lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-864/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-864/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-26-864 E.X-i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, millega piiratakse E.X-i õigust suhelda teise vahistatu T.Sga.

Menetlusosalised

Kaebaja – E.X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada E.X-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.E.X (edaspidi ka kaebaja) saabus Tallinna Vanglasse 17.01.2025. Ajavahemikul 02.01.−24.04.2025 olid Lääne Ringkonnaprokuratuuri 02.01.2025. a määrusega kehtestatud E.X-ile suhtlemispiirangud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 143 1 lg alusel. Vahistatu tuli täielikult eraldada ning piiratud oli kokkusaamiste, telefoni kasutamise ja kirjavahetuse õigust.
2.Tallinna Vangla dokumendiregistris Delta ei ole ühtegi E.X-i kirjalikku pöördumist seoses tema suhtlemise piiramisega vahistatu T.Sga. 27.01.2026 esitas E.X-i kaitsja M.T Tallinna Vanglale pöördumise, milles soovis selgitust, millisel õiguslikul alusel toimub E.X-i ja T.Si omavahelise suhtlemise piiramine. Tallinna Vangla vastas pöördumisele 05.02.2026 kinnitades, et kehtivaid suhtlemispiiranguid E.X-i osas ei ole ja kõnealused isikud saavad omavahel suhelda kirja teel. Vaiet vastusega seonduvalt vanglale ei ole esitatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 23.03.2026 E.X-i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, millega piiratakse E.X-i õigust suhelda teise vahistatu T.Sga.
4.Tallinna Halduskohus tegi asjaolude selgitamise eesmärgil Tallinna Vanglale 14.04.2026 kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli Tallinna Vanglal kohtule esitada kogu kirjavahetus, mis puudutas kaebaja soovi T.Sga suhelda, sealhulgas kaebaja poolt 26.01.2026 esitatud avaldus ja Tallinna Vangla 05.02.2026 vastus sellele. Ühtlasi palus kohus Tallinna Vanglal

selgitada, millised on vahistatute omavahelised võimalused suhtlemiseks ja millal neid võimalusi vangla poolt piiratakse.

5.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 17.04.2026 ja tõi muu hulgas välja, kui kriminaalmenetluse raames ei ole suhtlemispiiranguid kohaldatud või piirangud on lõppenud, siis vahistatute omavahelist suhtlemist vanglas üldjuhul ei piirata. Piirangud võivad tulla suhtlemise viisile õigusaktist, nt vangistusseaduse (VangS) §-st 12, mis kohustab teatud isikute gruppe üksteisest eraldi hoidma. Nii nt ei saa meessoost vahistatud silmast silma suhelda naissoost vahistatutega, sest neid tuleb üldjuhul eraldi hoida (erandid VangS § 12 lg 5). Omavahelises kirjavahetuseks neil siiski keeldu ei ole, välja arvatud juhul kui vahisitatu suhtes on kohaldatud suhtlemispiiranguid. Tallinna Vangla teises üksuses, kus paiknevad meessoost vahistatud, on mitu osakonda. Erinevates osakondades paiknevad vahistatud omavahel kokku ei puutu ja silmast silma nad suhelda ei saa, välja arvatud kui nad on ühises hõivetegevuses (nt töökohustusi täites, koolis, sotsiaalprogrammis vm). Kuna T.S ja E.X on paigutatud erinevatesse osakondadesse, siis nad ei saa seetõttu küll omavahel otse suhelda, kuid nad saavad üksteisele kirjutada.
6.Kaebaja esitas 21.04.2026 ka täiendava seletuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kõigepealt peab tuvastamiskaebus olema isiku õiguste kaitseks sobiv HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kui tuvastamisnõude rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja soovitud tulemuse saavutamisele, ei ole tuvastamisnõue lubatav. Kohtule arusaadavalt on kaebuse esitamise eesmärgiks kaebajal suhelda teise vahistatuga vahetult, sest kirja teel nad omavahel suhelda juba saavad. Teine vahistatu T.S asub teises osakonnas. Kui kaebaja soovib vanglat kohustada ka kaebajat näiteks teise osakonda üle viia, et ta saaks teise kinnipeetavaga suhelda, siis tuvastamiskaebus seda eesmärki ei täida. Selleks tuleks esitada näiteks kohustamiskaebus. Kui kaebajal on võimalik kasutada tõhusamat õiguskaitsevahendit (näiteks kohustamiskaebuse esitamise korral), siis tuleb tuvastamiskaebuse esitamine lubatav ei ole ja tuvastamiskaebus tuleb tagastada. Antud juhul aga ei pruugi kaebajal siiski olla tõhusamat õiguskaitsevahendit kui tuvastamiskaebuse esitamine. Kaebaja esindaja pöördus vangla poole jaanuaris, millele vangla vastas 05.02.2026. Kaebaja vanglale vaiet ei esitanud. VangS § 1 1lg 5 nõuab aga näiteks tühistamiskaebuse või kohustamiskaebuse esitamise korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mida kaebaja läbinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi kaebajal seetõttu olla õigust tühistamiskaebuse või kohustamiskaebusega kohtusse pöörduda, mistõttu antud hetkel ongi kaebajal võimalik esitada vaid tuvastamiskaebus. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada. Antud juhul ei ole kaebajal õigust tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk näiteks kohustamiskaebust esitada ja seetõttu võiks olla tuvastamiskaebuse esitamine siiski lubatav. Kui hinnata, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, tuleb HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses siiski selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2016 määrus nr. 3-3-1-39-15 p 12). 2(3)

Kaebaja pole välja toonud, miks on tal vajalik teise vahistatu T.Sga just vahetult suhelda. Kaebajal on võimalik T.Sga suhelda kirja teel ehk kaebaja pole välja toonud, miks T.Sga vahetu suhtluse puudumine kuidagi tema õigusi rikuks. Kohtule pole äratuntav, et vangla oleks ka kuidagi õigusvastaselt käitunud, kui kaebaja ja T.Si erinevatesse osakondadesse paigutas. Lisaks peaks õigusvastasuse tuvastamine andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku kasu. Selge õiguslik kasu siin kohtule äratuntav ei ole. Näiteks enamasti saab tuvastuskaebust esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Preventiivne huvi on põhjendatud, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Tallinna Vangla pole käitunud õigusvastaselt, kui on paigutanud kaebaja ja teise vahistatu T.Si erinevatesse osakondadesse. Kaebaja pole T.Si pereliige või muul viisil T.Sga selliselt seotud, et vajalik oleks neil ilmtingimata vahetult suhelda (kirja teel on suhtlemine neile võimaldatud). Lisaks toob kaebaja küll välja, et nad on proovinud koos T.Sga koos istuma saada, kuid seda pole võimaldatud. Samas Tallinna Vangla toob välja, et Tallinna Vangla dokumendiregistris Delta ei ole ühtegi E.X-i kirjalikku pöördumist seoses tema suhtlemise piiramisega vahistatu T.Sga. Kohus selgitab, et kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada Tallinna Vanglale näiteks konkreetne taotlus tema üleviimiseks teise osakonda ehk samasse osakonda, kus viibib T.S, et kaebajal oleks võimalik T.Sga vahetult suhelda. Kui vangla taotlust ei rahulda, saab kaebaja esitada vaide. Kui vangla jätab vaide rahuldamata, saab kaebaja esitada kohtusse tühistamis- ja kohustamiskaebuse, mis on tuvastamiskaebusest tõhusam meede ja täidaks erinevalt tuvastamiskaebusest kaebuse esitamise eesmärki. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval hetkel kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kaebus tuleb tagastada.

2.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mida kaebajale ei tagastata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium