Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – U.B (Guinea Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 13. veebruari 2026 kohtuistungil
U.B’i tähtaja
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 kohtuisutngi protokoll asjas 3-25-4395.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba U.B’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2026 (kaasa arvatud).
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
4.Tõlkida puudutatud isikule kohtukoosseis, kohtumääruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendava osa punktid 9–14 prantsuse keelde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.U.B on Guinea Vabariigi kodanik, kes lahkus koduriigist Venemaa Föderatsiooni, kus ta Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas taotles ja talle väljastati Eestisse saabumiseks C-liiki lühiajalist viisa kehtivusajaga 26.12.2024 kuni 24.01.2025 ja viibimisajaga 15 päeva. Viisataotlusele oli lisatud info, et puudutatud isik töötas Venemaal Guinea saatkonnas ning
reisi eesmärk oli turism. Viisat taotledes ja Schengeni alale saabudes oli isikul kehtiv Guinea kodaniku pass kehtivusega kuni 26.07.2028. Puudutatud isik saabus Narva piiripunkti kaudu Eestisse 27.12.2024. Eestist liikus puudutatud isik edasi Prantsusmaale, kus ta esitas 27.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Prantsusmaa esitas 11.09.2025 Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, alusel taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks (edaspidi Dublini III määrus), kuna tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti. Puudutatud isik saabus Eestisse 23.10.2025 ja esitas siin rahvusvahelise kaitse taotluse, millest ta loobus 10.11.2025 avaldusega. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpetati PPA 13.11.2025 otsusega nr 12510240002-1 ning selle 10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus 24.11.2025. Alates 25.11.2025 viibib puudutatud isik Eestis ilma õigusliku aluseta. Isiku senine viibimine Eestis ning tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses
2.Eestisse saabudes pidas PPA puudutatud isiku 23.10.2025 kinni ning Tallinna Halduskohtule esitati taotlus, et saada luba pidada isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel (haldusasi 3-25-3717). Tallinna Halduskohus rahuldas PPA taotluse 24.10.2025 määrusega ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni 24.12.2025. Puudutatud isik esitas halduskohtu määruse peale 13.11.2025 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis jäeti 18.11.2025 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale 03.12.2025 esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus menetlusse võtmata.
3.Rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise järgselt pidas PPA puudutatud isiku 25.11.2025 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning Tallinna Halduskohtule esitati samal päeval (25.11.2025) taotlus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 41 ja § 23 lg 1 punktide 1–3 alusel (haldusasi 3-25-4395). Kuna puudutatud isik ei soovinud kodumaale naasta, siis esitas ta 26.11.2025 PPA-le kirjaliku avalduse rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta, misjärel pidas PPA isiku 26.11.2025 kell 11.00 kinni VRKS § 36 2 lg 2 punkti 1 ja § 361 lg 2 punktide 4–6 alusel. Seejärel esitas PPA 26.11.2025 halduskohtule muudetud taotluse loa saamiseks U.B kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 36 2 lg 2 punkti 3 alusel ja kooskõlas VRKS § 361 lg-ga 1 ja lg 2 punktidega 4–6. Tallinna Halduskohus rahuldas esitatud taotluse 27.11.2025 määrusega ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 27.01.2026.
4.26.11.2025 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest loobus puudutatud isik 30.11.2025, misjärel koostas PPA 03.12.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12510240002-3. Selle otsuse 10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus 15.12.2025, misjärel puudus isikul alates 16.12.2025 seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA pidas puudutatud isiku 16.12.2025 VSS § 15 lg 41 alusel kinni ning Tallinna Halduskohtule esitati järjekorras juba kolmas taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi 3-25-4602). Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määrusega rahuldati PPA taotlus ning anti VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 17.02.2025. Kuigi puudutatud isik vaidlustas Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse Tallinna Ringkonnakohtus, siis jättis kohus tema määruskaebuse 04.02.2026 määrusega rahuldamata. Lahendatav PPA taotlus
2
5.PPA esitas 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 25 lg 2 alusel ja kooskõlas VSS § 23 lg 1 punktidega 1–3 taotluse U.B ’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. PPA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt:
Isiku suhtes esineb põhjendatud põgenemisoht, kuna ta on läbivalt avaldanud, et ei soovi viibida Eestis. Puudutatud isiku eesmärk on liikuda edasi Prantsusmaale, kuna ta räägib keelt; seal on tema sõbrad ja sugulased; tal on seal naine, kellega ta soovib abielluda. Puudutatud isiku tegevus on olnud suunatud väljasaatmise nurjamiseks ning ta ei soovi enda dokumenteerimiseks teha PPA-ga koostööd. PPA saatis 16.12.2025 Guinea saatkonnale Berliinis taotluse puudutatud isiku dokumenteerimiseks, kuid sellele ei ole vastust saabunud. Telefoni teel kinnitati, et taotlus on saabunud. Isik on agressiivne ning kinnipidamiskeskuse vara lõhkumine näitab õiguskuulekuse puudumist ka vabaduses. Samuti on olnud puudutatud isiku ütlused ajas muutuvad. Ühel juhul väitis isik, et tema pass varastati Prantsusmaal, ent järgmisel hetkel võitis ta, et pass on Venemaa piirivalvurite käes. Puudutatud isik on ebausaldusväärne ja välistada ei saa, et isik varjab dokumenti. Kuna isik ei soovi minna kodumaale ning tema eesmärgiks on liikuda Eestist edasi Prantsusmaale, siis on tõenäoline, et ta püüab väljasaatmist vältida ning selleks põgeneda. Sel põhjusel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Kinnipidamiskeskuses on tagatud majutus, toitlustus, arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja võimalus viibida värskes õhus. Kinnipidamine ei ole vastuolus puudutatud isiku turvalisuse ega tervisekaalutlustega ning ei ole ülemäärane, arvestades põgenemisriski ja koostöö puudumist.
