Y.Q kaebus Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsuse nr TVH/25/015611, Eesti Töötukassa 12.06.2025 vaideotsuse nr VO/25/1259 ja Sotsiaalkindlustusameti 05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks ning vastustajate kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja — Y.Q, seaduslik esindaja Q.C Vastustaja I — Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv Vastustaja II — Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva
Asja läbivaatamise vorm
volitatud
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.06.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Y.Q (kaebaja) seaduslik esindaja Q.C esitas 17.04.2025 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse.
2.Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 30.04.2025 otsusega nr TVH/25/015611 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 77–78), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused on järgmised.
3-25-2039
2.1.Taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja neeruhaigused. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on väsimuse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine.
2.2.Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
3.Kaebaja seaduslik esindaja esitas 05.05.2025 Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsusele vaide.
4.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 05.05.2025 otsusega nr 26-2025-294231 (dtl 668–669) ei tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme. Otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 2 1 , § 23 lg-d 7, 9-10, § 24 lg 2, lg 3 p 2, lg 4 ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6, 7 ja 8. Otsuse tegemise aluseks on võetud kaebaja 17.04.2025 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ning ETK töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamus ja töövõime hindamise otsus. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
5.Eesti Töötukassa jättis 12.06.2025 vaideotsusega nr VO/25/1259 (dtl 79–84) kaebaja seadusliku esindaja vaide rahuldamata
6.Kaebaja seaduslik esindaja esitas 19.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12.06.2025 vaideotsusele. Tartu Halduskohtus andis 20.06.2025 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.
7.Tallinna Halduskohus võttis 30.07.2025 määrusega kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsuse ja 12.06.2025 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes. Sama määrusega tunnistas kohus asjas vastustajaks töötukassa ning kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele hiljemalt 01.09.2025. Töötukassa esitas 01.09.2025 kirjaliku vastuse kaebusele.
8.Kaebaja esitas kohtule 01.10.2025, 07.10.2025, 13.10.2025 avaldused, milles palub täiendada kaebust uue nõudega – SKA 05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks, ning avalduse kaebetähtaja ennistamiseks.
9.Tallinna Halduskohus ennistas 12.11.2025 määrusega kaebetähtaja ning võttis täiendava nõudena menetlusse kaebuse SKA 05.05.2025 otsuse nr 26-2025-294231 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas SKA-d esitama kirjaliku vastuse kaebusele. SKA esitas 10.12.2025 kirjaliku vastuse kaebusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebajale oli kuni 30.04.2025 määratud keskmine puue SKA otsusega. Pärast kaebaja 16aastaseks saamist esitas kaebaja töötukassale ja SKA-le ühistaotluse. Hoolimata kaebajale varasemalt määratud keskmisest puude raskusastmest, keelduti kaebaja puude raskusastme tuvastamisest ning kaebaja töövõime hinnati mittevähenenuks.
11.Kaebaja hinnangul ei lähtu vaidlustatud otsused kaebaja terviseseisundist. 2(12)
3-25-2039
11.1.Kaebajal on diagnoositud alates 7. eluaastast nefrootiline sündroom, mis on raske krooniline neeruhaigus ja mis kulgeb ägenemiste ja tüsistustega. Kaebaja terviseseisund mõjutab oluliselt tema tervist ja igapäevaelu. Haigusel on püsivad tervisehäired, sh on pidevalt kõrge valgusisaldus uriinis, krooniliselt kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, väga madal D-vitamiini tase, tursed ja ninaverejooksud, nõrkus, väsimus ja raskused keskendumisel. Kaebaja on pideval ravil, mille katkestamine või hilinemine põhjustab seisundi kiiret halvenemist. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, vaid on halvenenud, st lisandunud on uued ravimid ning vajalik ravi laieneb.
11.2.Kaebaja palub arvestada lisandunud terviseandmeid kaebuse sisulisel lahendamisel, sest need tõendavad kaebaja kroonilist terviseseisundit ja vajadust invaliidistaatuse tunnustamiseks, tagamaks kaebajale vajalik meditsiiniline abi. Pärast kaebuse esitamist on kaebajale tehtud täiendavaid meditsiinilisi uuringuid ja analüüse, mis näitavad tõsiseid kilpnäärme probleeme, mis on seotud nefrootilise sündroomiga. Kaebajat on ees ootamas kõrvade šunteerimise operatsioon. Täiendavalt on kaebajale määratud geneetilised uuringud tema haiguste põhjuste selgitamiseks. Kõik haigused toovad kaasa lisakulutusi ravimitele, vitamiinidele, transpordile, eriarstide konsultatsioonidele, mistõttu on kaebajal oluline tuvastada puude raskusaste, et kaebajal oleks ligipääs sotsiaalsetele toetustele.
