X.X-i kaebus Eesti Töötukassa 12.08.2025 otsuse nr TVH/25/027270 ja 10.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2272 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helis Uus ja Kristiina Külmallik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asjale juurde võtmata ja tagastada X.X-i 21.05.2026 esitatud avaldus, kaebuse täiendus ja tõend.
Jätta X.X-i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X (kaebaja) esitas 03.08.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse.
2.Vastustaja leidis 12.08.2025 otsuses nr TVH/25/027270 (dtl 51–53), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
Kaebaja esitas 12.08.2025 otsuse peale 02.09.2025 vaide (dtl 54).
4.Vastustaja jättis 10.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2272 (dtl 55–63) vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 19.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.08.2025 otsuse ja 10.10.2025 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Tartu Halduskohus edastas 28.10.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis 17.11.2025 määrusega kaebuse menetlusse vastustaja 12.08.2025 otsuse nr TVH/25/027270 ja 10.10.2025 vaideotsuse nr VO/25/2272 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad:
6.1.Vastustaja ei ole töövõime hindamisel arvestanud piisavalt kaebaja terviseseisundit ega esitatud meditsiinilisi tõendeid, mis on nähtavad terviseportaalis. Töövõime hindamise tulemus ei kajasta tegelikku olukorda ning kaebaja igapäevased toimetulekuraskused tööl ja eraelus on oluliselt suuremad, kui otsuses märgitud. Samuti on otsuses viidatud põhjendused ebapiisavad ja üldised, mistõttu ei ole võimalik mõista, miks kaebaja töövõimet ei hinnatud osaliseks.
6.2.Kaebajal esineb migreen umbes 1–2 korda nädalas. Migreeniga kaasneb nägemishäire, kus kaebaja ei saa lugeda ega teha silmadega tööd, kuna pool vaateväljast on täiesti kadunud ning olemasolev on sillerdav ja lainetav. Kaebaja ei saa sellises seisus autot juhtida, kirjutada, lugeda, paigaldada ripsmeid ega teha küünemaalinguid. Nägemishäire kestab ühe ataki ajal umbes 40 minutit kuni 2 tundi. Pärast seda tekivad kerge segaduse tunne ja koordinatsiooni häired, mille ajal kaebaja ei saa aru, mida talle räägitakse, mida ta ise räägib ning vahel on rääkimine täiesti takistatud. Lisaks tekib paremas käes kahes äärmises sõrmes tuimus ja kaebaja ei saa kätt kasutada. Selle seisundi tekkides peab kaebaja katkestama kohe igasuguse töö ja suudab olla vaid poollamavas seisundis (see kõik on kirjeldatud ka kaebaja terviseandmetes, mis on vastustajale nähtav). Kaebaja on proovinud erinevaid retseptiravimeid, kuid ta on ravimite suhtes väga tundlik, need on pigem kaebaja enesetunnet halvendanud ega ole andnud soovitud leevendust. Migreeni puhul on kaebajat aidanud vaid vähesel määral käsimüügis olevad ravimid nagu ibuprofeen ja paratsetamool koos kasutatuna.
6.3.Kaebajal on püsiv nägemise kahjustus, mille tõttu on tal probleem silmade fokusseerimisega. Selle tõttu ei näe kaebaja ühel hetkel kaugele ja teisel hetkel ei näe hoopis lähedale. Lisaks on kaebajal migreenist tingitult pidevad kaela- ja õlavöötmevalud.
2(15)
3-25-3503
6.4.Keeruline olukord ja mure hakkamasaamise osas on tekitanud kaebajale depressiooni. Kaebaja on käinud nii vaimse tervise õe kui ka kliinilise psühholoogi juures ning proovinud erinevaid ravimeid. Kuna ravimid ei mõju, siis on tekkinud ärevus, mis häirib töö- ja eraelu.
6.5.Iga värelev valgus tekitab kaebajas uimasust ja ärevust ning kutsub esile migreeniaura. Selle tulemusel peab kaebaja katkestama töö ja on pidanud mitmest töökohast lahkuma. Kaebaja migreeniatakid ei anna eelnevalt märku ja tekivad ootamatult. Tööandjatel on keeruline sellises olukorras leida kaebajale asendajaid. Lisaks ei saa kaebaja töötada arvutiga, kuna silmad ei kannata ekraani. Migreeniga kaasneb ka turja- ja õlavöötmevalu, mis takistab füüsilise töö tegemist. Käte suremine takistab käelisi tegevusi. Nägemise- ja kõnehäire takistab suhtlust. Kõik see takistab kaebajal täiskoormusega töötada ja elamiseks vajalikku sissetulekut teenida, et tagada ära enda ja oma kahe alaealise lapse toimetulek.
