Politseija Piirivalveameti taotlus U.B kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Liis Luik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik U.B Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 05.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirvalveametile luba U.B ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 08.10.2026 k.a).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord isikule viivitamatult suuliselt tõlkida ning võimaldada isiku taotlusel kasutada tõlkeprogrammi määruse tõlkimiseks prantsuse keelde.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Guinea Vabariigi kodaniku U.B, (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 25 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p 1, 2 ja p 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
1.1.U.B on Guinea Vabariigi kodanik, kes lahkus koduriigist Venemaa
3-25-4602 Föderatsiooni, kus ta Eesti Vabariigi suursaatkonnas Moskvas taotles ja talle väljastati Eestisse saabumiseks C-liiki lühiajalist viisa kehtivusajaga 26.12.2024 kuni 24.01.2025 ja viibimisajaga 15 päeva. Viisataotlusele oli lisatud info, et puudutatud isik töötas Venemaal Guinea saatkonnas ning reisi eesmärk oli turism. Viisat taotledes ja Schengeni alale saabudes oli isikul kehtiv Guinea kodaniku pass kehtivusega kuni 26.07.2028. Puudutatud isik saabus Narva piiripunkti kaudu Eestisse 27.12.2024. Eestist liikus puudutatud isik edasi Prantsusmaale, kus ta esitas 27.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.2.Prantsusmaa esitas 11.09.2025 Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, alusel taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks (edaspidi Dublini III määrus), kuna tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti.
1.3.Puudutatud isik saabus Eestisse 23.10.2025 ja esitas siin rahvusvahelise kaitse taotluse, millest ta loobus 10.11.2025 avaldusega. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpetati PPA 13.11.2025 otsusega nr 12510240002-1 ning selle 10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus 24.11.2025. Alates 25.11.2025 viibib puudutatud isik Eestis ilma õigusliku aluseta.
1.4.Eestisse saabudes pidas PPA puudutatud isiku 23.10.2025 kinni ning Tallinna Halduskohtule esitati taotlus, et saada luba pidada isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel (haldusasi 3-25-3717). Tallinna Halduskohus rahuldas PPA taotluse 24.10.2025 määrusega ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni 24.12.2025. Puudutatud isik esitas halduskohtu määruse peale 13.11.2025 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis jäeti 18.11.2025 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale 03.12.2025 esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus menetlusse võtmata.
1.5.Rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise järgselt pidas PPA puudutatud isiku 25.11.2025 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning Tallinna Halduskohtule esitati samal päeval (25.11.2025) taotlus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 41 ja § 23 lg 1 punktide 1–3 alusel (haldusasi 3-25-4395). Kuna puudutatud isik ei soovinud kodumaale naasta, siis esitas ta 26.11.2025 PPA-le kirjaliku avalduse rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta, misjärel pidas PPA isiku 26.11.2025 kell 11.00 kinni VRKS § 362 lg 2 punkti 1 ja § 361 lg 2 punktide 4–6 alusel. Seejärel esitas PPA 26.11.2025 halduskohtule muudetud taotluse loa saamiseks U.B kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 punkti 3 alusel ja kooskõlas VRKS § 361 lg-ga 1 ja lg 2 punktidega 4–6. Tallinna Halduskohus rahuldas esitatud taotluse 27.11.2025 määrusega ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 27.01.2026.
1.6.26.11.2025 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest loobus puudutatud isik 30.11.2025, misjärel koostas PPA 03.12.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12510240002-3. Selle otsuse 10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus 15.12.2025, misjärel puudus isikul alates 16.12.2025 seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA pidas puudutatud isiku 16.12.2025 VSS § 15 lg 41 alusel kinni ning Tallinna Halduskohtule esitati taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi 3-25-4602). Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määrusega rahuldati PPA taotlus ning anti VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 17.02.2025. Kuigi puudutatud isik vaidlustas Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse Tallinna
2
3-25-4602 Ringkonnakohtus, siis jättis kohus tema määruskaebuse 04.02.2026 määrusega rahuldamata.
1.7.PPA esitas 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 25 lg 2 alusel ja kooskõlas VSS § 23 lg 1 punktidega 1–3 taotluse U.B’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohus pikendas kinnipidamise tähtaega 16.02.2026 määrusega kuni neljaks kuuks (kuni 16.06.2026 kaasa arvatud).
