Vello Sauemägi hagi Tiiu Ruut vastu * maakonnas * vallas * külas asuvate kinnistute * mõttelise osa ja * mõttelise osa pärimise õiguse tuvastamise nõudes, testamendi tühisuse tuvastamise nõudes ja hageja õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvatest kinnistutest * ja * pärandaja, V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vello Sauemägi, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli, Advokaadibüroo HETA, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post * Kostja Tiiu Ruut, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata:
1.1.Vello Sauemägi hagi Tiiu Ruut vastu tuvastada Vello Sauemägi õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvatest kinnistutest * mõtteline osa ja * mõtteline osa;
1.2.Vello Sauemägi hagi Tiiu Ruut vastu V S poolt 14.11.2006 koostatud ja Tallinna notar R T poolt tõestatud testamendi tühisuse tuvastamise nõudes;
1.3.Vello Sauemägi hagi Tiiu Ruut vastu tuvastada, et hagejal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvatest kinnistutest * ja * pärandaja, V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses hagi läbivaatamata jätmisega.
3.Tühistada 27.02.2017 kell 10.00 määratud kohtuistung käesolevas tsiviilasjas.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Hageja nõuded 1.22.06.2016 Harju Maakohtule esitatud hagis palub hageja tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas, * vallas * külas asuvatest kinnistutest * suurune mõtteline osa ja * suurune mõtteline osa. Pärandaja V S suri 02.04.2016.a. ning tal oli kolm last. Pärandaja lasteks on K S, kes suri 07.07.2007, kelle pärandiosa on õigustatud pärima tema poeg M S. Veel on pärandaja lasteks hageja Vello Sauemägi ja kostja Tiiu Ruut. Pärandaja tegi 14.11.2006 testamendi. Enne pärandaja surma määrati talle eestkostja. Testamendi tegemise ajal oli pärandaja 84. aastane. Mäluhäired avaldusid tal juba 1996. aastal. 2006. aastal olid testaatoril tasakaalu- ja mäluhäired. Pärandaja asus elama kostja juurde. Hageja on seisukohal, et kostja T. Ruut kasutas ära V S vaimset seisundit ning saavutas selle, et pärandaja tegi just sellise sisuga testamendi. Hageja on seisukohal, et testament võib olla tehtud otsusevõimetus olukorras, mistõttu on testament tühine.
2.28.11.2016 toimunud kohtu eelistungil avaldas hageja, et hagiavaldusse on saanud ebaõige sõnastust. Hageja soovib siiski omandada V S’ile kuuluvaid kinnistuid. Samas jäi hageja seisukoha juurde, et menetluse eesmärgiks on tuvastada testamendi kehtivus. 3.Kohus andis hagejale tähtaja 19.12.2016, et hageja esitaks nõude, mille menetlemist ta soovib, samuti tuleb nõudes märkida kõik asjaolud, millele hageja tugineb ta tõendid, mis asjaolusid tõendavad. 4.19.12.2016.a. esitas hageja nõude, milles palus tuvastada, et V S poolt 14.11.2006 koostatud ja Tallinna notar R T poolt tõestatud testament on tühine. Menetlusdokumendi punktis 2.1. oli hageja sisukohal, et tegemist on hagi eseme kitsendamise, mitte hagi muutmisega. Juhul, kui kohus või kostja leiavad, et tegemist on hagi eseme muutmisega ja selleks nõusolekut ei anta, siis palub hageja tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * ja * kinnistutest V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3.
5.31.01.2017 kohtu eelistungil oli hageja seisukohal, et tuvastushagi esitamisel on tal õigus ise otsustada, kelle vastu ta hagi esitab. Kohtuotsus on siduv vaid menetlusosalistele. See ei puuduta teisi isikuid ning lähtuvalt TsMS § 2 ei hakka hageja menetlusosaliste ringi laiendama.
Hageja nõustus, et tuvastushagi ei võimalda teha kinnistusraamatu kandeid, kuid kohtuotsus kõrvaldab erimeelsused, mis pärimismenetluses võivad tekkida. Kostja seisukoht
6.Kostja jäi varasemalt esitatud taotluste juurde jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu seisukoht
7.TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja on jäänud kõigi kohtule esitatud nõuete juurde. Seega on hageja esitanud kohtule kolm nõuet. Esimene nõue on esitatud 22.06.2016 hagis milles hageja palub tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvate kinnistute * suurune mõtteline osa ja * suurune mõtteline osa. 19.12.2016 on hageja esitanud nõuded, milles tuvastada, et V S poolt 14.11.2006 koostatud ja Tallinna notar R T poolt tõestatud testament on tühine. Juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega, siis palub hageja tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * ja * kinnistutest V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3. Kohtu küsimusele, kas hageja loobub 22.06.2016 esitatud nõudest hageja ei vastanud. Kohus on seisukohal, et kui hageja oma nõuet muudab, siis tuleb selgelt ja konkreetselt ära märkida, milliste nõuete juurde hageja jääb ja millistest loobub. Olukorras, kus hageja palub sõnaselgelt käsitleda hagi esemena tuvastada testamendi tühisus, kuid samal ajal jääb ka kõigi teiste nõuete juurde, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtule ja kostjale peab olema arusaadav, millised on nõuded, mida menetletakse. Hagi ese peab olema üheselt selge. Hageja poolt menetluses segaduse tekitamine sellega, et nõuete osas ei võeta kindlat seisukohta, milliste nõuete juurde jäetakse või mitte, ei ole kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamisega. Eeltoodu alusel tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja on esitanud kõik eelpool nimetatud kolm nõuet ja jäänud ka kõigi esitatud nõuete juurde.