6.6.Vastustaja otsuses ei ole selgitatud, miks ei ole arvestatud kaebaja terviseandmeid ja ei võetud arvesse kaebaja arsti hinnangut, milles arst on öelnud, et kaebaja töövõime vajab üle hindamist ja kaebaja ei ole võimeline täiskoormusel töötama. Samuti ei ole otsuses selgitatud, kuidas jõudis vastustaja järeldusele, et töövõime ei ole vähenenud, ning miks võeti aastaid kestnud osaline töövõime kaebajalt ära nüüd, kus terviseseisund on pigem halvenenud. Kaebaja migreenihood on viimase kahe aastaga progresseerunud, kaelavalud on igapäevased, ravimid ei leevenda migreeniaurasid ja silmanägemist, tekkinud on probleem silmadega ning lisandunud on depressioon.
6.7.Vastustaja seisukoht on vastuoluline. Vastustaja kirjeldab ulatuslikke ja tõsiseid piiranguid kaebaja liikumises, suhtlemises, teabe vastuvõtmises, teadvusel püsimises ja igapäevases toimetulekus (sh migreenihood umbes kaks korda nädalas koos nägemishäirete, kõnehäirete, tasakaaluhäirete ja kõrvalise abi vajadusega), kuid jõuab sellest hoolimata järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Selline järeldus ei ole põhjendatud. Vastustaja käsitleb kaebaja terviseseisundit kui püsivalt kompenseeritud seisundit, kuid kaebaja töövõime hindamise taotluses ja terviseandmetes on selgelt kirjeldatud muutlik ja ettearvamatu seisund, mis põhjustab periooditi täieliku töövõimetuse. Määrus võimaldab muutlikke piiranguid hinnata, kuid vastustaja ei ole seda teinud. Vastustaja tugineb eksperdiarvamustele, mis põhinevad valdavalt dokumentidel ega anna sisulist vastust küsimusele, kuidas on sellise terviseseisundiga võimalik töötada regulaarselt ja tööandja jaoks prognoositavalt. Eksperdiarvamustes puudub seos kirjeldatud piirangute ja tegeliku töövõime vahel. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks kaebaja kirjeldatud sagedased migreenihood, tasakaalu- ja nägemishäired ning vajadus kõrvalise abi järele ei vähenda töövõimet.
6.8.Kaebaja on pärast vaideotsust võetud töötuna arvele töötuks ja talle on määratud töötutoetus. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on haldusmenetluses tunnistanud kaebaja tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid ja leidnud, et kaebaja olukord ei võimalda tööturul tavapäraselt osaleda, mistõttu on kaebajale määratud töötutoetus kuni terviseseisundi paranemiseni. Samas on vastustaja kohtumenetluses jäänud seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Viidatud asjaolu kujutab endast vastuolu.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Vastustaja ei hinda tervise halvenemist, vaid hindab töövõimet vastavalt kehtivale metoodikale, arvestades pikemaajalisi tegutsemis- ja osalemispiiranguid ning terviseandmete kinnitust. Vastustaja on märkinud õigesti, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on migreen, ning kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud eelmainitud valdkondades, ei 3(15)
3-25-3503
mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
7.2.Vastustaja on viimati hinnanud kaebaja töövõime osaliseks 09.10.2023 otsusega (dtl 404– 407) kestusega üks aasta (04.09.2023–03.09.2024). Pärast seda on hinnatud kaebaja töövõimeliseks veel nelja otsusega enne vaidlustatud töövõime hindamise otsuse tegemist.
7.3.Kaebaja väide, justkui oleks ta töötuna arvele võtmine ja töötutoetuse määramine seotud tema terviseseisundiga, ei vasta tõele. Kaebaja võeti töötuna arvele 22.10.2025 ja töötutoetuse esmane taotlus jäeti 06.11.2025 rahuldamata põhjusel, et talle maksti 05.–15.11.2025 töötuskindlustushüvitist, mida samaaegselt töötutoetusega ei maksta. Seejärel määrati talle 01.12.2025 töötutoetus perioodiks 16.11.2025–13.02.2026, kuna ta vastas seaduses sätestatud tingimustele. Need otsused ei olnud seotud kaebaja terviseseisundiga.
7.4.Vastustaja ekspertarst dr Y.Y selgitas 15.12.2025 seisukohas neuroloog dr Q.Q 11.01.2024 epikriisis olevale teabele tuginedes, et kaebaja ei kasuta migreenispetsiifilisi ravimeid. Neuroloog määras vajadusel kasutamiseks Rimegepanti 75 mg. Retsepti pikendamist hilisemalt ei ole vajanud. Ravimi kõrvaltoime kohta informatsioon tervise infosüsteemis (TIS) puudub. Samuti on selgitatud, et migreen on ravi toel kontrollitav seisund, mille puhul on olemas tõenduspõhised ravivõimalused. Kui ravi on alustatud ja prognoos on soodne, loetakse seisund ravi toel paranevaks. Vähenenud töövõime eeldab ravile allumatust ja väga madalat funktsioneerimist, mis migreeni korral on harv. Seega on migreeni raviks olemas efektiivsed kaasaegsed meetodid ja on oodatav ravi vajaduse suurenemisel spetsiifilise ravi rakendamine, mida käesolevalt ei ole peetud vajalikuks rakendada.
