Tori Hobuse Seltsi kaebus tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 05.05.2025 otsus nr 1.2-17/160 ning 13.06.2025 vaideotsus nr 1.5-5/3687-1
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Tori Hobuse Selts, volitatud esindaja Kaili Siilak
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Kärt Aavel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tori hobuse universaalsuuna hobuste (tori TA) originaaltõuraamatu pidaja Tori Hobuse Selts (edaspidi THS või kaebaja) esitas 06.02.2025 Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA või vastustaja) Tori universaalsuuna hobuste aretus- ja säilitusprogrammi (edaspidi THS-i aretusprogramm) muudatuste heakskiitmise taotluse.
2.PTA 05.05.2025 otsusega nr 1.2-17/160 (edaspidi 05.05.2025 otsus) keelduti THS-i aretusprogrammi muudatuste heakskiitmisest. Keeldumise asjaolud ja põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
2.1.PTA hindab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 1 (edaspidi tõuaretuse määrus) art 9 lg-st 1 lähtuvalt ainult neid muudatusi, mis tõenäoliselt mõjutavad aretusprogrammi oluliselt. Oluliselt soovitakse muuta THS-i aretusprogrammi punkte 1.4 ja 3.4. Punkti 1.4 soovitakse muuta selliselt, et eriprogrammi (s.o sisestav ristamine genofondi rikastamiseks ja sugulusaretuse ohu vältimiseks) võib rakendada ainult originaaltõuraamatu pidaja ja punkti 3.4 muudatusena kantakse tõuraamatu lisaossa ainult originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjoni poolt põhjendatud otsusega tori universaalsuuna hobuse aretuses vajalikuks peetud hobune. Tõuraamatu lisaossa kantud hobuse mära- või täkkjärglane, kelle üheks vanemaks on lisaossa kantud hobune ja teine vanem on universaalsuuna peatõuraamatu I või II kantud või kandmiseks sobilik hobune, on võimalik kanda originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjoni otsusega tõuraamatu põhiosa eeltõuraamatusse ja siis loetakse ta puhtatõuliseks.
2.2.Ehkki formaalselt esitas THS oma aretusprogrammi muudatused, siis sisuliselt soovitakse keelata tori hobuse universaalsuuna hobuste (tori TA) paralleeltõuraamatut pidaval Eesti Hobusekasvatajate Seltsil (edaspidi EHS) teaduslikult tõendatud vajadusel rakendada põllumajandusloomade aretuse seaduse (edaspidi PõLAS) § 3 lg-s 5 kirjeldatud eriprogrammi, kitsendada EHS-i õigusi oma aretusprogrammi täitmisel ja kahjustada seeläbi EHS-i aretusprogrammi ja selle tõhusat rakendamist. PTA keeldus EHS-i aretusprogrammi kahjustavate THS-i aretusprogrammi muudatuste heakskiitmisest PõLAS § 10 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2 alusel kooskõlas tõuaretuse määruse art-tega 9, 10 ja 11.
3.THS esitas 05.05.2025 otsuse peale vaide, kuid PTA jättis selle 13.06.2025 vaideotsusega nr 1.5-5/3687-1 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.THS esitas 14.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 05.05.2025 otsuse ning vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Vaidlustatud 05.05.2025 otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Vaideotsus ja 05.05.2025 otsus rikuvad kaebaja õigusi, sest vastustaja on ebaõigesti kohaldanud tõupuhaste aretusloomade kaitseks kehtestatud seadusandlust ja eelnev koosmõjus ebaõigete faktiliste eelduste tuvastamisega on viinud põhjendamatu otsuseni. Otsus on põhjendamata ja kaalutlusvigane.
