Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

1(8)

2(8)

§ 16 lg 1 punktist 2 tulenevalt on surnud Xxxx pärandivara pärijateks kostja ja hageja võrdsetes osades (1/2). Kostja 09.02.2016 menetlusdokumendis (I köide lk 33-35) avaldatud andmete kohaselt on surnud Xxxx pärandvara väärtuseks 74 000 eurot, millest tulenevalt taotles hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitisena 37 000 eurot (1/2 surnud Xxxx pärandvara väärtusest). Tallinna notar Liina Vaidla 14.11.2016 kirjast nähtub, et Xxxx pärandvara koosseis on järgmine: a) korteriomand (eluruum nr 120) kinnistusregistri registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx, Tallinn; b) sõiduauto MERCEDES-BENZ 260 E, registreerimismärgiga xxxx, tehastähis: XXXX, ehitusaasta 1990, registreerimistunnistus XXXX on väljastatud 01.04.2008 Xxxxnimele; c) rahalised vahendid pärandaja ja pärandaja abikaasa kontodel krediidiasutustes. Kostja poolt kohtule esitatud 30.05.2014 korteriomandi müügilepingu kohaselt võõrandas kostja korteriomandi Xxxxja Xxxxühisomandisse 74 000 euro eest. Sõiduauto väärtus moodustas pärandi avamise ajal ca 2500 eurot. Hagejale teadaolevalt võõrandas kostja sõiduauto koheselt pärast pärandi vastuvõtmist. Tallinna notar Liina Vaidla 14.11.2016 kirja lisadest tulenevalt moodustasid rahalised vahendid pärandaja ja pärandaja abikaasa kontodel krediidiasutustes pärandi avamise aja seisuga 4920,34 eurot. Vastavalt pärimistoimikus kogutud andmetele kohaldatakse pärandaja varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi ning pärandvara kuulub pärandaja ja tema abikaasa (kostja) ühisvara hulka. Seega surnud Xxxxpärandavara väärtus moodustab 40710,17 ((4920,34 +2500+74 000)/2) eurot. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitisena 20 355,09 eurot (40 710,17 /2). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Pärandaja on koduse testamendi ise allkirjastanud ja seda kinnitavad Xxxx ja Xxxx allkirjad testamendil. Pärandaja ja kostja olid abikaasad, lapsi neil polnud. Pärandaja ja hageja suhted ei olnud head. Pärandaja majutas oma korteris hageja poega. Pärandaja surma põhjustas hageja poeg, kes tappis pärandaja ja on selle eest süüdi mõistetud. Pärimismenetluse käigus kuulas notar üle ka isikud, kes viibisid tunnistajana testamendi allkirjastamise juures. 27.09.2016 menetlusdokumendis palub kostja lugeda pärandvara väärtuseks 37 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: • Xxxx suri 21.08.2013 (II kd lk 94); • Xxxx surma põhjustas hageja poeg Xxxx, kes on jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud (II kd lk 42-48); • Xxxx oli abielus Xxxx; • Xxxxoli Xxxxõde; • 22.01.2014 andis Tallinna notar Liina Vaidla välja pärimistunnistuse (nr xxxx), mille kohaselt on Xxxxpärijaks vastavalt 25.07.2013 tehtud kodusele testamendile Xxxx(I kd lk 122-123);

3(8)

• 30.05.2014 notariaalse lepinguga müüs kostja Xxxx , Tallinnas asuva korteriomandi 74 000 euroga (II kd lk 178-188); • Xxxxpärandvara koosseis on järgmine (III kd lk 29-33): a) korteriomand (eluruum nr 120) kinnistusregistri registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx, Tallinn; b) sõiduauto MERCEDES-BENZ 260 E, registreerimismärgiga xxxx, tehastähis: XXXX, ehitusaasta 1990, registreerimistunnistus XXXX on väljastatud 01.04.2008 Xxxxnimele; c) rahalised vahendid pärandaja ja pärandaja abikaasa kontodel krediidiasutustes. Kohtule on esitatud Xxxxpoolt väidetavalt 25.07.2013 tehtud kodune testament (I kd lk 86). Testamendist nähtuvalt on selle sisu trükitud, sellel on kahe tunnistaja Xxxxja Xxxxnimi ja allkiri ning väidetavalt testaatori Xxxxnimi ja allkiri. Kohus kuulas 16.11.2016 istungil tunnistajatena üle testamendile 25.07.2013 allkirja andnud Xxxxja Xxxx(III kd lk 37-38 pöördel). Tunnistajate puhul on tegemist elukaaslastega. Xxxxütlustest nähtuvalt toimus testamendi allakirjutamine järgmiselt: testamendi allkirjastamine toimus testaatori kodus köögis, dokument oli laual, kui tunnistaja tuli, testamendi allkirjastamise juures viibis lisaks testaatorile ka kostja, tunnistaja ei mäleta, kas ta kirjutas nime testamendile ise või oli see tema abikaasa. Xxxxütlustest nähtuvalt toimus testamendi allakirjutamine järgmiselt: testamendi allkirjastamine toimus testaatori kodus köögis, allkirjastamise juures viibis tema ja testaator, testaatori abikaasat (kostjat) kodus ei olnud, xxxx oli allkirjastamise ajal tööl. Tunnistajate ütlused testamendi allakirjutamise kohta on vastuolulised. Xxxxkinnitusel viibis testamendi allakirjutamise juures vaid tema ja testaator, kostjat ja xxxx seal ei olnud. Xxxxkinnitusel testamendi allkirjastamise juures viibis lisaks testaatorile ka kostja. Kohus ei loe Xxxxja Xxxxpoolt notarile antud ütlusi (II kd 83-84) usaldusväärseteks, kuna need on olulises vastuolus kohtus antud ütlustega allkirja andmise asjaolude kohta. Pärimisseaduse (PärS) § 23 sätestab nõuded tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendile. PärS § 23 lg 1 kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt; lg 3 järgi, kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Käesoleval juhul on leidnud kinnitust, et PärS § 23 lg 1 ja 3 nõudeid on rikutud. Nii ei viibinud tunnistajad üheaegselt testamendi allkirjastamise juures. Seega ei saanud ka anda testamendile allkirja kohe pärast seda kui testaator on testamendile alla kirjutanud. Lisaks on hageja menetluses väitnud, et kodune testament ei ole allkirjastatud pärandaja poolt. Selgitamaks, kas 25.07.2013 tehtud kodusel testamendil (tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament) on Xxxxnimel antud allkiri kirjutatud Xxxxpoolt, määras kohus ekspertiisi.

4(8)

Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole 25.07.2013 tehtud kodusel testamendil (tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendil) Xxxxnimi ja allkiri Xxxxnimelt tõenäoliselt kirjutatud Xxxxpoolt (II kd lk 98-103). Ekspertiisiaktist ei saa järeldada seda, et Xxxxkirjutas oma nime ja allkirja vaidlusalusele 25.07.2013 testamendile. Asjaolu, et 25.07.2013 testament on võltsitud kinnitavad kaudselt ka tunnistaja Xxxx27.09.2016 istungil antud ütlused (II kd lk 192-192 pöördel), mille kohaselt peale pärandaja surma nad korterist testamenti ei leidnud, kuid kostja teatas oktoobris 2013, et leidis testamendi. Kostja ütles, et tegi dokumendi. Kostja ütles tunnistajale, et notar soovitas talle kindlasti esitada mingit dokument, mille on kirjutanud Xxxx, selleks, et vormistada testament. Kostja vastas tunnistaja küsimusele, kuidas ta saab Xxxx allkirja sellisele dokumendile, et ta harjutab allkirjaproovi. Kohus leiab, et tunnistaja Xxxxütlustest saab järeldada, et vaidlusalust testamenti pärandaja surma järgselt korteris ei olnud ning see koostati peale pärandaja surma. Ka tunnistaja Xxxxütlustest nähtub, et alguses kostjal ei olnud seda testamenti, pärast hiljem see ilmus. Kostja rääkis testamendist kalmistul (II kd lk 193 ja 193 pöördel). Kuna vaidlusalune kodune testament ei ole tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud, samuti leidis kinnitust, et testamendile ei ole Xxxxnimi ja allkiri Xxxxpoolt kirjutatud, ei vasta testament PärS § 23 lg 1 ja 3 ning TsÜS § 83 lg 1 tulenevale vorminõudele ning on tühine ega oma seetõttu TsÜS § 84 lg 1 alusel õiguslikke tagajärgi. Kostjal ei olnud õigus märgitud tühise testamendi järgi pärida. Hageja taotleb, et kohus tunnustaks tema õigust 1⁄2 mõttelisele osale testaatori pärandist. PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. PärS § 16 lg 1 punkti 2 kohaselt koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Pooltel ei ole vaidlust, et esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad puuduvad, sest Xxxx lapsi ei ole. PärS § 14 lg 1 järgi on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Lg 2 kohaselt, kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Lg 3 järgi, kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. Lg 4 järgi, kui surnud vanemal alanejaid sugulasi ei ole, pärib kogu pärandi pärandaja teine vanem. Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. PärS § 13 lg 5 lause 2 kohaselt surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal. Vaidlust ei ole, et Xxxxteise järjekorra pärijatest on elus vaid hageja, kes oli Xxxxõde. Seega on hageja ja kostja Xxxxpärijateks võrdsetes osades.

5(8)

Xxxxpärandvara hulka kuulus korteriomand Xxxx , Tallinnas, mille kostja võõrandas 30.05.2014 notariaalse lepinguga 74 000 euroga (II kd lk 178-188). Samuti kuulus pärandvara hulka sõiduauto MERCEDES-BENZ 260 E ja rahalised vahendid krediidiasutustes. Kostja ei vaidlusta, et sõiduki väärtus pärandi avanemise hetkel oli 2500 eurot. Ka ei vaidlusta kostja, et ta võõrandas sõiduauto pärast pärandi vastuvõtmist. Tallinna notar Liina Vaidla 14.11.2016 kirja lisadest tulenevalt moodustasid rahalised vahendid pärandaja ja pärandaja abikaasa kontodel krediidiasutustes pärandi avamise aja seisuga 4920,34 eurot. Perekonnaseadusest tulenevat kohaldatakse pärandaja varasuhetele ühisvararežiimi ning pärandvara kuulub pärandaja ja tema abikaasa (kostja) ühisvara hulka. Seega surnud Xxxxpärandavara väärtus moodustab 40 710,17 eurot (4920,34 +2500+74 000)/2) eurot. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitisena 20 355,09 eurot (40 710,17/2). Kostjal puudusid vastuväited hüvitamisele kuuluva summa osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 175 eurot (I kd lk 108). Kuna riigilõiv on menetluskulu, siis tuleb kostjal see hüvitada. Menetlusabist 20.04.2015 määrusega vabastas kohus hageja menetlusabi korras riigilõivu 825 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel (I kd lk 112). TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama sätte lõike 5 järgi, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Toodust tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 825 eurot, mille tasumisest hageja menetlusabi korras oli vabastatud. Riigi õigusabist

6(8)

11.03.2016 määrusega andis kohus hagejale riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuur määras tema esindajaks adv Aleksei Vassiljevi (II kd lk 147-148). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 järgi on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 kohaselt, riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Vastavalt RÕS § 22 lg 7 lausele 1, riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Maakohus leiab, et hageja esindaja poolt kirjeldatud toimingud vastavad toimikumaterjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 13 tunni kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Vaidluse kestust, tõendite mahtu ja esindaja kvalifitseeritust arvestades tuleb kooskõlas RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 624 eurot, summa sisaldab käibemaksu. RÕS § 24 lg 1 lause 1 järgi kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. RÕS § 26 lg 1 kohaselt, isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise otsuse või määruse saadab kohus valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt, riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kostjal tuleb hüvitada hageja õigusabikuludest 624 eurot. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest arvates. RÕS § 26 lg 3 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahendi täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks.

7(8)

TsMS § 179 lg 7 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.