7.5.TIS-i on lisandunud perearst dr G.G 17.04.2026 saatekiri neuroloogile (dtl 621–626), milles sisaldub neuroloog dr F.F 20.01.2026 e-konsultatsioon, kus neuroloog annab oma ravisoovitused. Kuid mitte ühtegi e-konsultatsioonis soovitatud ravimit ei ole kaebajale välja kirjutatud. Perearst on saatekirjas välja toonud: „17.12.2025 tehtud e-konsultatsioon neuroloogile F.F 20.01.2026, kusjuures neuroloogi dr F.F soovitatud raviga patsient ei alustanud, kuna väga kardab igasuguseid uusi ravimeid (hirm tekkis pärast kõrvaltoimet adenosiinile).“ Ühele ravimile tekkinud kõrvaltoime ei saa olla määravaks ravimi mitte tarvitamisel või ravimist loobumisel. Pigem saab eeldada, et migreenist tulenevad haigusnähud ei ole nii tugevad, et need segaksid igapäevaelu ja põhjustaksid kaebajale olulisi piiranguid. Kaebaja on soovinud saatekirja neuroloogile, kuigi on jätnud teostamata kõik migreeni valdkonnas väga tunnustatud neuroloogi dr F.F soovitused.
7.6.Vastustaja ekspertarst on selgitanud dr Y.Y 15.12.2025 seisukohas vaimsete piirangute hindamist. Täiendavat informatsiooni vaimsete piirangute osas kohtumenetluse käigus TIS-i ei ole laekunud. Viimane vaimset tervist käsitlev õde D.D 30.10.2025 epikriis on vastustaja ekspertarst dr Y.Y 15.12.2025 seisukohas läbi vaadatud. Ärev-depressiivse seisundi medikamentoosne ravi on lõppenud, viimane retsept 28 tabletti duloksetiini osteti välja 08.09.2025. Perearsti 20.10.2025 välja kirjutatud retsept on annulleeritud. Kohtumenetluse käigus lisandunud dr G.G 17.04.2026 saatekirjas neuroloogile on kirjeldatud isiku ütlust: „Antidepressante ma võtta ei soovi, lõpetasin ära ja olemine läks palju virgemaks ja reipamaks. Tundsin, et migreene see kuidagi ei mõjuta ei nii- ega naapidi.“
7.7.Kaebaja kirjutab 25.04.2026 kaebuse täienduses, et ka esialgu määratud prillid ei ole olukorda parandanud, mistõttu on põhjust arvata, et tegemist võib olla pigem neuroloogilise probleemiga. Vastustaja märgib, et kohtumenetluse ajal on lisandunud üldarst dr C.C 20.11.2025 epikriis (dtl 627–630), kus kaebuseks on: „3 aastat olnud mure – töötab iluteenindajana, mingitel hetkedel, kui teeb kosmeetiku tööd, siis tunneb, et lähedale vaatamine selge, kaugele udune, teistel päevadel on ka vastupidi. Õhtuti tunneb, et tähed kohati topelt.“ Dr C.C 4(15)
3-25-3503
teeb põhjaliku läbivaatuse, kus on kirjas, et nägemine on korras, silmarõhk on normis, silmapõhjad on normis. Diagnoosib silmade kuivuse ja lugemisprillide vajaduse, soovitab niisutavaid silmatilku. Kuiv silm võib lugemisel või arvutiga töötamisel põhjustada mööduvat udusust, kuid tegemist ei ole püsiva seisundiga. Seisund paraneb niisutavate silmatilkade kasutamise ja silmalaugude liigutamisega. Nägemishäiret dr C.C ei diagnoosinud. Seega ei ole põhjust hinnata täiendavalt püsivaid nägemispiiranguid.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab vastustaja 12.08.2025 otsust, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ning vastustaja 10.10.2025 vaideotsust. Kaebaja ei ole otsustega nõus ja leiab, et tal on osaline töövõime.
9.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
10.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega. Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime hindamisel arvestada.
11.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab 5(15)
3-25-3503
terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
12.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
13.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.
14.Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust osalise töövõime tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.
15.Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3). 6(15)
3-25-3503
16.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0–4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
17.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse tegemisel SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst (TTO ekspertarst) dr H.H 11.08.2025 ja 29.05.2025 koostatud dokumendipõhistele töövõime hindamise eksperthinnangutele (dtl 133–147, 148–163). Lisaks 7(15)
3-25-3503
on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst dr Y.Y TTO ekspertarsti eksperdiarvamused ja kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning koostanud 15.12.2025 ekspertarvamuse (dtl 391–402), milles nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 168–389) ja tehtud põhjendatud järeldused.
