F.B kaebus Eesti Töötukassa 07.02.2025 otsuse nr TVH/25/005696 "Töövõime hindamine", 10.02.2025 otsuse nr TVT/25/008129 "Töövõimetoetuse mittemääramine" ja 07.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/681 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – F.B Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.F.B esitas 21.12.2024 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused (dtl 76-83). ETK 07.02.2025 otsusega nr TVH/25/005696 tuvastati, et F.B töövõime ei ole vähenenud (dtl 22-24). Seetõttu jäeti ETK 10.02.2025 otsusega nr TVT/25/008129 (dtl 20-21) F.B-le töövõimetoetus määramata. F.B esitas 04.03.2025 ETK-le vaide töötukassa 07.02.2025 otsusele nr TVH/25/005696 ja 10.02.2025 otsusele nr TVT/25/008129. ETK 07.04.2025 vaideotsusega nr VO/25/681 jäeti vaie rahuldamata (dtl 7-16).
2.Tallinna Halduskohtule saabus 30.04.2025 (täpsustatud 06.05.2025) F.B kaebus ETK 07.02.2025 otsuse nr TVH/25/005696 "Töövõime hindamine", 10.02.2025 otsuse nr TVT/25/008129 "Töövõimetoetuse mittemääramine" ja 07.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/681 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 06.05.2026 määrusega menetlusse. 01.04.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja leiab, et ETK on kaebaja töövõime hindamisel ja sellele järgnenud otsuste tegemisel ebaõigesti hinnanud kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid ning rikkunud menetlusnorme ja -põhimõtteid, sh kohaldanud vääralt Rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK).
3.2.Piirangute ebaadekvaatne hindamine RFK raamistikus: Töötukassa ekspertarst ja sellele tuginev vaideotsus ei ole piisavalt arvestanud kaebaja tegelikku funktsioneerimisvõimet ja osaluspiiranguid, mida RFK rõhutab. Hinnang keskendub üksikutele diagnoosidele ja sümptomitele, jättes tähelepanuta nende koosmõju ja kumulatiivse efekti igapäevaelule ja töövõimele. Käeline tegevus (valdkond 2): hinnangus on küll tuvastatud mõõdukas piirang (raskusaste 2) käte sirutamisel, kuid see ei kajasta tegelikku olukorda, kus mõlema õla valu tõttu on raskendatud ja valulikud paljud igapäevased tegevused, sh riietumine ja üle 5kg raskuste tõstmine, nagu kaebaja kirjeldas vaides. Vaatamata TIS-i lisandunud andmetele, mis kinnitavad mõlemapoolset probleemi, jäeti hinnang muutmata. Piirangut tuleks hinnata vähemalt raskeks (aste 3), arvestades selle mõju igapäevaelule ja tööülesannete täitmisele. Vaimne võimekus (valdkonnad 5, 6, 7): hinnangus on tuvastatud vaid kerged piirangud (aste 1) õppimises ja tegevustes, muutustega kohanemises ning suhtlemises, tuginedes peamiselt asjaolule, et ravi (Concerta, Fluoksetiin) on enesetunnet parandanud. Seejuures ignoreeritakse kaebaja enda kirjeldusi vaides ja ka TIS-i andmetes kajastuvaid jätkuvaid raskusi keskendumise, ärevuse, stressitaluvuse ja kognitiivse võimekusega, mis on otseselt seotud kaebaja töö iseloomuga ja mida ravimid täielikult ei kompenseeri. RFK kontekstis tuleks hinnata tegelikku sooritust ja osalemist keskkonnas, mitte ainult sümptomite osalist leevenemist ravi foonil. Piirangud nendes valdkondades on vähemalt mõõdukad (aste 2), takistades oluliselt toimetulekut kõrgeid kognitiivseid nõudmisi ja stressitaluvust eeldavas töös. Muud piirangud (liikumine, enesehooldus): eksperthinnang ja vaideotsus on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja kirjeldatud piirangud liikumisel (kehaspasmid) ja enesehooldusel (uriinipidamatus aevastamisel/hüppamisel). Väide, et need ei leia TIS-is kinnitust või on 2(11)
kompenseeritud, ei ole piisav. RFK järgi tuleb arvestada kõiki funktsioonihäireid ja tegevuspiiranguid, isegi kui need on muutlikud või osaliselt kompenseeritavad, kuna need mõjutavad siiski inimese üldist toimetulekut ja võivad seada piiranguid töövalikule.
