M.E kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – M.E Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Triin Tamm
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsus nr VO/25/2488 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.07.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.E (kaebaja) esitas 18.08.2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Danel Mugur koostas 29.08.2025 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime kestusega 3 aastat. Eksperthinnangu lõpus on soovituste all välja toodud: „Töötingimused: Taotlejale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid, rohke suhtlemisega ametid.“
3.Eesti Töötukassa tegi 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 3 aastat (periood 20.09.2025-19.09.2028). Otsuse põhjendused on järgnevad: Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad 1(11)
ja dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on psoriaas. Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, liikumise ning käelise tegevuse valdkondi hinnates. Taotlejal on põlve- ja seljavalu ning kehatüve liikuvuse piiratuse tõttu häiritud kõndimine ja asendite muutmine. Küünarliigeste valu ning õhtuti esineva sõrmeliigeste valu ja kanguse tõttu on piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning käte peenmotoorika. Taotlejal on kohati esineva nahakahjustuse ja valu tõttu kergelt piiratud oma tervise eest hoolitsemine. Meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, kohati esineva kiire väsimise ning ärevuse foonil püsivate keskendumisraskuste ja unehäirete tõttu on piiratud probleemide lahendamine ning tegevuste kavandamine ja elluviimine. Taotlejal on langenud pingetaluvuse, esineva ärevuse ja kergesti ärritumise, liigse muretsemise, vältiva käitumise ning paanikahoogude tõttu raskendatud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kohati esineb raskusi konfliktide lahendamisel. Mõningase sotsiaalärevuse ja kohati esineda võiva sotsiaalse isolatsiooni tõttu on piiratud võõrastega kontakteerumine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav.
4.Kaebaja esitas 27.09.2025 Eesti ülevaatamiseks ja ümberhindamiseks.
Töötukassale
vaide
töövõime
hindamise
otsuse
5.Eesti Töötukassa jättis vaide 16.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2488 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad: Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitajal on osaline töövõime, kestusega 3 aastat. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Töövõime hindamise otsuses toodud andmed ei ole vastukäiv info. Vaide esitaja saab oma praeguse, stressirohke tööga hakkama seoses aastate jooksul tekkinud kohandumiste ja hästi omandatud töövõtetega, mis võimaldavad soodsamas vaimse tervise seisundis omandatud ametil hakkama saada. Kui vaide esitaja peaks aga praegu uut ametit hakkama omandama, siis tõenäoliselt esineks olulisi raskusi stressirohketes töökeskkondades, suure vastutusega ametites ja rohke suhtlusega ametites. Seega, vaide esitaja saab konkreetse ametiga hakkama, kuid teised sarnaste ohutegurite ja iseloomuga ametid saadaoleva info alusel vaide esitajale ei sobiks.
6.Kaebaja esitas 14.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks hindama tema töövõimet uuesti, võttes arvesse töövõimetoetuse seadust ja kohtu juhiseid.
7.Kohus võttis 01.12.2025 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
8.Eesti Töötukassa vastas kaebusele 31.12.2025.
9.Kohus määras 01.04.2026 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. 2(11)
10.Eesti Töötukassa esitas 08.04.2026 oma vastuse allkirjastatud variandi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa on rikkunud põhjendamiskohustust. Esitatud vaide keskne väide puudutas seda, et ekspertarsti hinnangus on sisuline vastuolu. Ühelt poolt peetakse kaebajat võimeliseks täiskoormusega töötama ja ettevõtteid juhtima. Teiselt poolt märgib hindamise teinud sama ekspert, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, mis on kaebaja senise töö iseloomu peamine osa. Töötukassa ei ole vaideotsuses seda vastuolu sisuliselt käsitlenud, vaid piirdub üldise väitega kohanemisest. Selline vastus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 56 nõuetele, sest põhjendus peab olema konkreetne, eristatud ja vaide sisule suunatud.
12.Töövõime hindamine peab toimuma funktsionaalse toimetuleku, mitte registriandmete alusel. Töövõimetoetuse seadus näeb ette töövõime hindamist tegeliku funktsionaalse toimetuleku järgi. Töötukassa tugineb otsuses enamjaolt töötamise registri andmetele, samas tunnistades ise, et need andmed ei pruugi kajastada töö tegelikku ulatust ega koormust. Töötamise registri registriandmeid ei saa käsitleda töövõimet tõendava asjaoluna, kuna need ei näita ei töökoormust, töötingimusi ega kohandusi. Seega on otsus selles osas tehtud ebapiisava faktilise aluse pealt.
13.Ekspertarsti soovitused ei ole lisamärkused, vaid tegeliku töövõime sisulised piirangud. Ekspertarsti hinnangus toodud soovitused vältida stressirohket ja suure vastutusega tööd kirjeldavad otseselt kaebaja igapäevast töövõimet ning tööturu võimaluste olulist piirangut. Töötukassa käsitleb neid soovitusi kui „üksnes soovituslikke“ ning jätab need hindamisel kõrvale, rikkudes seeläbi töövõime hindamise metoodikat, funktsionaalse hindamise põhimõtet ning haldusmenetluse eesmärki.
14.Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et Töötukassa otsused ei vasta haldusmenetluse põhimõtetele ega töövõimetoetuse seaduse eesmärgile, kuna need põhinevad osaliselt ebatäpsetel registriandmetel, ignoreerivad ekspertiisi sisemisi vastuolusid ja ei kajasta kaebaja tegelikku funktsionaalset toimetulekut. Seetõttu on otsused õigusvastased ja tuleb tühistada. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused on õiguspärased.
16.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 18.08.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 18.08.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud muude tervisehäirete osas.
17.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst dr Danel Mugur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 29.08.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.
18.Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, millised tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 29.08.2025 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav 3(11)
patsiendiportaalis terviseportaal.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Selliselt põhjendustel viitamist on kohtud pidanud senises praktikas lubatavaks. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16).
19.Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt 16.10.2025 vaideotsuses, vaideotsuse aluseks olevas 15.10.2025 eksperdiarvamuses ning kohtumenetluses 31.12.2025 esitatud seisukohtades ja töötukassa ekspertarsti dr Pille Tommingas poolt kohtumenetluses koostatud arvamuses 30.12.2025.
20.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega kolm aastat. Seejuures on TTO ekspertarst koostanud 15.10.2025 uue eksperdiarvamuse. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.
21.Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Kaebajal esinevad kerged piirangud keha põhiasendi muutmisel, kõndimisel. Piirangud on põhjustatud kehatüve ja liigeste kahjustusest. Kaebajal esineb põlve- ja seljavalu, kehatüve liikuvus on piiratud. Kohtule vastamisel on üle vaadatud kardioloogi dr Arvo Rosenthal 24.11.2025 epikriis, mis on TIS-is lisandunud hilisemalt, pärast 29.08.2025 otsuse tegemist ning mis hindamise tulemust ei muuda. Kardioloog on soovitanud võimaliku uneapnoe kahtlusel lisauuringuid. Kardioloogilist patoloogiat ei ole tuvastatud.
22.Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on küünarliigeste valu ning õhtuti esineva sõrmeliigeste valu ja kanguse tõttu piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning käte peenmotoorika.
23.Kokkuvõtlikult on kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psoriaas. Kaebajal esinevad kerged piirangud oma tervise eest hoolitsemisel. Piirangud on põhjustatud naha kahjustusest. Kaebajal esineb kohati nahakahjustust, mis võib põhjustada valu.
24.Kokkuvõtlikult on kaebajal õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad mõõdukad piirangud igapäevastel rutiinsetel tegevustel. Kaebajal esinevad kerged piirangud tähelepanu koondamisel. Kaebajal esineb meeleolu ja tahteaktiivsuse langust, kohati esineb kiiresti väsimist. Ärevuse foonil püsivad keskendumisraskused ja unehäireid. Kohati esineb seetõttu raskusi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel.