5.2.Ehkki 05.05.2025 otsusega sisuliselt keeldutakse registreerimast THS-i aretusprogrammi muudatusi, mille eesmärk on detailsemalt reguleerida varasemalt sätestatut, jätab see võimaluse programmi mitmeti mõistmiseks ning tõlgendusteks, mis seavad ohtu tori universaalsuuna hobuse tõu kaitseks sätestatud reeglite rakendamise. Paralleeltõuraamatu pidajal on kohustus rakendada originaaltõuraamatu pidaja aretuspõhimõtteid. Kaebaja missioon on tagada ohustatud puhtatõulise tori hobuse säilimine, kuid EHS-i tegevuses on alust kahelda. Seetõttu sooviski kaebaja oma aretusprogrammi põhimõtteid muuta. Arvestades, et THS-i aretusprogrammi kinnitamise ajal paralleeltõuraamatut ei eksisteerinud, siis puudus punktides 1.4 ja 3.4 viide, et otsustav organ on just THS-i tõukomisjon, kuigi kahtlemata oli see nende punktide mõtteks.
5.3.PTA 05.05.2025 otsus, kus leitakse, et kaebaja soovitud täienduste tegemine takistaks paralleeltõuraamatu pidajal aretusprogrammi tõhusat rakendamist, on põhjendamatu ja 1
08.06.2016 määrus tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (EMPs kohaldatav tekst)
2 (8)
vastuoluline ning ka vaideotsus ei õigusta materiaalõiguse kohaldamist sellisel viisil. PTA kinnitab, et originaaltõuraamatu pidajal on vaieldamatult juhtiv ja määrav roll aretusprogrammi sisuliste põhimõtete kujundamisel. PTA keeldus aga selliste THS-i aretusprogrammi muudatuste kinnitamisest, mis tagaksid kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja õigust vältida tema aretusprogrammi kahjustamist, kuid samas kaitstakse hoopis paralleeltõuraamatu pidaja võimalust täita oma aretusprogrammi sõltumatult. PTA tõlgendas tõuaretuse määruse art-t 14 ekslikult. Viidatud artiklist tulenev õigus täita aretusprogrammi sõltumatult kehtib kaebaja hinnangul originaaltõuraamatut pidavate aretusorganisatsioonide, mitte aga paralleeltõuraamatu pidajate kohta. Nimelt paralleeltõuraamatu pidaja ei koosta ega täida oma aretusprogrammi, vaid originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammi, ning ta ei saa ka teha sõltumatuid, originaaltõuraamatu pidaja aretuspõhimõtetest erinevaid otsuseid. Järelikult ei saa THS-i aretusprogrammi kavandatud muudatused rikkuda EHS-i sõltumatu tegutsemise õigust. Eelnevat arvestades ongi EHS-il erijuhtude rakendamisel (eriprogramm, kannete tegemine tõuraamatu lisaossa) kohane lähtuda THS-i tõukomisjoni otsustest.
5.4.PTA 05.05.2025 otsus takistab kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja tõuaretuse määruse art 21 lg-st 3 tulenevat õigust keelata või piirata ohustatud tõugu kuuluva tõupuhta aretuslooma, sealhulgas tema aretusmaterjali kasutamist, kui kasutamine kahjustaks kõnealuse tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust. Seega otsustusõigus eriprogrammi rakendamise ja tõule vajalike hobuste tõuraamatu lisaossa toomise üle peab jääma originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjonile, et oleks kindlustatud aretuse liikumine soovitud suunas ning tagatud universaalsuuna genofondi säilimine ja sobilik geneetiline mitmekesisus.
5.5.PTA 05.05.2025 otsus on vastuoluline. Kui EHS-il oleks oma tegevuses täielik sõltumatus, siis jääb arusaamatuks, kuidas regulatsioon, mille kohaselt eriprogrammi rakendamine toimub originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjoni otsusel, välistab aretusprogrammi sõltumatut täitmist. Kui THS oleks juba algselt oma aretusprogrammis viidanud selgelt THS-i tõukomisjoni pädevusele, ei saaks tekkida isegi küsimust paralleeltõuraamatu pidamisel vastava kohustusega arvestamisest. Kui aga nõustuda, et igal teisesel aretusorganisatsioonil on aktsepteeritav oma tõukomisjoni loomine, ei saaks ka THS-i taotletud muudatused mingil viisil takistada EHS-i aretusprogrammi tõhusat rakendamist. PTA kriitika THS-i tõuaretuskomisjoni kui organi suhtes jääb arusaamatuks, see organ eksisteerib ka praegu kehtivas THS-i tõuaretusprogrammis ja väheveenev on selgitus, nagu organ saaks muudatusega endale seni lubamatu pädevuse.
