E.J-i kaebus Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsuse nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/2027 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja E.J Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Külliki Heinmäe ja Ita Kukk
2.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsus nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsus nr VO/25/2027 ning kohustada Eesti Töötukassat uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise tuvastamise taotlus.
3.Mõista Eesti Töötukassalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi kulud summas 171 eurot ja 12 senti. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.J esitas 15.07.2025 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsusega nr TVH/25/025318 leiti, et E.J-i töövõime ei ole vähenenud (töövõimetoetuse seaduse §-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus)). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kuigi taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on immuunsüsteemi haigus ja dorsopaatiad, ning kaela ja selja valu ja väsimuse tekke tõttu raskendatud pikemate vahemaade kõndimine, treppidel käimine, kummardumine, kükitamine, püsti tõusmine ja sundasendites püsimine, ei mõjuta nende piirangute esinemine taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad ning taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
3.E.J esitas 29.07.2025 Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsusele nr TVH/25/025318 vaide.
4.Eesti Töötukassa otsustas 08.09.2025 vaideotsusega nr VO/25/2027 E.J-i rahuldamata jätta.
vaide
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.10.2025 E.J-i kaebus nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsus nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsus nr VO/25/2027 ning kohustada vastustajat otsustama kaebaja töövõime hindamine uuesti, kaasates sõltumatu ekspertarsti teisest tervishoiuteenuse osutajast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada.
6.1.Vaidlusaluses otsuses on põhjendamispuudused (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1693). Vaidlusaluses otsuses on peamiselt viidatud seadusenormidele, kuid ei ole selgitatud, kuidas konkreetselt kaebaja töövõime ulatust hinnati, miks kaebaja subjektiivset hinnangut ei võetud piisavalt arvesse, kuidas lahendati vastuolud terviseandmetes ning millised asjaolud viisid negatiivse otsuseni.
6.2.Vaidemenetluses analüüsis kaebaja terviseandmeid sama ekspertarst, haldusmenetluseski. See ei võimalda ekspertarvamuse erapooletust ja objektiivsust.
kes
6.3.Vaidlusaluses otsuses pole arvestatud kaebaja terviseandmetega. Terviseandmetest nähtub, et kaebajal on lülisamba nimmeosa L1/2 ja L4-S1 diskide degeneratiivsed muutused; HIV-nakkus, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrkust ja väsimust; kroonilised seljavalud, mis piiravad liikumist ning vajadus regulaarse medikamentoosse ravi järele. Need piirangud mõjutavad oluliselt kaebaja võimekust töötada, kuid ekspertarst hindas neid kergeks või mõõdukaks ilma adekvaatse analüüsita.
2(11)
3-25-3290
6.4.Rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 4 sätestatud põhimõtet, kui korduvalt kasutati sama ekspertarsti.
6.5.Töötukassa tehtud eksperthinnangud ei kajasta reaalsust, kuivõrd ei sisalda kaebaja terviseseisundi põhjalikku analüüsi. Kaebaja taotleb sõltumatu ekspertiisi tegemist.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 15.07.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.
7.2.Kaebaja on 15.07.2025 taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas. Tervisehoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst X.X (TTO ekspertarst) koostas 24.07.2025 eksperdiarvamuse. Vastustaja võttis selle töövõime hindamise otsuse koostamise aluseks.
7.3.Ka vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst veel kord kaebaja terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde. TTO ekspertarst koostas vaidemenetluses 04.08.2025 eksperdiarvamuse. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse üle ka töötukassa ekspertarst.
7.4.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y.Y on käesolev kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud oma kokkuvõtliku seisukoha.
7.5.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud kestev). Töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (töövõime hindamise metoodika, lk 6).
7.6.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine).
7.7.Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale (lk 12) hinnatakse piiranguid koos adekvaatse ravi, abivahendite ja kompenseerivate meetoditega. 3(11)
3-25-3290
7.8.Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka objektiivsed terviseandmed (töövõime hindamise metoodika, lk 7).
7.9.Määruse § 6 lõike 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: - 0 (piirangut ei tuvastatud); - 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); - 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); - 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); - 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub).
7.10.Määruse § 6 lg 5 kohaselt võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.
