Z.S kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2024 otsuse nr E14804-1 ja 19.11.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/32864-2 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.S Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
25.05.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Z.S kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et Z.S töötas perioodil 26.04.2013–28.12.2017 täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatule „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“.
Jätta Z.S kaebus muus osas rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.S1 (kaebaja) esitas 05.08.2024 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) avalduse (dtl 117121) ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, sest ta on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatud ametikohal „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“.
2.Vastustaja jättis 04.11.2024 otsusega nr E14804-1 (dtl 7375) kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramata. Vastustaja tuvastas kaebajal soodusstaaži maalrina töötamise aja eest perioodidel 08.02.1984–31.12.1990, 02.01.1991–28.02.1992 ja 23.03.1992–25.10.1993 kokku 9 aastat 7 kuud 24 päeva, kuid ei pidanud võimalikuks lugeda soodusstaaži hulka perioodi 21.12.1993–10.05.2011 kokku 17 aastat 4 kuud 19 päeva, sest kaebaja ei töötanud sel ajal täistööaja ulatuses maalrina, vaid täitis ka meistri, objektijuhi ja ettevõtte juhi ülesandeid. Seega ei ole kaebajal täidetud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-st 2 tulenev soodusstaaži nõue 12 aastat 6 kuud. Vastustaja selgitas täiendavalt, et Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgituse kohaselt saab enne 01.07.1992 maalrina tööle asumisel soodusstaaži tõendada tööraamatu kandega ja ohuklassi kahjulikke aineid tõendama ei pea. Kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 23.11.1998 määrus nr 57 „Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas“ kaotasid alates 01.01.1999 kemikaalide jaotamise ohuklassidesse. Alates 26.07.1999 kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused selle tagamiseks. Pärast TTOS-i jõustumist on tööandjal kohustus tagada keemiliste ohutegurite parameetrite selline ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva jooksul ei põhjusta töötajale tervisekahjustusi. Tööandjale on seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik.
3.Kaebaja esitas 04.11.2024 otsuse peale samal päeval vaide (dtl 132). Vastustaja jättis 19.11.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/32864-2 (dtl 1215) vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 04.11.2024 otsus ja 19.11.2024 vaideotsus, kohustada vastustajat vaatama kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi ja tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev staaž. Kaebuse põhjendused:
4.1.Kaebaja asutas 1993. a-l oma ettevõtte AS QQQ., kus töötas alguses üksi, olles nii maaler, meister, objektijuht kui ka ettevõtte juht. Ta töötas täiskohaga maalrina, nagu oli varem töötanud ka teistes ettevõtetes. Ta töötas igapäevaselt emailvärvide ja lahustitega. Lisaks olid tervistkahjustavateks faktoriteks töö keskkond ja eripära: tolm, müra, vibratsioon, töötamised sundasendis. Hiljem koolitas ta meistrina läbi praktilise õppe uusi maalreid, tehes ettevõtte objektidel igapäevaselt krohvimis-, pahteldus- ja värvimistöid. Töödejuhatajana tegi 1
Rahvastikuregistri järgi endised nimed Laes, Pulk.
2(9)
3-24-3387
ta otsuseid ja vastutas selle eest, kes milliseid töid teeb. Töölepingus on töötamise kohana märgitud ettevõtte objektid. Meistri ja töödejuhataja ametikohad erinesid üksnes vastutuse osas. Töö sisu oli sama – teha maalritöid. Kontorit AS-il QQQ ei olnud ja igapäevane töö toimus objektidel. Kaebaja töötas maalrina objektil täistööajaga kuni 20.01.1998. Siis toimus AS-i QQQ. reorganiseerimine ja ümbernimetamine OÜ-ks WWW. Selleks ajaks töötasid ettevõttes professionaalsed maalrid, kes olid ise võimelised tegema kvaliteetset tööd ja uusi maalreid välja koolitama. Kuna tööde maht suurenes, siis ei olnud kaebaja enam igapäevaselt objektidel. Kaebaja leiab, et tema töötamine AS-is QQQ. maalrina tuleks arvata soodusstaaži hulka.
4.2.Kaebaja kinnitab, et töötas igapäevaselt ajavahemikul 19921998 maalrina, kasutades III ohuklassi aineid, sh emailvärve, lakke, lahusteid, lakibensiini jm. Ettevõttes kehtinud ohutusja maalritöö juhendid viitavad selgelt, et tööülesannete täitmisel puutus kaebaja igapäevaselt kokku tervistkahjustavate kemikaalidega. Kuna remonttööd toimusid objektidel, mis olid eelnevalt viimistletud õli- ja emailvärvidega, oli ainsaks võimalikuks viimistlusmeetodiks emailvärvi kasutamine. Tol perioodil puudusid nii vajalikud teadmised kui ka materjalid, mis võimaldanuks kasutada vesilahusel värve. Töötingimused olid tervisele ohtlikud, sest objektidel sissehingatavas õhus olid kemikaalide aurud. Kasutati kohustuslikke kaitsevahendeid (respiraatorid, kindad jm), kuid need ei olnud piisavad, et täielikult takistada kemikaalide mõju. Remonditavates hoonetes puudusid ventilatsioonisüsteemid, mis suurendasid keemiliste ainete kontsentratsiooni õhus. Kaasaegsemad töövahendid ja ohutusmeetmed võeti kasutusele alles 1998. a lõpus, kui toimus ettevõtte reorganiseerimine. Tööinspektsioon, kellega tehti tööohutusalast koostööd, sai esimesed mõõdistusseadmed kasutusse alles 2000. a-te alguses. Seega seadmed, millega mõõta maalritöödes õhusaastet, aastatel 19921998 puudusid. Kaebaja soovib tõendada tervist kahjustava töö tegemist ametijuhenditega.
4.3.Kaebaja soovib, et soodusstaaži hulka arvataks ka tema õpilaseaeg. Kaebaja võeti 19.07.1983 maalri õpilaseks ja ta oli seda kuni 07.02.1984, mil talle omistati maalri kolmas järk. Kaebaja ei omandanud maalriametit koolis, vaid objektidel kohapeal juhendaja juhendamisel maalritöid tehes. Praktika võimaldas hinnata, kellele sobisid vastavad töötingimused. Kaebaja töötas igapäevaselt täisööajaga, tegi samu töid ja kasutas samu materjale nagu teisedki maalrid. Kaebajale hakati kohe esimesest kuust tehtud töö eest tasu maksma.
4.4.Kaebaja töötas ajavahemikul 21.01.1998–10.05.2011 oma ettevõttes OÜ-s WWW täistööajaga töödejuhina. Tegemist oli suurte ehitusobjektidega, millel kaebaja pidi igapäevaselt kohal olema, et töid juhtida, juhendada, organiseerida ja kvaliteeti kontrollida. Lisaks töötas kaebaja perioodil 26.04.2013–28.12.2017 oma ettevõttes YYY OÜ-s täistööajaga tööjuhatajana. Kaebaja oli neis ettevõtetes ainus tööjuhataja, teised töötajad olid maalrid. Kaebaja juhtis töid ehitusobjektil hommikust õhtuni. Tööde iseloomu kinnitavad tema tööleping ja ametijuhend.
4.5.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ega ole kogunud ise tõendeid.
Vastustaja seisukohad:
5.1.Maalrite meistri, maalrite koolitaja ja ettevõtte juhi ametikohta ei ole loetelus nr 2 nimetatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana. Vastustajal ei ole õigust loetelus toodut laiendada ega täiendada. Maalrina töötamise saab arvata soodusstaaži hulka, kui kaebaja töötas maalrina täistööajaga.
3(9)
3-24-3387
5.2.Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgituse kohaselt piisab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tõendamiseks kuni 30.06.1992 maalrina töötamise kandest tööraamatus. Töötamisel perioodil 01.07.199231.12.1998 on lisaks vaja tõendada töötamist vähemalt 3. ohuklassi ainetega.