5.6.Vastustaja ei kaalunud, kas taotletud muudatused tõesti sisuliselt takistaksid mingilgi viisil paralleeltõuraamatu pidaja tegevust või on pigem tegemist vaid ebamugavusega. Vastustaja piirab kaebaja õigusi läbi materiaalõiguse sellise tõlgenduse, nagu paralleeltõuraamatu pidaja oleks samaväärne originaaltõuraamatu pidajaga. Vastustaja jätab tagaplaanile, et küsimuse all on ohustatud tõug ning kaebaja hinnangul tuleneb tõuaretuse määruse art-st 21, et ohustatud tõu puhul võib originaaltõuraamatu pidaja sätestada geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemise korra. Vastustaja seisukohtadest ei selgu, kuidas konkreetselt kavandatav muudatus kahjustaks aretusprogrammi peaeesmärke või geneetilist mitmekesisust, rääkimata rakendumise tõhususest. Vastustaja ei ole otsustes analüüsinud, kas taotletud muudatus on seega sisuliselt sobimatu või kaalub pelgalt seosetu mõju paralleeltõuraamatu pidajale üles tõhusa tõu kaitse. Muudatused, mille sisse viimist kaebaja taotles, ei takista paralleeltõuraamatu pidaja seaduspärast tegutsemist tori universaalsuuna hobuse säilimisel. Riiklik järelevalve ei asenda ohustatud tõu kaitse eriregulatsiooni ja selle tagamiseks ettenähtud meetmete rakendatavust praktikas.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Heaks kiidetud aretusprogrammi muutmine toimub kooskõlas tõuaretuse määruse art-ga 9. Aretusprogrammi muudatuste heakskiitmise üle otsustamisel lähtutakse olemuslikult samadest 3 (8)
kriteeriumitest, mis on sätestatud aretusprogrammi heakskiitmiseks. Kaebaja soovis aretusprogrammi teha kaks olulist muudatust, s.o võimaldada rakendada eriprogrammi üksnes temal ning võimaldada loomi tõuraamatu lisaossa kanda üksnes tema tõukomisjoni poolt. Seejuures ei soovitud THS-i aretusprogrammi muudatustega muuta eriprogrammi rakendamise tingimusi ega ka hobuse tõuraamatu lisaossa kandmise tingimusi. Vastustaja keeldus muudatuste heakskiitmisest kooskõlas kehtiva õigusega, toetudes keeldumisel tõuaretuse määruse art 10 lg-le 1 ja art-le 14. Vastustaja jääb 05.05.2025 otsuse ja vaideotsuse põhjenduste juurde.
6.2.Kaebaja poolt tema ja EHS-i vastandamine ei ole kohane, kuna puhtatõulise tori hobuse säilimine on nende mõlema eesmärk. Praeguses asjas ei ole vaidluse all EHS-i tegevus. EHS-i poolsete rikkumiste korral saab kaebaja edastada vastava teabe riikliku järelevalve teostamiseks PTA-le (PõLAS § 12).
6.3.Kaebaja samastas kohati põhjendamatult aretusprogrammi põhimõtete koostamise aretusprogrammi täitmisega, viidates nimetatud toimingutele justkui samasisulistele. Tegemist on aga erinevate tegevustega. Põhimõtete sisustamisel kirjeldab aretusühing asjakohased põhimõtted oma aretusprogrammis, ent aretusprogrammi täitmine kujutab endast aretusprogrammi ja selles toodud tingimuste rakendamist praktikas. Originaaltõuraamatu pidaja ei saa seada oma aretusprogrammi põhimõtet, et tal on õigus lisaks oma aretusprogrammile täita või ellu viia ka võimalike paralleeltõuraamatu pidajate aretusprogramme.
