Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1212
Haldusasi
V.X kaebus Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse TOT/25/2483 ja 22.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3277 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse V.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1212.
2.Jätta V.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1212 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.V.X (kaebaja) esitas 11.12.2025 Eesti Töötukassala avalduse tasemeõppes osalemise toetuse taotlemiseks.
2.Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsusega nr TOT/25/2483 jäeti kaebajale tasemeõppes osalemise toetus määramata.
3-26-1212
3.Kaebaja esitas 16.12.2025 Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse peale vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusega nr VO/25/3277 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 22.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.04.2026), milles taotles Eesti Töötukassa 15.12.2025 otsuse TOT/25/2483 ja 22.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3277 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja tasemeõppes osalemise toetuse taotlus uuesti läbi. Kaebus sisaldas kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja selgitas, et sai Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusest teada veebruari keskel või lõpus, mil avas sellekohase e-kirja. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud kaebaja hooletusest, vaid töötukassa veebilehel ja õppekavade otsingusüsteemis olevast eksitavast ja puudulikust teabest, mille põhjal oli kaebaja veendunud, et ta ei vasta toetuse saamise tingimustele. Kaebaja esitas toetuse taotluse kohe, kui sai teada, et tegelikult on tal õigus toetust taotleda (s.o detsembris 2025).
5.Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2026 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas haldusasja menetluse ning tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot. Kuna kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse, tulnuks kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuetes esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja väitis, et sai Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsusest teada veebruari keskel või lõpus. Kaebaja ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Eeldades kaebaja väite õigsust, on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest kaebus tulnuks sellisel juhul esitada hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja esitas kaebuse 22.04.2026, s.o peaaegu kuu aega hiljem. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Praegusel juhul ei ole kaebaja mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks välja toonud. Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsuse lk-l 3 on selgelt välja toodud korrektne edasikaebamise kord. See andis kaebajale teada, mida ja millise tähtaja jooksul saab kaebaja teha, kui ta töötukassa otsusega ei nõustu. Seega oli kaebajale edasikaebamise võimalus ja tähtaeg teada. See, et töötukassa veebilehel võis olla mingi segadus või infopuudus, ei saanud kaebajat töötukassa otsuse vaidlustamise osas eksitada. Seega lasi kaebaja kaebetähtaja mööda enda hooletuse tõttu. Selline hooletus ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2). Järelikult tuleb menetlus lõpetada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub 27.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus. Kaebetähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud kaebaja hooletusest. Kaebajal esinesid mitmed asjaolud, mis koosmõjus takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebajal puudub varasem kokkupuude kohtumenetlusega ning kaebaja ei teadnud, kuidas kaebust nõuetekohaselt koostada ja esitada. Kaebajal ei olnud võimalik kasutada juristi või advokaadi abi. Kaebajal tekkis arusaamatus kaebuse esitamise viisi osas. Kaebaja ootas, et kaebus esitatakse ühiselt 2(4)
3-26-1212 grupiga, kuid hiljem selgus, et iga isik peab esitama eraldi kaebuse. Kuna kaebaja töötab ning õpib samal ajal tasemeõppes, on koormus suur ning see raskendas õigeaegset tegutsemist. Kaebaja esitas kaebuse viivitamata pärast seda, kui sai teada kaebuse esitamise tegelikust korrast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu 24.04.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud.
9.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse esitada halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebus on esitatud HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Vaidlus on selles, kas esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.
10.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks olla objektiivne takistus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebetähtaja ennistamiseks peab mõjuva põhjusena käsitatav takistus kaebuse esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt 01.01.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise võib tingida ka haldusorgani eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-3-1-37-03, p 12).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud kaebetähtaja ennistamist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid.
12.Kohus ei kahtle, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja varasem kokkupuude kohtumenetlusega. Siiski ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Eesti Töötukassa 22.01.2026 vaideotsus nr VO/25/3277 sisaldas vaidlustamisviidet, mille kohaselt oli otsust võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest Tallinna Halduskohtus (digitaalse toimiku leheküljed 10˗12). Seega pidi kaebaja mõistma, et kui ta töötukassa otsusega ei nõustu, on töötukassa otsuse ja vaideotsuse vaidlustamiseks ette nähtud kindel tähtaeg ja kord. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja oli teadlik õigusteadmiste puudumisest ja juriidilisest kogenematusest ning teda ei ole alust pidada isikuks, kes ei ole 3(4)
3-26-1212 võimeline ise välja selgitama vaidluse algatamise korda või otsima õigeaegselt õigusabi. Kui isikul puuduvad rahalised vahendid professionaalse abi hankimiseks, saab vajadusel pöörduda kohe kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-31-38-01; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Võimalik eksitav või puudulik teave töötukassa veebikeskkonnas seoses kaebaja toetuse saamise tingimustele vastamisega ei saanud kaebajat eksitada töötukassa otsuse ja vaideotsuse vaidlustamise osas. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel ei ole ka ajapuudus tulenevalt suurest töö- ja õppekoormusest. Enda õiguste kaitseks kohtusse pöördumine nõuab paratamatult aja planeerimist. Samuti ei õigusta tähtaja ületamist ootus kaebuse esitamisest grupiga. Kaebetähtaega tuleb järgida ka ühise kaebuse esitamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole piisavalt hoolikas kaebetähtaja järgimisel. Eelneva tõttu ei ole tähtaja ennistamiseks alust.
13.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.