Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) kaebus Riigi Infosüsteemi Ameti keelamiseks teha 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise kontrollaktiga nr 8-2/250104/251621 rakendatud sunniraha sissenõudmise toiminguid
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu), volitatud esindaja Arno Tuisk
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Riigi Infosüsteemide Amet, volitatud esindajad Lauri Kriisa ja Sander Pelisaar Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja keelata Riigi Infosüsteemi Ametil teha 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise kontrollaktiga nr 8-2/25-0104/251621 rakendatud sunniraha sissenõudmise toiminguid.
2.Mõista Riigi Infosüsteemi Ametilt Tallinna linna kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.05.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Infosüsteemi Amet (RIA/vastustaja) teavitas 07.04.2025 Tallinna Transpordiametit (kaebaja) haldusjärelevalvemenetluse alustamisest. Menetluse eesmärk oli hinnata, kas kaebaja järgib küberturvalisuse seaduse §-des 7 ja 8 sätestatud nõudeid.
2.Järelevalvemenetluse tulemuste põhjal koostati kontrollakt haldusjärelevalvemenetluse asjas 82/25-0104/251220.
3.RIA tegi 23.09.2025 ettekirjutuse nr 8-2/25-0104/251457 (ettekirjutus), mille punktiga 1.8 kohustas kaebajat järgnevaks: „Esitada ülevaade, milliseid infoturbe meetmeid rakendatakse lõppseadmete kaitsmiseks. Võimalusel käsitleda selleks E-ITS-ist asjakohaseid meetmeid moodulitest DER. Avastamine ja reageerimine; OPS. Käidutööd; NET. Võrgud ja side.“ Ettekirjutusega määras RIA punktis 1.8 toodud nõuete täitmise tähtajaks 10.10.2025 ning hoiatas kaebajat, et kui ettekirjutuse punkt 1.8 jäetakse määratud tähtajaks täitmata või täidetakse osaliselt, määrab RIA kaebajale sunniraha 2000 eurot. 1(7)
5.RIA nõudis kaebajalt 13.10.2025 e-kirjas täiendavatele küsimustele vastamist tähtajaga 14.10.2025.
6.RIA edastas kaebajale 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise kontrollakti nr 8-2/25-0104/251621 (kontrollakt) , millega tuvastas, et ettekirjutuse punkt 1.8 on täidetud osaliselt ja määras sunniraha 2000 euro tasumiseks tähtaja 10 tööpäeva (hiljemalt 29.10.2025). Ettekirjutuse punkti 1.8 täitmise uueks tähtajaks määrati 13.11.2025. Kontrollaktis märgiti, et: „Ettekirjutuse punkt on täidetud osaliselt. Amet edastas RIA-le 10.10.2025 dokumendi „Vastuskiri_10102025_162739.rtf“. Dokumendis ei nimetata konkreetseid rakendusi või süsteeme, mida kasutatakse lõppseadmete kaitseks ega täpsusta kuidas neid hallatakse. Selline ülevaade ei ole piisav, et saada aru kas ja milliseid turvameetmeid ametis lõppseadmete kaitseks rakendatakse. RIA edastas 13.10.2025 ametile täiendavad küsimused (nr 8- 2/25-0104/251614) ning määras nendele vastamise tähtajaks hiljemalt 14.10.2025. Amet ei ole nendele küsimustele määratud tähtajaks vastanud. Selle tõttu ei ole ettekirjutuse punkt täidetud.“.
7.Kaebaja esitas 28.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis oma 03.11.2025 määrusega menetlusse nõudes Riigi Infosüsteemi Ameti keelamiseks teha 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise kontrollaktiga nr 8-2/25-0104/251621 rakendatud sunniraha sissenõudmise toiminguid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 8.1 Haldusjärelevalve raames sunniraha rakendamine ettekirjutuses toodud kohustuse ( ettekirjutuse punkti 1.8) osalise täitmise puhul on õigusvastane menetlustoiming. VVS § 75 1 ei näe ette õiguslikku alust ettekirjutuse osalise täitmise korral sunniraha rakendamiseks. Järgitud ei ole ka hea halduse tava. 8.2 Kaebaja ei ole jätnud ettekirjutuse punkti 1.8 täitmata. Seda on RIA kinnitanud ka ettekirjutuse täitmise kontrollaktis sedastades, et ettekirjutuse punkt 1.8 on täidetud osaliselt. RIA teavitas kaebajat esmakordselt 13.10.2025 kell 14:56, et ettekirjutuse punkti 1.8 täitmine ei olnud täielik. Ka RIA enda hinnangul ei ole kaebaja jätnud ettekirjutuse p 1.8 täitmata, vaid on selle täitnud osaliselt, st puudustega, mis vajavad kõrvaldamist. Ettekirjutus sätestas sunniraha 2000 eurot ettekirjutuse punktis 1.8 toodud kohustuse mittetäitmise, mitte osalise täitmise korral. Vastustaja ise eristab ettekirjutuse mittetäitmist ja osalist täitmist kui täiesti erinevaid olukordi. VVS § 75 1 lg 4 ei sätesta õigust rakendada sunniraha ettekirjutuse osalise täitmise korral, vaid sunniraha rakendamine on võimalik ettekirjutuse täitmata jätmise korral. 8.3 Sunniraha rakendamine ettekirjutuse osalise täitmise ning RIA täiendavatele küsimustele alla ühe kalendripäeva pikkuse tähtaja jooksul vastamata jätmise tõttu on menetlustoiminguna õigusvastane. Haldusjärelevalve käigus peavad haldusorgani toimingud ja otsused olema proportsionaalsed, põhjendatud ja kooskõlas hea halduse tavaga. 8.4 Kaebaja täitis ettekirjutuse p-s 1.8 sätestatud kohustuse, esitades vastustajale vastavasisulise ametliku kirja 10.10.2025. RIA teenistuja teavitas kaebajat, et RIA hinnangul on ettekirjutuse p-s 1.8 sätestatud kohustus täidetud osaliselt, paludes kaebajat vastata täiendavatele küsimustele. Sellekohane teavitus oli esitatud mitte RIA ametliku seisukohana, vaid e-kirjana, valides põhiaadressiks kaebaja üldise e- posti aadressi. E-kiri saadeti kaebajale 13.10.2025 kell 14:56:24. Seejuures määras RIA täiendavatele küsimustele vastamise tähtajaks vaid ühe kalendripäeva, ehk 14.10.2025. 2(7)
8.5 AvTS § 12 lg 1 p 1 kohaselt on asutusele antud minimaalselt üks tööpäev pöördumiste registreerimiseks. Selles valguses ei ole ettekirjutuse p-s 1.8 nimetatud kohustuse täitmise puuduste kõrvaldamiseks ühe kalendripäeva pikkuse tähtaja määramine proportsionaalne ega hea halduse tavaga kooskõlas. Kuna puuduste kõrvaldamise kiri suunati kaebaja üldisele e- posti aadressile, pidanuks võimaldama ühe tööpäeva pikkuse pöördumise registreerimise ja seejärel tähtaja küsimustele vastamiseks ja seeläbi puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajale ei antud mõistlikku aega saamaks teada RIA seisukohast, et ettekirjutuse p 1.8 on täidetud vaid osaliselt, ega ka puuduste kõrvaldamise vajadusest. 8.6 Sunniraha rakendamine on materiaalselt õigusvastane ka seetõttu, et RIA ei ole kaalunud sunniraha proportsionaalsust ega seda põhistanud. Otsustus on sisuliselt põhistamata, kuna ei ettekirjutuses ega ka sunniraha rakendamise menetlustoimingus (kontrollaktis) ei ole põhistatud sunniraha rakendamise ega ka selle käigus sunniraha määramise valiku proportsionaalsust. Välja on toodud vaid viited õigusnormidele. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 9.1 Kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud ettekirjutuses toodud kohustust. Kaebusest jääb mulje, et kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et nad ei ole ettekirjutuse punkti 1.8 täitnud ning nõustuvad, et see on täidetud puudustega, st osaliselt. Samuti ei ole menetluses esitatud tõendeid, et ettekirjutuse p 1.8 on nõuetekohaselt täidetud. 