Korrakaitse › Viivistasu otsused

hiljemalt

29.06.2026

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-2192 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-2192 kuni ajani, mil mobiilirakendus parkimise lõpetas ning sestpeale parkis sõidukit parkimistasu maksmata. Nagu nähtub ka liiklusseaduse eelnõu seletuskirjast, kohaldub LS § 188 lg 1 punkt 2 siis, kui parkimispiletitega tasutud ajast pargitakse kauem, ent see säte ei reguleeri viivistasu määramist olukordades, kus lõpetatakse mobiilirakendusega parkimise eest tasumine. Teiseks leiab apellant, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et mobiilsideoperaatori vahendusel vormistatud parkimine lõpetati kaebajast sõltumatult – kui kaebaja otsustas kasutada sõiduki parkimise eest tasumisel mobiilirakendust, siis tuli kaebajal täita täpselt juhendis toodud juhiseid ja see oli kaebaja minimaalne hoolsuskohustus. Viimaks selgitab apellant, et parkimiskontrolör ei teadnud ega pidanudki teadma, et eelnevalt oli sama sõiduki parkimise eest samas kohas parkimistasu makstud, kuna tema kontrollibki parkimistasu maksmist kontrollimise ajahetkel.

AS Ühisteenused esitas seisukoha, milles palus Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2192 selle abil n-ö parkimist alustanud – ehk sisuliselt deklareerinud tagantjärgi tasumisele kuuluva parkimistasu arvestamise aluseks oleva parkimisaja alguse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et eelviidatud mobiilirakendus lõpetas parkimistasu arvestuse automaatselt (st ilma kaebaja aktiivse sekkumiseta) 4 tunni möödumisel. Halduskohus on sellest teinud aga vale järelduse, et parkimistasu arvestus lõppes kaebajast sõltumatult. Otsustades parkimistasu maksta mobiilirakendust kasutades, pidi kaebaja tutvuma selle rakenduse tööpõhimõtetega ning keskmiselt inimeselt nõutavat hoolsust üles näidates pidi ta mõistma, et mobiilirakendus saadab 4 tunni möödudes kaebaja nimel käskluse, millega sisuliselt deklareerib parkimistasu arvestuse aluseks oleva parkimisaja lõpu. Väär on seega halduskohtu järeldus, nagu oleks n-ö parkimise lõpetanud mobiilsideoperaator kaebajast sõltumatult. Asjaolu, et kaebaja ise reaalajas parkimistasu lõpetamise käsklust ei andnud, vaid oli mobiilirakenduse kui automatiseeritud süsteemi kasutamisega selle käskluse andmise juba parkimise alustamisel delegeerinud automatiseeritud süsteemile, ei tähenda, et käskluse andmine ei sõltunud kaebajast.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.