X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31. detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1 tühistamiseks ja soodustustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi Kaebaja X , esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 18. septembril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotleb pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206
3-25-224 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ (osa XII) erialakoodi 19207 alusel kokku- ja väljaveotraktoristina.
2.SKA otsustas 31. detsembri 2024. a otsusega nr E15030-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. SKA märkis otsuses kaebaja töötamise perioodid, mida ei arvestata kaebaja soodustustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, kokku 15 aastat 6 kuud ja 15 päeva. SKA hinnangul töötas kaebaja forvarderidega, millega töötamine ei anna õigust soodustustingimustel vanaduspensionile.
3.Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 11. veebruar 2005 kuni 29. mai 2024 ehk kokku 15 aastat 6 kuud ja 15 päeva erinevate tööandjate juures metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XII erialakoodile 19207. Samuti palub kaebaja tühistada SKA 31. detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1.
4.Tartu Halduskohus võttis 30. jaanuari 2025. a määrusega menetlusse X-i kaebuse SKA
31.detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1 tühistamiseks ja soodustustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Sama määrusega tagastas kohus kaebuselt tasutud riigilõivu kaebajale.
5.SKA esitas 3. märtsil 2025 vastuse kaebusele, mille palus jätta X-i kaebuse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 24. novembril 2025. a täiendavad seisukohad ja tõendid asja lahendamiseks vajalike asjaolude kohta.
7.Tartu Halduskohus määras 29. aprilli 2026. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
8.1.Seadusandja ei ole määruses nr 206 sätestanud, et soodustingimustel saab pensioni vaid juhul, kui töötingimused vastavad 1992. aastal esinenud tingimustele. Vastustaja on rikkunud määrust tõlgendades õiguskindluse põhimõtet. Kuivõrd vastustajal pole õigust täiendada määrusega kehtestatud ametikohtade loetelu, ei tohiks olla vastustajal ka õigust kitsendada ametikohtade loetelu.
8.2.Kokku- ja väljaveotraktoristi töö ei toimunud 1992. aastal ja tegelikkuses juba mitmeid aastaid enne seda palkide vintsimisega traktorile. Samuti olid kokku- ja väljaveotraktorist ning kokkuveovintsi juht kaks erinevat ametikohta, millest viimane kasutas palkide laadimiseks vintsi. Vintsiga töötas peamiselt silmustaja, kes on loetelus eraldi erialakoodis nimetatud. Samuti ei ole kohane rääkida pelgalt palkide laadimisest, kuivõrd tegemist on vaid osaga metsamaterjalist, mille kokku- ja väljavedu teostatakse traktori abil. Vintsi kasutamine ei olnud vajalik kokku- ja väljaveotraktoristidel ka 1992. aastal.
8.3.1992. aastal kasutasid metsa kokku- ja väljaveotraktoristid palkide laadimiseks hüdrotõstukit, mille küljes oli haarats. Samuti olid kasutusel forvarderid. Juba 1992. aastal
2
3-25-224 kasutati valdavalt metsamaterjali, sealhulgas palkide tõstmiseks ja koorma laadimiseks justnimelt haaratseid. Arhiivimaterjalid kinnitavad, et juba 1970ndate keskel oli Eestis kasutusel ka linttraktoril asetsev tõstuk haaratsiga. Seega ei vasta tõele Sotsiaalministeeriumi väidetu, et haaratsid tulid kasutusele pärast loetelu kehtestamist. Samuti oli 1991 kasutusel forvarderi tüüpi kokkuveomasinad. Haaratsiga palkide laadimine traktorile oli tavapärane juba alates 1980. aastate algusest. Kaebaja esitatud arhiivimaterjal kinnitab seda.
8.4.Vastustaja ja Sotsiaalministeerium ei ole arvestanud tegelike oludega, mis valitsesid määruse koostamise ajal ning üritavad tegelikest asjaoludest jätta sihilikult teistsugust muljet. Forvarderijuht on kokku- ja väljaveotraktori juht. Forvarderioperaatori tööülesanded on täna samad, mis kokku- ja väljaveotraktoristil 1992. aastal ja enne seda. Kuigi masinad on läinud moodsamaks, siis tegelikkuses ei ole kokku- ja väljaveotraktoristi ameti tööülesannetes ja töötingimustes otseselt midagi muutunud.
8.5.Senine kohtupraktika ei ole haaratsiga töötamist pidanud määruse nr 206 kehtestamise ajaga võrreldes uudseks asjaoluks. Seega ei ole õige väita, et 1992. aasta (ja ka varasemate) traktorite kabiinid oleksid olnud külmad ja et traktoristidel puudus võimalus sooja saamiseks. Forvarderijuhi töö oli ja on tervistkahjustav. Tervist kahjustavate teguritena esines töötamisel vibratsioon, müra, sundasendid, liigutused, füüsiline koormus seljale ja kätele jms. Seetõttu ei ole välitingimustes töötamine ainuke asjakohane tingimus. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Forvarderijuhi töö on määruse nr 206 tähenduses tervistkahjustav, mistõttu vastab kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimustele. Kokku- ja väljaveotraktorid on suured jäigad masinad, mille käsitlemine nõuab oskusi, kogemust ning tugevat füüsilist ja vaimset tervist.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.1.Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest.
9.2.Sotsiaalministeerium on selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni seaduse seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust ning selle piiramisega seadusandja kaitses töötajate tervist lähtudes tolleaegsetest töötingimustest. Metsaväljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, et ta vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi ning et haaratsiga laadimine ega töö forvarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks loeti raske füüsiline töö, mis aastaringselt toimus välitingimustes (näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, enda soojendamise võimaluse puudumine). Forvarderid ei olnud määruse koostamise ajal tavapärased töömasinad Eesti metsades. Kaebaja töötingimused ei vastanud seega eeltoodud tingimustele. Tartu Ringkonnakohus on oma praktikas nõustunud vastustaja seisukohaga.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on SKA 31. detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1 õiguspärasus. Nimetatud otsusega ei arvestatud kaebaja soodustingimustel pensionile õigust andva staaži hulka töötamist ajavahemikul 11. veebruar 2005 kuni 29. mai 2024 erinevate äriühingute juures metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. Vastustaja hinnangul ei vastanud kaebaja
3
3-25-224 töötingimused loetelu nr 2 osa XII erialakoodile nr 19207, mistõttu 15 aasta 6 kuu ja 15 päeva pikkust ajavahemikku ei saa soodusstaaži hulka arvata. Kaebaja hinnangul on vastustaja tõlgendanud erialakoodi nr 19207 omaseid töötingimusi liiga kitsalt ning selle aluseks olnud Sotsiaalministeeriumi selgitused ei vastanud tegelikule olukorrale määruse nr 206 loetelu nr 2 kehtestamise ajal.
11.SKA hinnangul ei saa kaebaja töötamist metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal käsitleda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana, sest ta töötas masinatel, milledel kasutati palkide laadimiseks hüdraulilist (haaratsiga) tõstukit ning tõstuki juhtimine toimus juhtimiskabiinist, mitte välitingimustes. Kaebaja ei pidanud rakendama koorma laadimiseks pidevalt füüsilist jõudu ning metsamaterjali vedu toimus suures osas maanteel. Seetõttu ei olnud vastustaja hinnangul alust nende ajavahemike kvalifitseerimiseks erialakoodile nr 19207 vastava tööna ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži kaebajal vajalikus ulatuses ei ole. Kaasaegse forvarderiga töötamine ei ole sarnasel määral terviskahjustav kui oli töötamine kokku- ja väljaveotraktoriga määrusega nr 206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal.
12.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 näeb ette, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS-i 8. peatükis sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
13.Määrusega kehtestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus
4
3-25-224 haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast.
14.Määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 näeb soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana ette osas XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ (osa XII) p 1 „Metsavarumine“ (p 1) erialakoodi 19207 alusel kokku- ja väljaveotraktoristina. Kohtupraktikas on selle ametikoha sisustamisel võetud aluseks Sotsiaalministeeriumi (SoM) selgitused (esitatud haldusasja nr 3-15-2156 raames). Kokkuvõtvalt leidis SoM esitatud selgituses, et tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveotraktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
15.Kohtupraktikas ei ole siiski tingimusi sedavõrd kitsalt käsitletud. Tallinna Ringkonnakohus on 18. oktoobri 2022. a otsuses asjas nr 3-21-3026 (p 9) selgitanud, et loetelu nr 2 p XII kannab pealkirja „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ ning selle alap 1 pealkirja „Metsavarumine“. Sätete sõnastusest ei nähtu, et metsavarumine peab olema tööstuslik. Oluline on, et isik on töötanud tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega töödel. Kui loetelu nr 2 p XII alap-des 2, 4 ja 5 („Tselluloosi- ja paberitööstus“, „“Puidukeemiatööstus“ ja „Puidutööstus“) on ametikoht seotud tööstusliku kutsetegevusega, siis metsavarumisel seda ei ole nõutud. Punkt XII loetelu hõlmab kõik metsavarumise ametikohad ega ole piiratud tööstusliku metsavarumise ametikohtadega. See kehtib kohtu hinnangul ka metsa kokku- ja väljaveo traktoristil puhul. Seega saab ka metsaväljaveo autojuht tegeleda metsavarumisega mistahes tööandja juures, tingimusel, et sellistel töödel ei ole töötatud osalise tööajaga (SVPS § 1 viimane lause).
