3-2-1-144-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. jaanuaril 2000. a Marek Tumanovi, Marko Tumanovi ja Heli Orujõe hagi AS Eesti Telefon vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 4. detsembril 2000. a läbi AS Eesti Telefon kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-177/00. Istungist võtsid osa kassaatori esindaja vandeadvokaat J. Kirikal ja vastustaja esindaja vandeadvokaat K. Saavo. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Tunnistaja J. Laanvee ütlustega maakohtu 22. novembri 1999. a kohtuistungil on tõendatud, et telefonipost oli pehkinud ja juba 5-6 aastat viltu olnud. Õnnetuskohal paistis päike, tuult ei olnud. Suurema ohu allika valdaja vabaneb TsK § 458 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid
väljamõistmine ei ole seaduslik, kuna ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel Marko Tumanov vastutab Marek Tumanovile kuuluva auto parkimistasu maksmise eest. Hageja H. Orujõe moraalse kahju nõude rahuldamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 332, kuna kohus ei põhjendanud, miks ta tuli sama tõendit hinnates esimese astme kohtust erinevale järeldusele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Neil tekkis kahju kostja õigusvastase tegevuse tulemusel. Tähtsust ei oma, kes tasus esialgselt autoremondifirmale remondikulud. Kahju tekitati vigastatud sõiduauto omanikule Marek Tumanovile. Marko Tumanov on nõustunud, et kulutused kandis Marek Tumanov. Parkimistasu väljamõistmine Marko Tumanovi kasuks on põhjendatud. Marko Tumanov oli sunnitud paigutama allesoleku tagamiseks kasutamiskõlbmatu auto tasulisse parklasse. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena diagnoositi H. Orujõel koljupõrutus, mille tagajärjel on tal püsivad peavalud. See on käsitletav elukvaliteedi langusena ja ajutise närvitegevuse häirena. Ringkonnakohus analüüsis põhjalikult H. Orujõel moraalse kahju tekkimise asjaolusid. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohus on TsMS § 95 lg 1 järgi kohustatud hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikul ja objektiivselt. Rikkudes nimetatud ja TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuet, jättis ringkonnakohus põhjendusi esitamata hinnangu andmata tõenditele, millega kostja soovis tõendada vääramatu jõu olemasolu: Lääne-Virumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse 15. juuli 1999. a väljakutsete "urnaalile ja sama päästeteenistuse väljakutsele. Samas tuleb apellatsioonikohtul asja uuel läbivaatamisel silmas pidada, et vääramatuks jõuks TsK § 458 tähenduses saab lugeda loodusnähtust üksnes siis, kui kohus tuvastab, et telefoniliin vastas planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lg 1 p 2 nõuetele, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et see ei tekitaks ohtu elule, varale tervisele ja keskkonnale. Õige on kaebuse väide, et kohus rahuldas Marek Tumanovi remondikulude nõude alusetult. TsMS 91 lg 1 tulenevalt on hageja kohustatud tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid. Mõistes Marek Tumanovi kasuks välja 27 395 krooni, on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et maakohtu toimikusse võetud Aivo Kosseli Auto eelarve ja AS Hat Auto arve kohaselt on auto remondikulud tasunud Marko Tumanov. Kahju hüvitamise nõue ei saa aga kuuluda TsK § 448 alusel rahuldamisele, kui hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Marko Tumanovi kasuks on ringkonnakohus parklatasu 450 krooni õigesti välja mõistnud. Vaidlust ei ole selles, et auto oli Marko Tumanovi seaduspärases valduses ja kasutuses ning et nimetatud tasu maksis ta õnnetusest tulenevalt. Otsus tuleb aga ka selles osas tühistada, kuna kostja vastutus sõltub vääramatu jõu olemasolust või puudumisest. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5, mille kohaselt ei pea ringkonnakohus otsuses kordama esimese astme
kohtu põhjendusi, kui ta jätab vaidlustatud otsuse muutmata, pidi ringkonnakohus H. Orujõe nõude rahuldamisel TsMS § 330 lg 4 kohaselt märkima otsuses tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kuna ta tuli moraalse kahju tekitamises esimese astme kohtust vastupidisele järeldusele. H. Orujõe nõude läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul juhinduda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 1996. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96. Selle otsuse kohaselt kuuluvad moraalse kahjuna PS § 25 alusel hüvitamisele kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on seega moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 2000. a otsus osas, millega mõisteti AS-lt Eesti Telefon välja 27 395 krooni ja 4200 krooni kohtukulu Marek Tumanovi kasuks, osas, millega mõisteti AS-lt Eesti Telefon välja 5000 krooni ja 840 krooni kohtukulu Heli Orujõe kasuks, osas, millega mõisteti AS-lt Eesti Telefon välja 450 krooni ja 100 krooni kohtukulu Marko Tumanovi kasuks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Tark & Co 9. juunil 2000. a tasutud kautsjon 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni. L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.