25.Kokkuvõtlikult on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad mõõdukad piirangud probleemide lahendamisel, stressiga toimetulekul. Piirangud on põhjustatud psüühikahäirest. Kaebaja pingetaluvus on langenud, esineb ärevust, kergesti ärritumist, liigset muretsemist, vältivat käitumist, paanikahoogusid. Seetõttu esineb kohati raskusi konfliktide lahendamisel.
4(11)
26.Kokkuvõtlikult on kaebajal suhtlemise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esinevad kerged piirangud võõrastega kontakteerumisel. Kaebajal esineb mõningast sotsiaalärevust, kohati võib esineda sotsiaalset isolatsiooni.
27.TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Ravimite kõrvaltoimeid ei esine. Kaebajal ei ole TIS andmetes viiteid sõltuvust tekitavate ainete kasutamisele. Psühhiaater on viidanud, et kaebaja kardab sõltuvust ja kõrvaltoimeid, väidetavalt on eelnevalt antidepressantravi kasutamisel kõrvaltoimeid esinenud. Kaebaja ravisoostumus on madal.
28.TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimine ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, liikumise ning käelise tegevuse valdkondi hinnates. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja unehäiretest ja keskendumisraskustest tingitud piirangud on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebaja ärevusest ja paanikahoogudest tingitud piirangud on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Kaebaja liigesvaludest tingitud piirangud on hinnatud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades. Unehäired on arvesse võetud tähelepanu ja igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamise piiranguid hinnates. Peavalusid ei ole TIS andmetes eraldi käsitlust leidnud hilisemalt kui 2021. aastal neuroloogi dr Ülla Linnamägi konsultatsioonil 02.03.2021. Ei ole hinnatav kui eraldi haigusseisund, on hinnatud kui võimalik meeleolu- ja unehäire sümptom.
29.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 6. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
30.Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele, kus piiranguid ei esine. Seejuures on ka 29.08.2025 eksperdiarvamuses ning vaidlustatud vaideotsuses toodud välja, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid, rohke suhtlemisega ametid.
31.Ekspertarstid leidsid, et kaebaja tegutsemispiirangud ei esine sellises ulatuses, et töövalikud oleksid nii kitsad, et kaebaja töövõime võiks olla puuduv. Kaebajal esinevad selgelt piirangud, mis ei võimalda mitmes valdkonnas ja/või täiskoormusel tööd teha, samas puudub sage või pidev kõrvalabi vajadus, puudub info oluliste püsivate või sagedate raskuste osas tööülesannetega hakkamasaamisel, mis eeldaks tööandjale soovitusi töökorralduse kohandamise osas. Samuti ei ole kaebaja sageli vaimse või füüsilise tervisega vajanud töövõimetuslehti ning on püsinud tööhõives. Selle alusel ei saa järeldada, et kaebaja oleks tööelust välja langenud ning, et kaebaja võimalused avatud tööturul oleks väga piiratud.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.
33.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TVH/25/029013 ja 16.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2488 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime 5(11)
hindamise taotlus uuesti läbi. Eesti Töötukassa hindas kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamise otsus on vastuoluline ja tehtud ebapiisava faktilise aluse pealt ning tema tegelik funktsionaalne toimetulek on jäänud hindamata.
34.Kohus leiab, et kaebaja töövõime hindamine on toimunud õigusvastaselt ja põhjendab oma seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.
35.Töövõime hindamise otsus ja vaideotsus on haldusaktid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
36.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik. Kaebajal on muuhulgas diagnoositud paanikahäiretega agorafoobia (s.o hirm avatud, suurte ruumide ja rahvarohkete kohtade ees) ja depressiooniga ärevus (segatüüpi).
37.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
38.TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
39.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).
40.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
41.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, 6(11)
toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
42.Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg-d 4 ja 5). Määruse nr 39 § 6 lg 6 sätestab, et võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.
43.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise raskusastmete arvväärtuste summa oli 6.
aluseks
võetud
võtmetegevuste
piirangute
44.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2). Praegusel juhul pidi vastustaja kasutama määruse nr 39 § 8 lg-st 1 ja 2 tulenevat kaalutlusõigust. See tähendab, et vastustaja pidi kaaluma osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel.
45.Kohus täpsustab siiski, et lõplik otsus isiku töövõime kohta ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukoht kujundada. Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata. Töötukassa peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisse ning vajadusel peab töötukassa koguma täiendavat teavet (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16 ja 19).
46.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 29.08.2025 eksperdiarvamuse Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Danel Mugur (dtl 26-49). Pärast vaide esitamist koostas ekspertarst Danel Mugur ka 15.10.2025 eksperdiarvamuse (dtl 231-256). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse 7(11)
Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas, kes on samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime (dtl 264-276).
47.Ekspertarst hindas 29.08.2025 ja 15.10.2025 eksperdiarvamustes kaebajal valdkondade võtmetegevuste piiranguid järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel - 1, ohutu ringiliikumine - 0, seismine ja istumine - 1, liikumisega seotud muud piirangud - 0; 2) käeline tegevus: käte sirutamine - 0, asjade liigutamine - 1, käteosavus - 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud - 0; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine - 0, teabe vastuvõtmine - 0, teabevahetusega seotud muud piirangud - 0; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus: teadvusel püsimine - 0, tualettruumi toimingud - 0, söömine ja joomine - 0, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - 1; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine: tegevuste õppimine - 1, tegevuste alustamine ja lõpetamine - 2, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud - 0; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine: väljaskäimine - 2, riski või ohu tajumine - 0, toimetulek muutustega - 2, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud - 0; 7) suhtlemine: suhtlemisega hakkamasaamine - 1, kohane käitumine - 0, suhtlemisega seotud muud piirangud - 0.
48.Seega on kaebajal hinnatud kerged tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ja suhtlemise valdkondades ning mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.
49.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Dorpat Tervis OÜ arsti eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika lühikokkuvõte). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 16.10.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 31.12.2025 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Pille Tommingase kirjalik seisukoht).
50.Kuigi töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamuses on võtmetegevuste piirangutele antud arvväärtusi põhjendatud, on vaidlus tekkinud põhjenduste sisu üle. Kaebaja väidab, et töövõime hindamine ei ole toimunud tema tegeliku funktsionaalse toimetuleku järgi, vaid Töötukassa on tuginenud otsuses enamjaolt töötamise registri andmetele, mida ei saa käsitleda töövõimet tõendava asjaoluna, kuna need ei näita ei töökoormust, töötingimusi ega kohandusi. Danel Mugur on 29.08.2025 eksperdiarvamuses otseselt tuginenud töötamise registri (TÖR) andmetele ja kaebaja töölkäimisega seonduvatele asjaoludele võtmetegevustes 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine), 6.1 (väljaskäimine) ja 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine). Võtmetegevuse 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) piirangu raskusastet on hinnatud arvväärtusega 2 ehk mõõdukas piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on põhjendatud järgnevalt: „Taotlejal esineb meeleolu ja tahteaktiivsuse langust, pideva ärevuse ja hirmu tõttu väsib kiiresti. Esineb unehäireid. Samas on Taotleja TÖR andmetel võimeline nii täiskoormusega tööl käima kui ka mitme ettevõtte juhtkonnas olla - antud ekspertiisi raames on eeldatud, et tegu on Taotlejale tuttava valdkonnaga ja tegelikku töökoormust saab Taotleja vähemalt osaliselt muuta. Psühhiatri kirjeldusel ei ole Taotlejale varasemad proovitud antidepressandid sobinud kõrvaltoimete tõttu, värskelt on alustatud ravi mirtasapiiniga. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang.“ 8(11)
Võtmetegevuse 6.1 (väljaskäimine) piirangu raskusastet on hinnatud arvväärtusega 2 ehk mõõdukas piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on põhjendatud järgnevalt: „Taotlejal esineb paanikahoogusid, mille tõttu esineb vältivat käitumist ja raskusi teatud olukordades ning asukohtades. Siiani ei ole ravist olulist leevendust saanud, varasema raviga on esinenud kõrvaltoimeid. Tööalaselt on omajagu erinevates asukohtades liikumist, sellega saab vähemalt rahuldavalt hakkama. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang.“ Võtmetegevuse 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine) piirangu raskusastet on hinnatud arvväärtusega 1 ehk kerge piirang (kaebaja hinnang oli 3 ehk raske piirang), mida on põhjendatud järgnevalt: „Taotlejal esineb mõningast sotsiaalärevust, samas saab siiski hakkama rohket suhtlemist eeldava ametiga. Seisundi ägenemisel võib esineda mõningast sotsiaalset isolatsiooni, kuid seda ei ole suurel määral kirjeldatud. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang.“ Danel Muguri hilisemas 15.10.2025 eksperdiarvamuses on vastavad põhjendused samad.