5.3.Tööjuhatajana on võimalik soodustingimustel vanaduspensioni määrata ainult ehituse juures remonttöid või restaureerimise töid juhatanud tööjuhatajale, st ka sanitaarremondi või ehitisega seotud viimistlustööde juhatamisel (kohtulahendid asjades nr 3-15-725, 3-15-716). Tööjuhataja kutsenimetusest tulenevalt kehtib tingimus, et ta juhib ehitustöid. Praegu kehtiva kutsestandardi2 kohaselt peab tööjuhil lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele olema ka juhtimisoskus. Tööjuht vastutab oma töövõtu ulatuses tehnilise ja majandusliku tegevuse või tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ja ehitusnormile.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist.
7.SVPS § 1 p 2 järgi on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Sama paragrahvi p 4 järgi ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka selles paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
8.Vastustaja tuvastas kaebajal soodusstaaži maalrina (loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatud ametikoht „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“) töötamise aja eest perioodidel 08.02.1984–31.12.1990, 02.01.1991–28.02.1992 ja 23.03.1992–25.10.1993 kokku 9 aastat 7 kuud 24 päeva. Vastustaja ei pidanud võimalikuks lugeda soodusstaaži hulka perioodi 21.12.1993–10.05.2011 kokku 17 aastat 4 kuud 19 päeva, sest kaebaja ei töötanud sel ajal täistööaja ulatuses maalrina, vaid täitis ka meistri, objektijuhi ja ettevõtte juhi ülesandeid. Seega jäi kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni määramisest puudu soodusstaaž pikkusega 2 aastat 10 kuud 6 päeva.
9.Kaebaja on menetluses olevat kaebust korduvalt muutnud. Alguses taotles kaebaja perioodil 21.12.1993–20.01.1998 maalrina töötamise aja tuvastamist soodusstaažina (dtl 94), seejärel maalri õpilase aja 19.07.1983–07.02.1984 arvamist soodusstaaži hulka (dtl 227), järgmisena perioodil 21.01.1998–10.05.2011 tööjuhatajana töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka (dtl 235), lõpuks perioodil 26.04.2013–28.12.2017 tööjuhatajana töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka (dtl 300). Kohus käsitleb neid perioode eraldi. Maalri õpilase aeg 1983–1984
10.Kaebaja taotles perioodil 19.07.1983–07.02.1984 maalri õpilasena töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka.
11.Kaebaja tööraamat (dtl 30, 232) kinnitab, et ta töötas sel ajal Saare Kolhooside Ehituskontoris viimistlusjaoskonna maalri õpilasena. Kaebaja selgitas, et ta töötas õpilase ajal täiskoormusega ja tegi sama tööd mis teised maalrid. Õppimine toimuski praktilise töö käigus. Õpilasele näidati ette, mida ja kuidas teha, seejärel pidi õpilane ise ette näidatud töid tegema. 2
Vajadusel teda kontrolliti ja parandati. Samasugust maalrite väljaõpetamise protsessi kirjeldasid ka tunnistajad V.D ja T.Z 09.06.2025 istungil.
12.Kohus uuris varasemat kohtupraktikat ja leidis mitmeid otsuseid, kus kohus ja osadel juhtudel ka vastustaja ise on arvanud õpilasena töötamise aja soodusstaaži hulka (nt asjad nr 3-21-3005, 3-21-2868, 3-21-1816, 3-20-1923, 3-17-1041, 3-16-1809, 3-16-1587, 3-08-1548, 3-08-1231, 3-08-272), sest õpilased tegid sama tööd mis väljaõppinud töölised. Samasisuline otsus on tehtud ka maalri õpilase kohta asjas nr 3-11-2111, kusjuures viidatud asjas oli õpilasena töötamise periood 10.09.1984–20.03.1985 samas ajaperioodis mis praeguses vaidluses.
13.Kohus leiab, et kuna tunnistajad kinnitavad, et maalrite väljaõpe toimus täistööajaga maalrina samasugust tööd tehes ja samasugust praktikat on näha ka varasemas kohtupraktikas, siis peab kohus kaebaja selgitusi maalri õpilase töö kohta usutavaks. Tööraamatu kanne erinevalt mitmetest teistest praeguses asjas vaidluse all olevatest tööraamatu kannetest ei ole kaebaja enda tehtud, mistõttu võib tööraamatut selles osas pidada usaldusväärseks tõendiks. Kuna kaebaja töötas õpilasena nö alluva töötajana, siis peab kohus usutavaks, et ta töötas sel ajal täistööajaga ja tal puudusid muud ülesanded erinevalt sellest ajast, kui ta oli ka ettevõtte juht. Ka tööraamat ei näita sel perioodil samaaegselt mitut erinevat ametinimetust nagu hilisemad tööraamatu kanded.
14.Samuti loeb kohus usutavaks, et kaebaja töötas sel ajal vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, sest vastustaja tuvastas õpilase ajale järgneva maalrina töötamise aja alates 08.02.1984 soodusstaažina. Vastustaja viitas Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgitusele, mille kohaselt piisab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tõendamiseks kuni 30.06.1992 maalrina töötamise kandest tööraamatus. Seega ei vaja eraldi tuvastamist, milliste konkreetsete ainetega kaebaja töötas. Seda, et tegemist oli vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, tuleb eeldada.
15.Neil põhjustel peab kohus põhjendatuks tuvastada kaebaja töötamise perioodil 19.07.1983–07.02.1984 maalri õpilasena ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatud ametikohale „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“. Kaebus tuleb selles osas rahuldada ja tuvastada soodusstaaž pikkusega 6 kuud 20 päeva. Maalrina töötamise aeg 1993–1998
16.Kaebaja taotles perioodil 21.12.1993–20.01.1998 maalrina töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka. Tööraamatu (dtl 33–34) järgi töötas kaebaja sel ajal AS-is QQQ. maalrite meistrina ja objekti juhina. 20.12.1993 tööleping nr 1 (dtl 27–28) näitab kaebaja töötamist maalri, meistri ja objekti juhina. 26.10.1993 ametijuhendid on koostatud tööde juhataja, meistri ja maalri kohta (dtl 21–24). Kaebaja kinnitas, et tegemist oli temale kuulunud ettevõttega.
17.Kohus jääb menetluses varem välja toodud seisukoha juurde, et kaebaja enda koostatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja objektiivsed tõendid. Samamoodi ei ole tõendiks menetlusosalise enda väide. Ei ole vahet, kas menetlusosaline väidab midagi suuliselt või kirjalikult. Mõlemal juhul on väide temast endast sõltuv. Kohus ei saa asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuvastada kaebaja enda väidete ja tema enda koostatud dokumentide alusel. Kaebaja on asjast huvitatud isik, seega ei saa ta olla asjas erapooletu ja objektiivne. Kaebajal on huvi näidata asju endale kasulikult. Samal põhjusel ei saa olla tema enda koostatud dokumendid asjas objektiivseteks tõenditeks. Kaebaja koostatud dokumendid ei näita, millal need koostati ja kas need kajastavad tegelikke asjaolusid või on need koostatud tagantjärele selleks, et 5(9)
3-24-3387
kaebajale kasulikke asjaolusid näidata. Samuti ei ole dokumendid eluliselt usutavad. Kui isik on iseenda tööandja, siis ei ole tal vaja iseendaga töölepingut sõlmida ehk iseendaga kokku leppida tööaega, tööle asumise aega, tööülesandeid, vastutust, katseaega jm selliseid tingimusi. Need on nagunii tema enda kujundada. Samuti ei ole tal vaja endale ametijuhendit kehtestada. Lisaks on dokumentidele tehtud teadmata ajal käsitsi juurdekirjutusi ja parandusi, mis vähendavad dokumentide usaldusväärsust veelgi. Tööleping on esitatud koopiana, kusjuures erinevad leheküljed on erinevat värvi, mis ei ärata usaldust, et tegemist on samast dokumendist samal ajal tehtud koopiaga. Sama kehtib ametijuhendite kohta, mis peaks olema koostatud samal päeval. Kaebaja on samal päeval allkirjastanud kolme erineva ametikoha ametijuhendid, mille tööülesanded on täpselt samasugused (meistri ja tööde juhataja ametijuhendis on viide maalri ametijuhendile). Tööde juhataja ja meistri ametikohad ei saa olla täpselt samasuguste ülesannetega nagu maalri ametikoht, vastasel korral puuduks vajadus neid ametikohti eristada, neile erinevaid ametinimetusi panna ja neile erinevaid ametijuhendeid koostada. Kohtu arvates on esitatud dokumendid fiktiivsed, ei ole tõsiselt võetavad ega tõenditena kasutatavad.
18.Ka juhul, kui neist dokumentidest lähtuda, näitavad need seda, et kaebaja töötas viiel (tööde juhataja, meister, maaler, objekti juht, ettevõtte juht) ametikohal korraga. Seega ei saanud ta erinevate ametikohtadega kaasnevaid erinevaid tööülesandeid arvestades töötada täistöökohaga maalrina (ega ka tööjuhatajana, kui arvestada tööjuhataja ametikoht samuti soodusstaaži hulka). Seega ei toeta need dokumendid kaebaja väidet, et ta töötas täistööajaga maalrina. Dokumendid on kaebaja enda koostatud, seega vastutab ta ise nende sisulise õigsuse eest. Kohus ei pea määravaks kaebaja selgitusi, et erinevad ametinimetused pandi kirja edevusest. Puudub põhjus kaebaja selgitusi tema esitatud dokumentidele eelistada või neid usaldusväärsemaks pidada.
19.Kohus kuulas 09.06.2025 istungil tunnistajatena üle kaebaja endised töökaaslased V.D ja T.Z-i. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja töötas perioodil 21.12.1993–20.01.1998 täistööajaga maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega.
20.Tunnistajad ei osanud anda ütlusi selle kohta, kus kaebaja igapäevaselt viibis. See, et kaebaja töötas osa ajast koos nendega, ei tõenda, et ta oleks töötanud ka muul ajal täistööajaga maalrina. Võimalik, et kaebaja ettevõttel oli mitu objekti ja kaebaja töötas vahepeal teistel objektidel, kuid selle kohta ei ole tõendeid, ainult kaebaja enda paljasõnalised väited. Kohus ei saa tugineda vaid kaebaja enda väidetele ega teha järeldusi oletuste pinnalt. Samal põhjusel ei saa tuvastada ka täistööajaga töötamist tööjuhatajana samal perioodil.
21.Kuigi kaebaja vaidles sellele vastu, tuleb kohtu arvates arvestada sellega, et kaebaja oli samal ajal ka ettevõtte juht. Ettevõtet ei ole võimalik juhtida selliselt, et juhatuse liikme ülesandeid üldse ei täideta. Ettevõtte juhtimisega seotud ülesanded (mh personali ja raamatupidamisega seotud ülesanded, aruanded, uute objektide leidmise, lepingute sõlmimise ja tehtud tööde üleandmisega seotud ülesanded) vajavad paratamatult aega ega võimalda töötada täistööajaga maalrina või tööjuhatajana. Tavaliselt eeldab ettevõtte juhatuse liikme ülesannete täitmine täiskohaga tööd. Seetõttu ei ole tõendatud ega kohtu jaoks ka usutav, et kaebaja töötas täistööajaga maalrina või tööjuhatajana (või täistööajaga nende kahe ametikoha peale kokku). Kuna kaebaja ettevõttel olid sel ajal palgal teised maalrid (sh tunnistajad), siis puudus kaebajal ka reaalne vajadus täistööajaga maalritöid teha.
22.Samuti ei osanud tunnistajad öelda, kas töö käigus kasutatud ained sisaldasid vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid. Üksnes see, et kasutatav aine haises, ei anna alust pidada seda tervist kahjustavaks. Tunnistajad kinnitasid, et vähemalt osadel objektidel kasutati vanu, s.o
6(9)
3-24-3387
nõukogude ajast pärit aineid. See ei kinnita, et kogu vaidlusalusel perioodil töötati kõigil objektidel täistööaja ulatuses vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. Kohus ei saa teha otsust üksnes kaebaja paljasõnalistele väidetele või tema enda koostatud dokumentidele tuginedes. Kaebaja enda koostatud nimekiri ohtlikest ainetest maalritööde juures (dtl 191– 200) ei ole objektiivne tõend. Ka kaebaja enda koostatud ohutusjuhend ehitus- ja remonditöölisele (dtl 17–20) ei saa seda olla, seda enam, et see sisaldab sodimisi ja juurdekirjutusi ning sellest ei ole aru saada, millise ettevõtte dokumendiga on tegemist. Lisaks on tegemist üldsõnalise juhisega, mis ei kinnita, milliseid aineid tegelikult igapäevases töös kasutati. Kaebaja esitatud V.D ja T.Z-i 16.12.2024, 08.01.2025 ja 02.03.2025 kirjalikud tunnistused (dtl 7–8, 97–98, 143–146) ei ole usaldusväärsed tõendid, sest tunnistajad tunnistasid kohtuistungil hoopis midagi muud. See võimaldab järeldada, et kirjalikud tunnistused on kaebaja enda koostatud. Muid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud.
23.Kaebaja heitis ette, et vastustaja ei ole uurinud, milliseid aineid kaebaja sel perioodil maalrina kasutas. Kohus leiab, et kaebaja etteheide on põhjendamatu, sest vastustajal ei saa olla andmeid selle kohta, milliseid aineid kaebaja kasutas. Seda, milliseid materjale kaebaja oma igapäevatöös kasutas, saab tõendada ainult kaebaja ise. Tegemist on üksnes kaebaja enda valduses olevate andmetega. Seega on tõendamiskohustus kaebajal, mitte vastustajal.
24.Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta töötas perioodil 21.12.1993– 20.01.1998 täistööajaga maalrina (või tööjuhatajana või mõlemal ametikohal kokku täistööajaga), seetõttu ei saa kohus selle perioodi osas soodusstaaži tuvastada ja kaebus tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata. Tööjuhatajana töötamise aeg 1998–2011
25.Kaebaja taotles perioodil 21.01.1998–10.05.2011 tööjuhatajana töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka. Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ erialakood 24441 „tööjuhataja“ võimaldab arvestada tööjuhatajana töötamise aja soodusstaaži hulka, kui tööjuhatajana on töötatud täistööaja ulatuses.
26.Ühe tööraamatu (dtl 34) järgi töötas kaebaja alates 21.01.1998 WWW-s ehitusmaalri, meistri, objekti juhi ja juhatuse liikmena. Teise tööraamatu (dtl 305–306) järgi töötas kaebaja perioodil 21.01.1998–10.05.2011 OÜ-s WWW objekti töödejuhatajana. OÜ WWW 29.12.1999 töölepingu (dtl 25–26) järgi oli kaebaja maaler ja maalrite töödejuht ning ettevõtte juht. WWW töödejuhataja ametijuhendi (dtl 239) järgi oli ametikoha põhieesmärk maalritööde teostamine. Kaebaja esitas sama ametijuhendi hiljem uuesti (dtl 307) ja sel korral olid ametijuhendis käsitsi juurdekirjutused, mida varem esitatud ametijuhendis ei olnud. Kaebaja esitas vastustajale enda koostatud tööandja tõendi (dtl 16), mille kohaselt töötas ta QQQ. AS-is ja QQQ. (ilmselt on mõeldud WWW OÜ-d) täistööajaga maalrina. Lisakohustus ja -vastutus oli olla meister ja tööde juht objektidel.