6.4.PTA ei piiranud THS-i aretusprogrammi muudatuste heaks kiitmata jätmisega THS-i õiguseid aretusühinguna ega ka tema aretusprogrammi täitmise õigust või võimalusi. Kaebajal on jätkuvalt õigus enda aretusprogrammi täita, sh rakendada eriprogrammi ning kanda oma tõukomisjoni otsusega hobuseid tõuraamatu lisaossa. Kaebaja kavandatud muudatuste eesmärk sai olla üksnes teiste aretusühingute poolt täidetavate sama tõu aretusprogrammide täitmise piiramine. Muudatuste heakskiitmine peab aga jääma rangelt õigusaktide ja tõuaretuse määruse raamidesse ning ei tohi tuua kaasa teise aretusühingu tegevuse piirangut.
6.5.Väär on kaebaja väide, mille kohaselt paralleeltõuraamatu pidaja ei koosta ega täida oma aretusprogrammi. Paralleeltõuraamatu pidaja koostab oma aretusprogrammi (PõLAS § 5 lg 3, § 8 lg 1, tõuaretuse määruse art 8, art 14 lg 1, I lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b), millesse lisab originaaltõuraamatut pidava aretusühingu põhimõtted (kooskõlas tõuaretuse määruse I lisa 3. osa punkti 3 alapunktiga b). Seega täidab paralleeltõuraamatu pidaja oma aretusprogrammi.
6.6.Arusaamatuks jääb kaebaja selgitus, mille kohaselt on THS-i aretusprogrammi muudatuste kinnitamata jätmine vastuolus THS-i õigusega vältida sama tõu aretusprogrammi kahjustamist. Kui originaaltõuraamatu pidaja hinnangul ei ole tema aretusprogrammis esitatud põhimõtted piisavad ja asjakohased, peaks ta muutma aretusprogrammi sisuliselt, kehtestades asjakohased põhimõtted, millest oleks kohustatud lähtuma nii THS kui ka EHS, mitte monopoliseerima aretusprogrammide üleselt teatud tegevuste tegemise. Teise aretusühingu aretusprogrammi täitmisse sekkumine ei kuulu originaaltõuraamatut pidava aretusühingu kaitstavate õiguste hulka.
6.7.Tõuaretuse määruse art 21 lg-st 3 ei saa teha järeldust, et otsustusõigus eriprogrammi rakendamise ja tõule vajalike hobuste tõuraamatu lisaossa toomise üle peab jääma originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjonile. THS-i aretusprogrammis toodud nõuete ja kriteeriumitega on THS juba piiranud aretuslooma kasutamist ja vajadusel saab aretusprogrammis õigusaktidega sätestatud piires kehtestada täiendavaid tingimusi tõu kaitseks. Nõuded, millest eriprogrammi rakendamisel lähtutakse, peavad olema üheselt täpsustatud aretusprogrammis ning neid tingimusi ei saa oma suvast lähtudes asuda sisustama nn 4 (8)
tõukomisjon. Selles osas tuleb tõuaretuse määruse art 21 lg-t 3 lugeda koostoimes sama artikli lg-ga 2, millest tuleneb kokkuvõttes, et nii originaaltõuraamatu pidaja kui paralleeltõuraamatu pidaja peavad lähtuma aretustegevustes originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammis selgelt täpsustatud keeldudest ja piirangutest, mille paralleeltõuraamatu pidaja on kohustatud oma aretusprogrammi üle võtma, ent mõlemad aretusühingud teevad oma otsustused, s.t täidavad oma aretusprogramme vastavaid tingimusi arvestades siiski ise ja sõltumatult. Originaaltõuraamatut pidav aretusühing ei saa kohustada paralleeltõuraamatu pidajat ostma originaaltõuraamatu pidajalt sisse teatud teenuseid.
6.8.Kaebaja käsitlus, mille kohaselt kehtib tõuaretuse määruse art 14 lg 1 üksnes originaaltõuraamatut pidavate aretusorganisatsioonide kohta, on väär ega tugine määruses toodule. Õigus koostada aretusprogramm ja seda sõltumatult täita kehtib ühetaoliselt kõikidele aretusühingutele. Originaaltõuraamatu pidaja ei saa oma aretusprogrammiga muuta põhimõtteliselt võimatuks teise aretusühingu tegevust tõu säilitamisel ega esitada nõuet, et teatud tegevused on lubatud üksnes originaaltõuraamatu pidajale, ent mitte paralleeltõuraamatu pidajale.
6.9.Vastuseks kaebuse punktile 2.10, siis kavandatud THS-i aretusprogrammi muudatused olid ajendatud EHS-i tegevuses kahtlemisest ning THS ei soovinud muuta toimingut oma aretusprogrammi täitmiseks, vaid EHS-i toimingut. Ka ei ole THS vastu vaielnud, et soovib sisuliselt sundida EHS-i THS-ilt teatud teenuseid sisse ostma. Lisaks puudub THS-il kui originaaltõuraamatu pidajal vajadus oma aretusprogrammis täpsustada, et aretusprogrammi täitmisel võib otsuseid teha originaaltõuraamatu pidaja, sh THS ise, kuna see on niigi ilmne.
6.10.Kaebaja tõlgendas PTA seisukohti vääralt kriitikana kaebaja tõuaretuskomisjoni kui organi suhtes. PTA ei sea kahtluse alla kaebaja õigust kasutada oma aretusprogrammi rakendamisel tõuaretuskomisjoni, kuid aretusloomade kasutamise piirangud ja eriprogrammi rakendamise tingimused peavad olema selgelt sätestatud aretusprogrammis, nagu näeb ette tõuaretuse määruse art 21, need ei saa olla tõuaretuskomisjoni suvaotsus. Kaebaja käsitlus, et originaaltõuraamatu pidajana peaks tema sätestama geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemise korra, ei kajasta taotletud muudatuste tegelikku sisu. Muudatus, et eriprogrammi võiks rakendada ainult THS, kujutaks otsest riski ohustatud tõu geneetilisele mitmekesisusele ja terviklikkusele, sest kui EHS-il on keelatud vajadusel ühekordset ristamist teostada, siis võib EHS-i populatsioonis suureneda sugulusaretus. THS-i aretusprogrammi punkti 3.4 muudatus tekitaks tõsiseid rakendustõhususe probleeme, sest see annaks kaebajale monopoolse õiguse kinnitada nii enda kui paralleeltõuraamatuid pidavate aretusühingute aretusprogrammides osalevate aretajate taotluseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebus on põhjendamatu ning jääb rahuldamata, sest vaidlustatavad haldusaktid on õiguspärased. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei korda kohus kõiki PTA 05.05.2025 otsuse2 ja vaideotsuse3 põhjendusi, nõustudes seal tooduga. Kaebaja väited on kohtumenetluses sisuliselt samad nagu haldus- ja vaidemenetluses, ja PTA vastas neile piisava põhjalikkusega. Kohus toob järgnevalt esile vaid põhilised selgitused ja järeldused ning vastab vajalikus osas kaebaja väidetele.
8.Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsioon on Eestis loetud ohustatuks (PõLAS § 3 ja selle lg 2 alusel vastu võetud maaeluministri 21.12.2018 määruse nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ § 1 punkt 2). THS ja EHS on mõlemad 2 3
Kaebuse lisa 1, digitaalse kohtutoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 7–11. Kaebuse lisa 4 (dtl 34–38).
5 (8)
aretusühingud (tõuaretuse määruse art 2 punkt 5), mis tegelevad tori hobuse universaalsuuna hobuste aretusprogrammide täitmisega. Seejuures on THS originaaltõuraamatu pidaja ja EHS paralleeltõuraamatu pidaja (tõuaretuse määruse I lisa 3. osa punkti 3 alapunktid a ja b). On ilmne, et vastupidiselt kaebaja väidetule koostab ja täidab paralleeltõuraamatu pidaja oma aretusprogrammi (PõLAS § 5 lg 3, § 8 lg 1, tõuaretuse määruse art 14 lg 1), sh on PTA lisaks THS-i aretusprogrammile heaks kiitnud ka EHS-i aretusprogrammi. Paralleeltõuraamatu pidaja EHS peab oma aretusprogrammi lisama põhimõtted, mille kehtestas originaaltõuraamatu pidaja THS (tõuaretuse määruse I lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b) i)), kuid see ei tähenda, et EHS täidab THS-i aretusprogrammi. Tõuaretuse määruse art 14 lg-st 1 tuleneb aretusühingule õigus aretusprogramm koostada ning seda sõltumatult täita, tingimusel et ta täidab tõuaretuse määrust ning aretusprogrammi heakskiitmise tingimusi. Seega erinevalt kaebaja arvamusest ei sätesta tõuaretuse määruse art 14 lg 1, et õigus oma aretusprogrammi sõltumatult täita on ainult originaaltõuraamatu pidajal, mitte aga paralleeltõuraamatu pidajal. Nimetatud sättest tulenev õigus kohaldub aretusühingutele võrdselt. Kokkuvõtvalt sõltub EHS-i tegevus THS-ist selles tähenduses, et ta peab järgima THS-i aretusprogrammis kehtestatud põhimõtteid, kuid nende põhimõtete piires on tal õigus viia aretustegevust läbi sõltumatult.
9.Vaidlus on kaebaja, s.o THS-i aretusprogrammi punktides 1.4 ja 3.4 teha soovitud oluliste muudatuste üle. Punkti 1.4 muudatusega soovis kaebaja endale kui ohustatud tõu originaaltõuraamatu pidajale reserveerida ainuõiguse teostada teaduslikult tõendatud vajaduse esinemisel ristamist teist tõugu hobusega (nn eriprogramm, vt ka PõLAS § 3 lg 5). Punkti 3.4 muudatuse sisuks on määrata, et ainult kaebaja tõukomisjon (tõuaretuskomisjon) otsustab, millised hobused on põhjendatud kanda tõuraamatu lisaossa, ja samuti saab lisaosa järglase kanda põhiossa ja lugeda puhtatõuliseks ainult kaebaja tõukomisjoni otsusega.
10.Kohus nõustub PTA-ga, et THS-i aretusprogrammi punktide 1.4 ja 3.4 muudatuste heakskiitmise tulemusel oleks EHS-ile sisuliselt keelatud PõLAS § 3 lg-st 5 tulenev ristamise võimalus ja samuti puuduks tal otsustusõigus hobuste tõuraamatu lisaossa ning sealt edasi põhiossa kandmise üle. Sellised muudatused kitsendaks EHS-i õigusi tema aretusprogrammi täitmisel ja kahjustaks seeläbi EHS-i aretusprogrammi ja selle tõhusat rakendamist. Kohtu hinnangul on alusetu kaebaja väide, nagu oleks PTA puudulikult hinnanud või kaalunud asjaolu, kas kaebaja taotletud muudatused takistavad EHS-i programmi tõhusat rakendamist sisuliselt või tekitavad need pelgalt ebamugavust. Kui aretusühingult võetakse olulistes küsimustes tegutsemis- ja otsustusõigus, siis kahtlemata takistab see aretusprogrammi tõhusat rakendamist. PTA selgitas 16.03.2026 vastuväidetes4 (punktid 13 ja 14) siiski täiendavalt ja asjakohaselt, et THS-i aretusprogrammi punkti 1.4 muudatuse lubamisel ning EHS-ile eriprogrammi rakendamise keelamisel suureneb sugulusaretuse risk ning punkti 3.4 muudatuse lubamisel tekib rakendustõhususe probleem, kus EHS-i aretusprogrammis osalevate aretajate hobuste tõuraamatu lisaossa kandmiseks peaksid need aretajad pöörduma hoopis THS-i poole ja tema otsustaks EHS-i aretusprogrammis osalevate aretajate taotluste üle.
4
Dtl 82–86.
6 (8)
11.Tõuaretuse määruse art 10 lg-st 15 tuleneb, et pädev asutus võib keelduda heaks kiitmast aretusühingu aretusprogrammi, kui asjaomane aretusprogramm võib kahjustada sama tõu teist heakskiidetud aretusprogrammi mh seeläbi, et takistab vastava aretusprogrammi tõhusat rakendamist, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine ohustatud tõu korral (art 10 lg 1 punkti c alapunkt i).6 Puudub vaidlus, et eelnevast lähtutakse ka aretusprogrammi muudatuste heakskiitmise üle otsustamisel.
13.Kohtu hinnangul jõudis PTA 05.05.2025 otsuses õigustatult järeldusele, et kuna kaebaja aretusprogrammi muudatused kahjustaksid EHS-i 04.12.2024 heaks kiidetud aretusprogrammi „Tori universaalsuuna hobuste aretusprogramm“ tõhusat rakendamist, siis esineb alus muudatuste heakskiitmisest keeldumiseks (PõLAS § 10 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2 kooskõlas tõuaretuse määruse art-tega 9, 10 ja 11). PTA põhjendas piisavalt keeldumise aluseks olevaid asjaolusid, sh märkis, et kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja enda aretusprogrammi täitmist muudatuste heaks kiitmata jätmine ei mõjuta. Eriprogrammi rakendamise võimalus ja õigus kanda hobuseid tõuraamatu lisaossa ja sealt edasi põhiossa on THS-il ka ilma aretusprogrammi muudatuste tegemiseta. Seega nähtub otsusest hinnang, et heakskiidust keeldumine sisuliselt THS-i aretusprogrammi ei kahjusta, kuid EHS-i aretusprogrammi tõhusat rakendamist küll, mistõttu ei pidanud PTA muudatuste heakskiitmist põhjendatuks. Vaideotsuse punktis 10 selgitati veel, et PTA võttis tõuaretuse määruse art 10 lg-st 2 lähtudes arvesse nii THS-i kui ka EHS-i aretusprogrammidega hõlmatud aretuspopulatsioonide suuruse ning on seisukohal, et kuna loomade arv tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsioonis on väike, siis on olemas sugulusaretuse oht, mistõttu on oluline, et teaduslikult tõendatud juhul saavad eriprogrammi rakendada mõlemad aretusühingud. Samuti on oluline, et mõlemad aretusühingud saavad vastu võtta aretusotsuseid oma programmi raames, aidates kaasa tõu või tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamisele.7 Lisaks põhjendas PTA asjakohaselt, et EHS ei ole kohustatud ostma THS-ilt sisse THS-i aretusprogrammi punktis 3.4 kirjeldatud toimingu läbiviimise teenust.8
14.Tõuaretuse määruse art 21 lg 3 kohaselt võib aretusühing ohustatud tõu puhul keelata või piirata sellesse ohustatud tõugu kuuluva tõupuhta aretuslooma, sealhulgas tema aretusmaterjali kasutamist, kui kasutamine kahjustaks kõnealuse tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust. Artikli 21 lg-st 29 tuleneb, et piirangud või keelud peavad olema täpsustatud aretusühingu aretusprogrammis ning originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammis täpsustatud keeld või 5
Art 10 lg 1 kogu tekst: „Erandina artikli 8 lõikest 3 võib pädev asutus, kes on aretusühingu tunnustanud kooskõlas artikli 4 lõikega 3, keelduda heakskiitmast aretusühingu aretusprogrammi, mis vastab I lisa 2. osas sätestatud nõuetele ning lisaks tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas sätestatud nõuetele, põhjusel, et asjaomane aretusprogramm võib kahjustada sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks kiidetud vähemalt ühes järgmistest punktides: a) tõutunnuste põhinäitajad või aretusprogrammi peaeesmärgid; b) tõu või tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamine või c) aretusprogrammi tõhus rakendamine, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine i) ohustatud tõu korral või ii) kohaliku põlistõu korral, mida liidus ühes või enamas piirkonnas tavaliselt ei leidu. 6 Vt ka vaideotsuse punkti 7, ehkki seal on ekslikult alapunktina nimetatud „c“, mitte „i“. 7 Vt ka 05.05.2025 otsuse lk 2 eelviimane lõik. 8 05.05.2025 otsuses PTA põhjenduste punkt 2, lk 5 algus. 9 Art 21 lg 2 tekst „Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib tõupuhaste aretushobuslaste puhul aretusühing keelata või piirata ühe või mitme nimetatud lõikes osutatud paljundusmeetodi kasutamist või tõupuhaste aretusloomade kasutamist ühe või mitme kõnealuse paljundusmeetodi puhul, sealhulgas aretusmaterjali kasutamist, tingimusel et keeld või piirang on täpsustatud tema aretusprogrammis, mis on heaks kiidetud artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt. Igasugune selline keeld või piirang, mis on täpsustatud selle aretusühingu aretusprogrammis, kes on loonud originaaltõuraamatu I lisa 3. osa punkti 3 alapunkti a kohaselt, on siduv sellise aretusühingu aretusprogrammile, kes loob sama tõu kohta paralleeltõuraamatu I lisa 3. osa punkti 3 alapunkti b kohaselt.
7 (8)
piirang on siduv paralleeltõuraamatu pidaja aretusprogrammile. Kohus nõustub PTA selgitustega, et muudatuste heakskiitmisest keeldumisega ei keela PTA kaebajale art 21 lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamist, kuna THS-i aretusprogrammis seatud nõuete ja kriteeriumitega THS juba piirabki aretuslooma kasutamist. Nimelt on THS-i aretusprogrammis toodud tõuraamatu põhiossa kandmise aluseks olevad üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse valiku- ja aretuseesmärkidega seoses aretusloomade valimisel. Samuti on nimetatud programmis nõuded, kriteeriumid ja menetlused, mida kohaldatakse loomade tõuraamatu lisaossa kandmiseks.10 Tõuaretuse määruse art 21 lg-st 3 ei järeldu, et otsustusõigus eriprogrammi rakendamise ja tõule vajalike hobuste tõuraamatu lisaossa ja sealt edasi põhiossa kandmise üle ehk kaebaja käsitluses geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemine peab jääma originaaltõuraamatu pidajale (tema tõukomisjonile). Seega tõuaretuse määruse art 21 lg 3 kätkeb endas mh THS-i võimalust seada oma aretusprogrammis aretuslooma kasutamist piiravaid nõudeid ja kriteeriume, kuid see ei võimalda tal võtta EHS-ilt üle otsustusõigust EHS-i aretusprogrammi täitmisel ehk keelata EHS-il oma aretusprogrammi sõltumatult täita ja selle raames otsustusi teha.
15.Kaebaja väide 05.05.2025 otsuse vastuolulisuse kohta on põhjendamatu. Kaebaja märkis, et kui ta oleks originaaltõuraamatu pidajana juba algselt oma aretusprogrammis viidanud selgelt THS-i tõukomisjoni pädevusele, siis ei tekiks isegi küsimust paralleeltõuraamatu pidaja kohustusest sellega arvestada. Kui aga iga teisene aretusühing võib luua oma tõukomisjoni, siis ei saaks THS-i taotletud muudatused takistada EHS-i aretusprogrammi tõhusat rakendamist. Kohus juhib tähelepanu, et THS-i aretusprogrammi punktide 1.4 ja 3.4 taotletavates muudatustes kasutati sõna „ainult“, s.o THS soovis jätta endale ainuõiguse otsustada eriprogrammi rakendamise ja hobuste tõuraamatu lisaossa kandmise üle, mis aga mõjutab EHSi aretusprogrammi tõhusat rakendamist. Asjaolu, et THS-i aretusprogrammi täitmisel teeb otsuseid THS ise (ilma sõnata „ainult“), on niigi ilmne.
16.Kaebaja aretusprogrammis vaidlusaluste muudatuste taotlemise ajendiks oli sisuliselt usaldamatus EHS-i suhtes. THS-i aretusprogrammis on kehtestatud põhimõtted, mille EHS ka oma aretusprogrammi üle võttis, kuid THS-i arvates EHS neid nõuetekohaselt ei järgi. PTA viitas õigesti, et teabega, mis võiks anda aluse teostada EHS-i suhtes riiklikku järelevalvet ja võtta vajalikke meetmeid, võib kaebaja pöörduda PTA poole (PõLAS § 12). Vajadusel saab kaebaja õigusaktidega võimaldatud piirides taotleda PTA-lt aretusprogrammis selliste muudatuste heakskiitmist, millega on seatud täiendavaid tingimusi tori hobuse universaalsuuna hobuse alampopulatsiooni kaitseks ning mida ka EHS peaks järgima. Menetluskulud
17.Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10
05.05.2025 otsuses PTA põhjenduste punkt 2, lk 4. Vt ka kaebuse lisana 2.1 esitatud THS-i aretusprogrammi (dtl 14–32) 3. ptk.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.