Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

G.A esitas 12. veebruaril 2025 hagiavalduse N.L V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevuse summas 4938,71 eurot, kahjuhüvitis 2344,72 eurot, kõrvalkulud 6472,93 eurot ja võlgnevus (AS Inbank nõue) 6243,64 eurot.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi ning kostja kohustus tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Hageja ja kostja leppisid kokku, et üüri maksed loetakse tasutuks, kui kostja tasub Coop Pank AS-i ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata kuumaksed alates 1. oktoobrist 2023 kuni üürilepingu ülesütlemiseni, s.o 12. august 2024. Kostjal on tasumata ka korteri kommunaalkulud detsembrist 2022 kuni oktoober 2024. Hageja ütles üürilepingu üles 12. augustil 2024 ning alates 13. augustist 2024 puudus kostjal õiguslik alus korteriomandi valdamiseks. Kostja valdust ei vabastanud. Hageja nõuab kostjalt asja tagastamise viivitamisega tekkinud kahju hüvitamist, s.o perioodi 13. august 2024 kuni 31. detsember 2024 eest. Hageja nõue tuleneb ka hageja ja kostja kokkuleppest, mille kohaselt sõlmis hageja AS-iga Inbank laenulepingu sõiduki ostuks, kuid lepingust tulenevaid kohustusi pidi täitma kostja. Kostja rikkus oma kohustust, millest tulenevalt ütles AS Inbank lepingu üles ning loovutas

2

nõude Julianus Inkassole ja viimane nõudis hagejalt võlgnevuse väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse hüvitamist ehk kostja poolt rahalise kohustuse täitmist.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4. märtsi 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 4. märtsil 2025 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 24. märtsil 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot ja õigusabikulud 1980 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasja puhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud hagiavalduse koostamisele 12 tundi. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses 3

kohtumenetlusega 5 tundi. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 600 euro ulatuses.

Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1650 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.