11.3.Kaebaja vajab pidevat arstlikku jälgimist. Kaebajal on immuunglobuliini tase väga madal, immuunsus puudub, mistõttu haigestub kaebaja järjest erinevatesse haigustesse. Viimaste laboratoorsete analüüside kohaselt on tuvastatud: nefrootilise taseme massiivne albuminuuria ja proteinuuria, kõrgenenud kolesteroolitase, laboratoorsed põletikunäitajad. Nimetatud näitajad kuuluvad uude jälgimisperioodi, kajastavad lapse terviseseisundi hetkeseisu ning kinnitavad haiguse rasket ja jätkuvat iseloomu, mis nõuab pidevat meditsiinilist jälgimist ja ravi. Viimased laboratoorsed uuringud kinnitavad taas tõsiseid ainevahetuse, immuunsüsteemi ja südame-veresoonkonna regulatsiooni häireid, sh valkude ainevahetuse häired ja neerufunktsiooni probleemid. See seisund põhjustab pidevat nõrkust, kahvatust, kiiret väsimist ja füüsilise vastupidavuse vähenemist. Uuringud näitavad väljendunud lipiidide ainevahetuse häiret, mis suurendab märkimisväärselt koormust südameveresoonkonna süsteemile. Seisundi kontrollimiseks peab laps pidevalt võtma kolesterooli alandavaid ravimeid ning kõrge vererõhu kontrollimiseks on talle määratud kolm erinevat vererõhuravimit. Vaatamata ravile püsivad kolesteroolitase ja vererõhk kõrgena, põhjustades kaebajale sagedasi peavalusid, pearinglust ja üldise enesetunde halvenemist. Laboratoorsed uuringud näitavad ka muutusi vere hüübimissüsteemis ning suurenenud koormust veresoonkonnale. Need häired avalduvad muu hulgas korduvate ninaverejooksudena, mis halvendavad kaebaja üldist seisundit. Analüüsid kinnitavad D-vitamiini puudust, kaltsiumi ainevahetuse häireid ning muutusi kilpnäärmehormoonides, põhjustades kroonilist nõrkust, pearinglust, suurenenud väsimust ja füüsilise aktiivsuse vähenemist. Seisundi toetamiseks peab kaebaja pidevalt võtma kilpnäärmehormooni ning mitmeid vitamiini- ja toetavaid preparaate. Kaebaja organism on infektsioonidele vastuvõtlikum. Kõik kirjeldatud sümptomid piiravad oluliselt kaebaja võimet osaleda koolielus, tegeleda füüsilise tegevusega ning elada tavapärast elu, mis on omane tema vanuses lastele. Vaatamata ravile kaebaja tervisenäitajad ei parane ning seisund halveneb vanusega, mis kinnitab haiguse kroonilist ja progresseeruvat iseloomu.
11.4.SKA seisukoht, et 2026. aastal esitatud meditsiinilised tõendid kajastavad uusi asjaolusid, ei ole õige. Samalaadsed laboratoorsed näitajad (sh püsiv proteinuuria ja muud nefrootilise sündroomiga seotud kõrvalekalded) on esinenud järjepidevalt nii 2025. aastal kui ka juba aastaid varem. Ka vaidlusaluse puude tuvastamise taotluse esitamise hetkel olid analüüside näitajad sisuliselt samad. Kohtumenetluses esitatud analüüsid on üksnes ajaliselt kõige värskemad andmed, mis kinnitavad, et kaebaja terviseseisund ei ole sisuliselt muutunud. Töötukassa seisukohad
12.Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu, ning vaidleb kaebusele vastu. 3(12)
3-25-2039
12.1.Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid kui ka taotluses taotleja hinnanguid tema tegutsemisvõimele. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.
12.2.Kaebaja on 17.04.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud ka ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja märkis 17.04.2025 taotlusel, et ta on käinud raviarsti juures vastuvõtul 17.04.2025, kuid TIS-is taotluse esitamise seisuga nimetatud andmed puudusid, mistõttu töötukassa saatis arstile terviseseisundi andmete väljastamise taotluse ja andmete kandmiseks TIS-i. Raviarst kandis andmed TIS-i 22.04.2025 .