7.11.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
7.12.Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 3. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks.
7.13.TTO ekspertarst hindas 24.07.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkond: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonnas piiranguid ei tuvastatud (kõik võtmetegevused hinnati arvväärtusega 0).
7.14.Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid kaebaja ei märkinud ning ekspertarst ei tuvastanud. Kaebaja piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas mõõdukas piirang, mille põhjuseks on immuunsüsteemi haigus ja dorsopaatiad. Kaebajal on kaela ja selja valu ning väsimuse tekke tõttu raskendatud pikemate vahemaade kõndimine, treppidel käimine, kummardumine, kükitamine, püsti tõusmine ja sundasendites püsimine. Nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses vaatas töötukassa ekspertarst dr Y.Y TTO ekspertarsti eksperdiarvamused, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja viimase viie aasta objektiivsed terviseandmed uuesti üle ja nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.
7.15.Võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kerge piirang (arvväärtus 1), arvestades perearst G.G 17.02.2025, ortopeed F.F 07.07.2025, ja pereõe S.S 26.08.2025 ambulatoorsetes epikriisides kirjeldatud nimmevalu, mis kaebaja enese sõnade kohaselt kiirgub reide ja sääre välisossa, ning eelkõige ortopeedi 07.07.2025 objektiivset kirjeldust:
4(11)
3-25-3290
„kliiniliselt vildak selgsus. Paravertebraalsel lihastel mõõdukas hüpertrophia. Laseque positiivne bilat. Lihaste motoorika ii. Romberg test ja SNP normis. Ette kummardades valu ägeneb alaseljas.Tundehäireid ei esine.Pareesi ei sedasta Lihaste rigiidsus s.h. kaela osas puudub. Palpatoorselt valu MGMinimi, MGMedii ja M. Pirifomise piirkonnas sin. ja SP bursad valutu. ROM puusaliigeses kergelt piiratud, valu vaba. Lihasjõu testimisel lihasjõu defitsiiti ei tähelda.“
7.16.Samuti arvestades piltdiagnostiliste uuringute leidu: „30.01.2025 Röntgenuuring lülisamba kaela-, rinna, ja nimmeosast: Kaelalordoos kerge lamenemisega. Kaelaosas kalle paremale ca7°. Lülikehade tagaservad ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju on normipärased. Lülivahemikud ühtlase, tavalise kõrgusega. Lõpp-plaadid siledad. Luude struktuur on ühtlane. Pre- ja paravertebraalne pehmekoe vari ning õhuteed on normipärased. Torakaalküfoos tavaline, skolioosi ei tähelda. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju normipärased. Lülivahed ühtlased, tavalist laiust. Lõpp-plaadid siledad, keskosas üksikutel lülidel minimaalset servmist pikenemist. Luude struktuur ühtlane, tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Kogu lülisamba kerge kalle paremale, selget skolioosi ei ole. Lordoos on tavaline. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju on normipärased. Lülivahed on ühtlase laiusega, lõpp-plaadid on siledad. Nimmelülidel väiksed servmised osteofüüdid. Luude struktuur on ühtlane. Fassettliigesed on artroositunnusteta. SI liigesed avatud.“
7.17.Kaebajal on kerge piirang eri tasapindadel liikumisel. Retseptikeskuse andmetel on kaebaja tarvitanud retseptipõhised valuravimeid regulaarselt, valu- ning taastusravi foonil kaebused on vähenenud. Piltdiagnostilised uuringutel leitud vähesed kulumuslikud muutused lülisamba nimme- ja kaelaosas, mille tõttu esinevad episoodilised koormuspõhised seljavalud, mis on valuravi, koormuse vähendamise ja füsioteraapia abil leeveneva kuluga. Arvestades terviseandmeid ja ägenemiste sagedust (paar kolm korda aastas) ning haiguse kulgu, on hinnatud võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel piirang kergeks.
7.18.Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“ hinnati arvväärtusega 0, kaebaja ei ole kirjeldanud piiranguid ja neid ei tuvastanud ka ekspertarst. Taotluses nimetatud seljavalud on hinnatud ja ohutu ringiliikumise võtmetegevuses piirangut ei põhjusta. Nägemis- ja kuulmishäirete kohta, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, tervise infosüsteemis andmeid ei ole.