27.Kohus leiab, et esitatud dokumente ei saa tõenditena arvestada, sest tegemist on kaebaja enda koostatud dokumentidega, mis ei ole objektiivsed. Isegi kui nendega arvestada, siis on need vastuolulised ja seepärast ebausaldusväärsed. Kaebaja väitis kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil korduvalt, et WWW OÜ-s ta enam maalritöödega ei tegelenud, vaid töötas üksnes tööjuhatajana. Ometi näitavad tema enda koostatud tööleping, ametijuhendid ja tööraamat ka maalrina töötamist, seda mh täistööaja ulatuses. Tööjuhataja amet oli ta enda esitatud tõendi kohaselt ainult lisakohustus. Kohus ei pea esitatud töölepingut usaldusväärseks mh põhjusel, et seda on üle soditud ja sellele on tehtud teadmata ajal juurdekirjutusi. Dokumendi erinevad lehed on erinevat värvi, mis näitab et samast dokumendist on tehtud koopiad erinevatel aegadel. Dokumentide ebausaldusväärsust näitab ka nende hilisem 7(9)
3-24-3387
muutmine. Kaebaja on teinud ametijuhendile hiljem juurdekirjutusi, mis näitab, et ta muutis veel kohtumenetluse ajal dokumentide sisu, et oma seisukohti kirjalikult kinnitada. Alles kohtumenetluse ajal teise tööraamatu esitamine, milles olev kanne erineb oluliselt eelmise tööraamatu kandest, võimaldab samuti järeldada, et kaebaja on soovinud olemasolevaid dokumente endale kasulikumas suunas muuta.
28.Ka kaebaja enda selgitused on vastuolulised. Kaebaja väitis esialgses kaebuses (dtl 10), et „OÜ QQQ. Gruppi loomisega tekkisid ettevõttes sisulised muudatused ja minu kohalolek enam füüsiliselt ei olnud objektidel alaliselt võimalik, sest sellest hetkest laienes ka tööde maht.“. Seega kinnitas kaebaja algses kaebuses, et ei olnud WWW OÜ-s töötades täistööaja objektidel. Hiljem väitis ta vastupidi, et oli täistööaja ulatuses objektidel, töötas tööjuhatajana ja kontrollis maalritööde tegemist.
29.Kohus kuulas 25.05.2026 istungil tunnistajatena uuesti üle V.D ja T.Z-i. Mõlemad tunnistasid, et WWW OÜ tegeles suurte ehitusobjektidega ja ettevõttes oli mitmeid töötajaid (maalrid). Kaebaja tegeles nii tööde juhatamise kui ka maalritöödega. Samas ei teadnud tunnistajad, kus kaebaja terve päeva ulatuses oli. Ta ei töötanud tervet päeva koos nendega. Nad nägid teda päeva jooksul mõned korrad, kuid mitte kogu aeg. Seega ei ole võimalik nende tunnistajate ütluste alusel tuvastada, et kaebaja töötas täistööpäeva ulatuses tööjuhatajana. Kohus ei pea seda ka eluliselt usutavaks, arvestades, et tegemist oli kaebaja enda ettevõttega, kus tal tuli täita ka juhatuse liikme ülesandeid. Kohus ei saa tuvastada soodusstaaži kaebaja paljasõnaliste väidete alusel või vastuoluliste ja ebausaldusväärsete dokumentide alusel.
30.Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta töötas perioodil 21.01.1998– 10.05.2011 täistööajaga tööjuhatajana. Seetõttu ei saa selle perioodi osas soodusstaaži tuvastada ja kaebus tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata. Tööjuhatajana töötamise aeg 2013–2017
31.Kaebaja taotles perioodil 26.04.2013–28.12.2017 tööjuhatajana töötamise aja arvamist soodusstaaži hulka. Tööraamatu (dtl 306) järgi töötas kaebaja sel ajal YYY OÜ-s. Kaebaja esitas ka töölepingu nr 1/A (dtl 308) ja ametijuhendi (dtl 309), mis on tema enda koostatud ning allkirjastatud. Kaebaja kinnitas, et tegemist oli temale kuulunud ettevõttega.