6.PPA jäi 13.02.2026 toimunud kohtuistungil 09.02.2026 esitatud taotluse juurde.
7.Puudutatud isik märkis istungil, et tal ei ole muud valikut.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus rahuldas 13.02.2026 kohtuistungil osaliselt PPA taotluse võtta asja materjalide juurde tõendeid varasematest asjadest (taotluse punkt 2). Kohus rahuldas taotluse osas, mida ei ole juba varasemalt asja materjalide juurde võetud. Tõendid, mille kohus võttis asja materjalide juurde 17.12.2025 määrusega ning kohtulahendeid kohus asja materjalide juurde ei võtnud. Samuti ei ole asja materjalide juurde vajalik võtta PPA 16.12.2025 taotlust haldusasjas 3-25-4602, kuna tegemist on kohtumenetlusega, millest on võrdunud ka käesolev asi. Nimelt on PPA 16.12.2025 taotlus aluseks halduskohtu 17.12.2025 määrusele, millega anti luba puudutatud isik kinnipidada ning kinnipidamiskeskusesse paigutada ning millist luba praegusel juhul kohus pikendab. Kohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 haldusasja 3-25-4395 kohtuisutngi protokoll.
9.Kuivõrd asjaolud ei ole muutunud, st isikul puudub õiguslik alus Eestis viibida, ta ei ole koostööaldis ning esineb põgenemisoht, siis jääb kohus varem käesolevas asjas tehtud kohtumäärustes1 toodud põhjenduste juurde, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. VSS § 25 lg 2 lubab sellises olukorras välismaalast kinni pidada 4 kuu kaupa kuni 18 kuud.
10.Pärast teistkordselt rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist esitas PPA 16.12.2025 Guinea Saatkonnale Berliinis taotluse puudutatud isiku dokumenteerimiseks, kuid seda ei ole seni ajani toimunud. Vastavalt kohtuistungil kinnitatule on PPA võtud ühendust Saksamaa 1
Dtl 35–40 ja 221–226.
3
kolleegidega, et dokumenteerimise protsessis abi saada. Seega on selge, et isiku väljasaatmine ei ole enne 17.02.2026 dokumentide puudumise tõttu võimalik. Kohtule esitatud tõenditest ja varasematest menetlustest nähtub, et isik keeldub enda väljasaatmiseks PPA-ga koostööst, mistõttu võtab väljasaatmismenetlus tavapärasest enam aega. Samas puudub kohtul põhjus arvata, et väljasaatmine oleks perspektiivitu, kuna Guinea Vabariik keelduks oma kodanikke tagasi võtmast. Menetlus toimuks kiiremini, kui isik taotleks ise oma kodakondsusjärgselt riigilt dokumente ja esitaks tagasivõtutaotluse. Seega on menetluse venimine põhjustatud eeskätt isikust endast. Isiku soovimatus dokumente hankida ja PPA-ga koostööd teha ei anna alust teda kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku õigusvastane käitumine ei või tuua tema jaoks kaasa soodsamat tagajärge. Seega esinevad jätkuvalt VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks.
11.PPA jätkuv hinnang, et puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 6 8 punktides põgenemisoht on põhjendatud ning kohus jääb varem kohtumäärustes, mis on kaebajale tõlgitud, väljendatud seisukohtade juurde2. Isik on selgelt väljendanud soovimatust Eestist lahkuda ning sel põhjusel ei tee ta koostööd ka PPA-ga. Kui isik ei tee juba kinnipidamiskeskuses PPA-ga koostööd dokumentide hankimiseks ja väljasaatmiseks, siis ei ole alust eeldada, et ta hakkaks seda tegema vabaduses viibides. Isiku senine käitumine ei anna alust eeldada, et kinnipidamiskeskusest vabanemisele järgneks koostöötahe. Pigem võiks olukorda hinnata vastupidiselt. Seega on jätkuvalt põhjust isikut kinni hoida, et vältida tema menetlusest kõrvale hoidmist ja tagada tema kättesaadavus menetluse läbiviimiseks ja riigist väljasaatmiseks, kui Guinea Vabariik peaks isiku dokumenteerima.
12.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Võttes aluseks isikuga seotud isiklikud asjaolud, siis ei saa tema pea 10 kuu pikkust viibimist kinnipidamiskeskuses pidada ebaproportsionaalseks. Isik on ise kinnitanud, et tal puuduvad etteheited kinnipidamistingimustele. Talle on tagatud majutus, ülalpidamine ja vajadusel arstiabi. Kuna isik on viibinud aastaid vanglas, siis puudub tal vabaduses töö ja ilmselt kaasnevad ka raskused enda ülalpidamisel. Isikul on endal võimalik kinnipidamise aega lühendada PPA-ga koostööd tegema asudes.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
14.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Vt Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määruse nr 3-25-3717 põhjendava osa punkt 3.3 (dtl 94); Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2025 määruse nr 3-25-3717 põhjendava osa punktid 9–11 (dtl 100–101); Tallinna Halduskohtu 27.11.2025 määruse nr 3-25-4395 põhjendava osa punkt 6 (dtl 130–131); Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse nr 3-25-4602 põhjendava osa punkt 13 (dtl 39–40); Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2026 määruse põhjendava osa punkt 8 (dtl 225–226).
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.