Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-19244 kanda.

2 (5)

2-16-19244 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel seisuga 09.01.2017 Arctic Fish OÜ nimel ei ole Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistuid. Võlgniku suhtes/kasuks algatatud ja menetluses olevad täitemenetlused puuduvad. Varade ja võlgade hindamisel on ajutine haldur kasutanud Arctic Fish OÜ majandusaasta aruande 2016. a kohta koostatud andmeid ja järelepärimistel kogutud andmeid. Arctic Fish OÜ-l teadaolev kinnisvara ja vallasvara puudub. Võlgniku kohustused on järgmised: Spratfil AS (registrikood 10007210, aadress Lesta 14, Tallinn) – 1608,80 eurot. Delfa SIA (Läti registrikood 50003295261, asukoht Vilipa 8-4, Riia) – 2061,18 eurot. Kokku kohustusi 3669,98 eurot. Ajutine haldur järelduste aluseks on võlgniku 2015. a raamatupidamise aastaaruanne, 2016. a kohta koostatud raamatupidamise aruanne, võlgniku pangakonto väljavõtted 2016. aasta kohta. Ettevõtte 2015. a raamatupidamise aruande kohaselt oli bilansi maht 44 094.- eurot, omakapital moodustas 11 231.- eurot, ettevõtte vara moodustas käibevarana mahus 24 594.- eurot ja põhivarana 19500.- eurot, kokkuvõtvalt võib lugeda ettevõtte majanduslikku olukorda igati positiivseks. 31.12.2016.a. majandusnäitajate sisu kohaselt vara puudus, kohustused mahus 3670.- eurot ja vastavalt omakapital -3670.- eurot. Kokkuvõtvad järeldused: haldur hindab ettevõtte makseraskuste tekkimise ajaks septembrikuud 2016. a, põhjendades seda asjaoluga, et pangadokumentidest on näha, et raha (tehingud) liikumisi alates septembrist pole toimunud, muud tõendid ettevõtte aktiivsest majandustegevusest september 2016. a - 31.12.2016. a pole esitatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleks lugeda ettevõtte ebaefektiivset majandustegevust, ajutine haldur järeldab pangadokumente analüüsides, kui ettevõttel tekkisid probleemid võlausaldajatega, jäeti need probleemid lahendamata ja peeti vajalikuks tegevus peatada, seda tõendab asjaolu, et tehingud (arveldused pangas) lõppesid 27.08.2016. a. Ajutise halduri käsutada on olnud 2016. a pangadokumendid, tähelepanu väärivad üksikud tehingud, mille sisustamisel on võimalik esitada tagasivõitmise hagisid või kaaluda juhatuse liikme vastu hagi esitamist hoolsuskohustuse rikkumise põhjustel. Tähelepanu väärivad tehingud on järgmised:

3 (5)

2-16-19244 hoolsuskohustust ja ettevõtte pankroti välja kuulutamisel saaks hinnata, kas esinevad alused sõiduki eest tasutud liisingmaksete tagasinõudmist juhatuse liikmelt. Ajutine haldur peab märkima aruandes ka seda, kas võlgniku majandustegevust saab jätkata või tervendada, selles osas arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused ja huvi puuduvad. Aruandes tuleb anda arvamus, kas juhatuse liige on toime pannud kuriteoga tunnustega teo. Aruandes on ajutine haldur välja toonud ettevõtte majandustegevuses toimunud tehingud, mis on problemaatilised. Kui juhatuse liige ei tõenda tehingute õiguspärasust, esinevad alused tagasinõude esitamiseks. Praeguses menetluse seisus ajutisel halduril puuduvad kindlad tõendid, et juhatuse liige on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 3669,98 eurot, puudub likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Aruandes on ajutine haldur välja toonud ettevõttes toimunud tehingud. Ettevõttel puudub vara, samas aruandes välja toodu alusel on ettevõttes toimunud tehingud, millel võib olla tagasivõitmise sisu. Probleem on ennekõike selles, kas pankroti välja kuulutamisel on võimalik pankrotivara moodusta, arvestades ettevõttes toimunud tehinguid. On ilmne, kui esitada tuleb tagasinõudmise hagid, kaasnevad sellega menetluse kulud. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 1500.- eurot, mida peab ajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kui kohus otsustab Arctic fish OÜ pankroti välja kuulutada, annab ajutine pankrotihaldur nõusoleku edasi tegutseda pankrotihaldurina ja palub äriühingu juhatuse liikmel vandega kinnitada varade ja võlgade seisu. Pankrotimenetluse raugemise korral äriühing likvideeritakse ja likvideerimismenetluseta (PankS § 29 lg 8), Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, ajutine haldur teeb ettepaneku anda äriühingu dokumendid hoiule juhatuse liikmele Kuldar Kirikal, isikukood xxxxxxxxxxx. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande koostamisel on ajutine pankrotihaldur teinud alljärgnevaid toiminguid ja kandnud ajakulu järgmiselt:

2-16-19244 ulatuses ning kulud 86 euro ulatuses välja maksta võlgniku pankrotivara arvelt. Tasu ja kulud palub ajutine haldur maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ arvele. Kohtuistungil 18.01.2017. a võlgniku juhatuse liige Kuldar Kirikal teatas kohtule, et palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kuldar Kirkal kinnitas oma taotluses, et on nõus asuma dokumentide hoidja ametikohale. Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla jäi oma kirjalikult esitatud aruande juurde. Kohus otsustas anda võlausaldajatele, võlgnikule v. kolmandatele isikute aeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa 1500 eurot tasumiseks. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub realiseeritav vara, mis võimaldaks katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks, kuna edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused ja huvi puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad kindlad tõendid, et juhatuse liige on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Maksejõuetuse põhjuseks on ettevõtte ebaefektiivne majandustegevus, probleemide tekkimisel võlausaldajatega jäeti need lahendamata ja peeti vajalikuks tegevus peatada. Aruande kohaselt Arctic fish OÜ püsiv maksejõuetus tekkis 2016. a septembriks, mil pangadokumentidest on näha, et rahalisi liikumisi alates septembrist pole toimunud ja muid tõendid ettevõtte aktiivsest majandustegevusest septembrist 2016. a kuni 31.12.2016. a pole esitatud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1500 eurot) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 3669,98 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lõike 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lõike 1 alusel kohus määrab Arctic fish OÜ dokumentide hoidjaks Kuldar Kirikali. Vastavalt PankrS § 150 lõikele 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lõike 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse kulutuste ja tasu kindlaksmääramises summas xxxxxxxxxxx eurot, mille palus xxxxxxxxxxx euro ulatuses (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud tasu xxxxxxxxxxx euro ulatuses ning kulutused 86 eurot välja maksta võlgniku pankrotivara arvelt. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista vastavalt soovitule, tasu suurus on kooskõlas pankrotihalduri poolt tehtud töö mahu ja tema kutseoskustega. Tasu ja kulude suurusele ei ole vastuväiteid esitatud. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.