7.19.Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on mõõdukas piirang (hinnatud arvväärtusega 2). Kaebaja seljavalud kiirgumisega jalga ägenevad sundasendis seismisel. Samuti on võetud arvesse kaasuvana esinevat HIV tõbe, mis võib põhjustada kiiremat väsimist, kuigi infektsionisti epikriisi kohaselt on haigus remissioonis ning arvestades kaebusi kaastoimes on hinnatud mõõdukas piirang seismisel ning istumisel. Samas neuroloogilisi sümptome ei esine, vaevused on ravi foonil leeveneva kuluga.
7.20.Võtmetegevuses „Liikumisega seotud muud piirangud“ hinnati arvväärtusega 0, kaebaja ei ole kirjeldanud piiranguid ja neid ei tuvastanud ka ekspertarst. Taotluses nimetatud valu käimisel ja istumisel on arvestatud piirangute hindamisel võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“ juures.
7.21.Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes mõõdukas ja kerge tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest seljavaludest, siis piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega leevenevad ning ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliste ägenemistega kulgevad koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja füsioteraapia rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.
5(11)
3-25-3290
7.22.Ortopeedi 07.07.2025 hinnangul esineb kaebajal lülisamba kaelaosa kerge kalle paremale ca7°, kuid piltdiagnostilisel uuringul skolioosi ei tähelda. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju normipärased. Lülivahed ühtlased, tavalist laiust. Lõpp-plaadid siledad, keskosas üksikutel lülidel minimaalset servmist pikenemist. Luude struktuur ühtlane, tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Kogu lülisamba kerge kalle paremale, selget skolioosi ei ole. Lordoos on tavaline. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju on normipärased. Tegemist on kerge rühihäirega.
7.23.Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud hinnata mitteesinevaks.
7.24.Võtmetegevuses „Käteosavus“ on piirang hinnatud töövõimet mitte mõjutavaks. Kaebajal on kaebused parema käe nimetissõrme trauma järgselt – kaebab labakäe liikuvuse piirangut ning ebamugavustunnet.
7.25.Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei saa piiranguid hinnata ainult kaebaja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama terviseandmed. Kaebaja on perearsti 19.11.2024 epikriisi alusel vigastanud kipsinoaga 21.10.2024 kodus parem käe II sõrme, mis esmase haava töötluse järgselt paranes 1 kuu jooksul. Hilisemaid pöördumisi parema käe liikumise piirangute, valu või nõrkuse osas terviseandmed ei kajasta. Traumajärgne seisund ei ole töövõimet mõjutav 19.11.2024 G.G perearst epikriisist: „Pt pidi tulema VV kuid ei ilmunud, kuna pidi minema Narvasse, pt sõnul haav parema käe II sõrmel paranes, soovib TVL lõpetada.“
7.26.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete tõttu piiranguid ei tuvastatud. Vastustaja märgib, et terviseandmetest nähtuvalt on kaebaja kaevanud aeg-ajalt (paar korda aastas) perearstile tisanidiinist ja pregabaliinist põhjustatud pearinglustunnet. Ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete tõttu ravi muudetud ei ole. Kaebused esinevad harva ning on hinnatavad töövõimet püsivalt mittemõjutavaks.
7.27.Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal, st kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi.
7.28.Kaebaja viidatud tagasihoidlikud.
07.07.2025 MRT uuringus on degeneratiivsed muutused
7.29.Terviseandmete kohaselt esinevad kaebajal episoodiliselt koormuspõhised seljavalud, mis on ravi (valuravi, ravikehakultuuri ja füsioteraapiaga) leeveneva kuluga ja püsivat töövõimet langetavat seisundit ei põhjusta. Töövõime hindamisel ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
7.30.Töötukassa hindas kaebaja töövõime 07.05.2018 otsusega nr TVH/18/020337 osaliseks kestusega üks aasta, kuna vaide esitajal esines mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli immuunpuudulikkuse viirustõbi ja seljahaigus. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
7.31.Eesti Töötukassa 03.04.2019 otsusega nr TVH/19/013491 hinnati kaebaja töövõime osaliseks kestusega üks aasta (30.04.2019 - 29.04.2020). Siis oli hinnatud osaline töövõime mõõdukate piirangute tõttu liikumise valdkonnas põhjustatuna koormuspõhistest seljavaludest ning mõõdukad tegutsemispiirangud inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mis olid põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest ning immuunsüsteemihaigusest. Kaebajal oli mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. 6(11)
3-25-3290
Samuti tuvastati, et kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad.