18.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 120–132) välja piirangud kõigis valdkondades. Kaebaja ei ole piiranguid märkinud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete, muude tervisehäirete ja erijuhtude osas. TTO ekspertarst tuvastas kerged piirangud vaid liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
19.Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia. Ei suuda iseseisvalt ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta üldse liikuda. Kaebaja ei suuda migreeni ajal liikuda, tal on pool nägemisvälja kadunud, häiritud on tasakaal ning vahel käib pea nii tugevalt ringi, et ta peab olema poollamavas asendis. Kaebaja ei suuda liikuda treppidel ega ületada takistusi, sest migreeni ajal ei suuda kaebaja istuda ega kõndida ning esinevad tasakaaluhäired ja osaline nägemise kaotus. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Ei suuda kohtades, kus pole varem käinud, ohutult tänaval liikuda. Migreeni ajal ei saa kaebaja ohutult ringi liikuda, kuna võib häiritud tasakaalu ja nägemise tõttu kukkuda asjadele otsa. Ei suuda siseruumides, kus pole varem käinud, ohutult liikuda. Migreeni ajal peab keegi kaebajat juhendama või käest kinni hoidma. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Migreenist tingitud pearingluse, nõrkuse ja minestuse tunde tõttu ei saa kaebaja seista ühe koha peal ning peab minema poollamavasse asendisse. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada, püsti tõusta, toolile istuda ega kummardada. Migreenihoo ajal on kaebajal nägemiskadu, kõnehäire, poole keha tundetuks muutumine, pearinglus ja tasakaaluhäire. Pearinglust esineb ka migreenivabal ajal. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on sõltumata migreenihoost püsivalt raske pead keerata. Migreeni ajal on lisaks häiritud tasakaal ja esineb pearinglus, mis ei lase liigutada. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab mõõdukate raskustega tõsta käsi nii palju, et riiulilt eset kätte saada. Kaebajal on vasak õlg pikemat aega valus ja ta ei saa vasaku käega eriti tõsta. Kaebajal on saatekiri ortopeedile, kuid ei ole pika ravijärjekorra tõttu saanud eriarsti vastuvõtu aega. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Kaebaja suudab mõõduka raskusega tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja ei saa vasaku käega asju tõsta ja käe tõstmine üle 40-kraadise nurga põhjustab valu. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ning kerget eset.
8(15)
3-25-3503
Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käteosavus“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada. Vasaku käe liikuvus on piiratud. Kaebaja ei saa ilma valuta vasakut kätt tõsta kõrgele ega väljasirutatult keerata. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja vasaku käe liikuvus on pidevalt häiritud. Migreenihoo ajal ei saa kaebaja kasutada ka paremat kätt, kuna see läheb tuimaks. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneldes ja kirjalikult suhelda. Ei suuda anda edasi lihtsat teavet. Migreenihoo ajal on kaebaja segaduses, ta ei saa rääkida ega saa aru, kui temaga räägitakse. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Ei kuule ja ei saa teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet. Migreenihoo ajal kaob kaebajal vahel rääkimisoskus ja mälu ning kaebaja ei saa aru ega oska huultelt lugeda, mida talle öelda soovitakse. Kaebajal on sellel ajal ärevuses enda tervisliku seisundi pärast. Ei näe lugeda suures kirjas trükitud teavet. Migreeni ajal puudub kaebajal sõnade algus ja lõpp ning pooled tähed on kirjast kadunud. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaks korda nädalas tekkiva migreeni ajal ei saa kaebaja teistega suhelda, ei saa teiste jutust aru ega oska ise rääkida. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei püsi raskusteta teadvusel ja mõnel korral aastas esineb teadvushäireid. Kui kaebaja on väsinud või mures, siis tekib kaebajal minestus (paar korda aastas). Võtmetegevustes „tualettruumi toimingud“ ning „söömine ja joomine“ kaebajal piirangud puuduvad (raskusaste 0). Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja endehooldusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Migreenihoo ajal peab kolmas isik aitama kaebajal liikuda ühest punktist teise, riietuda ja juhatada voodisse pikali. Migreenihoo ajal ei saa kaebaja liikuda ja ei tule toime eneseväljendamisega. Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ning „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0). Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Ei suuda ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ega lõpetada. Migreenihoo ajal peab kaebaja katkestama kõik tegevused. Kaebajal on depressioon, mille tõttu puudub jõud ja tahe midagi teha. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „väljaskäimine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Ei saa emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tuttavatesse ega tundmatutesse kohtadesse. Kaebaja ei julge välja minna ilma ravimiteta paratsetamool või ibuprofeen. Kaebajal on kaasas ka viirpuutilgad. Kaebaja kardab migreenihooge ning väldib üksi väljas käimist ja tundmatuid kohti. Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „riski või ohu tajumine“ ning „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0).
9(15)
3-25-3503
Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei saa raskusteta igapäevaelu muutustega hakkama ning ei tule igapäevaelus ootamatute muutustega toime. Kaebaja kardab ootamatuid olukordi. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei saa hakkama suhtlemisega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja võimekus kohtuda tuttavate inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kaebaja saab mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ta on hakanud võõraid inimesi vältima ning tunneb pidevalt pinget ja ärevust, millega on raske toime tulla. Kaebaja leidis, et võtmetegevustes „kohane käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“ piirangud puuduvad (raskusaste 0).