51.Eeltoodust nähtub, et ekspertarst on võtmetegevuste piirangute raskusastmetele arvväärtuseid andes osaliselt tuginenud sellele, kuidas kaebaja oma töökohal hakkama saab. Töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on kohtumenetluses selgitanud, et töötamise registri andmeid ja psühhiaatrile avaldatut seoses töötamisega on kasutatud kui täiendavat reaalset fakti, mis ei muuda piiranguid kergemaks kui terviseandmed neid kinnitavad, kuid kaudselt on siiski ebausutav, et sotsiaaltöötajana täiskoormusel töötav ja ka töövõimetuslehte mitte vajav isik vajab pidevat kõrvalist abi ja on puuduva töövõimega (dtl 276). Kohus ei ole siiski veendunud, et töötamise registri andmed ja psühhiaatrile konkreetsel ametikohal töötamisega seoses avaldatu ei muutnud piiranguid kergemaks. Danel Mugur on oma eksperdiarvamuses põhjendanud konkreetsete võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antud arvväärtusi muuhulgas sellega, et kaebaja saab oma tööga hakkama. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja töölkäimisega seotud asjaolud mõjutasid piirangutele antud hinnanguid kergema hinnangu suunas, olles vastukaaluks terviseandmetest nähtuvale infole (s.o psühhiaatrite 14.08.2025 ja 30.08.2023 epikriisid).
52.Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel töövõime hindamise eksperdiarvamus koostatakse: taotlusel olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed; taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Määruse nr 39 § 5 lg 2 sätestab, et kui Töötukassa on saatnud isiku TVTS § 7 lg 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks § 5 lg-s 1 nimetatud andmetele visiidipõhise hindamise käigus saadud andmetest. Seega on eksperdiarvamuse aluseks olevad andmed kehtivas õiguses piiritletud töövõime hindamise taotlusel olevate andmetega ja terviseandmetega, mida töövõime hindamisel omavahel kõrvutatakse.
53.Vaidlustatud 29.08.2025 otsuses nr TVH/25/029013 on link töövõime hindamise metoodika lühikokkuvõtte juurde, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtteid. Ka lühikokkuvõttes on märgitud, et ekspertarst võtab töövõime hindamisel aluseks töövõime hindamist taotleva inimese enesehinnangut ja terviseandmeid ning kõrvutab inimese taotlusel esitatud piirangute kirjeldusi inimese terviseandmetega tervise infosüsteemis.