7.32.TIS andmete alusel ei saa nõustuda tervise halvenemisega. HIV-tõbi olnud antiretroviirusraviga kompenseeritud ning töövõimet vähendavat mõju ei avalda. Endiselt esinevad episoodilised koormuspõhised episoodilised seljavalud, mis põhjustavad mõõdukat piirangut liikumise valdkonnas ning on suures osas valuravi ja füsioteraapiaga kompenseeritavad. Piltdiagnostilised uuringud struktuurihäirete suurenemist ei kinnita – lülisamba kerged kulumuslikud muutused püsivad.
7.33.HIV nakkust on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel. Samas kaebajal on antiretroviiruse ravi määratud ning ravimid ka välja ostetud. Kaebaja on nakkushaiguste arsti regulaarsel jälgimisel ning ravi foonil ei ole HIV nakkus töövõimet mõjutav – immuunsüsteemi seisund on headel väärtustel, üldvere ja biokeemilised analüüsid patoloogiata.
7.34.Vastavalt töövõimet hindamise metoodikale hinnatakse töövõimet alati koosmõjus adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on talle vajalik püsi- ja/või vajaduspõhine ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, raviprotseduurid jms meditsiinilised sekkumised) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebajal on diagnoositud mitmeid haigusseisundeid, mille raviks on perearsti poolt väljastatud korduvretseptid, näiteks migreen, mille tõttu ravi foonil olnud haigus täielikult kompenseeritud ning ei ole töövõimet mõjutavad – migreeni sümptomitega arstide poole pöördumised terviseandmetes puuduvad.
7.35.Käesolevalt on valuravi rakendatud vastavalt diagnoositud seisundile ning haiguse kulule. Puudub info, et ravi ei oleks efektiivne. Aastas on paar korda vajanud füüsilisel tööl toimunud ülepingutuse järgselt seljavalude ägenemine, mille järgselt vajanud ka töövõimetuslehte. Töövõime hindamisel arvestatakse püsi- ja/või vajaduspõhine raviga, mis on töövõimet toetava ja mitte vähendava toimega.
7.36.Kaebaja väited ekspertarstide erapooletusele ja mitteobjektiivsusele on alusetud. Lisaks peab märkima, et eksperthinnangule on vaidemenetluses andnud enda teisese arvamuse töötukassa ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga.
7.37.Vastustaja ei nõustu, et on toiminud vaidlustatud otsuse tegemisel vastuolus HMS § 4 sätestatuga või otsused oleks HMS § 56 kohaselt põhjendamata. Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsuse ja vaideotsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, kas ja millised tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 24.07.2025 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis terviseportaal.ee ja e-töötukassas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusaluses otsuses esinevad olulised põhjendamispuudused ning on arusaamatu, miks liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 ei ole võetud arvesse kaebajal esinevat HIV-tõbe, nagu on seda tehtud võtmetegevuses 1.3. Seejuures ei saa õigustuseks olla, et HIV-tõbe on arvesse võetud juba võtmetegevuses 1.3, kuivõrd võtmetegevus 1.1. on oma olemuselt intensiivsem ning HIV-tõvest tingitud väsimus mõjutaks ka võtmetegevusele 1.1. antavat hinnangut, sõltumata sellest, kas HIV-tõbe on arvesse võetud ka võtmetegevuse 1.3. hindamisel või mitte.
7(11)
3-25-3290
9.Kaebaja on taotlenud sõltumatu ekspertiisi määramist, kuivõrd nii haldusmenetluses kui ka vaidemenetluses on eksperdiarvamuse andnud sama TTO ekspertarst.