20.TTO ekspertarst on kõiki migreeniga seotud kaebaja piiranguid hinnanud komplektselt võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ning leidnud, et selles on kaebaja piirangud kerged (raskusaste 1). Diagnoosiks on auraga migreen (klassikaline migreen), kroonilist migreeni kaebajal diagnoositud ei ole. Migreenihoogude sagedus on ebaselge ja profülaktilist ravi ei saa. Retseptipõhist ravi hoogude kupeerimiseks ei kasuta. Kaebaja on ravita hakkama saanud. Ravi foonil hindab ekspertarst piirangud kergeks. 06.08.2025 on perearst K.K märkinud, et viimasel ajal kaebaja valupäevikut ei ole pidanud ja segadus on umbes 2 korda nädalas. Neuroloogi Q.Q 11.01.2024 väljavõtte kohaselt on Vydura olnud liiga kallis ning ei ole hakanud kasutama. Neuroloog märkis, et hetkel ei kasuta migreenispetsiifilisi ravimeid, aurad on valdavalt sensoorsed ja ka visuaalsed, kuni 40 minutit. Neuroloog kirjutas 11.01.2024 välja vajadusel retseptiravimi, millest on välja ostetud üks retsept. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „seismine ja istumine“ ning „liikumisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et migreeniga seotud piirangud on arvestatud komplektselt võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ning pearingluse kohta eraldi andmed puuduvad. TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Kaebajal esineb kerge piirang erinevates kohtades ohutul ringiliikumisel hootiste tugevate peavalude ja kaasnevate sümptomite tõttu. Piirang on põhjustatud peaaju struktuuri kahjustusest. Kroonilise kuluga, sobiva raviga ja ravisoovituste järgimisel on võimalik hoogude sagedust vähendada. Kaebaja on osaliselt kohanenud piiranguga. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumine valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“, „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Peenmotoorika häiret ei selgu. Migreeniga seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebaja on pöördunud õlakaebusega umbes 4 kuud tagasi, ravi ei ole vajanud, funktsioon olulise piiranguta, tehtud uuringud UH, MRT, patoloogiat esile ei toonud. 23.01.2025 vasak õlaliiges: M. biceps oma sulkuses. Olulist struktuurimuutust ei tähelda. M. subscapularis ühtlase kajaga. M. supraspinatuse iseärasusteta. M. infrapinatus iseärasusteta. Subdeltoidbursas minimaalne vedelik. AC liigeses muutusteta. 31.03.2025 ortopeed P.P on märkinud, et kaela piirkonnast tehtud MRT patoloogilise leiuta. Arvestades teostatud uuringuid (UH, MRT) ja kaebaja kliinilisi kaebuseid, jääb kahtlus, et tegemist võiks olla Thoracix Outlet Syndrome’ga. Soovitatav selle osas pöörduda konsultatsioonile dr N.N vastuvõtule. Taastusravi ja füsioteraapiaga tuleks jätkata.
10(15)
3-25-3503
TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „teabe edasiandmine“, „teabe vastuvõtmine“ ja „teabevahetusega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust ning migreeniga seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „teadvusel püsimine“, „tualettruumi toimingud“, „söömine ja joomine“ ning „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kroonilisi teadvusehäirega haigusi ei esine ning migreeni on kompleksselt hinnatud liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Diagnoosiks segatüüpi ärevdepressiivne reaktsioon. Meeleoluhäire tõttu hinnatav kerge piirang. Kaebaja ei ole muudetud ravimit kasutama hakanud. Kaebajal esineb kerge piirang igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu. Põhjuseks on psüühikahäire. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Psühholoogi epikriis 16.09.2025 esmakohtumine. Pöördumise põhjuseks stress ja elukorralduslike muutustega kohanemine. Ei anna alust muudatuste tegemiseks. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ning „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0). TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „väljaskäimine“, „riski või ohu tajumine“, „toimetulek muutustega“ ning „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, terviseandmed piirangut ei kajasta ja migreeni on hinnatud liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“, „kohane käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), märkides, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja on saanud mõned kuud ravi antidepressandiga, ravim vahetatud, kuid kaebaja ei ole seda veel välja ostnud ja kasutama hakanud. Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamine piiranguid põhjustav diagnoos auraga migreen (klassikaline migreen). Hindamise käigus tuvastati ilmsed seisundid segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ja suhtlemise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal esineb kerge piirang erinevates kohtades ohutul ringiliikumisel hootiste tugevate peavalude ja kaasnevate sümptomite tõttu. Esineb kerge piirang igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on välistatud / takistatud / piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja erinevates kohtades liikumine. Kaebajale ei ole soovitav raske füüsiline töö ja valuhoogusid provotseerida võiv töö.
21.Vastustaja ekspertarst Y.Y märkis oma arvamuses, et kaebajal on diagnoositud episoodiliste hoogudega auraga migreen. Kroonilist migreeni diagnoositud ei ole. Retseptivabade valuvaigistitega on hood olnud kupeeritavad. Ajutist töövabastust on kaebaja vajanud 11(15)
3-25-3503
migreeni tõttu vaid üheks nädalaks 2025. a augustis. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, mis arvestab haiguse raskust, funktsioneerimise taset ja ravivõimalusi. Migreen on neuroloogiline haigus, mille kulg võib olla episoodiline või krooniline, kuid tänapäevased ravivõimalused võimaldavad enamikul juhtudel sümptomite olulist leevendust ja töövõime säilimist. Kaebajal esinev auraga migreen on olnud retseptivabade valuvaigistitega oluliselt kompenseeritud. Episoodilised koormuspõhised valud vasakus õlaliigeses on füsioteraapia ja koormuse vähendamisega leevenenud. Ülajäseme liigeste struktuurihäiret ei ole diagnoositud. Hoogude sagedus on kaebajal TIS-i andmetel olnud ebaselge. Kaebaja peavalud on olnud kompenseeritud mittesteroidsete analgeetikumidega, kuid kaebaja ei ole vajanud profülaktilist ravi. Väljaspool migreenihooge või aurasid töövõimet piiravaid seisundeid kaebajal ei esine. Töövõimetuslehtede kasutamise vajadust migreeni tõttu on terviseandmetes kirjeldatud vaid korra viimase 2 aasta jooksul, s.o üks nädal 2025. a augustis. Retseptipõhist valu- ega migreeniravi (nii hoogude kupeerimiseks kui ka profülaktilist ravi) ei ole kaebaja vajanud. Terviseandmete alusel on kaebaja hakkama saanud retseptivabade valuvaigistitega. Kaebaja on pöördunud perearstikeskusesse migreeni kaebustega. TIS-i andmetes sisaldub varasem info, kaebaja ei ole vajanud migreeni tõttu profülaktilist ravi ega hoogude puhul spetsiifilist ravi, palju erinevaid ravivõimalusi on kasutamata. Kirjeldatud on varasema migreeniravimite ebaefektiivsust, kuid spetsiifilise migreeniravi määramist, korrigeerimist ega kompleksset kõrvaltoimete käsitlust (s.o regulaarne peavalupäevik, arsti juhitud jälgimine, MOH (ravimtekkeline peavalu) vältimine, farmakoloogiline vaheldamine ja hinnang) terviseandmed ei kajasta. Terviseandmed ei kajasta migreenihoogude progresseerumist ega eriarsti konsultatsiooni. Migreenispetsiifilise ravi vajadus on kaebajal olnud viimasel 2 aastal tagasihoidlik. Samuti ei kajasta terviseandmed prolongeeritud aura esinemist. TIS-i andmetel kinnitavad migreenihoo ajal esinevaid nägemishäireid kaebaja kaebused. Kaebajal on diagnoositud auraga migreen. Ravi vajadus on kaebajal olnud vähene. Neuroloogi poolt 2025. a jaanuaris välja kirjutatud hooravimit on kaebaja vajanud vaid korra. Hilisema spetsiifilise migreeniravi ega erialaarsti (neuroloogi) konsultatsiooni vajadust ega vajadust ravi tõhustamiseks terviseandmed ei kajasta. Kaebaja terviseandmete alusel töövõimet mõjutavaid nägemis-, kõnelemis-, kuulmis ega kognitiivse funktsiooni (arusaamis- või mälu-) häireid, mis esineksid migreenist sõltumatult / muudest tervisehäiretest põhjustatuna, diagnoositud ei ole. Kaebaja on käinud korduvalt pereja eriarstide (neuroloog, silmaarst, psühhiaater) vastuvõttudel. Nii nägemis-, uimasus-, kuulmis- kui ka koordinatsioonihäired kaasnevad migreenihoogudega. Seda seisundit nimetatakse auraga migreeniks. Migreeni puhul töövõime hindamisel hinnatakse migreenihoo osas esinevaid sümptomeid kompleksselt, kui ei ole diagnoositud hooväliseid muudest haigustest põhjustatud häireid. Käesoleval juhul neid ei ole diagnoositud. TIS-i andmetes esinevad harvad arstide poole pöördumised õlakaebusega. Kaebaja on ortopeedi vastuvõtul käinud 2025. a kevadel. Seejuures on tehtud UH- ja MRT-uuringud, misjuures õlaliigese liikuvus on olnud olulise piiranguta ja patoloogiat esile ei ole tulnud. Vasaku õlaliigese struktuurihäiret kaebajal diagnoositud ei ole. Võimalikud on koormuspõhised õlavalud, mis aga töövõimet mõjutavat piirangut TIS-i andmetel ei põhjusta. Kaebaja on käinud füsioteraapias ja tema piirangud on koormuse vähenemisega kompenseeritud.