16.Tallinna Ringkonnakohus on asunud 31. jaanuari 2025. a otsuses 3-22-1461 ja 20. juuni 2025. a otsuses asjas nr 3-23-2179 seisukohale, et määruse nr 206 kehtestamise ajal olid Eestis juba kasutusel haaratsiga/hüdrotõstukiga masinad. See tähendab, et selliste tõstukite kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega nr 11442 ja 19207 tähistatud ametikohal tehtava töö iseloomulikuks osaks. Kuigi erinevates kohtades võisid kasutatud metsaveo inventar erineda, ei olnud haaratsi/hüdraulikaga metsaveomasinad määruse nr 206 kehtestamise ajal erandlikud ning ka nende masinate puhul toimus arvestatav tegevus välitingimustes, mis võisid olla rasked. Seega ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga. Tartu Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule sedavõrd olulist tähendust omistanud, kuid on hiljutises kohtuotsuses samuti asunud sisuliselt eeltoodud tõlgendust toetama (vrd Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1366 ja 9. aprilli 2026. a otsus asjas nr 3-24-2455). Seega ei ole haaratsiga sõiduki kasutamine asjaolu, mis takistab töötamise kvalifitseerimist erialakoodis nr 19207 mõeldud ametikohale vastavaks.
5
3-25-224
17.Olenemata aga sellest, kas haaratsi olemasolu pidada loetelu nr 2 kehtestamise ajal juba tavapäraseks ja seega loetelus nimetatud ametikohal töötamisel tavapäraseks töövahendiks või mitte, on olulised ka töötingimused. Nii SoM kui ringkonnakohtute hinnangul on loetelu nr 2 nimetatud ametikoha puhul oluline asjaolu see, et koormat laadides töötas isik valdavalt väljas, mitte ilmastikukindlas kabiinis. Ehk soodustingimustel staaži arvestamiseks peab ka haaratsiga laadimine toimuma jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega peamiselt välitingimustes ehk väljaspool kabiini (vt eelviidatud otsused asjades nr 3-22-1461 (p 16), 323-2179 (p 14), 3-23-1366 (14 ja 17). Samale seisukohale on jõutud ka Tallinna ja Tartu Halduskohtu praktikas (vt nt otsused asjades nr 3-24-2952, 3-23-2350, 3-23-1464, 3-231971). Kuigi ka kabiiniga tõstukitega töötamisel võib osa tööprotsesse olla vaja teha iga ilmaga väljaspool kabiini, ei ole see eelnevalt esitatud tõlgendusi arvestades soodusstaaži hulka arvatava kokku- ja väljaveotraktoristina töötingimuste täitmiseks piisav. Seega asjaolu, et kokku- ja väljaveotraktoristi kasutuses olnud masinate olemus võis juba 1990ndatel olla muutumises ning välitingimustes haaratsi juhtimist jäi aja jooksul oluliselt vähemaks, ei ole määrav.
18.Kaebaja on SKA-le esitatud taotluses ja kaebuses välja toonud masinad, millega ta vaidlusalusel ajavahemikul erinevate tööandjate juures töötas. Kaebaja kasutas erinevate äriühingute juures töötades masinaid Komatsu 830.3, Timberjack 810D, Jon Deere 1210, Ponsse Caribou, Valmet 820 ja Valmet 840. Erinevad tööandajad on kinnitanud kaebaja töötamist nende masinatega. Kõik need masinad kasutavad palkide peale laadimiseks hüdraulilist haaratsit, mille juhtimine toimub sõiduki kabiinist, mitte väljaspool seda asuvalt eraldi pingilt või juhtimiskabiinist. Erinevalt metsaveoväljaveo sõidukist iseloomustab forvardere just asjaolu, et nii veoki kui palkide laadimiseks kasutatava haaratsi juhtimine toimub samas kabiinis, mille puhul ilmastikutingimused mõjutasid juhi töö tegemist varasemaga võrreldes oluliselt vähem. Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud, et forvarderi töötingimused on varasemaga võrreldes sedavõrd muutunud, et forvarderi juhi ametikoha eristamine kokku- ja väljaveo traktoristi ametikohast ei ole meelevaldne. Sõiduki juhtimiskabiinist ka palkide peale laadimine vähendas olulisel määral ilmastikutingimuste mõju töötajale. Samuti saab nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et seadme opereerimisega kaasnevat vibratsiooni ja valgustingimusi ei saa eraldiseisevalt pidada sedavõrd rasketeks töötingimusteks, mis eraldi õigustaks forvarderi juhi töö arvamist soodusstaaži hulka (Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1366, p-d 17 ja 18).
19.Lähtudes kaebaja kasutada olnud masinate olemusest (palkide laadimine ja sõiduki juhtimine toimus samas kabiinis) ei vasta need erialakoodi nr 19207 tingimustele, mistõttu on vastustaja põhjendatult keeldunud kaebaja forvarderiga töötamise ajavahemikke soodusstaaži hulka arvamast ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kohtule esitatud materjal ei kinnita kaebaja töötamist tingimustes, kus ilmastik mõjutas töötamist oluliselt. Seetõttu jätab kohus X-i kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.