lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1331/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1331/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1331

Haldusasi

I.O kaebus ravimi Mefeda saamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tagastada kaebus. Jätta liitmise taotlus rahuldamata. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja tähemärkidega.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.

nimi Tallinna määruse

1.I.O esitas 02.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles kirjeldab järgnevaid probleeme: - vangla ametnikud on teda isoleerinud 30.04.2026 ja tema suhtes on antud käskkiri, sest ta käitus agressiivselt kaaskinnipeetava suhtes. Kaebaja on esitanud vaide ja oma seisukoha; - tal on erinevad psüühikahäirete diagnoosid ja talle ei ole pakutud abi; - kaebaja soovib, et Tallinna Vangla vastaks kaebaja küsimustele, miks teda koheldakse võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt. Kaebaja selgitas 06.05.2025 (dtl 61-63), et soovib ettekande nr 1-26-5249 tühistamist ja distsiplinaarmenetluse lõpetamist. 13.05.2026 (dtl 89-91) selgitas kaebaja, et soovib meditsiiniteenuse osutaja kohustamist andma ravi vastavalt ettekirjutusele, olles varasemalt 09.05.2026 esitanud samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse (dtl 61-63). Samuti on kaebaja esitanud 07.05.2026 menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (dtl 22), 08.05.2026 ja 11.05.2026 taotlused käesoleva asja liitmiseks kohtuasjadega nr 3-26-1245 ja 3-26-1247 (dtl 53, 76), ja 08.05.2026 taotluse tõendi kogumiseks Tallinna vanglalt (08.05.2026 kehakaamera salvestis kell 09:30-09:40) (dtl 57). Kaebaja selgitas ka 14.05.2026 (dtl 100-102), et ei ole rahul meditsiiniteenuse osutaja 11.05.2026 vastusega nr 2-12/479-2 kaebaja selgitustaotlusele. Kaebaja on seejärel esitanud veel 17 erinevat taotlust, sealjuures pärast kohtu 15.05.2026 määruses toodud hoiatust. Kohus jätab kaebaja hilisemad seisukohad tähelepanuta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastas 15.05.2026 määrusega kaebuse ettekande nr 1-26-5249 tühistamise ja distsiplinaarmenetluse lõpetamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning Tallinna Vangla kohustamisnõudes vastama kaebaja selgitustaotlusele ebavõrdse kohtlemise kohta HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tõlkimiseks menetlusabi saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus küsis 06.05.2026 määruses kaebaja kirjeldatud probleemi kohta, et tal on erinevad psüühikahäirete diagnoosid ja talle ei ole pakutud abi, millist konkreetset tervishoiuteenuse osutaja

toimingut ta praeguses asjas vaidlustab ning mida ta kaebuses nõuab (nt kohustamist, tühistamist või midagi muud) (dtl 7). Kaebaja on asunud kirjeldama oma probleemi seoses ravimite saamisega alates 06.05.2026 erinevates avaldustes (esimesena dtl 19) ning on sellekohase kohustamisnõude esitanud 13.05.2026 (dtl 89). Seega on kaebaja täpsustatud psüühikahäiretega seotud nõudeks, et kohus kohustaks tervishoiutöötajat väljastama kaebaja poolt soovitud ravimit.

4.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.05.2026 määruses: - I.O esitas kohtuasjas nr 3-26-1247 26.04.2026 kaebuse seoses sellega, et LTKH väljastab kaebajale arsti määratud ravimi Mefeda 36 mg asemel ravimit Concerta 36 mg. Kaebaja soovis saada ravimit Mefeda 36 mg. - I.O esitas samal päeval kaebuse kohtuasjas nr 3-26-1245, mis ei olnud seotud ravimite Mefeda ja Concerta väljastamisega – kaebuse täpsustuse, mille nõue ja alus olid samasugused kui haldusasjas nr 3-26-1247 esitatud kaebusel, esitas kaebaja alles 04.05.2026. - Tähtsust ei oma, et kohus asus kohtuasjas nr 3-26-1245 kontrollima, kas psühhiaater on 22.04.2026 vastuvõtul määranud kaebajale ravimi Mefeda ja kas kaebajale on väljastatud psühhiaatri määratud ravimit. Halduskohtul on võimalik tagastada kaebus haldusasjas nr 3-261245 osas, milles see kattub siinses haldusasjas esitatud kaebuse nõude ja alusega. Halduskohus nõustub toodud tõlgendusega. Kuigi formaalselt sätestab HKMS § 121 lg 1 p 3, et kaebuse saab tagastada, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses; puudub isikul subjektiivne õigus selleks, et tal on samaaegselt esitatud sama nõudega mitu puudustega kaebust, kus ta siis saab menetleva kohtuniku või kohtujuristi järgi valida, millises menetluses ta puuduseid kõrvaldab. Isiku õigused ei ole ühelgi juhul vähem kaitstud, kui tema nõuet menetletakse vaid ühes kohtuasjas. Kuna kaebaja on siinses asjas ravimi Mefeda saamiseks kohustamise nõude esitanud igal juhul pärast seda, sõltumata sellest, kas arvestada nõude esitamise ajaks 06.05.2026 või 13.05.2026, kui kaebaja on sama nõude esitanud kohtuasjas nr 3-26-1247 (kaebus esitatud 26.04.2026). Seega tuleb siinses kohtuasjas ainus allesjäänud nõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 ja § 43 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja on viimastes pöördumistes viidanud ka kahjunõuetele, kuid tegemist on olnud kaebaja poolt haiglale esitatud pöördumiste koopiatega, mida kohus käsitleb kaebaja sõnastust arvestades kohtu teavitamisena kohtuvälise menetluse algatamisest, mitte nõuetena. Kaebaja on vastavas osas esitanud kaebuse kohtuasjas nr 3-26-1671.
5.Alternatiivselt tuleks siinne nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja on esitanud kolmes kohtuasjas erinevatel ajahetkedel sama nõude – saada talle väljakirjutatud ravimit. Samas on kohtuasjas nr 3-26-1245 algse kaebuse tekst seotud nikotiiniplaastritega ning siinses kohtuasjas 30.04.2026 sündmusega, mis võis tuua kaasa kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise või distsiplinaarkaristuse kohaldamise. Kaebaja on siinses asjas aga taotlenud 08.05 ja 11.05 kõigi kolme kohtuasja liitmist (dtl 53 ja 76). Kaebaja taotluse rahuldamise tulemuseks oleks, et ühes menetluses menetletaks koos 30.04.2026 võimalikku agressiivset intsidenti ning kaebaja soovi saada nikotiiniplaastreid ja ravimit Mefeda. Need on erinevad vaidlused erinevate vastustajatega, mille kokkuliitmine taotluste esitamise aega arvestades ei olnuks mõistlik. Lisaks ka samas kohtus töötavad kohtunikud ei pea asuma kaebaja erinevates kaebustes leiduvaid nõudeid grupeerima ning nõuete kaupa erinevatesse kohtuasjadesse eraldama ja liitma. Oma