12.3.Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS ekspertarst (TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 30.04.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, taotluses märgitud hinnanguid piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst hindas 30.04.2025 eksperdiarvamuses kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel piirangu kergeks (arvväärtusega 1) ning muudes kaebaja kirjeldatud valdkondades ja võtmetegevuses piiranguid ei tuvastatud (arvväärtusega 0). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud otsuses õigesti märgitud, et püsivalt üldist töövõimet mõjutavana on kaebajal põhjendatud hinnata kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.
12.4.Vastustaja rõhutab, et kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamuses (19.05.2025 eksperdiarvamus, dtl 599–606) toodud põhjendustega. Kaebaja terviseandmed ja tema kirjeldatud tegutsemispiirangud on üle kontrollitud ka käesoleva haldusasja raames (vt töötukassa ekspertarsti 29.08.2025 koostatud arvamus dtl 607–612). Töötukassa ekspertarst vaatas üle kõik kaebusele lisatud terviseandmed ja leidis, et terviseandmed on juba taotluse ja vaide menetlemisel arvesse võetud ning need ei muuda hinnangut kaebaja tegutsemispiirangutele ega töövõime ulatusele. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime osalise või täieliku puudumise.
12.5.Puuduvad objektiviseerivaid andmeid, et kaebaja ei oleks võimeline tööturul osalema. Kaebajal on karjäärivalikutel küll vajalik silmas pidada tervislikust seisundist tulenevaid sobivaid töötingimusi, kuid tavapärane õppimine/töötamine ei halvenda tema seisundit. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobiv füüsiliselt raske töö, muus osas ei ole töötamine piiratud. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. 4(12)
3-25-2039
12.6.Asjaolu, et kaebaja saab ravi, ei ole hinnatav piiranguna üldisele töövõimele, vaid tegemist on töövõimet toetava asjaoluga. Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus või millised riskid esinevad. Kaebajal on krooniline haigusseisund, mis põhjustab kõrgenenud vererõhku ja ainevahetuslikke kõrvalekaldeid, esineb kõrgendatud tromboosi risk. Antud asjaolud on kaebaja töövõime hindamisel olnud ekspertarstidele teada. Kaebaja on arstide jälgimisel ja vajadusel on võimalik ravi korrigeerida. Kaebusele lisatud terviseandmed on ekspertarstide poolt juba taotluse ja vaide menetlemisel üle vaadatud, mistõttu ei muuda need hinnangut kaebaja üldisele töövõimele. Sotsiaalkindlustusameti seisukohad
13.SKA 05.05.2025 otsus, millega ei tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme, on õiguspärane.
13.1.Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.
13.2.Puude raskusastme tuvastamine on vastustaja hinnangul toimunud kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (määruse nr 18 § 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, mille piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes nimetatud valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue). Suhtlemise valdkonnas tuvastatakse puude raskusaste vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme alusel (määruse nr 18 § 6 lg-d 6-7).
13.3.SKA toetus käesoleval juhul puude tuvastamisel töövõime hindamise ekspertarsti poolt antud hinnangule ja töötukassa otsusele. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Kaebaja töövõime hindamise käigus andis arvamuse TTO ekspertarst, kes leidis, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused; glomeerulite- e päsmakestehaigused. Ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
13.4.Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puude raskusastet. PISTS alusel tuvastab vastustaja puude raskusastme, kui tegutsemis- ja osaluspiirangud küündivad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks või et tal ei ole piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebajal tuvastatud diagnoose ega ravimite võtmise vajadust. Siiski ei ole diagnoosid ega ravivajadus iseenesest puude tuvastamise aluseks. 5(12)
3-25-2039
13.5.Vastustaja selgitab, et 2022. aastal oli kaebajal tuvastatud keskmise puude raskusaste selle alusel, et kaebajal oli tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle. Muud puude raskusastet saab tuvastada erijuhtumina, kui erinevate valdkondade kergete piirangute vastastikkuses koosmõjus on isiku tegutsemispiirangud summaarselt vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (määrus nr 18 § 6 lg 11). Puude raskusastme tuvastamise menetluses andis eksperdiarvamuse dr. R. Tali. Kõik vastavad selgitused ja viited on SKA 14.07.2022 otsuses nr P26O-2022-50651 esitatud.
13.6.2025. aastal esitas kaebaja seaduslik esindaja ühistaotluse kaebaja töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sellistel puhkudel ei ole SKA-l kohustust kaasata puude raskusastme tuvastamise menetlusse SKA ekspertarsti, vaid otsuse tegemisel võetakse aluseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. Puude raskusastme tuvastamisel varasemast ebasoodsama otsuse tegemine iseenesest ei kujuta endast õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Isikul ei ole õiguspärast ootust sellele, et ta saab oma puude raskusastme kohta alati sama otsuse. Vastustaja möönab, et juhul, kui SKA tuvastab puude, mille raskusaste on varasemast madalam, on haldusorgani põhjendamiskohustus iseäranis oluline. Samas leiab SKA, et SKA 05.05.2025 otsus sisaldab piisaval määral selgitusi, miks ja mille alusel jõuti otsuses kajastatud järeldusele.
13.7.Seoses kaebaja seadusliku esindaja esitatud täiendavate avalduste ja tõenditega peab vastustaja vajalikuks märkida, et vastustaja ei ole asunud seisukohale, et kaebajal ei esine 17.04.2025 esitatud taotluses kirjeldatud terviserikkeid ja objektiivsete terviseandmetega kinnitatud diagnoose. Asjas ei toimu vaidlust diagnooside üle, vaid faktiliste asjaolude üle ehk milliseid piiranguid kaebaja terviseprobleemid talle tema igapäevaelus kaasa toovad. Käesolevas kohtumenetluses pole võimalik arvestada kaebaja seadusliku esindaja poolt 14.01.2026 ja 09.03.2026 esitatud täiendavaid tõendeid, kuna SKA-l ei olnud võimalik neid arvestada haldusmenetluse käigus. Terviseseisundi muutumisel võib puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotluse ka ennetähtaegselt esitada. SKA jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tutvunud asja materjalidega ja analüüsinud menetlusosaliste seisukohti leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Y.Q seaduslik esindaja Q.C esitas 17.04.2025 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse. Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 30.04.2025 otsusega nr TVH/25/015611 (dtl 77–78), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 05.05.2025 otsusega nr 26-2025-294231 (dtl 668–669) ei tuvastatud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.
16.Esmalt pean vajalikuks märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-202474/11, p 17). Hindamisotsuse õiguspärasuse hindamisel on halduskohus pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et kohus ei asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20). 6(12)
3-25-2039
17.Seega, kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus ei asu eksperdiarvamuse andja asemele ja ei anna meditsiinilisi hinnanguid. Eesti Töötukassa 30.04.2025 otsus nr TVH/25/015611 ning Eesti Töötukassa 12.06.2025 vaideotsus nr VO/25/1259
18.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
19.Kas isikul on pikaajaline tervisekahjustus ja kas see asjaolu mõjutab ka tema töövõime ulatust, selgitatakse välja töövõime hindamise menetluses (TVTS § 5). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).
20.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on diagnoositud haigused. Kui need haigused isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
21.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (määrus nr 39) „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole 7(12)
3-25-2039 võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
22.Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
23.Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis 17.04.2025 taotlusel, et ta on käinud raviarsti juures vastuvõtul 17.04.2025, kuid TISis taotluse esitamise seisuga nimetatud andmed puudusid, mistõttu töötukassa saatis arstile terviseseisundi andmete väljastamise taotluse ja andmete kandmiseks TIS-i. Raviarst kandis andmed TIS-i 22.04.2025.
24.Kaebaja on 17.04.2025 töövõime hindamise taotluses (dtl 172-180) märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja kirjeldas, et suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuseta, peapöörituse, õhupuuduse ja tasakaalukaotuseta läbida enam kui 200 meetrit. Kaebaja märkis, et aktiivsemal liikumisel väsib kiiresti, vererõhk kõrgeneb ja tekib peavalu, pea võib ringi käia, tekib iiveldus. Peale kooli või kehalise kasvatuse tundi tekib alati vererõhu kõrgenemine ja peavalu ning peale kooli võib magama minna. Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajadusel korral takistusi ületada, kuid aktiivne liikuvus väsitab kiiresti ja tekitab peavalu. Muudes liikumise valdkonna võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed all on kaebaja taotluses välja toonud, ravimite tarvitamist esineb kaebajal pearinglus, mis on seotud vererõhu langusega. Muude tervisehäirete juures on kaebaja taotluses varem kirjeldamata tegutsemisraskustest välja toonud, et kõrge vererõhu tõttu väsib ta kiiresti, tal on nõrkus ja unine seisund päeval ning peavalu. Teistes valdkondades ega võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei märkinud.