12(15)
3-25-3503
Kaebaja vaimse võimekuse valdkonnas on võetud arvesse kaebajal esinevat kohanemishäirega kaasnevaid segatüüpi ärevushäireid. Kaebajale on selle osas ravi määratud ja korduvalt on terviseandmetes kinnitatud ravi foonil kaebuste taandumist (2025. a oktoobris). Kaebajal on korrigeeritud perearsti poolt 2025. a septembris antidepressantravi. Vaimse tervise õe D.D 23.10.2025 epikriisi kohaselt on kaebajat julgustatud Duloksetiini annust tõstma, sest senine 30 mg on olnud väga minimaalne doos, kõrvaltoimeid ei ole avaldunud ja kasulik ravitoime on olnud olemas. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Samuti on ajutine töövõime langus (hoo ajal ja selle järgselt) kompenseeritav ajutise töövabastuslehel viibimisega. Kaebajale ei ole soovitatav raske füüsiline töö ega valuhoogusid provotseerida võiv töö. Kaebaja töövõimet hinnati viimati osaliseks 2023. a. Tollal hinnati töövõime osaliseks eelkõige migreenihoogude järgsete tajumise häirete tõttu. Terviseandmetes kajastatud migreenihoogude sagedus oli tollal kuni neli korda kuus ning hoogude järgselt esinenud tajumise häired kestnud spetsiifilise ravi foonil kuni neli päeva. Prolongeeritud aura esines spetsiifilise migreeniravi foonil. Käesolevalt ei ole kaebaja spetsiifilist migreeniravi vajanud. Peavalu olnud valuvaigistiga kupeeritud ning pikaaegset segasusseisundit terviseandmed ei kajasta. Seetõttu hinnati käesolevalt, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
22.Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kaks erinevat ekspertarsti kolmes ekspertarvamuses. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad, et kaebajal liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades esinevate kergete piirangute tõttu ei ole kaebaja töövõime vähenenud. Vastustaja ekspertarst on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või tuvastamata jäetud ning millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on vastatud kõigile kaebaja kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis ka kaebaja terviseandmeid TIS-is ega tuvastanud, et ekspertarstid oleksid jätnud mingite kaebajal esinevate terviseprobleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti. Ekspertarvamused on kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud kõik kolm ekspertarvamust tõendavad, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub kohtul alus ja põhjus vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita.
23.Kaebaja migreenihoogude ajal esinevaid piiranguid on hinnatud vastavalt töövõime hindamise metoodikale ja selle alusel 2022. a väljatöötatud töövõime hindamise ekspertarstide juhisele „Töövõime hindamine migreeni puhul“ (juhis) (dtl 416–418). Viidatud juhise p 2.2.1 sätestab, et kui migreeniga isikul ei esine muid haigusseisundeid, mis põhjustaksid piiranguid liikumise valdkonnas, on soovitus hinnata peavalust tingitud üldised piirangud võtmetegevuse p 1.2 „ohutu ringiliikumine“ all, märkides raskusastme põhjenduses hoogude sageduse ning mõju kogu funktsionaalsele võimekusele. Käesoleval juhul ei ole kaebajal muid liikumise valdkonnas piiranguid põhjustavaid haiguseseisundeid ja kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud võtmetegevuse p 1.2. „ohutu ringiliikumine“ all. TTO ekspertarst on märkinud hoogude sageduse ja mõju kogu funktsionaalsele võimekusele, leides, et ravi foonil saab hinnata piirangut kergeks. Teistes kehalise võimekuse valdkondades kirjeldatud migreenist tulenevaid piiranguid on hinnatud vastavalt juhisele võtmetegevuse p 1.2. „ohutu ringiliikumine“ all ning selle kohta on tehtud eksperthinnangus ka märge. Kuna kaebaja on kirjeldanud migreenist tulenevaid piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades, siis on metoodika ja juhise kohaselt võimalik kerget piirangut hinnata võtmetegevuse p-s 5.2 „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. 13(15)
3-25-3503
24.Kaebaja on kirjeldanud, et tal esineb 1–2 migreeni atakki nädalas. TIS-i andmetel ei ole kaebaja pidanud peavalupäevikut ja migreenide sagedus on umbes 2 korda nädalas. Valu korral võtab kaebaja käsimüügi ravimeid paratsetamool või ibuprofeen (dtl 253). Kaebaja ei ole vajanud spetsiifilisi migreeniravimeid. Neuroloog dr Q.Q 11.01.2024 epikriisist nähtuvalt on kaebajale määratud vajadusel kasutamiseks Rimegepanti 75 mg (dtl 197–198). Viidatud ravimit on välja ostetud üks retsept ja kaks retsepti on annulleeritud (dtl 173). Retsepti pikendamist ei ole kaebaja vajanud. Vastustaja ekspertarst on märkinud, et migreeni raviks on olemas efektiivsed kaasaegsed meetodid ja vajaduse suurenemisel on võimalik spetsiifilise ravi rakendamine. 20.01.2026 toimunud neuroloogi dr F.F e-konsultatsioonil anti kaebajale soovitusi (dtl 621–626), kuid ühtegi e-konsultatsioonis soovitatud ravimit ei ole kaebajale välja kirjutatud, kuna kaebajal on hirm uute ravimite ja nende kõrvaltoimete ees. Kohus nõustub vastustajaga, et ühele ravimile tekkinud kõrvaltoime ei saa olla määravaks teise ravimi mitte tarvitamisele või ravimist loobumisele.
25.Kaebaja on jätnud teostamata neuroloogi dr F.F soovitused ja ravist keeldunud. Kaebaja ei tarvita migreeni leevendamiseks retseptiravimeid, vaid üksnes käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Kuna kaebaja ei kasuta retseptiravimeid ja talle piisab üksnes käsimüügis olevatest ravimitest, siis saab järeldada, et migreenivalu ei ole nii tugev ning migreen ei sega nii palju kaebaja igapäevategevusi. Kui migreen takistaks suurel määral kaebaja igapäevategevusi ja töötamist, siis ei keelduks kaebaja ravist ning otsiks abi migreeni leevendavatest spetsiifilistest retseptiravimitest.