2.PPA leiab, et U.B ’i kinnipidamise tähtaega tuleb veel kord pikendada. Seejuures viitab PPA, et jääb 16.12.2025 ja 09.02.2026 taotlustes ja eelnevates kohtumäärusest (Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määrus ja 04.02.2026 määrus ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2026 määrus) kirjeldatud asjaolude juurde, seal kirjeldatud asjaolud ei ole muutunud. Peale viitamist kohtumäärust on toimunud järgnev:
2.1.Vastavalt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve kontaktametniku (EURLO) saadud juhistele tuli täita ankeetandmed isiku identifitseerimiseks ja dokumenteerimiseks. 01.04.2026 toimus tõlgi vahendusel isikuga kohtumine, kus selgitati välismaalasele ankeetandmete täitmise vajadust, kuid isik keeldus andmete avaldamisest. Isik kinnitas korduvalt, et ta ei soovi PPA-ga mingit koostööd teha ja andmeid anda. Isikule selgitatud, et isikul on kaasaaitamiskohustus, millest isik oli teadlik. Isik ei põhjendanud informatsiooni mittejagamist, vaid vastas paljasõnaliselt, et ta ei taha andmeid jagada. Isikule siiski selgitatud detailselt, millised konkreetsed andmed on talt vajalikud. Isik väljendas seepeale jätkuvalt, et tema mingit infot anda ei kavatse ja soovib nõustamise lõpetada.
2.2.23.04.2026 määrati Põhja prefektuuri prefekti käskkirjaga nr 15.7-19/13 isikule distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna 26.03.2026 ja 01.04.2026 tuvastati kontrollkäigu raames, et isik oli riputanud voodilina enda voodi ette. Isik ametnike märkusele ei reageerinud ning keeldus lina eemaldamast. Peale seda selgitati välismaalasele uuesti kodukorda, kuid viimane hakkas vaidlema ning selgitas, et laetuli segab magamist. Samuti ei hoolitse välismaalane piisavalt hügieeni eest, mis tekitab teistes välismaalastes rahulolematust. Käskkirjaga leiti, et isik on süüdi siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 vastu võetud „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 2 lõike 1 alusel kehtestatud PPA peadirektori 09.12.2023 käskkirjaga nr 117 kinnitatud „Kinnipidamiskeskuse kodukord“ punktide 5 -7 ning kinnipidamis keskuse sisekorraeeskirja § 12 lg 1 ja 2 sätete rikkumises.
2.3.29.04.2026 edastas EURLO Guinea välisministeeriumi kinnituse, et U.B on Guinea kodanik. 06.05.2026 edastas PPA Guinea saatkonnale Berliinis uue taotluse ajutise reisidokumendi väljastamiseks. 22.05.2026 ja 29.05.2026 PPA edastas meelde tuletava kirja seoses reisidokumendi väljastamisega.
2.4.03.06.2026 Guinea saatkond vastas ja palus ajutise reisidokumendi väljastamiseks edastada kaks fotot ja tasuda konsulaartasu.
3.PPA leiab, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks. Kinnipidamine on vajalik, sest esineb oht et isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ja põgeneda. kuna isik on PPA-le teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik taotles valeandmeid esitades Eesti lühiajalist viisat (C-liiki viisa) ja väärkasutas turismi eesmärgil viisat, et reisida Prantsusmaale ja jääda sinna ebaseaduslikult elama. Tema hoiakust ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda. Isik on korduvalt väljendanud soovimatust naasta koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse, vaid naasta Prantsusmaale. isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
3
3-25-4602 VSS §-st 264 tulenevalt on välismaalane kohustatud kaasa aitama enda väljasaatmise korraldamisele. Isik on keeldunud dokumentide allkirjastamisest ega pole avaldanud ankeetandmeid enda dokumenteerimiseks. PPA ei välista, et isik võib oma reisidokumenti varjata, sest ta on andnud vastukäivaid ütlusi reisidokumendi asukoha suhtes. Eelnevast nähtub, et isik ei soovi teha koostööd PPA-ga, vaid töötab enda dokumenteerimise ja väljasaatmise korraldamise vastu. Isiku negatiivset suhtumist PPA-sse näitab ka isiku käitumine kinnipidamiskeskuses (KPK vara lõhkumine, korraldustele mitteallumine). Põgenemisohu tõttu pole võimalik tõhusalt kohaldada VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid.
4.Kohtuistungil vaidles U.B enda kinnipidamise tähtaja pikendamise vastu. Ta selgitas, et tal on terviseprobleem ning pakutud ravi ei ole aidanud. Ta vajab operatsiooni. Tualetis käimine on valulik ja raske, kõht on kinni ja nii 8 kuud juba. Ta taotles rahvusvahelist kaitset, aga kuna tema õigusi ei austatud, siis tühistas ta selle. Ta ei soovi koju minna, kuna seal on tal ohtlik.
5.PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et kinnipidamiskeskuses on meditsiiniõde ja -arst, kes otsustavad eriarstile suunamise. Eriarst omakorda otsustab operatsiooni osas. Seni pole arst operatsiooni vajalikuks pidanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA on 16.12.2025 koostanud isikule VSS § 7 ́4 lg 2 ja VSS § 7 ́4 lg 4 ́1 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052292703, mis kuulub sundtäitmisele. Ettekirjutusega kohaldati ka Schengeni alale sissesõidukeelu viieks aastaks.
7.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 nimetatud kinnipidamise alused ja lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VRKS § 25 lg 2 kohaselt on kinnipidamist nelja kuu kaupa võimalik pikendada kuni 18 kuuni, kui väljasaadetav ei täida kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.
8.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on täidetud kõik VSS § 23 lg-s 1 toodud alused (esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastu võtvast või transiidiriigist viibib).
9.Kohus on hinnanud nende aluste esinemist eelnevates menetlustes ning käesolevas asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Isik on jätkuvalt väljendanud kavatsust kaasaaitamiskohustust mitte täita ning näidanud seda ka tegudega (VSS § 23 lg 1 p 2). Sellest tulenevalt on PPA-l olnud raskusi tema tagasisaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel. Siiski ei saa väljasaatmist pidada perspektiivituks, sest 29.04.2026 edastas EURLO Guinea välisministeeriumi kinnituse, et U.B on Guinea kodanik. Ja PPA on 06.05.2026 (meeldetuletused 22.05.2026 ja 29.05.2026) edastanud Guinea saatkonnale Berliinis uue taotluse ajutise reisidokumendi väljastamiseks. Väljasaatmine oleks võimalik oluliselt kiiremini, kui U.B täidaks kaasaaitamiskohustust. Samuti on jätkuvalt aktuaalne põgenemisoht, millele viitab ka U.B poolt väljendatud soovimatus naasta koduriiki ja soov minna Prantsusmaale. Seega on põhjendatud alus eeldada, et ta asub väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.
10.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Võttes aluseks isikuga seotud isiklikud
4
3-25-4602 asjaolud, siis ei saa tema jätkuvat viibimist kinnipidamiskeskuses pidada ebaproportsionaalseks (sealhulgas viimasest kinnipidamisest VSS alusel (17.12.2025) on möödunud ligikaudu 5 kuud).
11.Talle on tagatud majutus, ülalpidamine ja turvalisus, samuti toitlustus, ning võimalus viibida värske õhu käes, vajadusel arstiabi. Ehkki kohtuistungil väljendas isik vajadust operatsiooni järele, mida talle kinnipidamiskeskus tema sõnul ei võimaldada, ei ole kohtul alust arvata, et isik on jäänud ilma vajaliku meditsiinilise abita. Isikul on võimalik kasutada nõustaja abi ning tal endal on võimalik kinnipidamise aega lühendada PPA-ga koostööd tegema asudes.
12.Eeltoodu põhjal rahuldan PPA taotluse ja annan loa jätkata U.B kinnipidamiskeskuses kinnipidamist aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud (08.10.2026 k.a).
13.Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb PPA-l tõlkida isikule viivitamata suuliselt ning võimaldada isiku taotlusel kasutada tõlkeprogrammi määruse tõlkimiseks prantsuse keelde.
14.Määruse avaldamise korral tuleb tema nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.