25.Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst. Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS ekspertarst (TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmeid, koostas 30.04.2025 eksperdiarvamuse (dtl 591-598), mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete alusel, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eritasapindadel (arvväärtusega 1), mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja neeruhaigused. Muudes liikumise valdkonna võtmetegvustes piiranguid ei tuvastatud (arvväärtus 0). Taotluses kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ning tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst on seejuures lähtunud TIS-is olevast eriarsti X.X 22.04.2025 epikriisist (kaebaja 17.04.2025 visiit arstile), mille on esitanud kohtule ka kaebaja (dtl 111125).
25.1.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, taotluses märgitud hinnanguid piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebaja töövõime ei ole vähenenud (19.05.2025 eksperdiarvamus, dtl 599– 8(12)
3-25-2039 606). Eksperthinnangus on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja liigub iseseisvalt abivahenditeta. Kaebaja on taotluses märkinud, et suudab liikuda enam kui 200 meetrit ja on liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel hinnanud temal esineva piirangu arvväärtusega 0 (piirangut ei esine). Taotluses märgitud pearinglusi ja iiveldust ei ole TIS andmetel diagnoositud ja spetsiifilist ravi selles osas pole kaebaja vajanud. Kaebajal on põhihaigusest tingitud vaevuste tõttu ravi määratud, ta on arstide jälgimisel ja vajadusel on võimalik ravi korrigeerida. Töövõime hindamine on toimud ravi foonil. Ekspertarst märgib, et terviseandmetes kajastuva lastearst/nefroloogi 22.04.2025 epikriisi alusel on vaide esitaja väsimuskaebuseta, tunneb end hästi, füüsiliselt aktiivne. Ainuüksi asjaolu, et vaide esitajale on määratud ravi ja ta võtab ravimeid ning peab järgima režiimi, ei ole hinnatav eraldi püsipiiranguna tema üldisele töövõimele.
25.2.Vaidemenetluses vaatas kõik andmed üle ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamuses toodud põhjendustega. Kaebaja terviseandmed ja tema kirjeldatud tegutsemispiirangud on üle kontrollitud ka käesoleva haldusasja raames (vt töötukassa ekspertarsti 29.08.2025 koostatud arvamus dtl 607–612).
26.Kohtule ei nähtu, et hinnangu andmisel oleks ekspertarstid täielikult või osaliselt jätnud analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu. Praegusel juhul on TIS-i olevate andmete alusel hinnangu andnud kaks erinevat ekspertarsti ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.
26.1.Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et töövõime hindamine ei toimu ainuüksi isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Piiranguid hinnates ei ole oluline ka see, et haigus võib tulevikus korduda. Kaebaja nimetab haigusi, mille osas esineb oht nende tekkeks (nt tromboosioht). Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Ekspertarstid on aga leidnud, et TIS olemasolevatel andmetel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Tema terviseseisund mõjutab küll mõningal määral tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Sotsiaalkindlustusameti 05.05.2025 otsus nr 26-2025-294231
27.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse tööealisel inimesel piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
27.1.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 5 lg-s 6 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest või takistustest 9(12)
3-25-2039 ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.
28.Kaebaja taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
29.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.
30.Sarnaselt eespool viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39-le hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude raskusastme tuvastamisel võtmetegevuste kaupa. Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas hinnang tuleb anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb aga eespool viidatud määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 7). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr 18 lisa 2 punkt 3).
31.SKA toetus käesoleval juhul puude tuvastamisel töövõime hindamise ekspertarsti poolt antud hinnangule ja töötukassa otsusele. Kaebaja töövõime hindamise käigus andis arvamuse TTO ekspertarst, kes leidis, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused; glomeerulite- e päsmakestehaigused. Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Eeltoodu tähendab, et määruse nr 18 regulatsiooni kohaselt oli kaebaja piirangute aritmeetiline keskmine liikumise valdkonnas vähem kui 2. Seega ei tuvastanud SKA kaebajal sellise puude olemasolu, mis vastaks vähemasti keskmise puude raskusastmele.
32.Kuivõrd SKA tugines siinkohal TTO ekspertarsti hinnangule ja eespool olen leidnud, et minu hinnangul on TTO ekspertarst hinnangu andmisel lähtunud kõigist asjakohastest TIS andmetest, ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale ka puude raskusastme tuvastamise otsuse hindamisel. Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et teda peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine oluliselt igapäevaste tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21 p 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Ka SKA on vastuses kohtule kinnitanud, et ei ole asunud seisukohale, et kaebajal ei esine 17.04.2025 esitatud taotluses 10(12)
3-25-2039 kirjeldatud terviserikkeid ja objektiivsete terviseandmetega kinnitatud diagnoose. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et ka SKA otsuse tühistamiseks ei ole alust.
33.Märgin siiski, et SKA otsus on põhjendamispuudustega. Kaebusest nähtub, et kaebajat ajab muuhulgas segadusse see, et kaebajal tuvastati 2022. aastal keskmise puude raskusaste ning uuel hindamisel puude raskusastet enam ei tuvastatud. Kohtud on SKA-le sarnaste vaidluste raames korduvalt viidanud, et SKA tegevus ei vasta hea halduse põhimõtetele, sest inimestel ei ole SKA otsuste pinnalt võimalik aru saada, milliste andmete põhjal SKA otsuses toodud lõppjäreldusele jõudis. Põhjendamiskohustus on eriti oluline olukordades, kus inimesel on varasemalt puude raskusaste tuvastatud ja uuel hindamisel enam puude raskusastet ei tuvastata. SKA on põhjendamiskohustuse jätnud täitmata ka siinsel juhul.
34.Alles kohtule esitatud vastuses on SKA toonud välja täpsemad selgitused, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika ja arvutuskäik ning viidanud, et varasemalt kaebajal oli tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle erijuhtumina. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis. Kohus rõhutab veelkord, et SKA-l tuleb asuda kohtu suuniseid põhjendamiskohustuse osas viivitamatult järgima.
35.Vaatamata olulistele põhjendamispuudustele ei ole kaebuse rahuldamiseks siiski alust, sest asja materjale arvestades ei tingiks asja uus läbi vaatamine teistsuguse otsuse tegemist (haldusmenetluse seaduse § 58). SKA on kohtule esitatud vastuses kaebusele toonud selgitused mille põhjal on kohtul võimalik kontrollida erisusi varasema otsusega.
36.Varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle erijuhtumina. Erijuhtumina saab puude raskusastme tuvastada kui erinevate valdkondade kergete piirangute vastastikkuses koosmõjus on isiku tegutsemispiirangud summaarselt vastavad vähemalt keskmisele puude raskusastmele (määrus nr 18 § 6 lg 11). Eelnevas puude raskusastme tuvastamise menetluses andis eksperdiarvamuse dr. R. Tali. SKA 14.07.2022 otsusest nr P26O-2022-50651 (dtl 751-754) nähtub, et varasemalt on SKA puude tuvastamisel lähtunud ka sellest, et puude raskusastme tuvastamisel on lapsel õigustatus sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenusele, mis aitab arendada tema igapäevaseid eluga toimetulemise oskusi, toetab õppimist ja üldist hakkamasaamist. Rehabilitatsiooniteenusele saab suunata kuni 16. aastased lapsed, kel on tuvastatud puue ning mitme teenuse vajadus. Uue taotluse esitamisel oli kaebaja juba vanem kui 16 ning ühistaotluse esitamisel hindas kaebaja piiranguid TTO ekspertarst, kelle järeldustes ei ole märgitud vajadust sotsiaalse rehabilitatsiooni järele. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et puude raskusastme tuvastamine on vajalik, et kaebaja saaks kasutada võimalusi ravile, erinevatele toetustele ja teenustele märgin, et kehtiva korra kohasel ei ole selleks vajalik puude raskusastme tuvastamine. Kaebaja saab taotleda vajaduspõhist toetust ka siis, kui tal ei ole tuvastatud puude raskusastet. Ravi, sealhulgas taastusravi ja/või sanatoorne ravi (taastusravi, mida osutatakse sanatooriumites), ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon – nende vajaduse korral tuleb pöörduda perearsti või muu arsti poole.
37.Kaebaja on kohtumenetluse käigus esitanud mitmeid täiendavad dokumente, peamiselt peale vaidlustatud otsuseid tehtud arstivisiitide ja uuringute tulemuste kohta. Kohus vaatab vaidlustatud otsuseid üle nende andmise seisuga ja arvestab neid tõendeid, mis olid vastustajatel kättesaadavad otsuste tegemise hetkel. Kui kaebaja on käinud peale otsuste tegemist arsti juures ja/või uuringute tulemusel on kaebaja hinnangul tuvastatud tema terviseseisundi halvenemine, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus kaebaja kohtumenetluses esitatud tõendeid, mis puudutavad vaidlustatud otsuste tegemisest hilisemat perioodi.
38.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise 11(12)
3-25-2039 nõue. Samuti jääb kaebus rahuldamata SKA otsuse tühistamise nõudes. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
40.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.