10.Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb vastustajalt nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p 26). Asja materjalist nähtub, et vastustaja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti Y.Y seisukoha (dtl 286) ning 15.04.2026 kohtuistungil on kaebaja terviseandmeid analüüsinud Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr H.H (dtl-d 331 ja 343). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata, kuivõrd asjas on esitatud juba piisavalt tõendeid (HKMS § 62 lg 2).
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja töövõimeliseks.
12.Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110/84, p 24).
13.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (punkt 5).
14.Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määruse § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme 1
väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse § 6 lg-d 46).
15.Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust arvestades § 8 lg-s 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt (määruse § 8 lg 4). Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
16.Kaebaja on märkinud piirangud liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1. ja 1.3. ning käelise valdkonna võtmetegevuses 2.3. Lisaks on kaebaja väljatoonud ravimite kõrvalmõju.
17.Käelise valdkonna võtmetegevuse 2.3. ning ravimite kõrvaltoimete osas nõustub kohus vaidlusaluses vaideotsuses (lk 4; dtl 15) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Liikumise valdkond
18.TTO ekspertarst on 24.07.2025 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1 arvväärtusega 1, põhjendusega, et kinnitub kerge piirang seljavalust, kuid on kohanenud, tarvitab valuvaigisteid (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 55). Samas eksperdiarvamuses on liikumise valdkonna võtmetegevus 1.3 hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas) põhjendusega, et kaela- ja seljavalu ning väsimus HIV-tõvest, piirang hinnatav püsivalt mõõdukaks, kuid on kohanenud, ei vaja abivahendeid, raskeks ei ole alust piirangut hinnata (dtl-d 56-57). Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.3 on ekspertarst hinnanud arvväärtusega 0, põhjendusega, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad; töövõimet mõjutavas ulatuses piirangut ei ole alust kinnitada (dtl 61).
19.Kohtumenetluses on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst leidnud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1 osas järgmist: „/.../ on kerge piirang (hinnatud arvväärtusega 1) arvestades perearst G.G 17.02.2025, ortopeed F.F 07.07.2025, ja pereõe S.S 26.08.2025 ambulatoorsetes epikriisides kirjeldatud nimmevalu, mis kaebaja enese sõnade kohaselt kiirgub reide ja sääre välisossa, ning eelkõige ortopeedi 07.07.2025 objektiivset kirjeldust: kliiniliselt vildak selgsus /.../“. Samuti arvestades piltdiagnostiliste uuringute leidu /.../. Retseptikeskuse andmetel on kaebaja tarvitanud retseptipõhiseid valuravimeid regulaarselt, valu- ning taastusravi foonil on kaebused vähenenud. Piltdiagnostilised uuringutel leitud vähesed kulumuslikud muutused lülisamba nimme- ja kaelaosas, mille tõttu esinevad episoodilised koormuspõhised seljavalud, mis on valuravi, koormuse vähendamise ja füsioteraapia abil leeveneva kuluga. Arvestades terviseandmeid, ägenemise sagedust (paar kolm korda aastas) ning haiguse kulgu, on hinnatud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ piirang kergeks. /.../ Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on mõõdukas piirang (hinnatud arvväärtusega 2). Kaebaja seljavalud kiirgumisega jalga ägenevad sundasendis seismisel. Samuti on võetud arvesse kaasuvana esinevat HIV tõbe, mis võib põhjustada kiiremat väsimist, kuigi infektsionisti epikriisi kohaselt on haigus remissioonis ning koosmõjus saab hinnata mõõduka piirangu seismisel ning istumisel. Samas neuroloogilisi sümptomeid ei esine, vaevused on ravi foonil leeveneva kuluga. /.../ Tegemist kerge rühihäirega. /.../ Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes 9(11)
3-25-3290
mõõdukas ja kerge tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest seljavaludest, siis piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega leevenevad ning ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliste ägenemistega kulgevad koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja füsioteraapia rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.“ (dtl 285-287).
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kroonilisi seljavalusid ja lülisamba nimmeosa L1/2 ja L4-S1 diskide degeneratiivseid muutusi. Vaidlusaluses vaideotsuses on viidatud 14.07.2025 ortopeedi F.F epikriisile ning 07.07.2025 MRT tulemustele lülisamba nimmeosast (dtl 14). Samadel andmetele on tuginetud ka 24.07.2025 eksperdiarvamuses (dtl-d 59-60) ning 04.08.2025 eksperdiarvamuses (dtl 72-73). Ühtlasi on kohtumenetluses esitatud ekspertarst lülisamba degeneratiivseid muutusi arvestanud ning leidnud, et piltdiagnostilistel uuringutel leitud vähesed kulumuslikud muutused lülisamba nimme- ja kaelaosas (dtl 286).
21.Samuti on vastustaja arvestanud kaebaja viidatud kroonilisi seljavalusid. Nii on vaideotsuses viidatud ortopeedi F.F 14.07.2025 epikriisile (dtl 14) ning samale epikriisile on viidatud ka 24.07.2025 eksperdiarvamuses (dtl 59) ja 04.08.2025 eksperdiarvamuses (dtl-d 72-73).
22.Ka kohtumenetluses on töötukassa ekspertarst hinnanud kaebaja välja toodud seljavalusid ning leidnud järgmist: „Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes mõõdukas ja kerge tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest seljavaludest, siis piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega leevenevad ning ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliselt ägenemisega kulgevad koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja füsioteraapia rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.“ (dtl 287).
23.Samuti ei ole kohtu hinnangul rikutud HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõigust, kuivõrd töövõime tuvastamine on hindamisotsus.
24.Küll aga ei nõustu kohus vastustajaga, et HIV-tõbe on vastustaja kõigi tegevuspiirangute puhul nõuetekohaselt arvesse võtnud. Kohtu hinnangul on arusaamatu, miks vastustaja on võtnud HIV-tõbe arvesse üksnes liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.3., aga mitte võtmetegevuses 1.1. Tegemist ei ole piiranguga, mille avaldumisel ühes võtmetegevuses on selle mõju välistatud teises võtmetegevuses.
25.Vastavalt metoodikale mõistetakse ringiliikumise all tavatempos mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal; eritasapindadel liikumise all mõistetakse ebatasasel pinnal käimist, takistuste ületamist ja treppidel liikumist; liikumine on raskusteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms (vt metoodika, lk 30). Istumise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool); istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist; istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi (vt metoodika, lk 33).
26.Olukorras, kus ekspertarstid on hinnanud võtmetegevuses 1.3 piirangud mõõdukaks põhjusel, et kaebajal esineb kaela- ja seljavalu ning HIV-tõvest tingitud väsimust, kuid võtmetegevuses 1.1 on hinnatud piirang kergeks ning arvesse võetud üksnes seljavalu, ei ole üheselt arusaadav. Võtmetegevus 1.1. nõuab palju aktiivsemat liikumist ning samamoodi mõjutab tegevus HIV-tõvest tingitud väsimus (nagu on seda arvestatud seismise ja istumise puhul), siis on arusaamatu, miks HIV-tõbe võtmetegevuse 1.1. all arvesse pole võetud. Seetõttu ei saa väita, et vastustaja on arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid.
10(11)
3-25-3290
27.Ühtlasi nõustub kohus, et vaidlusaluses 24.07.2025 otsuses esinevad olulised põhjendamispuudused (HMS § 56 lg-d 1-2), kuivõrd on keeruline aru saada, kuidas vastustaja on tulemuseni jõudnud. Seda hoolimata asjaolust, et vaidlusaluses otsuses on viidatud eksperdiarvamusele. Kui põhjendamispuudused seoses liikumise valdkonna võtmetegevusega 1.3, käelise valdkonnaga ja ravimite kõrvaltoimete osas on kõrvaldatud vaidlusaluses vaideotsuses, siiski mitte liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. osas, nagu kohus on eelnevalt välja toonud.
28.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsuse nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/2027 ning kohustab vastustajat uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise tuvastamise taotluse. Menetluskulud ja otsuse avaldamine
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kohus määras kaebajale 11.03.2026 määrusega menetlusabi kohtuistungi tõlkekulude kandmiseks (dtl 313). Tulenevalt HKMS § 118 lg-st 2 kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt jäävad kohtuistungi tõlkekulud summas 171 eurot ja 12 senti vastustaja kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
30.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.