Kohtulahend

tasaarveldamine ühega mitmetest võlausaldajatest on oma olemuselt teiste võlausaldajate huve kahjustav, sõltumata hinnast, millega see vara võõrandati ja hinnast, millega ostja hiljem selle vara realiseeris. Kohaldamisele kuulub PankrS § 43 lg 1 p 2 kuna tehing tehti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust ning võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, tasudes selliselt oma võlga ühele võlausaldajale. Seega on haldur, kes PankrS § 31 lg 1 kohaselt kaitseb kõigi võlausaldajate huve, samuti võlgniku õigusi ja huve, õigustatud nõudma tehingu kehtetuks tunnistamist ja ERAK AS (pankrotis) omandist välja läinud vara või selle eest hüvitist. Kuna vara ei ole säilinud tuleb see asendada hüvitisega (PankrS § 51). Linnakohus asus seisukohale, et vaidlustatavat tehingut ei saa käsitleda võla tasumisena PankrS § 45 tähenduses ega saa selle tehingu kehtivust seada sõltuvusse tasumise maksevahendist. Asjakohane ei ole kostja viide PankrS §-le 20. PankrS § 20 lg 3 tähenduses jätab kohus läbi vaatamata varalise nõude võlgniku vastu, antud asjas on aga haldur kooskõlas PankrS §-ga 42 esitanud kohtusse tagasivõitmise hagi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei saa tagasivõitmise nõuet esitada võlausaldajate üldkoosolekule, vaid tagasivõitmiseks esitab haldur võlgniku seadusliku esindajana kohtusse hagi (PankrS § 50 lg 1). Seega puudub alus TsMS § 217 p 2 järgi asjas menetluse lõpetamiseks. Kohus tunnistas õigesti kehtetuks tasaarvelduste kokkuleppe, millega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve, kuna see oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust lähikondsete vahel ja võlgnik tasus selliselt oma võla ühele võlausaldajale. Tagasivõitmise mõtteks on kõigi võlausaldajate võrdsesse olukorda asetamine. Linnakohus mõistis õigesti kostjalt välja müügitehinguga saadud vara eest tasumata summa. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta ERAK AS hagi rahuldamata. Kohus tegi otsuse asjas, milles tulnuks menetlus TsMS § 217 p 2 kohaselt lõpetada. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada hagi pankrotivõlgniku vastu pärast pankroti väljakuulutamist. Seadus ei välista olukorda, kus pankrotis olev võlausaldaja esitab tagasivõitmise alusel nõude pankrotis oleva võlgniku haldurile ja võlausaldajate üldkoosolek loeb nõude tunnustatuks. Kohus saab arutada pankrotis oleva isiku vastu esitatud varalist nõuet alles pärast seda, kui võlausaldajate koosolek on selle tunnustamata jätnud. Kostja on seisukohal, et tasaarvestuskokkuleppega ei ole võimalik tasuda võlga ei PankrS § 45 ega ka mingi muu seaduse tähenduses. Tasaarvestus on TsK § 234 kohaselt kohustise lõppemise viis, mis on võimalik vaid samaliigiliste nõuete olemasolu korral. Tasaarvestuse tehinguga ei saa vara omandist välja minna. Vara läks ERAK AS omandist välja ostu-müügitehinguga, mille kehtetuks tunnistamist ei ole hageja taotlenud. Tehingut, mille alusel hageja omandist ei ole vara välja läinud, ei saa