3.3.Kaebaja leiab, et esineb vastuolulisus hinnangus ja soovitustes. Eksperthinnang ja vaideotsus jõuavad järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid samas antakse soovitus vältida suurt vaimset pinget ja vastutusrikast tööd. See on vastuoluline, kuna kaebaja haridus ja senine töökogemus on seotud just vastutusrikka ja vaimset pinget nõudva tööga avalikus sektoris. Kui kaebajale ei sobi enam selline töö, siis on ilmselge, et kaebaja töövõime on vähenenud TVTS § 5 lg 3 mõttes, kuna kaebaja töötamine senises valdkonnas ja sarnastel ametikohtadel on terviseseisundist tulenevalt takistatud. Hinnangus ei pakuta välja realistlikke alternatiive ega arvestata sellega, et RFK kohaselt tuleb hinnata inimese võimet osaleda tööelus laiemalt, kuid siiski tema oskusi ja kvalifikatsiooni arvestades. Arvestamata on jäetud asjaolu, et kaebaja viibis 6 kuud töövõimetuslehel ja on sellest hetkest ka töötuna arvel.
3.4.Kaebaja leiab, et eiratud on RFK biopsühhosotsiaalse mudelit. Hinnang ei käsitle kaebaja terviseseisundit terviklikult ja piisavalt, RFK biopsühhosotsiaalsest mudelist lähtuvalt. See tähendab, et arvestamata on jäetud füüsiliste (õlavalu jm valud) ja vaimse tervise probleemide (depressioon, ärevus, ATH) vastastikmõju ning nende kumulatiivne mõju kaebaja üldisele funktsioneerimisele, energiatasemele, stressitaluvusele ja sotsiaalsele osalemisele, sh tööalasele tegevusele. Kaebaja vaides toodud argument, et öised valud ja unehäired mõjutavad vaimset tervist ja toimetulekut, on jäänud tähelepanuta.
3.5.Menetlusvead. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mis ei ole piisavalt põhjendatud ega kaalutletud, jättes arvestamata olulised asjaolud ja kaebaja argumendid, mis olid esitatud nii taotluses kui ka vaides. Vastustaja ei ole piisavalt uurinud kaebaja tegelikku tegutsemisvõimet ega põhjendanud veenvalt, miks kaebaja enda ja raviarstide (kelle andmed on TIS-is) kirjeldused piirangute ulatusest ei vasta väidetavalt tegelikkusele või miks need ei mõjuta töövõimet TVTS tähenduses.
3.6.Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et ETK 07.04.2025 vaideotsus nr VO/25/681 ning selle aluseks olevad 07.02.2025 otsus nr TVH/25/005696 ja 10.02.2025 otsus nr TVT/25/008129 on õigusvastased, kuna need põhinevad kaebaja terviseseisundist tulenevate piirangute ja sellest tingitud töövõime vähenemise ebaõigel hindamisel, rikkudes RFK aluspõhimõtteid ning jättes arvestamata olulised faktilised asjaolud ja kaebaja esitatud argumendid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad kombineeritud füüsilised ja vaimsed piirangud takistavad oluliselt kaebaja töötamist, mistõttu on kaebajal õigus osalisele töövõimele ja töövõimetoetusele.
3.7.Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgib kaebaja, et jääb oma kaebuse juurde. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja otsused töövõime ja töövõimetoetuse määramata jätmise osas on õigusvastased ja tuginevad puudulikult kaalutletud eksperdiarvamustele.