54.Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Kuna tegemist on töövõime hindamise menetlusega, ei saa isiku reaalset töölkäimist puudutavate asjaolude arvestamist täielikult välistada. Fakt on see, et töötamise registri andmetel ei ole kaebaja tööelust kõrvale jäänud. Kaebaja töötab täiskoormusega sotsiaaltöötajana ja on erinevate ettevõtete juhtkonnas (dtl 277). Samas peab töövõime hindamine tuginema eelkõige terviseandmetele ja töölkäimisega seonduv info saab olla üksnes täiendav asjaolu, millele tugineda. Töösuhte olemasolu ja ettevõtete juhtkonnas olemine iseenesest ei anna 9(11)
piisavalt infot selle kohta, kuidas isik töötamisega tegelikult hakkama saab. Eesti Töötukassal on põhjalik ülevaade kaebaja terviseandmetest, kuid puudub täielik ülevaade sellest, millistel tingimustel kaebaja oma tööd teeb ja millised ülesanded ettevõtete juhtkonda kuulumisega täpsemalt kaasnevad. Välistatud ei ole see, et isikul on tööl raskused, kuid need ei ole sellisel määral probleeme tekitanud, et töösuhte säilimist ohtu seada. Kuna ekspertarst on eksperdiarvamuses soovituste all märkinud, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, kuid kaebaja töö vastab nendele tingimustele, ei saa välistada seda, et kaebaja teeb tööd oma tervise arvelt. Kohtu hinnangul ei saa liiga suurt tähtsust omistada ka vaidemenetluses lisandunud argumendile, et kaebaja ei ole sageli töövõimetuslehti vajanud, sest on eluliselt usutav, et kõiki töötamist ajutiselt takistavaid terviseprobleeme ei vormistata töövõimetuslehega.
55.Kuna kaebaja töötamisega seotud info on ebatäielik, on eksperdiarvamuses sellele tuginemine küsitav. Töötamise registrist ei selgu kaebaja tegelikke töötingimusi ega kohandusi. Need asjaolud on haldusmenetluses vajadusel väljaselgitatavad, kuid vastustaja neid asjaolusid täpsemalt ei uurinud. Kohtule jääb mulje, et ekspertarst on kohati oletustele tuginenud, mis nähtub eksperdiarvamuse põhjenduste sõnastusest.
56.Võtmetegevusele 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) hinnangut andes on „eeldatud“, et tegu on kaebajale tuttava valdkonnaga ja tegelikku töökoormust saab kaebaja vähemalt osaliselt muuta. See, kui hästi kaebaja valdkonda tunneb ja kas ta saab oma tegelikku töökoormust muuta, on jäänud lahtiseks.
57.Võtmetegevusele 6.1 (väljaskäimine) hinnangut andes on ekspertarst märkinud, et kaebajal on tööalaselt „omajagu erinevates asukohtades liikumist“, millega kaebaja saab „vähemalt rahuldavalt“ hakkama. Jääb ebaselgeks, millisel määral erinevates asukohtades liikumist kaebaja töö hõlmab, mis sorti asukohtadega tegemist on ja mille põhjal ekspertarst erinevates asukohtades liikumisega hakkamasaamisele vähemalt rahuldava hinnangu andis.
58.Võtmetegevusele 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine) hinnangut andes on ekspertarst märkinud, et kaebaja „saab hakkama“ rohket suhtlemist eeldava ametiga. Jääb ebaselgeks, mille põhjal kujunes hinnang ametiga hakkamasaamisele olukorras, kus info kaebaja töö sisulise kvaliteedi kohta puudus.
59.Kohus leiab, et vähemalt eelnevalt nimetatud valdkondade võtmetegevuste puhul on alust kahelda piirangutele antud lõplike hinnangute põhjendatuses. Kahtlusi ei kõrvalda ka ekspertarst Pille Tomminga poolt kohtumenetluses antud täiendavad selgitused, sest Pille Tommingas nõustub kõigi ekspertarst Danel Muguri poolt antud hinnangutega. Seega on põhjust seada kahtluse alla töövõime hindamise otsuse õiguspärasus tervikuna.