8.Hageja nõue tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * maakonnas * vallas * külas asuvate kinnistute * suurune mõtteline osa ja * suurune mõtteline osa, tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esitas hagiavalduse lisana kinnistusraamatu päringu testaatori isikukoodi alusel. 28.11.2016.a. kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kliendile oleks suur kulu, kui teha kinnistusraamatu päring kogu registriosa väljavõtte kohta. Kostja on esitanud registriosa nr * so * väljavõtte, kust nähtub, et nimetatud kinnistust kuulub 1⁄4 kaasomandist V S’ile, 1⁄4 Vello Sauemägile, 1⁄4 Tiiu Ruut’ile ja 1⁄4 M S’ile / I kd tl 151/. Registriosast nr * so * kuulub samuti 1⁄4 kaasomandist V S’ile, 1⁄4 Vello Sauemägile, 1⁄4 Tiiu Ruut’ile ja 1⁄4 M S’ile / I kd tl 155/. Hageja on 22.06.2016.a. esitatud hagiavalduse p 2.5. märkinud, et testaatoril oli kolm pärijat ning testaatorile kuulusid * ja * kinnistud, seega on hagejal õigus pärida kinnistutest 1/3 suurune mõtteline osa. Hageja faktiväide, et testaatorile V S’ile kuulusid kinnistud * ja * on ümber lükatud kinnistusraamatu kannetega. Kuna V S’ile kuulus vaid 1⁄4 kaasomandist nimetatud kinnistutest, siis ei ole hagejal õigust pärida V S järgi 1/3 mõttelist osa * ja * kinnistutest, sest pärandajale ei kuulunudki nii suurt kaasomandi osa.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi tuleb jätta nimetatud nõude osas hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hageja poolt 19.12.2016 esitatud nõue testamendi tühisuse tuvastamise nõudes, tuleb jätta samuti läbi vaatamata. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kahtlemata on hageja V S seadusjärgse pärijana õigustatud esitama hagi V S poolt tehtud testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Testamendi kohaselt olid annakusaajad M S, Tiiu Ruut ja K S. Seega puudutab testament otseselt Tiiu Ruut ja M S õigusi ja kohustusi. Vaidlust ei ole, et M S on K S poeg /II kd tl 30/. K S suri 07.07.2007.a. Nii Tiiu Ruut kui ka M S annakusaajana on õigussuhte osalised ning testamendi tühisuse tuvastamist saab tuvastada vaid kõigi õigussuhte osaliste osavõtul. Hageja on kohtule kinnitanud, et kohtulahend ei puuduta M S ning ta ei soovi kostjana kaasata M S. Hageja leiab, et tal on õigus ise määrata, kelle vastu ta hagi esitab /II kd tl 21-22/. Õige on hageja väide, et tal on õigus otsustada, kelle vastu ta hagi esitab, kuid kui kohtule esitatakse hagi õigussuhte tuvastamiseks, mille osalised on lisaks hagejale ja kostjale veel teisedki isikud, käesoleval juhul M S, siis kohtu poolt menetluses tuvastatu puudutab ka M S õigusi ja huve. Testament kas on tühine või ei ole, testament ei saa olla tühine osade isikute suhtes. Hageja on esitanud nõude, et kohus tuvastaks kogu testamendi tühisuse. Seega puudutab vaidlus M S õigusi ja huve. Kuna hageja on keeldunud M S kaasamisest, siis on kohus seisukohal, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest hagi õigussuhtes olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks tuleb lahendada kõigi õigussuhte osaliste osavõtul. Hageja on märkinud, et tema kaugem eesmärk on see, et testamendi tühisus kõrvaldab erimeelsused, mis pärimismenetluses võivad tekkida. Siis ei ole enam põhjust vaidlusteks, kas annakud on kehtivad. Kuna hageja väidetel oli testaator juba 2006. aastal otsustusvõimetu, siis nimetatud asjaolu tuvastamine võib mõjutada ka edaspidi testaatori poolt tehtud tehinguid. Hageja on avaldanud, et * asuv kinnistu on läinud enne pärandaja surma M S omandisse. Juhul, kui kohus tuvastab, et testament on tehtud otsustusvõimetu isiku poolt, võib see endaga kaasa tuua uusi õigusvaidlusi, kus vaieldakse tehingute kehtivuse üle, mis V S on teinud pärast testamendi tegemist. Seega puudutab testamendi tühisuse tuvastamise nõue otseselt M S õigusi ja huve. Kuna käesolevat vaidlust ei ole võimalik läbi vaadata M. S osavõtuta, siis tuleb jätta hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamise nõudes TsMS §423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
10.Hageja poolt 19.12.2016.a menetlusdokumendi p 2.1. nimetatud nõue, milles hageja palub tuvastada, et tal on õigus omandada pärimise teel * ja * kinnistutest V S’ile kuulunud omandiosadest 1/3 tuleb jätta samuti läbi vaatamata. Kohus on jätnud läbi vaatamata testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Seega on tegemist kehtiva testamendiga, mille kohaselt oli * ja * V S’ile kuuluvate mõttelise osa kinnistutest annaku saajaks Tiiu Ruut. Testamendi tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata jätmine toob kaasa selle, et tegemist on ilmselt perspektiivitu nõudega ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab nimetatud nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
11.Kuna kohus jätab kogu hagi läbi vaatamata, siis vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS §177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.