3.8.Vastuseks vastustaja täiendavatele seisukohtadele leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja otsused põhjendamata. Sisulist kaalumist pole läbi viidud. Viidatud on üksnes varasematele ekspertarvamustele. Rikutud on uurimispõhimõtet, kuna töövõime hindamisel ei ole piisavalt välja selgitatud kaebaja terviseseisundi kujunemist ajas, pikaajalise töövõimetuse mõju, ravi kestust ja taastumisprotsessi iseloomu, seisundi stabiilsust ja prognoosi. See tähendab, et hindamine on tehtud üksikute meditsiiniliste kirjete pinnalt, mitte tervikliku analüüsi alusel. Kaebaja tegeliku töövõimetuse perioodi arvestamata jätmine. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kaebaja oli ligikaudu 1,5 aasta jooksul sisuliselt töövõimetu, kuna viibis 3(11)
pikaajaliselt töövõimetuslehel, seejärel oli sunnitud olema töötuna arvel ja viibis jätkuvalt ambulatoorses ravis. Tegemist on pikaajalise ja järjepideva töövõime langusega, mida vastustaja ei ole hinnangus arvesse võtnud. Töövõime hindamine toimus olukorras, kus kaebaja oli hiljutisest töövõimetuse perioodist taastumas, jätkuvas ravis ja ebastabiilses terviseseisundis. Vastustaja ei ole hinnanud, kas töövõime oli püsivalt vähenenud, kas tegemist oli ajutise paranemisega; ega töövõime stabiilsust ajas. Selline hindamine ei vasta töövõime hindamise eesmärgile, milleks on hinnata isiku tegelikku võimet tööturul toime tulla. Kumulatiivse mõju hindamata jätmine. Kaebaja terviseseisund hõlmab mitut samaaegset tegurit: krooniline valu ja liikumispiirangud, mis on pikka aega olnud püsivad, unehäired, vaimse tervise probleemid, stressitundlikkus. Vastustaja käsitleb neid eraldiseisvalt ning ei hinda nende koosmõju. Selline lähenemine ei kajasta tegelikku funktsioneerimisvõimet ning on vastuolus tervikliku hindamise põhimõttega. Vaimse tervise seisundi alahindamine. Vastustaja järeldus, et ravi olemasolu välistab töövõime vähenemise, ei ole põhjendatud. Ei ole hinnatud töövõime püsivust ja kestvust, koormustaluvust, seisundi tundlikkust stressoritele. Stabiliseerumine ei võrdu töövõime taastumisega. Ebakohane järeldus töövõime kohta töö olemasolu põhjal. Vastustaja viitab, et kaebaja töötab õpetajana. See ei ole asjakohane, kuna töövõime hindamisel hinnatakse võimet töötada, mitte faktilist töötamist ja töö võib toimuda tervist kahjustava koormuse hinnaga.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja seiskohad on kokkuvõtlikult järgmised:
4.1.ETK võttis aluseks kaebaja taotluses esitatud enesehinnangud tegutsemisvõimele ja TISis kajastunud terviseandmed. Eksperdiarvamuse koostas 07.02.2025 Confido ekspertarst dr A.B. Vaidemenetluses vaadati andmed uuesti üle. Confido ekspertarst jäi oma hinnangu juurde (dtl 256-277). ETK töövõime hindamise ekspertarst dr C.D kontrollis vaidemenetluses eksperdi järeldused ja nõustus nendega (dtl 278-279). Kohtumenetluse raames kinnitas dr D. 03.07.2025 taas oma seisukohta ning vastas ka kaebaja etteheidetele (dtl 280-292).
4.2.Kaebaja on 21.12.2024 tegutsemispiirangud.
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
1.Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Minu võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Mul esineb alakehas kohati spasme, mis halvab ära terve keha. Kui see mind tabab, siis ma ei suuda ennast ca 30 min üldse liigutada. Valuvaba asendit on raske leida. Lõpuks leeveneb/leevendab valuvaigisti. Meditsiin ei ole sellele vastust leidnud. Püüan sellega elada ja toime tulla. Suudan kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne. Valu ajal ei suuda midagi teha, aga muidu saan liikuda. 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
2.Käelise tegevuse valdkond: 2.1. Käte sirutamine – Suudan suurte raskustega, peaaegu võimatu tõsta käsi nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Mul on vasaku käe õlg väga valulik ülesse tõstes. Raskuste üles tõstmist vasaku käega ei suuda lõpuni teostada. Parema õla valu on hetkel väiksem, kuid see valu takistab raskuste tõstmist. 2.2. Asjade liigutamine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 2.3. Käteosavus – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4(11)
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: 3.1. Teabe edasiandmine – Minu võimekus lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Oleneb. Ärevus vahest takistab keskendumast ja see segab. Kui olukord tundub kriitiline, siis keha pigem tardub ja kõneleda on keeruline. Nagu klomp oleks kurgus. 3.2. Teabe vastuvõtmine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond: 4.1. Teadvusel püsimine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 4.2. Tualettruumi toimingud – Esineb raskusi põie või soole kontrollimisega vms iga päev. Aevastades või hüpates tulevad tilgad püksi. Mõnikord rohkem, mis tekitab eriti suurt piinlikkust. 4.3. Söömine ja joomine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond: 5.1. Tegevuste õppimine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Suudan suurte raskustega, peaaegu võimatu ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Igapäevaelu tegevuste korraldamine on väga energiamahukas, nõuab suurt nn kokku võtmist, et asju teha. Pigem jäävad asjad tegemata või venivad. Pereliikmed aitavad meeles pidada või juhivad tähelepanu puudustele. 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – Keskendumisvõime, ärevus ja madal motivatsioonitase võtavad hoogu maha. Ärevus ei lase kohati olla paigal. Ja siis ei saa süveneda. See tekitab omakorda paanikahoogusid ja hirmu, mis must nii edasi saab ja kuidas ma elus edasi suudan liikuda ja eksisteerida.
