lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3512/28

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3512/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3512 C.Y kaebus Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramata jätmise otsuste ning tervishoiusüsteemi süsteemse tegevusetuse peale Kaebaja C.Y Vastustaja Eesti Töötukassa

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.05.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta C.Y määruskaebus menetlusse.
2.Jätta C.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.05.2026 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
3.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C.Y esitas 26.05.2025 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks. ETK leidis 25.06.2025 otsuses nr TVH/25/022011, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. ETK jättis 26.06.2025 otsusega nr TVT/25/030585 kaebajale töövõimetoetuse määramata. ETK jättis 25.08.2025 vaideotsusega vaide nende otsuste peale rahuldamata.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.C.Y esitas 18.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada ETK 25.06.2025 otsus nr TVH/25/022011, 26.06.2025 otsus nr TVT/25/030585 ja 25.08.2025 vaideotsus nr VO/25/1917 ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi.

3-25-3512

3.Tallinna Halduskohus tagastas 06.05.2026 määrusega (resolutsiooni p 6) kaebuse nõude tuvastada tervishoiusüsteemi süsteemse tegevusetuse õigusvastasus ning sellega seotud vastutus. Lisaks menetlusse võetud nõuetele on kaebaja palunud tuvastada „tervishoiusüsteemi vastutus süsteemse tegevusetuse eest, ilma et käesolevas menetluses oleks vajalik määratleda konkreetse tervishoiuteenuse osutaja (perearst, eriarst või raviasutus) individuaalset süüd“. Kaebaja on selgitanud, et tema eesmärgiks on tuvastada riigi positiivse kohustuse (s.o kohustus tagada toimiv, järjepidev ja patsiendiohutu süsteem) rikkumine. Sõltumata sellest, kuidas tuvastamisnõuet tõlgendada, ei ole see lubatav ning kaebus tuleb selles osas tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõue peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Isegi kui esitatud tuvastamisnõue oleks lubatav, ei aitaks see kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Üksnes soov veenduda süsteemsete rikkumiste olemasolus ei ole piisavaks aluseks esitada tuvastamiskaebus. Kaebaja väiteid, mis seonduvad kaebaja enda õiguste väidetava rikkumisega, analüüsib kohus menetlusse võetud tühistamis- ja kohustamisnõude läbivaatamisel. Kaebajal on oma õiguste kaitseks olemas tõhusamad vahendid, s.o ETK haldusaktide tühistamise ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõue. Muud, kaebajaga seostamata ning „tervishoiusüsteemi“ üldist „vastutust“ ja „süsteemset tegevust“ puudutavad väited jäävad tähelepanuta, kuna avalikes huvides pole sellise tuvastamisnõude esitamine lubatav (HKMS § 44 lg 2). Kui kaebaja sooviks on vaidlustada konkreetse tervishoiuteenuse osutaja tegevust, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Tervishoiuteenuse osutamist puudutavad ning tervishoiuteenuse osutamise lepingust tõusetunud vaidlused on eraõiguslikud ning nende lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Seega juhul, kui kaebaja on lisaks tühistamis- ja kohustamisnõudele soovinud esitada ka tervishoiuteenuse osutamise lepinguga seotud nõudeid, tuleb tal pöörduda maakohtusse.
4.C.Y esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.05.2026 resolutsiooni p 6 määruse peale. Kaebaja palus halduskohtul tuvastada tervishoiusüsteemi vastutus süsteemse tegevusetuse eest, kuna digiloo puudulikkus, eriarstiabi kättesaamatus, perearsti tegevusetus ja ETK menetluslik passiivsus põhjustasid olukorra, kus kaebaja jäeti ilma õigeaegsest töövõime hindamisest ja talle seadusest tulenevast hüvitisest. Kaebaja ei esitanud kaebust avalikes huvides, vaid ta palus tuvastada teda ennast puudutavas osas seose tervishoiusüsteemi süsteemsete puuduste ning ETK õigusvastase otsuse vahel, et luua alus varalise kahju hüvitamise nõudele (saamata jäänud töövõimetushüvitis) ning tõendada, et kaebaja ei vastuta puuduliku terviseinfosüsteemi ega selle eest, et perearst ja eriarstid ei teinud nõuetekohaseid sissekandeid. Tuvastamisnõue on vajalik, sest ilma selleta ei ole võimalik tõendada põhjuslikku seost riigi ja ETK tegevusetuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel. See on eeltingimus võimalikule kahju hüvitamise nõudele. Kui praeguses asjas tuvastataks, et tervishoiusüsteemi puudused on osa riigi positiivse kohustuse rikkumisest, oleks see siduv alus ETK-le järgnevate taotluste läbivaatamisel ning teistele haldusorganitele. Tuvastamisnõue ei ole suunatud tervishoiuteenuse osutaja vastu, vaid riigi kui terviku vastu – riigi kohustuse kohta tagada toimiv tervishoiu- ja haldussüsteem. Kaebaja palub ringkonnakohtul tuvastada, et kaebajat on siinses haldusasjas jäetud süsteemselt ilma riigi õigusabist, mis on põhjustanud talle tervisekahjustusi ning kannatusi. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi ning tunnistada, et tal on õigus esitada moraalse kahju hüvitamise nõue tulenevalt võlaõigusseaduse § 134 lg-st 1.

2(3)

3-25-3512

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
6.Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.
7.Halduskohus otsustab ETK otsuste peale esitatud tühistamiskaebuse raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (HKMS § 4 lg 4). Muu hulgas otsustab kohus, kas ja milline mõju on kaebaja esile toodud tervishoiusüsteemi väidetavatel süsteemsetel puudustel (digiloo puudulikkus, eriarstiabi kättesaamatus, perearsti tegevusetus jms) vaidlustatud ETK otsuste õigsusele. Sellise hinnangu andmiseks ei pea samal ajal paralleelselt menetlema tuvastamisnõuet (HKMS § 45 lg 2 esimene lause).
8.HKMS § 45 lg 2 teine lause ütleb selge sõnaga, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks, et valmistada ette tulevast kahjunõuet.
9.Halduskohus selgitas õigesti, et kui kaebaja õigusi on rikkunud tervishoiuteenuse osutajate toimingud, siis saab ta esitada nende vastu hagi tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja õiguste väidetava riive on kaasa toonud konkreetsete tervishoiuteenuse osutajate väidetavad tegevused ja tegemata jätmised, mitte tervishoiusüsteem tervikuna. Abstraktne tuvastus, et Eesti tervishoiusüsteem ei toimi, ei ole võimalik ega aitaks mistahes viisil kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsel vaidlustes tervishoiuteenuste osutajatega ja ETK-ga töövõime määramisel. Kaebaja õigusi kaitsevad tõhusalt tühistamis- ja kohustamisnõue ETK otsuste vastu ja nõuded tsiviilkohtumenetluses. Kui kaebaja leiab, et tervishoiusüsteem ei toimi ning talle on tekitatud kahju, saab ta esitada kahjunõude. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt ei annaks kahjunõude esitamise soov õigust esitada sellele eelnevalt tuvastamisnõue.
10.Õige on kaebaja väide, et ta on esitanud kaebuse oma õiguse kaitseks, mitte avalikes huvides. Halduskohtu määruses toodud viide avalike huvide kaitsele ei ole aga viinud kohut tuvastusnõude lubatavuse küsimuses ekslikule lõppjäreldusele.
11.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kaebaja riigi õigusabi taotlus on halduskohtu 22.12.2025 määrusega jäetud rahuldamata ja ringkonnakohus tagastas selle peale esitatud määruskaebuse 07.01.2026 määrusega. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel tähelepanuta. Praeguse määruskaebemenetluse raames ei saa ringkonnakohus otsustada selle üle, kas põhiasjas kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine on põhjendatud, ega tuvastada kaebaja õigust saada hüvitist tema menetlusõiguste väidetava rikkumise eest. Isegi kui sisuliselt menetleda riigi õigusabi taotlust määruskaebemenetluses esindamiseks, tuleks see jätta riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest määruskaebus on ilmselt põhjendamatu. Kaebaja õigusi vaidluses ETK otsuste üle on võimalik tõhusalt kaitsta ka ilma täiendava tuvastamisnõudeta.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja