Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-4602 info, et puudutatud isik töötas Venemaal Guinea saatkonnas ning reisi eesmärk oli turism. Viisat taotledes ja Schengeni alale saabudes oli isikul kehtiv Guinea kodaniku pass kehtivusega kuni 26.07.2028. Puudutatud isik saabus Narva piiripunkti kaudu Eestisse

XX.XX.XXXX.

Prantsusmaa esitas Eestile Dublini konventsiooni alusel 11.09.2025 abipalve võtta vastu Guinea kodanik U.B, kes oli saabunud 25.01.2025 Prantsusmaale ja taotlenud seal 27.03.2025 rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isik saabus YY.YY.YYYY Prantsusmaalt Eestisse (ilma kehtiva reisidokumendita) ja esitas siin rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta selgitas, et lahkus Guineast 09.09.2024 ja reisis läbi Etioopia Venemaale, kus viibis 30.09.2024– XX.XX.XXXX. Ta tuli XX.XX.XXXX Eestisse, reisis läbi Soome ja Hispaania ning jõudis 30.12.2024 Prantsusmaale, kus viibis kuni YY.YY.YYYY. Piiripunktide läbimisel kasutas ta oma Guinea kodaniku passi ja Eesti C-liiki viisat. 23.10.2024 ja 24.10.2025 vestlustel ütles isik PPA-le, et tema peamine eesmärk oli ja on jätkuvalt minna Prantsusmaale. Ta ei ole töötanud Venemaal Guinea saatkonnas, vaid seal töötas isik, kes aitas tal dokumente hankida. Lisaks selgitas isik, et ta taotles Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset ning tal on seal sõbrad. Tema kott koos passiga varastati Prantsusmaal ära. Tallinna Halduskohus andis 24.10.2025 määrusega nr 3-25-3717 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 24.12.2025. Puudutatud isik nõudis 30.10.2025 ja 04.11.2025 nõustamiste käigus enda saatmist Prantsusmaale. 04.11.2025 muutus puudutatud isik kinnipidamiskeskuses agressiivseks ja lõhkus ära kaks telerit. Puudutatud isik esitas 10.11.2025 avalduse lõpetada rahvusvahelise kaitse menetlus ning PPA lõpetas menetluse 13.11.2025 otsusega nr 12510240002-1. Isikule tutvustati prantsuse keelde tõlgitud otsust 14.11.2025, kuid isik keeldus seda allkirjastamast. Isik väitis PPA-le 18.11.2025 vestlusel, et ta ei ole kunagi taotlenud rahvusvahelist kaitset ning palus enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, et minna Venemaale, kuna tema reisidokument on Venemaa piirivalve käes. Kuna puudutatud isik ei vaidlustanud PPA 13.11.2025 otsust, siis puudus tal alates 25.11.2025 Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seetõttu pidas PPA isiku 25.11.2025 VSS-i alusel kinni ja selgitas talle 26.11.2025 menetlustoimingute käigus, et kuna ta viibib Eestis ja Schengeni viisaruumis selleks õiguslikku alust omamata, koostab PPA talle lahkumisettekirjutuse. Isik ütles, et ta ei saa oma koduriiki tagasi minna, kuna ta tapetakse seal ära, ning taotles 26.11.2025 Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA koostas samal päeval protokolli isiku kinnipidamiseks VRKS-i alusel. 30.11.2025 esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning PPA lõpetas menetluse 03.12.2025 otsusega nr 12510240002-3. Puudutatud isik ei vaidlustanud seda otsust ja alates 16.12.2025 puudub tal Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA pidas isiku 16.12.2025 VSS § 15 lg 41 alusel kinni ja pidas temaga vestluse. Isik selgitas, et Prantsusmaal elavad tema nõod ja Eestiga ei seo teda miski; tal ei ole Eestis või mujal Schengeni alal pereliikmeid või lähedasi sugulasi; Prantsusmaal kohtus ta naisega, kellega oli plaan abielluda; Eestisse tuli ta transiidi eesmärgil. PPA tegi puudutatud isikule 16.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052292703 ja kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu viieks aastaks. Kuna isikul ei ole kehtivat reisidokumenti, peab PPA ta dokumenteerima ning taotlema talle Guinea saatkonnast tagasipöördumise tunnistuse. Pärast seda saab PPA korraldada isiku väljasaatmise Guineasse. Esineb isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 järgi. Isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale ja ta kasutas selleks Eesti C-liiki viisat. Isiku hoiakust ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda. Ta on PPA-le korduvalt teada andnud, et ei soovi naasta kodumaale, vaid soovib minna Prantsusmaale. Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, ei ole usutav, et ta on dokumenteerimise ja

2(5)

3-25-4602 väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadav. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Ta võib varjata oma reisidokumenti ja seetõttu muudab ütlusi seoses reisidokumendi asukohaga. Samuti on isik korduvalt keeldunud PPA koostatud menetlusdokumentide allkirjastamisest. Isik kinnitas 04.12.2025 nõustamisel, et ei soovi üldse Guineasse naasta ega selleks koostööd teha. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole Eestis elukohta ega tuttavaid. Samuti puuduvad tal enda elamiskulude katmiseks rahalised vahendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-4602 kinnipidamiskeskusest või leebema järelevalvemeetmega.

alternatiivselt asendada

kinnipidamine

Halduskohus ei ole sisuliselt kaalunud leebemate abinõude kohaldamist. Puudutatud isik on korduvalt väljendanud valmisolekut Eestist lahkuda. Prantsusmaal elavad isiku nõod, kes on valmis teda seal aitama, kuid seda asjaolu ei ole arvesse võetud. Menetluse eesmärk (puudutatud isiku lahkumine Eestist ja/või Schengeni alalt) on saavutatav ka isikult vabadust võtmata. Kohus on tuvastanud põgenemisohu VSS § 68 p 6 alusel, tuginedes peamiselt isiku emotsionaalsele reaktsioonile. Isikul puudus enne kohtumenetlust võimalus advokaadiga nõu pidada. Sellest tekkis tal negatiivne meelestatus kinnipidamise suhtes. Kinnipidamiskeskuses ei ole prantsuse keelt oskavaid ametnikke, kellelt saanuks selgitusi küsida. Isiku meelestatus oli seotud hirmu ja meeleheitega. Ta oli infosulu tõttu viidud viimase piirini, millest tulenevalt lõhkus kinnipidamiskeskuse vara. Tagatipuks võeti temalt ära ka ainus suhtlusvahend – telefon, mille abil oleks võimalik tõlkida oma soove ja neid ametnikele esitada. See ei tähenda, et isik sooviks põgeneda, eriti praegustes ilmastikutingimustes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust selliselt, et puudutatud isik soovib vaidlustada halduskohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p-e 2 ja 3 (HKMS § 2 lg 4). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

PPA on taotluses tuginenud VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on lubatud eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Isiku põgenemise ohtu seostas PPA VSS § 68 p-s 6 märgitud asjaoludega. VSS § 68 näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 19).

Ringkonnakohus jääb oma 18.11.2025 määruses nr 3-25-3717 (p 11) väljendatud seisukoha juurde, et puudutatud isiku põgenemise ohu sai tuvastada VSS § 68 p 6 alusel. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. PPA tuvastas, et isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, et reisida Prantsusmaale (YY.YY.YYYY küsitluse protokoll, dtl 76). Samuti ei olnud isiku tegelik eesmärk taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid ta esitas siin taotluse üksnes selle tõttu, et alternatiiv oli minna tagasi kodumaale ja seda ta ei tahtnud teha (YY.YY.YYYY küsitluse protokoll; dtl 77). Ka pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Eestis nõudis isik PPA-lt enda saatmist Prantsusmaale (dtl 6). Pärast seda, kui isikule selgitati,

4(5)

3-25-4602 et tema Prantsusmaale saatmiseks puudub alus, muutus ta kinnipidamiskeskuses agressiivseks (lõhkus kaks telerit) ning esitas 10.11.2025 avalduse rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamiseks. 26.11.2025, kui PPA ametnikud selgitasid isikule, et talle koostatakse lahkumisettekirjutus ning ta peab lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, esitas isik uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, millest ta 30.11.2025 taas loobus. Isiku ütlustest ja tegudest saab seega järeldada, et ta ei taha Eestisse jääda, vaid liikuda siit edasi. On usutav, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on teadmised ja kogemused, mille abil soovi korral teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse edasi liikuda. PPA on taotluses nendele asjaoludele tuginenud ja nendega arvestas ka halduskohus. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et kohus ei ole hinnanud isikuga seotud individuaalseid asjaolusid. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud argument, mille kohaselt ei ole kohus arvestatud asjaolu, et isik korduvalt ja järjekindlalt väljendanud valmisolekut Eestist lahkuda ning tema nõod on valmis teda aitama. Puudutatud isikule selgitati juba 17.12.2025 kohtuistungil, kus osales ka prantsuse keele tõlk, et tal puudub Schengeni alal viibimiseks alus, mistõttu ei saa ta liikuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki.

Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi. Puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3.

Põgenemisohust tulenevalt ei tagaks leebemad järelevalvemeetmed tõhusalt isiku kättesaadavust väljasaatmise korraldamiseks ja täideviimiseks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamise kuni kaheks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus

(VSS § 269).

Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.