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond: 6.1. Väljaskäimine – Suudan mõõdukate raskustega emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tuttavatesse kohtadesse. Ärevuse ja paanikahood võivad olla väga ootamatud, siis on raske ja piinlik avalikus ruumis viibida. Suudan suurte raskustega, peaaegu võimatu emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tundmatutesse kohtadesse. Mõnda kohta ma küll ei lähe. Ma pean ikka teadma, mis mind ees ootab ja kas see on turvaline mu jaoks. 6.2. Riski või ohu tajumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 6.3. Toimetulek muutustega – Minu võimekus muutustega toime tulla on muutlik. Oleneb muutusest ja selle ulatusest. Mõne muutusega on väga raske toime tulla. Nt töö kaotus oli väga raske ja hirmutav kogemus. 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
7.Suhtlemise valdkond: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – Saan mõõdukate raskustega kohtuda tuttavate inimestega tundmata liigset ärevust või hirmu. Saan mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega tundmata liigset ärevust või hirmu. Kohtumistel on alati veidi ärev ja mul tekib selline mõte, et ma tahaks enda emotsioonid välja lülitada. See on raske, aga kuidagi talutav. 7.2. Kohane käitumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.3.TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 11.03.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 2, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) õppimine ja tegevuste sooritamine: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) muutustega kohanemine ja ohu tajumine: väljaskäimine – arvväärtusega 1, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 4) suhtlemine: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 1, kohane käitumine – arvväärtusega 0, suhtlemisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 5(11)
Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.
4.4.Kaebaja etteheited ja ETK vastused Kaebaja väidab, et eksperdiarvamus on ebapiisavalt kaalutletud, olulised asjaolud ja raviarstide kirjeldused on jäetud arvestamata ning et TIS ei pruugi adekvaatselt peegeldada funktsioneerimispiiranguid, sest arstid dokumenteerivad pigem diagnoose (RHK), mitte RFKpõhiseid piiranguid. Töötukassa selgitab, et hinnang põhineb kolmel sambal: enesehinnang, TIS-ist kättesaadavad diagnoosid ja objektiivsed leiud, ning vajadusel täiendavad andmed. Funktsioonipiirangud tuletataksegi RHK-diagnooside ja RFK põhimõtete koosmõjus. Isiku ütlusi peavad kinnitama objektiivsed terviseandmed, sh ravi, uuringute, konsultatsioonide info ja määratud ravi mõju. Ajaraami osas selgitab vastustaja, et määrus nr 15 lubab hinnata kuni viie eelneva aasta TISandmeid; arvestada saab üksnes vaideotsuse tegemise ajaks olemas olnud andmeid. Vaidemenetluses uusi sisulisi epikriise ei lisandunud; hiljem lisandus 02.06.2025 psühhiaatri epikriis, mis vastustaja hinnangul ei muuda järeldusi. Ravi toimivuse osas märgib vastustaja, et TIS peegeldab, et füsioteraapia ja ravimite toimel on käeline liikuvus paranenud ja valud vähenenud; psüühikahäirete ravimid on parandanud meeleolu, vähendanud ärevuse episoode ja parandanud und. Seetõttu ei kinnita objektiivsed andmed, et piirangud olevat nii ulatuslikud, mis adekvaatse ravi foonil põhjustaksid töövõime vähenemise. Töötukassa rõhutab, et töövõimet ei hinnata konkreetse ameti lõikes, vaid üldiselt kõikidel tööturu võimalikel töödel arvestusega, et sobimatud töötingimused on välditavad. Kaebajale anti soovitused: vältida suurt vaimset pinget ja vastutust, vältida pikaajalist ühes asendis töötamist ning kaela ja käte sundasendeid; sobiv oleks kergema füüsilise koormusega, võimetekohane töö.
4.5.Täiendavalt toob vastustaja välja, et kaebaja on leidnud, et hinnang kaebaja piirangutele seoses spasmidega on vastuolus kaebaja kirjeldusega ja alahindab probleemi tegelikku mõju. Vastustaja kinnitab, et piiranguid seoses spasmidega on arvesse võetud ja piisavalt käsitletud esialgses dr C.D 03.07.2025 allkirjastatud seisukohas. Selles osas ka TIS-is andmeid kohtumenetluses ei ole lisandunud. Kaebaja on leidnud, et uriinipidamatuse piirangud on "abivahendiga ehk sidemega kompenseeritud ega mõjuta töövõimet" on RFK aluspõhimõtetega vastuolus. Vastustaja selgitab, et eelnevas töötukassa ekspertarsti 03.07.2025 allkirjastatud seisukohas on selgitused eelpool esitatud vastuväidetele välja toodud. Igapäevaelus on võimalik hüppamist vältida, aevastamist esineb harva, seetõttu ei kujuta aevastamise ja hüppamise tõttu ette tulev uriinipidamatus endast olulist igapäevaelu mõjutavat piirangut. Kaebaja ei saa aru, miks õlaliigeste valu ja käelise tegevuse juures valu ja liikumispiirangud, mis kestavad aastaid ja nõuavad pidevat medikamentoosset ravi ning füsioteraapiat, ei kvalifitseeru raskemaks piiranguks. Vastustaja selgitab, et eelnevas töötukassa ekspertarsti 03.07.2025 allkirjastatud seisukohas on selgitused eelpool esitatud vastuväidetele välja toodud, toetudes ortopeed dr E.F epikriisile ning teostatud ravimeetmete kirjeldatud kasule. 6(11)
Funktsioonipiirangud, mis on leevendatavad medikamentoosse ravi ja füsioteraapiaga, saab hinnata maksimaalselt mõõduka raskusastmega, vastavalt töövõime hindamise metoodikale: Mõõdukas piirang – häirib sageli igapäevaelu, esineb 25 – 49% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel. Kaebaja märgib oma 23.12.2024 esitatud taotluses raskusi mittedominantse, vasaku käe ülestõstmisel. Igapäevategevustes ei pruugi sellise liigutuse vajadust eriti sageli ette tulla, samuti ei esine igapäevaselt vajadust ülemääraseid raskusi tõsta. Kaebaja on leidnud, et vaimse tervise piiranguid on alahinnatud ja ravi fookus sümptomitele. Vastustaja selgitab, et eelnevas töötukassa ekspertarsti 03.07.2025 allkirjastatud seisukohas on selgitused eelpool esitatud vastuväidetele välja toodud. Töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt hinnatakse taotleja töövõimet alati koosmõjus adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on talle vajalik püsi- ja/või vajaduspõhine ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, raviprotseduurid jms meditsiinilised sekkumised) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebaja märgib, et vastustaja tunnistab, et tagasilangused on esinenud peamiselt välistest asjaoludest mõjutatuna (nt välisreis märtsis 2025, töövõime hindamise negatiivne otsus detsembris 2024, töökaotus aprillis 2024). See näitab haavatavust stressorite suhtes ja viitab sügavama piirangu olemasolule, mis vajaks sügavamat hindamist kui pelgalt "kerge piirang". Vastustaja selgitab, et eelnevas töötukassa ekspertarsti 03.07.2025 allkirjastatud seisukohas on selgitused eelpool esitatud vastuväidetele välja toodud. Töötamise registri kohaselt on kaebaja leidnud endale jõukohase täisajaga töö õpetajana. Kaebaja kirjutab, et tema väide, et öised valud ja unehäired mõjutavad vaimset tervist ja toimetulekut, on ETK poolt vaides tähelepanuta jäetud. Vastustaja selgitab, et eelnevas töötukassa ekspertarsti 03.07.2026 allkirjastatud seisukohas on selgitused eelpool esitatud vastuväidetele välja toodud. Vaidejärgselt lisandunud andmete kohaselt 09.01.2026: T.M, psühhiaater: „Kroonilised valud on vähenenud füsioteraapiaga. Uni on vahelduv, oleneb pingetasemest.“ Kaebaja kirjutab, et töövõime hindamisel on rakendatud nii RHK kui ka RFK põhimõtteid. Kuid tegelikkuses on hindamisel keskendutud liialt diagnoosipõhisele keelele (RHK) ja ignoreeritud funktsioneerimisvõime piiranguid (RFK). Töövõime hindamise metoodika alusel annab RHK-10 haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga funktsioneerimisvõime kohta. Kõikides hinnatud valdkondades on valitud piirangutele kohased funktsioonide (f), struktuuride (s) ning tegutsemise ja osaluse (d) RFK koodid. Kaebaja hinnangul on vastuoluline, et piirangute tuvastamiseks peavad kaebaja kirjeldatud piirangud olema kinnitatud objektiivsete terviseandmetega. Samas väidab ETK, et "isiku enesehinnangu ja TIS-is kajastuvate diagnooside ning objektiivse staatuse (raviarstide hinnangud, objektiivsete uuringute tulemused jmt) alusel määrataksegi funktsioonipiirangud ning nende raskusastmed". Töövõime hindamise metoodika kohaselt on ekspertarst ekspertiisi teostamisel kohustatud aluseks võtma isiku tegutsemispiiranguid kinnitavad terviseandmed. Arstkonna koolitamine ei kuulu töötukassa pädevusse ega ole töövõime hindamise menetluse osa. Kaebaja leiab, et ETK seisukoht eirab füüsiliste (õlavalu, spasmid, unehäired) ja vaimse tervise probleemide (depressioon, ärevus, ATH) vastastikmõju ja nende kumulatiivset efekti kaebaja üldisele funktsioneerimisele, energiatasemele, stressitaluvusele ja sotsiaalsele osalemisele, sh tööalasele tegevusele. Töövõime hindamise metoodika kohaselt raskusastmeid 0 ja 1 skoorimisel ei liideta ehk summeeritakse ainult raskusastmed 2, 3 ja 4 ning punktide summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse - töövõime ei ole vähenenud (skoor alla 4) või 7(11)
töövõime on vähenenud (skoor 4 ja enam). Valdkondades, kus piirangud on hinnatud kergeteks, on kaebaja üldjuhul võimeline täitma igapäevaseid ja tööalaseid tegevusi. Kaebaja märgib, et töövõime hindamisel ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust, vaid isiku üldist töövõimet tööturul. Kuid samas on antud soovitus vältida "suurt vaimset pinget ja vastutusrikast tööd", mis on vastuoluline, arvestades kaebaja haridust ja varasemat töökogemust juhina avalikus sektoris. See näitab, et kaebaja oskusi ja kvalifikatsiooni on piirangute hindamisel ebapiisavalt arvestatud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt piirangute raskusastmete määramisel ei arvestata järgmiste tegurite mõju: töötamist mittesobival töökohal või sobiva töö puudumist või olemasolu isiku kohalikus kogukonnas; tööoskuste ja -kogemuse taset; sotsiaalset või kodust olukorda. Kaebaja kirjutab, et kuigi ravi on aidanud stabiliseerida kaebaja seisundit, ei tähenda see, et piirangud on kadunud või et nende mõju töövõimele on minimaalne. Näiteks on psühhiaater 02.04.2025 epikriisis ka märkinud, et terapeutiline suhe on alles kujunemas ja kaebaja oma seisundit lõpuni ei mõista. See viitab, et stabiilsus ei pruugi olla täielik ja püsiv ning vajadus edasise toe ja ravi järele on olemas. Vastustaja selgitab, et seisundit stabiliseeriv ravi ja selle meditsiiniline juhtimine ja seisundi dünaamika jälgimine ei eelda üldjuhul vähenenud töövõime määramist. Vähenenud töövõime kujuneb piirangute raskusastmete skoorimisel. Kaebaja leiab, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel alahinnanud tema tegutsemispiiranguid liikumise, enesehoolduse ja vaimse võimekuse valdkondades. Vastustaja leiab, et kokkuvõttes toodud punktidele on eelnevates lõikudes vastatud.
4.6.Vastustaja selgitab täiendavalt, et otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse ka asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. Antud juhul on hinnang, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, põhjendatud ja kooskõlas töövõime hindamise metoodikaga. Vastustaja jääb kokkuvõtlikult oma seisukoha juurde, mille kohaselt on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ning kõik kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavad haigused. Puuduvad andmed, et kaebaja igapäevategevused oleks takistatud sellises ulatuses, et tuleks hinnata osaline või puuduv töövõime. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd. Vaidlustatud töötukassa otsused on õiguspärased. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Eesti Töötukassa 07.02.2025 otsust nr TVH/25/005696 "Töövõime hindamine" (dtl 22-24), 10.02.2025 otsust nr TVT/25/008129 "Töövõimetoetuse mittemääramine" (dtl 20-21) ja nende suhtes tehtud vaideotsust (dtl 7-16), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsused ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja kohustamisnõue. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata 8(11)
jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsustes (dtl 20-24) ja nende suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 7-16), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal) sh kohtumenetluse ajal täiendavalt koostatud ETK ekspertarsti seisukohaga (dtl 280-292). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.
6.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (Määrus nr 39) § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning täpsustamise vajaduse korral kogutud muude andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0–4. Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (p 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (p 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (p 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (p 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (p 5). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4–6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).
9(11)
7.Kohus leiab, et eksperdihinnangust (07.02.2025 A.B, dtl 25-45) ei nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega ja selles arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ning põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud üle kontrollinud 11.03.2025 A.B (dtl 256-277) ja 25.03.2025 töötukassa ekspertarst C.D (dtl 278-279). Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud töötukassa ekspertarst C.D, kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid (dtl 84-255) on õigesti kajastatud. Kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ja halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Kohus kontrollib seda, kas eksperdiarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata eksperdiarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul kohus eelpoolkirjeldatud rikkumisi ei tuvastanud. Eksperdihinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud. Olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide, et kaebaja antud hinnanguid ei ole arvesse võetud. Eksperdiarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 pdega 1‒6. Eksperdihinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole väitnud, et eksperdihinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Õige on kaebaja seisukoht selles, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on vaide- ja kohtumenetluses üle kontrollinud töötukassa ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperdihinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Kaebaja väited, et arvestada tuli koosmõjus hoopis erinevate asjaoludega nagu pikaaegne töövõimetusleht, töötuna arvel olek jms ei ole antud juhul asjakohased. Töövõime hindamise regulatsioon annab selged juhised, millistest asjaoludest tuleb töövõime hindamisel lähtuda ja mida hinnata. Kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud argumendid ei anna alust ekspertarstide hinnanguid valeks pidada. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas. Samuti on kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste
10(11)
sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise valdkonnas, millede põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Selle tulemusena on õigesti jõutud järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2, kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastavaid andmeid ümber lükanud. Kohtule ei nähtu ka kaebaja poolt viidatud uurimiskohustuse ja kaalumiskohustuse rikkumist. Kaalutlusõigust saab seejuures ekspertarst kasutada otsustamisel, kas piirang on täielik või osaline kui piirangute raskusastmete summa on 4. Käesoleva juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et otsus on vastuoluline. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema mingit kindlat tööd. Hinnang, et töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et isik peab olema võimeline tegema mistahes tööd. Sellist võimekust ei ole paljudel juhtudel ka inimestel, kellel ei esine tervisest tulenevaid piiranguid. On üldteada, et inimeste võimekus teha erinevaid töid ei sõltu ainult nende tervislikust olukorrast, vaid ka muudest asjaoludest, nt soost, vanusest, isikuomadustest ja ettevalmistuse olemasolust. Seejuures ei võimalda töövõime hindamise tingimused arvestada asjaolusid, mis ei seondu vahetult isiku terviseseisundiga, näiteks olukorraga tööturul (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus nr 3-22-573, p 13). Seega ei ole alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet üksnes seetõttu, et ta ei saa teha nt rasket füüsilist või vaimselt pingelist ja keerukat tööd või jätkata oma varasemat tööd. Viimane ei tähenda, et kaebaja ei oleks võimeline tegema tööd. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd.
8.Kokkuvõtvalt puuduvad mistahes seadusest tulenevad alused kaebuse rahuldamiseks.
9.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
10.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.