23.02.2000 juhatuse koosoleku protokolli ja leiab, et otsus on õigustühine. 23.02.2000 korralisel juhatuse koosolekul otsustati, et vastavalt 09.09.1999 üldkoosoleku otsusele nr 9 kehtestatakse maksetega hilinemise korral viivis 0,07% päevas. Hageja üld- ja juhatuse koosolekud ei viidud läbi seaduse kohaselt ja kooskõlas hageja põhikirjaga. Arveid on 15 315 krooni ulatuses esitatud alusetult, samuti ei ole arvestatud tasutud 13 475 krooni 49 sendiga. Kohtule ei ole esitatud juhatuse otsustust kommunaaltariifide kehtestamise kohta kuni 13.03.2002. Viivise arvestuse metoodika ei ole arusaadav. Menetluse käik Harju Maakohus tegi 25.09.2006 tagaseljaotsuse ja rahuldas hagi 252 312 krooni 5 sendi ulatuses ja tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Kostja esitas kaja, mille maakohus jättis 13.11.2006 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas 26.07.2007 määrusega maakohtu määruse ja taastas asja menetluse.

Kostja esitas 28.12.2006 kaebuse täituri 12.12.2006 otsuse peale ja see asi on maakohtu menetluses ja eraldatud 28.03.2007 eraldi menetlusse ning asja menetlus on peatatud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 20.10.2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 224 885 krooni 53 senti, millest põhivõlg on 151 768 krooni 16 senti ja viivis 73 885 krooni 53 senti. Kohus luges otsuse täidetuks ja Harju Maakohtu 25.09.2006 otsuse alusel kostja poolt sundtäitmise korras hagejale tasutud 252 312 krooni 05 senti (põhivõlg koos viivisega 224 885 krooni 53 senti ja kohtukulu 27 426 krooni 51 senti) tagasitäitmisele mittekuuluvaks. Kohus jättis kostja menetluskulu tema enda kanda ja mõistis hageja kasuks välja kohtukulud 27 426 krooni 51 senti (riigilõiv 15 000 krooni, õigusabikulu 12 244 krooni 51 senti ja tasu koopiate valmistamise eest 182 krooni). Kohus luges otsuse ka hageja menetluskulude osas täidetuks. Hageja nõuded tulenevad KÜS § 4 lg-st 2 ja hageja põhikirja p 3.2 alap-st 6, 7 ja 8, milles on sätestatud korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid (mille suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja kogupinnas) ja elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest, samuti tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kohus leiab, et põhivõlgnevuse nõue on alusetu 7427 krooni 52 sendi ulatuses. Hageja on lähtunud oktoobrist 1998 kuni 0.01.2001 esitatud arvetes ebaõigesti Roosikrantsi 8B korter x mõttelise osa suurusest 9,13%. Kolmanda isiku korteri suurus 182,3 m2 moodustab maja üldpinnast 8,64% hooneregistri 29.09.1999 õiendi kohaselt (IV kd, t.lk 474). Seda arvestades tuleb esitatud üldelektri eest võtta maha 77 krooni 10 senti, haldusteenuste eest 950 krooni 36 senti, prügiveo eest 110 krooni 91 senti, majahoidja tasu eest 64 krooni 57 senti, kindlustusmaks eest 137 krooni 44 senti ja maamaksu eest 87 krooni 12 senti, s.t kokku 1427 krooni 50 senti. Samuti on alusetu tasu nõue garaaži kasutamise eest ajavahemikul september 2002 kuni august 2003 500 krooni kuus, kokku 6000 krooni. Tegemist ei ole sihtotstarbelise makse, osutatud teenuse või hoolduskuluga, vaid garaaži kasutamise tasu on korteriomanike vahel mõtteliste osade kasutamise eest tasu saamisega, mis ei kuulu ühistu üldkoosoleku pädevusse. Üldkulude katteks võlgnevuse eest perioodil juuli 2001 kuni 01.10.2003 on korteri nr. x omanikule õigesti arvestatud tasu, lähtudes mõttelise osa suurusest 8,9% kogu elamu mõttelisest osast. See on vastavuses Tallinna Kesklinna Valitsuse eluruumide ümberhindamise 12.02.2001 aktile (III. kd, t.lk. 101). Seega on põhivõla summa põhjendatud 151 768 krooni 16 sendi ulatuses ja kostja ning kolmanda isiku vastuväited selles osas alusetud. Hageja nõue on selles ulatuses tõendatud arvete, hageja üldkoosolekute otsuste ja kuludokumentidega. Suurema summa võlgnevusest moodustavad remondifondi maksed. Hageja 24.11.1998 erakorralise üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi makseks 15 krooni korteri iga m2 kohta ja üldkoosoleku 18.06.2002 otsusega 10 krooni korteri ühe m2 kohta ja sellest lähtudes on arved esitatud. Tegemist on sihtotstarbelise maksega, mille nõudmisel ei ole oluline, kuidas remondifondi kasutatakse ja kasutati. Alusetud on vastuväited, nagu oleksid korteriühistu ülalmärgitud üldkoosoleku otsused tühised või kehtetud. Üldkoosolekute protokollid (I. kd t.lk 86-90 ja III. kd t.lk 104-106) on esitatud kohtule, need on juhatajate ja protokollijate poolt allkirjastatud ning kohus ei näe põhjust nende autentsuses

kahelda. Üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega. Alusetu on vastuväide, millega nimetatud tariifid on ebaõiged seetõttu, et neis otsustati mitteeluruumide omanikele kehtestada kõrgendatud makse. See võib puudutada mitteeluruumide kasutajate õigusi, kuid mitte korteriomanike õigusi, kes kortereid kasutasid eluruumidena, mitte äripindadena. Vastuväide, mille kohaselt oli korteri nr. x kohustamine võtta proportsionaalselt korteri ruutmeetrite arvule osa küttesüsteemi ja püstakut vahetamise kulutustes seetõttu, et tema korter oli lahti ühendatud üldisest küttesüsteemist ning üle viidud elektriküttele, on alusetu. Nimetatud kulutuste hüvitamisest osavõtmise kohustus tulenes KÜS § 4 lg-st 2 ja ühistu põhikirja p-st 3.2, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike remonttööde katteks. Lisaks võib amortiseerinud ja lekkiv küttesüsteem ning külmaveetorustik avarii korral ohustada ka üldisest küttesüsteemist lahti ühendatud korterit. Selline korter kasutab ka paratamatult nn kaudset kütet üldise küttesüsteemi kaudu. Novembri 1998 arves on esitatud nõue 11 695 krooni 15 sendi tasumiseks seoses pööningu küttetorustiku vahetamisega ja püstakute vahetusest tingituna tekkinud avariiga. Nimetatud kulutused on heaks kiitnud enamik korteriomanikest (III. kd, t.lk 159) ja heaks kiitnud korteriühistu liikmete 16.02.2000 üldkoosolek (I. kd, t.lk 101-104). Alusetu on vastuväide, mille kohaselt on maksenõuded mai ja juunikuu 1999 eest alusetud seetõttu, et nõude aluseks olevad tõendid ei esitatud koos hagiavaldusega, vaid menetluse jooksul. Tõendite hilisem esitamine iseenesest ei tähenda, et arveid ei esitatud kolmandale isikule. Tõendanud ei ole, et kolmas isik tarbis vähem vett, kui osundati talle arvetes, ning et ta esitas tegeliku tarbimise kohta oma ühistule regulaarselt veearvesti näidud. Kuivõrd korteriomanik ei esitanud veearvesti näitusid ega võimaldanud ühistul neid kontrollida, on talle õigesti arvestatud tasu vee ja kanalisatsiooni kasutamise eest vastavalt arvestuslikule tarbimisele. Hageja esitatud nõudest nähtub, et see vastab tavalistele tarbimise mahtudele. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Nimetatud viivise arvestamise kohta on KÜ Roosikrantsi 8 B üldkoosolek vastu võtnud 09.09.1999 vastavasisulise otsuse. Kuivõrd kohus tunnistab nõude alusetuks 7 427 krooni 52 sendi ulatuses, vähendab kohus nõutud viivist 20 000 võrra, mis katab täielikule nimetatud summadelt rohkem arvestatud viivise. Väljamõistetav viivis 73 118 krooni 37 senti vastab KÜS § 7 lg-s 4 antud viivise määrale 0,07% viivitatud summalt päevas ja selle vähendamiseks viivise ülamäärase suuruse motiivil TsK § 194 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 kohaldades puudub alus, kuna viivis ei ületa põhivõla suurust. Asjakohatu on vastuväide, mille kohaselt 1988-2000 aastatel toimunud veetorustiku avariidest tingituna tekitas hageja tolleaegsele korteriomanikule N.Tarassovale varalist kahju 129 521 krooni. Vastavalt korteriomandi võõrandamise ajal kehtinud KÜS § 7 lg-le 3 läksid korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandajale üle üksnes kohustus tasuda korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulud ja muude maksed, mitte aga võõrandaja nõudeõigus korteriühistu vastu. N.Tarassova ei ole kostjale loovutanud oma nõuet ühistu vastu. Kohus märgib ka, et N.Tarassova esitas, kui ta oli veel antud asjas kostja, vastuhagi, kuid selles osas jättis maakohus 06.05.2005 määrusega vastuhagi läbi vaatamata. (III. kd t.lk 216). Seega kostjal puudub

tasaarvestatav nõue ja tegelikult ta ei ole esitanud ka tasaarvestuse avaldust. Kohus peab hagi põhjendatuks 224 885 krooni 53 sendi ulatuses, millest 151 768 krooni 16 senti on põhivõlg ja 73 118 krooni 04 senti on viivis. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel tuleb kohtukulu välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldamisega. Hagi rahuldati ca 89%, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 27 426 krooni 51 senti (riigilõiv 15 000 krooni, õigusabikulud 12 244 krooni 51 senti ja tasu koopiate valmistamise eest 182 krooni). Seega peab kostja hagejale tasuma kokku 252 312 krooni 04 senti (põhivõlg 151 768 krooni 16 senti, viivis 73 885 krooni 53 senti ja menetluskulud 27 426 krooni 51 senti). Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus arvestas, et antud asjas on Harju Maakohtu 25.09.2006 tagaseljaotsusega (III. kd t.lk 287290) kostjalt välja mõistetud ja sundkorras täidetud (IV. kd t.lk 374) 252 314 krooni 05 senti. Kuivõrd summad kattuvad, siis kohus loeb Harju Maakohtu 25.09.2006 tagaseljaotsus tagasitäimisele mittekuuluvaks, sest otsus on täidetud. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada otsus osaliselt 52 921 krooni 04 sendi ulatuses põhinõudes ja arvestatud viivisenõudes ja põhinõude ebaõigsuse ulatusele vastavalt menetluskulude hüvitamise nõudes otsuse osas, millega kohus osaliselt rahuldas hagi, luges otsuse täielikult täidetuks ja AS Sampo Liising poolt sundtäitmise korras hagejale tasutud 252 312 krooni 05 sendi tagasitäitmisele mittekuuluvaks ja mõistis kostjalt välja osaliselt hageja menetluskulud. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta vastavas ulatuses hagi rahuldamata. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja ebaõigesti tuvastanud asjaolusid. Kohus ei analüüsinud kõiki dokumente kriitiliselt ja jättis hindamata mitmed olulist tähendust omavad asjaolud. Kohus leidis ebaõigesti, et kolmas isik on tasunud 40 411 krooni 18 senti, kuid tegelikult on tasutud 48 986 krooni 17 senti ja lisaks on kostja tunnistanud 4900 krooni tasumist, s.t kokku on tasutud 53 886 krooni 67 senti. Kolmanda isiku kahjuks on arvestatud vahe 13 475 krooni 49 senti. Kohus ei arvestanud, et osade teenuste maksete puhul oli juriidiliste isikutele kehtestatud 50% võrra kõrgem määr. Kohus leidis ekslikult, et see ei puuduta korterite omanike õigusi. Tegelikult peaks vähenema kolmandale isikule esitatud arvetel olevad summad novembrist 1998 kuni august 2003 kokku 7627 krooni 80 senti, sest 24.11.1998 üldkoosolekul otsustati, et juriidilised isikud tasuvad prügi, fonoluku, liftihoolduse ja hoolduse eest 50% võrra rohkem kui füüsilised isikud. Füüsiliste isikute summa peaks seega vähenema. Kohus ei arvestanud kostja vastuväitega, et osamaksu summa 15 kr/m2, mis väidetavalt otsustati 24.11.1998 üldkoosolekul, on korteri number 4 suhtes kajastatud juba 16.10.1998 arvel, kuigi enne otsust puudus arvel summas 2734 krooni 50 senti alus. Kuna hagiavaldusele lisatud arvete hulgast puudusid arved mai- ja juunikuu 1999 eest, on ebaõigesti arvestatud 7323 krooni 10 senti. Neid arveid pole kolmandale isikule esitatud. Nende hilisem kohtule esitamine ei tähenda seda, et need saaks olla aluseks nõudele. Samuti on arvestatud maamaksu rohkem perioodil jaanuar 2002 kuni august 2003 1182 krooni 80 senti. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud, et kolmas isik on vee tarbimist tõendanud (III. kd t.lk 191-197) ja regulaarselt veearvesti näidud esitanud. Hageja on esitatud näidud ära kaotanud või pole neid kasutanud ning arvetes sisalduvate summade vahe on kolmanda isiku kahjuks 6092 krooni.

Kohus on jätnud täielikult käsitlemata kostja väite, et hageja on esitanud sama arve (nr 188) kaks korda, s.t maikuu ja augustikuu 2003 eest. Seega on alusetu maikuu arve 3234 krooni 70 senti. Kohus on jätnud täielikult käsitlemata kostja väite, et hageja on kolmandale isikule esitatud arvetes ebaõigete võlgnevuse summade alusel arvestanud võlgnevuseks põhjendamatult 79 409 krooni 91 senti. Kuna alates 1993 ei ole kolmanda isiku korteris tsentraalkütet ja ta ei tarvita hageja poolt tarnitavat sooja vett, on ebaõige küttetorustiku vahetusest tulenev arve 11 695 krooni ja 15 senti ja küttearve 13 935 krooni 95 senti. Samas paljudele, kes keskkütteteenust kasutavad, arveid küttetorustiku remondi eest esitatud ei ole. Küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel ei ole kohustust küttesüsteemi avariilise remondi ja küttetorustiku vahetuse eest tasuda. Summade kulutamiseks puudus ühistu otsus. Seega on kohtuotsus ebaõige 11695 krooni 15 sendi ulatuses. Võttes kokku eelnimetatud summad on hageja nõue alusetu 52 921 krooni 04 sendi põhivõla osas ja kohtuotsus tuleb põhinõude rahuldamise osas tühistada. Viivise nõue ei ole põhjendatud, sest selle esitamine tulenes hagejast, kelle raamatupidamine oli puudulik, ebapiisav ja lohakas. Viivisenõude rahuldamine ei ole õigustatud. Lisaks on kolmas isik korduvalt alates 1998. aastast esitanud hageja juhatusele taotlusi ja kirju, mis on jäetud rahuldamata või neile on vastatud valikuliselt või formaalselt. Riigikohus leiab lahendis nr 3-2-1-80-99, et vastavalt TsK § 194 lg-le 1 on kohtul õigus viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on kreeditori kahjudega võrreldes ülemäära suur. Selle sättega ei ole kooskõlas hageja väide, et viivist võib pidada ülemäära suureks vaid siis, kui see ületab tehingu väärtust. Sama on leitud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-15-01, et arvesse tuleb võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja kreeditori tähelepanuväärivat huvi. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 113 lg 4. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ta ületas oma pädevust. Kohus tegi otsuse, lähtudes teisest asjast- vaidlustatud täitemenetlusest, milles menetlus on peatatud (tsiviilasi 2-0712642). Kohus luges otsuse täidetuks varem kostja poolt tagaseljaotsuse täitmisega ja luges sundtäitmise korras tasutud summa tagasitäitmisele mittekuuluvaks. Kumbki pool ei ole esitanud taotlust otsuse täitmise viisi või korra kindlaksmääramiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kuna kostja ei vaidlustanud kohtuotsust 98 847 krooni 12 sendi väljamõistmises, on otsus selles osas jõustunud. Kostja on vaidlustanud otsuse põhivõla osas summas 52 921 krooni 04 sendi ulatuses ja kogu väljamõistetud viivise 73 885 krooni 33 senti. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusega. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustus kostja apellatsioonkaebuse põhjendustega. Ringkonnakohtu otsus Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 98 847 krooni 12 senti. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 52 921 krooni 04 senti, viivise 73 885 krooni 33 senti ning menetluskulud 27 426 krooni 51 senti. Lisaks on otsus vaidlustatud osas, milles maakohus luges otsuse täidetuks ja sundtäitmise korras hagejale tasutud 252 312 krooni 05 sendi tagasitäitmisele mittekuuluvaks. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, kes jäid

kirjalike seisukohtade juurde, leiab, et kohtuotsus põhivõla 52 921 krooni 04 sendi ja viivise 73 885 krooni 33 sendi ning kohtukulude väljamõistmise osas on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega põhjenda otsust TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Roosikrantsi 8B korteri nr. x omanik oli Natalia Tarassova, kes oktoobrist 1998 kuni 01.10.2003 jättis korteriühistule Roosikrantsi 8B tasumata arveid talle osutatud kommunaalteenuste ja majanduskulude eest. Natalia Tarassova võõrandas korteriomandi ja hageja taotlusel asendas kohus 27.04.2005 määrusega kostja, kellele KÜS § 51 kohaselt läks üle võlgnevus hageja ees. Pooltel oli vaidlus võlgnevuse suuruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kolmas isik on hagejale tasunud 40 411 krooni 18 senti. Apellant on ekslikult lugenud kolmanda isiku poolt hagejale tasutuks summat, mida kolmas isik tasus enda kontole Hansapangas 15.01.1999, siis 06.03.2003 AS-le Minu Vara, ning J.Tarassovi poolt 30.06.2005 tasutud summat selgitusega maksekorraldusel „kommunaalmaksud perioodi jaanuar 2004- detsember 2004.a. eest“. J.Tarassovi poolt tasutud summat ei saa lugeda vaidlusaluse perioodi võlgnevuse eest tasumiseks, sest hageja nõuab ajavahemikus november 1998 kuni 01.10.2003 tekkinud võlgnevuse tasumist. Aastal 2004 oli kolmas isik korteriühistu liige ja kommunaalmaksete tasumine oli tema kohustuseks kuni korteri võõrandamiseni kostjale 2005. Samuti ei ole alust lugeda hageja poolt nõutud võlgnevuse katteks J.Tarassovi poolt 2572 krooni 47 sendi tasumist 30.06.2005. Nimetatud summade tasumine ei ole toimunud vaidlusaluse perioodi katteks ja ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt on 13 475 krooni 49 senti arvestatud kolmanda isiku kahjuks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on kolmanda isiku kahjuks valesti arvestanud osa teenuste makseid, tulenevalt juriidiliste isikute jaoks 50% võrra kõrgemast määrast ja kolmandale isikule on arvestatud rohkem 7627 krooni 80 senti. Apellatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et kohus ei ole kostja väidet käsitlenud. Kohus on oma seisukoha avaldanud (otsuse lk 9) ja sellega saab nõustuda. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, mille kohaselt olemasolevad kulutused jaotati korteriühistu liikmete vahel vastavalt üldisele korrale, s.t korteriühistu liikmeks olevad füüsilised isikud pidid tasuma üldise korra kohaselt, kuid juriidilised isikud pidid teatud teenuste osas tasuma 50% võrra rohkem. Nimetatu on kooskõlas 24.11.1998 üldkoosoleku otsusega ja otsust, mille järgi füüsilised isikud peaks tegelikke kulutusi vähem tasuma, ei eksisteeri. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt osamaksu nõue ei ole seaduslik. Osamaksu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja asjaolu, et nimetatud võlgnevus on hagi summa sisse arvestatud, on õige. Hageja on vastuses märkinud, et summa 2734 krooni 50 senti muutus sissenõutavaks peale 24.11.1998 otsuse vastuvõtmist ja tasumata osamaksu summa nõudmine on põhjendatud. Ekslikud on apellandi väited, et mai ja juunikuu 1999 arveid ei ole kolmandale isikule esitatud ja tõenditena on need arved esitatud hilinenult ja nendega ei võinud maakohus arvestada. Tõendite esitamine menetluse kestel on lubatud ja kohus on tõenditega põhjendatult arvestanud. Lisaks on õige hageja märkus apellatsioonkaebuse vastuses, et tegelikult on kolmas isik ise esitanud

dokumentaalsete tõenditena maksekorralduse koopiad, millest nähtuvalt ta on 28.06.1999 hagejale teinud ülekande summas 3869 krooni 50 senti ja makse aluseks märkinud maksekorraldusele 28.06.1999 arve nr 0599R-04 (IV kd t.lk 454) ning samuti 15.07.1999 on kolmas isik tasunud hagejale 3909 krooni 30 senti ja maksekorraldusel viidanud arvele nr 0699R-04 (IV kd, t.lk 418). Eeltoodust nähtub, et ei vasta tõele kostja väide, et mai- ja juunikuu 1999 arveid (0599R- 04 ja 0699R- 04) ei ole esitatud ning seega ei ole N.Tarssova kahjuks arvestatud nimetatud arvete summat 7323 krooni 10 senti. Ringkonnakohus leiab, et kolmandale isikule on maamaksu perioodil jaanuar 2002 kuni august 2003 arvestatud õigesti. Lähtutud on hagejale väljastatud maamaksuteatest, millel märgitud maamaks on jaotatud korterite vahel sõltuvalt mõttelise osa suurusest. Kolmandale isikule ei ole maamaksu rohkem arvestatud ja vastavad apellatsioonkaebuse väited ei ole õiged. Alusetud on etteheited kohtule, et hindamata on jäetud vee tarbimise mahtu kinnitavad tõendid. Maakohus on oma seisukoha selgelt välja öelnud ja ringkonnakohus nõustub sellega, et kolmas isik ei ole tõendanud hagejale veearvesti näitude esitamist. Hageja on väitnud ja tema seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitanud, et kolmas isik ei ole esitanud korteriühistule veearvesti näitusid. Kostja on kinnitanud, et t.lk 191-197 asuvaid dokumente- väidetavaid näitusid ei ole kolmas isik korteriühistule kunagi esitanud. Tulenevalt TsMS §-st 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited või vastuväited. Hageja on selgitanud kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele (vastuse lk-d 4-5 p 6), et veenäidud esitanud ühistu liikmetele esitati arveid näitude alusel ja isikute vahel, kes näitusid ei esitanud jagati näitusi esitanud isikutest ülejäänud vee hulk. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et mai ja augustikuu 2003 arved on identsed, sest tegelikult on kogu 2003. aasta arved summaliselt kattuvad, sest kulud on määratud üldkoosoleku otsusega vastavalt korteri ruutmeetri arvule. Kuna arved ei sisaldanud vee, kanalisatsiooni ega prügiveoteenust, mis kuude lõikes võis olla erinev, oli summade kattuvus loomulik. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik hoone küttetorustiku väljavahetamise ja remondi kulude eest kostjalt tasu nõudes. Hageja liikmed ja kolmas isik on Stassi Töökoja OÜ-ga lepingu sõlmimise 05.11.1998 ja sellest tuleneva kohustuse tasuda 87 409 krooni heaks kiitnud. Arvestades kolmanda isiku korteri suurust 182,3 m2, kuulus tema poolt 87 409 kroonist tasumisele 10 638 krooni 66 senti. Kolmanda isiku allkiri nõusoleku kohta on esitatud (III kd t.lk 159). Alusetu on väita, et isikul, kelle korter on üle viidud elektriküttele, ei ole kohustust tasuda hoone küttetorustiku (kui ühe põhikonstruktsiooni) väljavahetamise ja remondi eest. Lisaks lepingus sätestatud töödele teostas sama töövõtja avariiolukorra töid summas 62 000 krooni vastavalt arvetele nr. 657, 663 ja 667, millest korteriomanike vahel jaotati tasumiseks summa 31 545 krooni 95 senti, mis arvestades kolmanda isiku korteri suuurust moodustas täiendavalt 1056 krooni 49 senti, ehk seega kokku 11 695 krooni 15 senti. Nimetatud remondikulutuste tegemise ja Stassi Töökoja OÜ-le summade tasumise on heaks kiitnud ka korteriühistu liikmete üldkoosolek 16.02.2000. Ringkonnakohus leiab, et seega on kokku summa 52 921 krooni 04 sendi väljamõistmine kostjalt seaduslik. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega viivise väljamõistmise osas. Maakohtul puudus alus ja kostja ei olnud esitanud asjaolusid, mis oleksid võinud olla aluseks viivise vähendamisele või nõude rahuldamata jätmisele. Viivise summa ei ole ebamõistlikult suur. Hageja on viivist nõudnud aastatel 1998- 2003 tasumata võlgnevuse eest ja arvutanud summalt viivist kuni 20.10.2003. Apellant on viidanud kaebuse p-s 11 Riigikohtu lahendile, kus juhitakse tähelepanu sellele, et kohus peab muu hulgas arvesse võtma võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustises osavõtvate isikute varalist olukorda. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et antud asjas on kostjaks krediidiasutus, kelle varanduslik seis võrreldes hagejaga on tuhandeid kordi parem, samuti ei kahjustaks kostja majanduslikku seisu nimetatud võlgnevuse

tasumine kuidagi. Veel tuleb arvestada, et kostja kui krediidiasutus, ei ole vabatahtlikult nimetatud võlgnevusest tasunud alates temale kohustuste üleminekust so. 2005.a. aprillist mitte sentigi (va sundtäitmise korras kohtuotsuse kohtutäituri poolt sissenõutud summad). See näitab kujukalt kostja suhtumist kohustise täitmisse. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus ületas oma pädevust kui asus lahendama otsuse täitmise küsimust olukorras, kui pooled seda ei palunud. Ekslik on vastustaja seisukoht, et 25.09.2006 tagaseljaotsust ei ole tühistatud. Kuna tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldati ja asjas menetlus taastati, siis seda otsust enam ei eksisteeri. Kuid nimetatud küsimused tuleb lahendada kohtuotsuse täitmise käigus. Kohtuotsus tuleb osas, milles maakohus luges otsuse täidetavaks ja sundtäitmise korras tasutud summad tagasitäitmisele mittekuuluvaks, tühistada. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti ja selles osas ei ole alust kohtuotsust muuta. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel võib apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.