Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-18602/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1027

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-18602

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18602

Tsiviilasi

Capitalia Finance OÜ hagi OÜ Xxxx, Xxxxvastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes 14 695,77 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Capitalia Finance OÜ (registrikood 12822836, asukoht Tartu mnt 84A, 10112 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: [email protected]); Kostja I: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost: xxxx); Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja II lepinguline esindaja: advokaat Toomas Metsma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Capitalia Finance OÜ hagi võlgnevuse ja viivise nõudes kostja II Xxxx vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2.Välja mõista kostjalt II Xxxx hageja Capitalia Finance OÜ kasuks võlgnevus summas 8521,35 eurot, sealhulgas põhinõue 6750 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1771,35 eurot. Kostjalt II välja mõistetud võlgnevuse osas summas 8521,35 eurot on tegemist solidaarkohustusega Harju Maakohtu 10.01.2017 tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 2 kostjalt I OÜ Xxxx välja mõistetud võlgnevuse summa ulatuses.

Sarnased lahendid

Muud

5.Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 2 (3)

2-16-18602 − TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja II on 15.02.2017 menetlusdokumendis märkinud, et on nõus kandma hageja menetluskulu, kuivõrd otsus tehakse kostja II kahjuks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kostja II kanda. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt II hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 600 eurot, kokku 1250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude 600 euro hüvitamist (ilma käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub lepingute ja kirjavahetuse analüüsist ning konsultatsioonist 100 eurot (1 töötund) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 500 eurot (5 töötundi). Kostja II on taotlenud hageja õigusabikulude vähendamist ja on nõus kandma kulu summas kuni 100 eurot. − Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 2 tundi. Hageja on kinnitanud, et käibemaksu tagasi arvestamine ei ole võimalik, kuna hageja esindaja arved käibemaksu ei sisalda. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat ilma käibemaksuta. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (650+200) 850 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 850 eurot. Kuna kohus on 10.01.2017 tagaseljaotsusega juba jätnud menetluskulud summas 850 eurot hagejale hüvitamise kohustuse kostja I OÜ Xxxx kanda, siis märgib kohus täiendavalt, et kostja II vastutab kostja I kanda jäänud menetluskulude hüvitamise osas solidaarselt kostja I-ga. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik