lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-445/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-445/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1656
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 116 lg 1Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-445/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

Vaidlustatud kohtulahend

3-26-445 U.O kaebus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks andma meditsiinilist abi seoses kõrvaprobleemiga Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja U.O Vastustaja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Võtta U.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määruse resolutsiooni pde 1, 3 ja 4 peale menetlusse.
2.Jätta U.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 4 muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ls 3.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
U.O esitas 16.02.2026 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu. Kaebaja leidis, et talle ei ole osutatud nõuetekohast meditsiinilist abi kõrvaprobleemi lahendamisel. Kaebuse kohaselt jäi tal kõrvatikuga kõrva puhastamise käigus kõrva võõrkeha, mistõttu läheb kõrv aeg-ajalt kinni ja ta ei kuule hästi. Kaebuses sisaldusid ühtlasi taotlused riigi õigusabi andmiseks, menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamise teel ning menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks vene keelde.

3-26-445

2.Tallinna Halduskohus pöördus 16.02.2026 kohtunõudega AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poole asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate dokumentide saamiseks. AS LääneTallinna Keskhaigla esitas kohtule vastuse 26.02.2026.
3.U.O esitas 02.03.2026 vastuväite AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla kohtunõudele antud vastusele. Kaebaja jäi seisukohale, et tema kõrvaprobleem ei ole lahenenud ning vastustaja ei ole talle tema hinnangul piisavalt meditsiinilist abi osutanud.
4.U.O esitas 26.04.2026 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märkis, et tal on diagnoositud psüühilised probleemid ning ta ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Kaebaja väitel on tal küll kasutada tehniline tõlkevahend, kuid selle tõlkekvaliteet ei ole piisav. 27.04.2026 esitas kaebaja täiendava avalduse, milles täpsustas haldusasja, mille menetlemiseks ta riigi õigusabi soovib.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2026 määruse resolutsiooni punktidega 1, 3 ja 4 U.O riigi õigusabi taotluse, taotluse menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel leidis Tallinna Halduskohus, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja on suutnud oma õiguste väidetava rikkumise asjaolud kohtule arusaadavalt esitada. Kohus märkis, et halduskohtumenetluses on kohtul aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel ning menetlusosaliste õiguste kaitsmisel. Seetõttu leidis kohus, et kaebaja on võimeline oma õigusi menetluses ise kaitsma, ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise taotluse lahendamisel leidis halduskohus, et kaebaja eesti keele oskus võimaldab tal menetluses osaleda. Kohus tugines muu hulgas kaebaja eestikeelsetele avaldustele, tema suhtlusele tervishoiuteenuse osutajaga ning asjaolule, et kaebaja esitas 02.03.2026 avalduse pärast vastustaja seisukohtadega tutvumist. Samuti leidis kohus, et kaebaja kasutatavad tehnilised tõlkevahendid võimaldavad tal vajaduse korral dokumentidest aru saada. Kuna kohtumenetluses ei olnud määratud kohtuistungit, puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks riigi poolt. Menetlusabi taotluse lahendamiseks võttis halduskohus HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest isikukontost perioodi 16.10.2025 kuni 15.02.2026 kohta. Väljavõttest nähtus, et kontrollitaval perioodil laekus kaebajale kokku 618 eurot ning väljaminekud moodustasid 644,32 eurot. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu tasuda ilma raskusteta, ei ole menetlusabi andmine põhjendatud, sest kavandatava menetluse edukus ei ole tõenäoline. Kohus tugines seejuures AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla esitatud terviseandmetele, mille kohaselt tehti kaebajale 24.01.2026 otoskoopia, mille käigus eemaldati kõrvast tuvastatud väike võõrkeha. Hilisemal kontrollil 10.02.2026 märgiti tervisekaardile, et kõrv on puhas ning vigastusi ega muid kõrvalekaldeid ei esine. Kohus arvestas ka asjaolu, et pärast 10.02.2026 ei olnud kaebaja tervishoiuteenuse osutajale kõrvavalu või muude kõrvakaebustega pöördunud ning dokumenteeritud terviseandmed ei kinnitanud kaebaja väiteid jätkuvast või süvenevast terviseprobleemist. Halduskohus järeldas olemasolevate andmete põhjal, et puudub alus pidada tõenäoliseks, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla on käitunud õigusvastaselt või et kohustamiskaebuse rahuldamine võiks olla perspektiivikas. Seetõttu jättis kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. 2(5)

3-26-445 Halduskohus jättis määrusega rahuldamata riigi õigusabi taotluse, menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma viie päeva jooksul 20 euro suuruse riigilõivu.