32.Kohus jätab varem toodud põhjendustel kaebaja koostatud töölepingu ja ametijuhendi asja lahendamisel tähelepanuta, sest tegemist on tema enda koostatud dokumentidega. Lisaks on ametijuhendis aastaarv üle kirjutatud, mis tekitab kahtluse selle tegelikus koostamise ajas. Ametijuhendi järgi on ametikoha üks põhieesmärke maalritööde tegemine, kuigi kaebaja kinnitas kohtumenetluses ja istungil korduvalt, et YYY OÜ-s ta enam ise maalritöid ei teinud. Seega on kaebaja koostatud dokumendid ja tema väited omavahel vastuolus.
33.Tööraamatu kanne ei tõenda täistööajaga ja tööjuhatajana töötamist, sest tegemist on kaebaja enda tehtud kandega. Pealegi oli kaebaja samal ajal äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige, seega pidi ta paratamatult tegelema ka ettevõtte juhtimise, majandustegevuse ja aruandlusega. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et ta töötas täistööajaga tööjuhatajana.
34.Kohus selgitab täiendavalt, et sooduspensioni määramiseks ei piisa üksnes tööjuhatajana töötamisest, vaid isik peab olema teinud seda tööd täistööajaga (SVPS § 1 p 4). Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et ta on töötanud 33 aastat ehituses ja kohus peab leidma selle aja seest puuduolevad aastad, et kaebajale saaks sooduspensioni määrata. Kohus selgitab, et oluline ei ole, kui pika aja kokku on kaebaja töötanud sooduspensionile õigust andval
8(9)
3-24-3387
ametikohal, vaid et ta oleks töötanud selle kohal vähemalt 12,5 aastat täistööajaga. Osalise ajaga töötamisi omavahel liita ei saa, et neist soodusstaaži tuletada.
35.Kaebaja ei ole viidanud vaidlusaluse perioodi osas ühelegi tunnistajale. Tunnistaja T.Z kinnitas 25.05.2026 istungil, et lõpetas töötamise maalrina 2012. a, seega ei saa tema perioodi 2013–2017 kohta tunnistust anda. Tunnistaja V.D kinnitas 25.05.2026 istungil, et ta töötas FFF OÜ-s, mitte YYY OÜ-s. Seda kinnitab ka tema tööraamat (dtl 182), millest nähtub töötamine FFF OÜ-s 01.11.2010–04.12.2012. Järelikult ei saa ka tema anda tunnistust perioodi 2013–2017 kohta. Muudele tunnistajatele ei ole kaebaja viidanud, kuigi kohus on talle selle vajadust menetluse käigus selgitanud.
36.Kohus leiab, et kaebaja töötamine perioodil 26.04.2013–28.12.2017 täistööajaga tööjuhatajana ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, seetõttu ei saa selles osas kaebajal soodusstaaži tuvastada. Kaebus tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata. Muud nõuded
37.Kaebaja taotles vastustaja 04.11.2024 otsuse ja 19.11.2024 vaideotsuse tühistamist.
38.Kohus tuvastas kaebajal täiendava soodusstaaži pikkusega 6 kuud 20 päeva. Kaebajal jääb soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudu veel soodusstaaž pikkusega 2 aastat 3 kuud 16 päeva. Järelikult on vastustaja otsus, et kaebajale ei saa sooduspensioni määrata, õiguspärane. Kaebus vastustaja 04.11.2024 otsuse ja 19.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
39.Samadel põhjendustel puudub alus rahuldada kohustamiskaebust. Otsus ja menetluskulude jaotus
40.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tuvastab soodusstaaži maalri õpilasena töötamise aja eest perioodil 19.07.1983–07.02.1984 kokku 6 kuud 20 päeva. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
41.HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kumbki pool ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud, seepärast jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.