tunnistada kehtetuks tagasivõitmise alustel. Pooltel olid samaliigilised võrdse suurusega vastastikused nõuded, mida PankrS § 68 kohaselt on õigus tasaarvestada Kohus ei ole tuvastanud tagasivõitmise aluseid: milles seisnes vara väljaminek võlgniku omandist ja kuidas kahjustati võlausaldajate huve. Seaduspärane tasaarvestus ei saa oma olemuselt olla võlausaldajate huve kahjustav. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud tehingu kehtetuse tagajärgi, mõistes ERAK-Puidutööstuse AS-lt välja müügitehinguga saadud vara eest tasumata summa. Kui kohus tunnistab kehtetuks tasaarvestuse kokkuleppe, siis selle tagajärjeks on rahaliselt hinnatava nõude säilimine. Kohus on kehtetule tasaarvestuse tehingule kohaldanud müügilepingu kehtetuse tagajärgi. Varaliselt hinnatav nõue ei saa formaalselt mitte säilida ja selle eest ei saa PankrS § 42 lg 2 järgi välja mõista hüvitist. Kohus ei ole vahet teinud tagasivõitmise tagajärgede vahel hagejale ja kostjale, mis on reguleeritud PankrS §-des 42 lg 2 ja 51. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele ei vastanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Hageja esindaja palus kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vaidlust pole selles, et ERAK-Puidutööstuse AS-l oli enne pankrotimenetluse algatamist nõue ERAK AS vastu ja tasaarvestus ei olnud keelatud seadusega. Ekslik on kaebuse väide, et asjas kuulus menetlus lõpetamisele TsMS § 217 p 2 alusel. PankrS § 20 lg 6 järgi võib pärast pankroti väljakuulutamist varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes §-s 69 sätestatud korras, välja arvatud PankrS § 20 lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded. PankrS § 20 lg 4 jätab kohtu pädevusse pärast pankroti väljakuulutamist nõude võlgniku vastu vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja koos nimetatud nõudega esitatud ja sellest tuleneva varalise nõude. Seega on seadustatud teatud juhtudel hagi menetlemine võlgniku suhtes ka pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 42 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §des 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. PankrS § 50 lg 1 kehtestab tagasivõitmiseks eranditeta kohtuliku korra ja tagasivõitmise hagide läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse ka PankrS § 24 p 6 järgi. Seega kuuluvad tagasivõitmise korras vaidlustatavad tehingud kohtu pädevusse ka pärast teise tehingupoole pankroti väljakuulutamist. Alusetu on kaebuse väide, et kohtud pole tuvastanud võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohus on tuvastanud kogu ERAK AS-le allesjäänud põhivara võõrandamise ja leidnud, et vahetult enne pankrotimenetluse algatamist kogu vara võõrandamise eest saadaoleva tasu tasaarveldamine ühega mitmetest võlausaldajatest on oma olemuselt teiste võlausaldajate huve kahjustav, sõltumata hinnast, millega see vara võõrandati ja hinnast, millega ostja hiljem selle vara realiseeris.

Tuleb nõustuda kassaatori väitega, et kohus pole arvestanud PankrS §-s 68 lg 1 sätestatut, mille kohaselt nõuet võlgniku vastu, mida saab tema pankroti korral esitada, võib võlausaldaja tasaarvestada nõudega, mis oli võlgnikul tema vastu enne pankroti väljakuulutamist, kui tasaarvestus ei ole seadusega keelatud. Seega on PankrS §-s 68 lg 1 reguleeritud tasaarvestuse lubatavuse täiendavaks tingimuseks lisaks TsK §-s 235 sätestatule vaid see, et võlgniku tasaarvestatav nõue võlausaldaja vastu oli olemas enne pankroti väljakuulutamist. Lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seadusandja seadnud teistest võlausaldajatest paremasse olukorda selle võlausaldaja, kelle vastu võlgnikul on nõue. Kui tasaarvestus on lubatav pankrotimenetluses, siis ei saa ka enne pankrotimenetlust tehtud tasaarvestuskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluseks olla see, et tasaarvestusega kahjustati võlausaldajate huve. Eelnevaga kolleegium muudab tsiviilasjas nr 3-2-1-59-96 väljendatud seisukohta enne pankrotimenetlust sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe kehtetuse kohta teiste võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei selgu, mis on saanud hagist tunnistada PankrS §-de 43 lg 1 p 2, 4 ja 45 p 2 alusel kehtetuks hageja ja kostja vahel 30. septembril 1997. a tehtud tehing, mille tulemusena kostja omandas kogu hageja põhivara ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu tehingu järgi saadu. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 1999. a otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.