60.Kohtu jaoks jääb ebaselgeks ka ravimite kõrvaltoimetega seonduv. Eksperdiarvamuses on võtmetegevuse 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) all märgitud: „Psühhiaatri kirjeldusel ei ole Taotlejale varasemad proovitud antidepressandid sobinud kõrvaltoimete tõttu, värskelt on alustatud ravi mirtasapiiniga. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang (dtl 38-39).“ Kui varasemad ravimid ei ole sobinud kõrvaltoimete tõttu ja uue ravimiga on värskelt alustatud, jääb ebaselgeks, kas kaebaja poolt kirjeldatud raskusi saab lugeda ravimiga kompenseerituks või mitte ja miks on sellises olukorras tegemist just mõõduka piiranguga. Võtmetegevuse 6.1 (väljaskäimine) all on ekspertarst märkinud: „Taotlejal esineb paanikahoogusid, mille tõttu esineb vältivat käitumist ja raskusi teatud olukordades ning asukohtades. Siiani ei ole ravist olulist leevendust saanud, varasema raviga on esinenud kõrvaltoimeid. Tööalaselt on omajagu erinevates asukohtades liikumist, sellega saab vähemalt rahuldavalt hakkama. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang (dtl 41).“ Kui kaebajal on probleemid ärevusega, millele ta ravimitest olulist leevendust ei saa, eeldab väljaskäimise piirangu mõõdukaks hindamine kohtu hinnangul põhjalikumat selgitust kui see, et kaebaja saab tööga seotud väljaskäimisega vähemalt rahuldavalt hakkama. 10(11)
61.Kaebaja on välja toonud ka selle, et ekspertarsti hinnangus on sisuline vastuolu. Ühelt poolt peetakse kaebajat võimeliseks täiskoormusega töötama ja ettevõtteid juhtima. Teiselt poolt märgib hindamise teinud sama ekspert, et kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, mis on kaebaja senise töö iseloomu peamine osa. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud: „Töövõime hindamise otsuses toodud andmed ei ole vastukäiv info. Vaide esitaja saab oma praeguse, stressirohke tööga hakkama seoses aastate jooksul tekkinud kohandumiste ja hästi omandatud töövõtetega, mis võimaldavad soodsamas vaimse tervise seisundis omandatud ametil hakkama saada. Kui vaide esitaja peaks aga praegu uut ametit hakkama omandama, siis tõenäoliselt esineks olulisi raskusi stressirohketes töökeskkondades, suure vastutusega ametites ja rohke suhtlusega ametites. Seega, vaide esitaja saab konkreetse ametiga hakkama, kuid teised sarnaste ohutegurite ja iseloomuga ametid saadaoleva info alusel vaide esitajale ei sobiks (dtl 23-24).“
62.Kohus leiab, et vaideotsuses toodud selgitus ei kõrvalda vastuolu. Kui kaebajale ei sobi stressirohked töökeskkonnad, suure vastutusega ametid ja rohke suhtlemisega ametid, siis ei peaks talle sobima ka tema praegune amet, mis nendele omadustele vastab. Kohus ei ole veendunud, et töö tuttavlikkus on piisavalt tugev argument, et välistada ameti olemusest tulenevad raskused. Seega nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamuses on vastuolu.
63.Kohus leiab, et kui töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega, siis ei peaks töövõime hindamisel mängima rolli ka argument, et inimene saab konkreetsel enda jaoks tuttaval ametikohal hakkama. Kindla ametiga hakkamasaamise hindamine ei ole töövõime hindamise menetluse eesmärk. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei pruugi konkreetsel ametikohal hakkamasaamise usaldusväärseks hindamiseks olla piisavalt infot ning kehtiva õiguse kohaselt tuleb töövõime hindamisel võtta aluseks hoopis töövõime hindamise taotlusel esitatud andmed ja terviseandmed.
64.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja etteheited tema töövõime hindamisele on põhjendatud. Töövõime hindamise aluseks olnud eksperthinnang tugineb osaliselt asjaoludele, mis ei ole kaebaja terviseandmed ja eksperthinnangus on ebaselgusi, mis ei võimalda veenduda, et kõiki tegutsemispiiranguid on hinnatud õigesti. Seega on Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr TVH/25/029013 töövõime hindamise õigusnormidega vastuolus ja sellisel tasemel põhjendamispuudusega, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
65.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsus nr TVH/25/029013 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna kaebaja vaie jäeti rahuldamata, tuleb õigusvastaseks lugeda ja tühistada ka Eesti Töötukassa 16.10.2025 vaideotsus nr VO/25/2488. Kohus kohustab Eesti Töötukassat vaatama kaebaja töövõime hindamise taotluse uuesti läbi.
66.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
67.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.