26.Kõiki migreeniga seotud vaevusi (nägemishäired, segaduse tunne, peavalu, uimasus) on hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebajal ei ole diagnoositud kroonilist migreeni. Juhendi kohaselt diagnoositakse krooniline migreen juhul, kui peavalu esineb 3 kuu vältel 15 või enamal päeval kuus, millest 8 päeval vastab peavalu migreeni kriteeriumitele. Juhise p 2.3.1 kohaselt ei ole harva esinevad migreenihood (sh rasked), mis ei vasta kroonilise migreeni kriteeriumitele ja leevenevad triptaanide ning teiste hooravimitega, töövõimet püsivalt mõjutavad sel määral, et tegemist oleks vähenenud töövõimega. Käesoleval juhul ei ole tegemist kroonilise migreeniga ja kaebaja kasutab ravimitena käsimüügis olevaid valuvaigisteid.
27.Kõiki kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid TIS-i andmetes ei nähtu. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suuda üldse iseseisvalt liikuda, vajab liikumiseks teise inimese abi, ei suuda teiste inimestega raskusteta suhelda, ei suuda raskusteta kuulda ja lugeda, ei püsi raskusteta teadvusel, ei saa raskusteta hakkama igapäevaelu muutustega. Kõik kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on seotud migreenihoogudega ning esinevad migreenihoo ajal või piiratud aega pärast seda. Kaebajal ei esine muid haigusseisundeid.
28.Kaebaja on kirjeldanud nägemise probleeme. Kohtumenetluse ajal lisandunud dr C.C 20.11.2025 epikriisist (dtl 627–630) nähtub, et kaebaja nägemine on korras. Arst määras kasutamiseks niisutavaid silmatilku ja lugemisprillid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal nägemishäiret.
29.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kirjeldatud piirangud on seotud kaebajal diagnoositud segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooniga. TIS-i andmetel on kaebaja käinud vaimse tervise õe vastuvõtul, määratud ravim põhjustas üksnes unisust ja varem psühhiaatri poolt määratud ravim mirtasapiin ei sobinud (dtl 253–254). Ekspertarvamuses on märgitud, et kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Kaebaja piirang hinnati meeleoluhäire tõttu kergeks. Muudetud ravimit kaebaja kasutama ei ole hakanud.
14(15)
3-25-3503
30.Kaebaja vasaku õla probleeme on hinnatud käelise tegevuse valdkonnas. Kohus nõustub ekspertarvamusega, et TIS-i terviseandmetel kaebaja kirjeldatud piirangud töövõimet ei mõjuta. 23.01.2025 teostatud vasaku õlaliigese ultraheliuuring (dtl 293). Ortopeed P.P 31.03.2025 epikriisist nähtuvalt kaela piirkonnast tehtud MRT patoloogilise leiuta, jääb kahtlus, et tegemist võiks olla Thoracix Outlet Syndrome’ga, soovitatav selle osas pöörduda konsultatsioonile dr N.N vastuvõtule, taastusravi ja füsioteraapiaga tuleks jätkata (dtl 190– 191). Kaebaja ei ole käelise probleemiga soovitatud ortopeedi poole pöördunud.
31.Kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võetud kaebaja terviseandmeid. Kohus nõustub ekspertarvamustega, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Kaebaja piirangud esinevad hootiste tugevate peavalude ja sellega kaasnevate sümptomite tõttu. Samuti esineb kerge piirang igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamisel meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu.
32.Kaebaja märgib, et vastustaja on määranud kaebajale töötutoetuse tervisliku seisundi tõttu ning esitanud vastustaja 01.12.2025 töötutoetuse määramise otsuse (dtl 592–593). Kohus selgitab, et töötutoetus ja töövõimetoetus on erinevad toetused, samuti on nende määramiseks erinevad alused. Tegemist on erinevate haldusmenetlustega. Ühe maksmine ei tähenda, et tuleks maksta ka teist toetust.
33.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et varem hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Osaline töövõime määratakse ajalise piiranguga ja kaebaja ei saa eeldada, et igal töövõime hindamisel tuvastatakse kaebajal osaline töövõime. Vastustaja ekspertarst on selgitanud, mis põhjusel tuvastati kaebajal 2023. a osaline töövõime. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vajanud spetsiifilist migreeniravi, peavalud on käsimüügis olevate valuvaigistitega kupeeritud ja terviseandmed ei kajasta pikaaegset segaduse seisundit.
34.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 12.08.2025 otsus ja 10.10.2025 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
35.Kohus jätab vastu võtmata ja tagastab kaebajale 21.05.2026 esitatud avalduse, kaebuse täienduse ja tõendi, sest tegemist on hilinenult esitatud dokumentidega. Kohtu 09.02.2026 määruse järgi võis täiendavaid avaldusi ja tõendeid esitada kuni 24.04.2026. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik neid avaldusi tähtaegselt esitada.
36.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.