kohtuasjadest ülevaate omamine on ennekõike kaebaja enda ülesanne. Kaebajale on juba ka varem selgitatud korduvalt samasisuliste kaebuste esitamise keeldu (vt 13.04.2026 määrused kohtuasjas nr 3-26-936). Asjaolu, et kaebaja jätkab korduvate kaebuste esitamisega, milles osa nõudeid on ka uued või seotud teiste vastustajatega (siinsel juhul haigla asemel vanglaga), ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. Kohus leiab ka, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Esmalt ei saa olla tegemist kaebaja jaoks intensiivse riivega olukorras, kus ta on sama nõude esitanud mitmes asjas. Kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta kohtuasjas nr 3-26-1247. Kaebaja ei ole ka sisuliselt jäänud meditsiinilise abi ega ravimita. Kaebajal tuleb alles ATH tuvastamiseks viia läbi testimine (dtl 46). Ka varem on Concerta määratud proovimiseks (dtl 146-147). Kaebaja on soovinud senisest teist ravimit seetõttu, kuna see aitab tema veendumusel paremini kui teised ravimid (samas). Kaebaja on selgitanud oma soovi sellega, et rääkis ravimite teemal tuttavaga (dtl 88). Tegemist ei ole seega meditsiiniliselt põhjendatud vajadusega, vaid kaebaja sooviga. Kaebaja on varem soovinud eelneva ravimi, Concerta annuse tõstmist seetõttu, et ta saaks vältida vanaemaga konflikti, tõsta motiveeringut õpinguteks ja sudoku mänguga edukamalt toime tulla (dtl 45). Ravimiregistri kohaselt on nii Concerta1 kui ka Mefeda2 toimeaineks metüülfenidaat ning mõlemad ravimid on toimeainet prolongeeritult vabastava tableti kujul. Mõlemal ravimil on toodud hoiatus ravimi võtmise kohta, kui esineb agressiivsuse või vaenulikkuse tunne (lk 2) ning sageda kõrvaltoimena (1 inimesel 10-st) avaldub agressiivsus, ärrituvus, pingetunne, äkilisus ja ebanormaalne käitumine (lk 7). Metüülfenidaati sisaldavale müügiloata ravimile, milleks on ka Mefeda, on antud Ravimiameti poolt luba turustamiseks kuni müügiloaga ravimi tarneraskuse lõpuni 3. Hetkel on aga Concerta kättesaadav mh LTKH apteegis ehk tarneraskused puuduvad. Ka ravijuhend ei näe ette Mefeda kasutamist4. Lisaks sellele, et kaebajal ei ole ATH-d diagnoositud ning mõlemad ravimid on mõeldud just ATH raviks (vt ravimite infolehed), on vastustaja viidanud korrektselt, et kaebajal on psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise ajalugu (vt ka Tallinna Halduskohtu 13.03.2026 määrus kohtuasjas nr 3-26488). Vanglas on kaebaja soovinud korduvalt ravimeid vahetada ja sama toimeainega ravimi annuseid suurendada (dtl 45-46). Kohtuasjas nr 3-26-1556 (esitatud 25.05.2026) on kaebaja asunud väitma ka tubakasõltuvust, mille tõttu on ta pidevalt närvis, stressis, ärevuse, agressiooni ja apaatiaga ning vajab seetõttu nikotiiniplaastreid. Metüülfenidaati sisaldavad ravimid on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas5 ning nende proovimise soovi ATH diagnoosi puudumisel ei saa pidada oluliseks subjektiivseks õiguseks. Kuna kinnipeetavad on sisuliselt ravikindlustatud (TTKS § 52 lg 31), siis neile tagatakse seega ravi ja ravimid ka osas, mis jääb väljapoole vältimatut arstiabi, tasuta ehk avalike vahendite arvelt. Kaebaja terviseseisundi kirjeldusest ei nähtu tegelikku ja põhjendatud vajadust saada sellist, üldteadaolevalt keskmisest kallimat ravi diagnoosimata haiguse osas tasuta.

6.Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuste liitmiseks rahuldamata. Liitmise eelduseks on see, et kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist (HKMS § 48 lg 1). Kuna kaebaja on esitanud siinses asjas kümneid erinevaid pöördumisi, ei võimalda siinse asja liitmine kohtuasjaga nr 3-26-1247 lahendada asja kiiremini ega lihtsamini, vaid pigem koormab algse asja toimikut. Vajaduse korral saab kohus võtta siinsest asjast asjakohased dokumendid teise kohtuasja juurde.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 1

https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1313581.pdf Kättesaadav lehel https://www.ravimiregister.ee/ ilma märketa „Ainult müügiloaga ravimid“, otselink pakendi infolehele: https://www.ravimiregister.ee/Data/Ravimiinfo/Ravimiinfo_41946.pdf 3 https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimitest/muugiloata-ravimid#ravimiameti-poolt-tu 4 https://www.ravijuhend.ee/attachments/gp_guides/29/191?action=download, lk 54 jj 5 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128022023013?leiaKehtiv 2

8.Arvestades määruse punktis 5 toodud põhjendusi, leiab kohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, s.o vajadus saada nimelt ravimit Mefeda. Kaebuse eduväljavaated müügiloata ravimi saamiseks, mille turustamiseks on antud luba vaid juhul, kui esineb teiste ravimite tarneraskused, on vähesed. Samuti esineb olulise avaliku huvina vajadus ennetada ja tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete levikut ka ravimi kujul vangla keskkonnas, kui sellise ravimi kasutamiseks ei ole tungivat põhjust, ravimi poolt leevendatav terviseseisund on diagnoosimata ning isiku käitumisest nähtub sageli nii soov ravimeid vahetada kui ka ravimidoosi suurendada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium