Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks- 15. mai 2026, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-25-967
Haldusasi
X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-048695 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X. X, volitatud esindaja Andrei Vesterinen Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Livia Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
tulenevalt lasub vastustajal kohustus tõendada nii väidet, et kaebaja ei viibinud Eestis nimetatud ajavahemikul, kui ka mis tahes muud väidetavat alust toetuste tagasinõudmiseks. Käesolevas asjas ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja ei viibinud Eestis või et tema viibimine Eestis oli alla 183 päeva aastas. Tõendite puudumisel ei ole vastustaja nõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on toetuste tagasinõudmine põhjendamatu ja õigusvastane. Kaebaja palub kaebus rahuldada.
Perehüvitiste seaduse eelnõu 217 SE, lk 9,12.
3(5)
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan alusetult saadud perehüvitis tagasi nõudma. Haldusaktid vastavad vorminõuetele. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja ei ole õigust perehüvitisele perioodil 01.09. - 30.11.2024, mistõttu kuuluvad selle perioodil tasutud perehüvitised tagasinõudmisele.
säilitada (vt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus § 47 lg 1 ja lg 2). Samuti ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi täiendavat tõendit Eestis alalise elamise kohta. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et kõik arved maksti sularahas – eriti sellised arved nagu üür/kommunaalmaksed, elektriarve ja telekommunikatsiooniteenuste eest maksed jne. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui need maksti sularahas, oli kaebajal võimalik nõuda maksete vastuvõtjalt või teenuseosutajalt välja tõend nende maksmise kohta. Seetõttu ei pea kohus sularahaga maksmist tõendi esitamise takistuseks ja leiab et see väited on otsitud ja ei ole usutav. Mis puudutab tõendamiskoormist, siis kohus märgib, et vastutaja on haldusmenetluses püüdnud piisava põhjalikkusega välja selgitada kaebaja alalist elukohta. Vastustaja on teinud päringud avalikesse registritesse ja pöördunud nii kaebaja enda kui ka kohaliku omavalitsuse poole asjaolude väljaselgitamiseks. Toetuse saajal on seadusest tulenev kohustus aidata igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele (vt SÜS § 5 lg 2) ehk teisisõnu kohustus esitada küsitud andmeid. Antud juhul kaebaja seda kohustust ei ole täitnud. Seega kohtusse pöördumisel tuli kaebajal endal tõendada oma väiteid Eestis alaliselt elamise kohta. Vastav tõendamiskoormis on kaebajal, mitte vastustajal nagu ekslikult leiab kaebaja. Samuti ei ole siin tegu negatiivse asjaolu tõendamisega, mis võib praktikas olla keeruline. Kaebaja väidab, et ta elas Eestis ja see asjaolu ei ole negatiivne asjaolu, mida tõendada. Negatiivseks asjaoluks oleks käesoleval juhul see, kui kaebajal palutaks tõendada, et ta ei elanud Eestis.
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.