6.U.O esitas 20.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 19.05.2026 määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 4 peale. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et talle ei tule anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisel. Kaebaja põhjendab, et tal puuduvad tegelikud võimalused riigilõivu tasumiseks. Ta viitab asjaolule, et ei tööta vanglas, tal puuduvad isiklikud sissetulekud ning ta peab tasuma vanglas erinevaid kulusid, sealhulgas elektri- ja käitlemistasusid ning ostma esmatarbekaupu. Kaebaja sõnul jõuab temani üksnes osa lähedaste saadetud rahast ning perekonna võimalused teda rahaliselt toetada on piiratud. Kaebaja viitab õiguskantsleri kontrollkäigu tulemustele Tallinna Vanglas ja õiguskantsleri seisukohale, et vanglas peab olema tagatud tegelik võimalus sisseoste teha ning sisseostude tegemisega seotud tasud ei tohi muuta kaupade kättesaamist sisuliselt võimatuks. Kaebaja hinnangul kinnitab õiguskantsleri käsitlus, et vanglas viibivate isikute rahalised võimalused on piiratud ning kaupade tellimisega seotud kulud mõjutavad oluliselt nende toimetulekut. Kaebaja märgib, et tema majanduslik olukord on halvenenud ka seetõttu, et ta ei ole saanud töötada. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus tema tegelikku majanduslikku olukorda piisavalt arvesse võtnud. Lisaks menetlusabi küsimusele vaidleb kaebaja sisuliselt vastu halduskohtu hinnangule tema terviseseisundi kohta. Kaebaja leiab, et meditsiinikaardi sissekanded ei kajasta tegelikku olukorda ning tervishoiuteenuse osutaja dokumentatsioon ei vasta tema tegelikele kaebustele. Ta viitab varasematele kohtumenetlustele ja kohtulahendites esitatud tähelepanekutele meditsiinilise dokumenteerimise kohta. Kaebaja leiab, et tema kõrvaprobleemid kestavad jätkuvalt. Tema väitel esineb kõrvades valu, sügelust, kohinat ja kuulmise halvenemist. Kaebaja hinnangul ei ole tervishoiuteenuse osutaja tema kaebusi piisavalt uurinud ega tema terviseprobleeme tõsiselt võtnud. Samuti peab ta tervishoiuteenuse osutaja kohtule esitatud selgitusi vastuolulisteks. Kokkuvõttes palub kaebaja halduskohtu määruse tühistada ning rahuldada tema menetlusabi taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga riigi õigusabi andmisest keeldumise osas. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2- 1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Toimikust nähtub, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas iseseisvalt kaebuse, menetlusabi taotlused, nende täiendused ning määruskaebuse. Kaebaja on suutnud kirjeldada enda terviseprobleeme, vastustaja väidetavat õigusvastast tegevust ning põhjendada oma taotlusi. Määruskaebuse sisu kinnitab, et kaebaja mõistab vaidluse eset ja oskab esitada oma seisukohti kohtule arusaadavalt. Kaebaja viited psüühilistele probleemidele, vangistusele ja piiratud eesti keele oskusele ei anna käesolevas asjas järeldada, et ta ei oleks võimeline kohtumenetluses iseseisvalt osalema. Ringkonnakohus märgib, et kohtu infosüsteemi 3(5)

3-26-445 andmetel on kaebajal samal ajal menetluses või hiljuti menetletud märkimisväärne arv haldusasju, sealhulgas mitmeid tervishoiuteenuse osutamist, vangla tegevust ja muid kinnipidamistingimusi puudutavad vaidlused. Selline ulatuslik kohtumenetluses osalemine ning nendes menetlustes iseseisvalt koostatud dokumentide esitamine ei toeta väidet, et kaebaja ei oleks võimeline oma õigusi kohtus ise kaitsma. Käesoleva asja keerukus ei ületa sellisel määral tavapärase haldusasja piire, et riigi õigusabi andmine oleks vältimatult vajalik õiglase menetluse tagamiseks. Määruskaebuse läbivaatamisel saab ringkonnakohus hinnata seda, kas halduskohus on õigusnorme õigesti kohaldanud ning kaebaja väiteid õigesti arvesse võtnud. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid professionaalse esindaja poolt koostatud kaebuseta kohtumenetluses kaitseta. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lgd 4 ja 5).

9.Määruskaebuses korratakse peamiselt väiteid kaebaja majandusliku olukorra kohta ning väljendatakse rahulolematust halduskohtu hinnanguga tema terviseseisundile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel välja selgitanud kaebaja majandusliku olukorra ning võtnud selle hindamisel arvesse kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte. Määruskaebuses esitatud selgitused elektrikulu, kaupade tellimise tasude, hügieenitarvete ostmise vajaduse ning lähedaste piiratud abivõimaluste kohta ei sea halduskohtu tuvastatud asjaolusid kahtluse alla. Halduskohus ei jätnud menetlusabi andmata põhjusel, et kaebajal oleks piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks, vaid põhjusel, et menetlusabi andmise muud eeldused ei olnud täidetud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi üksnes juhul, kui taotleja ei suuda menetluskulusid kanda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise eelduseks ei ole seega üksnes taotleja puudulik majanduslik olukord. Kohus peab hindama ka kavandatava menetluse perspektiivikust. Kui kavandatav menetlus ei ole edukas või mõistlik, võib menetlusabi andmisest keelduda ka siis, kui taotleja majanduslik olukord on keeruline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamise väljavaated on vähesed. HKMS § 116 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus enne menetlusabi taotluse lahendamist küsida teiste menetlusosaliste seisukohta. Halduskohus kogus enne menetlusabi taotluse lahendamist täiendavaid andmeid ning küsis omal algatusel vastustajalt selgitusi ja dokumente kaebaja terviseseisundi kohta. Vastustaja esitatud terviseandmetest nähtub, et kaebaja kõrvakaebusi on kontrollitud, talle on osutatud tervishoiuteenust ning uuringute käigus ei tuvastatud selliseid kõrvalekaldeid, mis annaksid alust pidada tõenäoliseks vastustaja õigusvastast tegevusetust. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et meditsiinikaardi sissekanded ei vasta tegelikkusele, tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib asjaolusid ebaõigesti või kohtule on esitatud vastuolulisi selgitusi, kujutavad endast kaebaja subjektiivset hinnangut. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit ega konkreetset asjaolu, mis võimaldaks halduskohtu vastupidist järeldust pidada ilmselgelt vääraks. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei pea kohus lõplikult tuvastama nõude põhjendatust, vaid hindab nõude eduväljavaateid olemasolevate andmete põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus selle hindamise käigus väljunud talle antud kaalutlusruumi piiridest.
10.Kaebaja viited õiguskantsleri seisukohtadele vanglapoe teenuste ja kaupade kättesaadavuse kohta ei mõjuta menetlusabi andmise küsimuse lahendust. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et kaebajal puuduvad majanduslikud raskused või et vanglas sisseostude tegemisega seotud kulud ei võiks tema majanduslikku olukorda 4(5)

3-26-445 mõjutada. Menetlusabi andmisest keeldumise aluseks oli kaebuse vähene perspektiivikus, mitte hinnang kaebaja igapäevastele kulutustele. Samuti ei anna alust määruse muutmiseks kaebaja viited tema töövõimaluste puudumisele, perekonna majanduslikule olukorrale ega asjaolule, et lähedaste rahaline abi on piiratud. Need asjaolud puudutavad üksnes menetlusabi majanduslikku eeldust, kuid ei kõrvalda halduskohtu tuvastatud puudust menetlusabi teise eelduse – kaebuse piisava eduväljavaate osas.

11.Samuti puudub alus pidada vääraks halduskohtu hinnangut menetlusdokumentide tõlkimise vajaduse kohta. Kaebaja on kogu menetluse vältel esitanud eestikeelseid avaldusi ning reageerinud menetluses esitatud seisukohtadele sisuliselt. Seetõttu ei nähtu toimikust asjaolusid, mis viitaksid sellele, et keeleoskus takistaks tal menetluses osalemist või oma seisukohtade esitamist.
12.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium