Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tiina Pappel, Maili Lokk 25.05.2026, Tartu 3-26-1408 X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 09.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuses märgiti, et Viru Maakohus edastas 02.04.2026. a määrusega kohtuasjas 2-26-7432 kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks halduskohtule. Tegelikult oleks taotluse pidanud lahendama maakohus kriminaalasjana. Kaebaja ei saanud kohtu vea tõttu õigeaegselt riigi õigusabi kuriteokaebuse täiendamiseks ning prokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata. Kahju on tekkinud väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise tõttu. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Justiits- ja Digiministeeriumile. Taotlus jäeti 04.05.2026 rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 20.05.2026. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,
kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. Praeguses asjas tekkis kaebaja väitel mittevaraline kahju seetõttu, et kaebaja ei saanud täiendada kuriteokaebust riigi õigusabi korras määratud esindaja abil. Kohtuasja nr 2-26-7432 dokumentidest nähtub, et kaebaja taotles riigi õigusabi pärast kuriteokaebuse esitamist ning taotles seda kuriteokaebuse õiguslikuks sisustamiseks.
2.2.Kohus märgib, et kaebaja riigi õigusabi taotlust ei ole praeguseni lahendatud. Riigikohus tühistas kaebuses viidatud Viru Maakohtu 02.04.2026. a määruse kohtuasjas nr 2-26-7432 ning saatis taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. Taotlust lahendatakse Viru Maakohtus asjana 1-26-3483 ning selles asjas ei ole lõpplahendit tehtud. Kaebuse aluseks saab seega olla üksnes riigi õigusabi taotluse menetluse kestus.
2.3.Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei lahendatud kaebaja soovitud aja jooksul, tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega. Õigusnormid ei näe ette riigi õigusabi taotluse lahendamise tähtaega. Kaebuse alusena välja toodud Viru Maakohtu 02.04.2026.a määrus on tühistatud ja taotluse menetlus jätkub. Kaebaja enda valik oli esmalt esitada kuriteokaebus ja alles seejärel taotleda riigi õigusabi. Kui kaebaja esitas kuriteoteate kannatanuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) tähenduses, siis on kaebajal õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine (KrMS § 38 lg 1 p 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas kaebajale on Viru Maakohtu 02.04.2026. a määruse tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
2.4.Kohus peab vähe tõenäoliseks, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramise kaebuses toodud asjaoludel. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja üleelamisi või kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kohtu hinnangul ei saanud olukord, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei lahendatud enne kriminaalmenetluse alustamata jätmist, põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega üleelamisi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Samuti on vähe tõenäoline, et eeltoodu sai põhjustada kaebajale tervisekahjustusi.
2.5.Kaebaja on ka varem taotlenud riigi õigusabi selleks, et kuriteoteadet esindaja vahendusel täiendada. Kohtuasjas nr 1-25-4120 jättis maakohus 19.08.2025. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebajal on kuriteokaebuste esitamisel suur kogemus ja kaebaja on võimeline tegema seda iseseisvalt. Ringkonnakohus ja Riigikohus nõustusid maakohtu seisukohaga. Sarnane menetlus toimus kohtuasjas nr 1-25-3857, kus maakohus selgitas kaebajale, et kuriteokaebuse esitamiseks ei ole isikul vaja riigi õigusabi korras määratava advokaadi abi. Seda enam, et kaebaja on aastaid iseseisvalt esitanud erinevaid kuriteokaebusi. Ringkonnakohus nõustus 15.08.2025. a määruses eeltooduga ja selgitas täiendavalt, et kuriteokaebuse esitamine on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et iga inimene oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Kaebaja saab tema hinnangul kuriteona kvalifitseeritavat sündmust kuriteokaebuses oma sõnadega kirjeldada. Kuriteokaebuse läbivaatamisel on juriidiliste teadmistega menetleja kohustatud menetlusotsuse vastuvõtmisel analüüsima kõiki õiguslikke aspekte. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu
2
põhjendustega. Eeltoodu tähendab, et kaebajale pidi käesolevas kohtuasjas kaebuse aluseks oleva riigi õigusabi taotluse esitamisel olema arusaadav, et tõenäosus saada riigi õigusabi kuriteoteate täiendamiseks on väga väike. Sel juhul ei ole eduväljavaateid mittevaralise kahju hüvitamise nõudel alusel, et kaebaja riigi õigusabi taotluse menetlemine võttis aega.
2.6.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruses varasemalt toodud põhjendused tähendavad, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemise korral ei ole isikule riigi õigusabi andmine lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X.X. esitas 22.05.2026 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, vaidlustamaks halduskohtu 20.05.2026. a määrust. Määruskaebuses leitakse, et kaebus tulnuks menetlusse võtta ja esitatud õigusabitaotlus rahuldada.
3.1.Kohtunik on lahendit tehes erapoolik lähtuvalt kaebaja poolt varem esitatud kuriteokaebustest tema suhtes. Kohtunik väidab, et asjas puudub tungiv avalik huvi. Kõikides asjades, mis seostuvad kohtunike suhtes esitatud kaebustega, esineb tungiv avalik huvi.
3.2.RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib anda õigusabi käesoleva paragrahvi lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik.Selline olukord on ka praeguses asjas. Seda, et riigi õigusabi võib anda piiranguteta, kinnitab Riigikohtu lahend asjas nr 3-22-2269, kus tuuakse välja et RÕS § 7 lg 1 p 6 ei ole takistuseks riigi õigusabi andmisel.
3.3.Kohtunik on leidnud, et tema hinnangul olukorras, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei lahendatud kaebaja soovitud aja jooksul, ei ole tegemist õiguste intensiivse riivega, sest õigusnormid ei näe ette riigi õigusabi taotluse lahendamise tähtaega. Kohus on seotud riigi õigusabi taotluse lahendamisel taotluses väljatoodud tähtaegadega ja seda kinnitab RÕS § 2, mille kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.
3.4.Kohus on valesti pidanud tõenäoliseks, et kaebaja ei saavuta mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. On ilmselge, et olukord, kus kaebaja on taotlenud kellegi suhtes kriminaalmenetlust ja kui seda ei alustata, riivab see kaebaja väärikust, kuna see isik jätkab kaebaja suhtes kuriteo toimepanemist. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-2-1-105-01, et mistahes õiguste rikkumine kahjustab isiku vaimset tervist.
3.5.Kohtutel on objektiivne kohustus igat riigi õigusabi taotlust hinnata isesisvalt, kohtunik ei ole tähele pannud asjaolu, et ühegi kaebaja poolt esitatud kuriteokaebuse osas ei ole algatatud kriminaalmenetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 20.05.2026. a määruse peale kuulub tagastamisele.
4.1.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.05.2026. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
3
Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist asjakohast põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.
4.2.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X. määruskaebuse halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi kulul esindaja andmata jätmine). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.