9.2 Vastustaja toob välja, et 23. septembri 2025. a ettekirjutuses nr 8-2/25-0104/251457 3. punktis, sunniraha hoiatuse punktis on sõnaselgelt välja toodud, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata või täidetakse osaliselt, määrab Riigi Infosüsteemi Amet Tallinna Transpordiametile VVS § 751 alusel sunniraha. Samuti on välja toodud, et juhul, kui Tallinna Transpordiamet ei täida ettekirjutust määratud tähtajaks või ei tasu vabatahtlikult sunniraha, edastatakse ettekirjutus kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Eeltoodust tulenevalt saab vastustaja hinnangul jõuda järeldusele, et osaliselt täidetud kohustust ei saa võrdsustada täidetud kohustusega, kuivõrd dokumendis ei nimetata konkreetseid rakendusi või süsteeme, mida kasutatakse lõppseadmete kaitseks ega täpsusta kuidas neid hallatakse. Selline ülevaade ei ole piisav, et saada aru kas ja milliseid turvameetmeid ametis lõppseadmete kaitseks rakendatakse. Kuna kaebaja ei ole vastustajale esitanud asjakohaseid selgitusi ja tõendeid, mis kinnitavad lõppseadmete kaitseks asjakohaste turvameetmete rakendamist, ei saa ka vastutaja eeldada, et need meetmed on tegelikult rakendatud. Seega ei saa lugeda ettekirjutuse punkti 1.8 täidetuks. ATSS § 8 lõike 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Antud sättest saab järeldada, et kohustuse osaline (mitte)täitmine ei ole käsitletav ettekirjutuse täitmisena olukorras, kus ettekirjutuse täitmisel esinevad endiselt olulised puudused, mille tõttu ei saa ettekirjutust lugeda täidetuks. 9.3 Vastustaja on määranud sunniraha kooskõlas ettekirjutuses välja tooduga ning lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Sunniraha sissenõudmine on toimunud lähtudes ettekirjutuses välja toodust. Sunniraha määramise suurusel lähtub menetleja Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 1 lõikes 4 sätestatud sunniraha määrast. Samuti hindab menetleja, et sunniraha ei oleks adressaati ebaproportsionaalselt koormav, kuid samal ajal motiveeriks sunniraha adressaati esinenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldama, sealhulgas järgib menetleja puuduse kõrvaldamata jätmisel kaasnevat võimalikku mõju ning tavapärasest menetluspraktikast lähtuvast sunniraha määra. Ettekirjutuse 3. punktis selgitatakse, et määratud tähtajaks täitmata jätmisel või osalisel täitmisel rakendatakse sunniraha, ehk seda käsitletakse samaväärselt – kohustuse mitte täitmisena. Eelnevast lähtuvalt ei ole punktis sätestatud ettekirjutuse resolutsiooni punktide mittetäitmisel ja osalisel mittetäitmisel erinevaid sunniraha määrasid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt otsus nr 3-3-1-72-14). 3(7)
9.4 Kaebaja väide justkui oleks RIA andnud ettekirjutuse täitmiseks ühe kalendripäeva on ekslik. Informatsioon, mille kohta RIA palus täiendavat vastust ning selgitust oleks pidanud olema esitatud koheselt ettekirjutuse täitmise tähtajaks. Ettekirjutuse punkti 1.8 täitmiseks on antud kaebajale piisav aeg, et täita ettekirjutuse punkt (RIA edastas ettekirjutuse 23.09.2025 ja määras punkti täitmise tähtajaks 10.10.2025). Seega ei ole RIA määranud ettekirjutuse täitmise tähtajaks ühe kalendripäevast tähtaega. RIA 13.11.2025 edastatud e-kirjaga küsiti Tallinna Transpordiametilt täiendavaid selgitusi (kui neid on) vaid sellel põhjusel, et Tallinna Transpordiamet ei olnud tähtaegselt ettekirjutust täitnud. Asjaolu, et ettekirjutuse punktis väljatoodud puudus on vaja kõrvaldada, on Tallinna Transpordiametile teada olnud juba alates 09.06.2025, kui aset leidis kohapealne kontroll, kus Tallinna Transpordiametit sellest ka suuliselt ning ka 06.08.2025 kirjalikult kontrollaktis nr 8-2/25-0104/251220 teavitati. Seega on olukorra tõsidust ja vajadust ettekirjutuse punkt kiireloomuliselt täita selgitatud Tallinna Transpordiametile kõigis läbiviidud menetluse etappides. 9.5 Määratud sunniraha suurus, milleks on 2000 eurot, on ligikaudu 21% võimalikust sunniraha ülemmäärast, milleks VVS § 751 lõike 4 kohaselt on 9600 eurot. Arvestades ettekirjutuse punkti olulisust ning vajadust selle kiireloomuliseks täitmiseks on jõutud ka konkreetse sunniraha suuruseni. Tuginedes eeltoodule on sunniraha suurus vastustaja hinnangul proportsionaalne, kooskõlas seaduses sätestatuga ning ettekirjutuses välja toodud sunniraha hoiatusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
11.23.09.2025 ettekirjutuse nr 8-2/25-0104/251457 punktiga 1.8 kohustati kaebajat esitama ülevaate, milliseid infoturbe meetmeid rakendatakse lõppseadmete kaitsmiseks. Võimalusel käsitleda selleks E-ITS-ist asjakohaseid meetmeid moodulitest DER. Avastamine ja reageerimine; OPS .Käidutööd; NET. Võrgud jne (dtl 10-15). Ettekirjutuses märgiti, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata või täidetakse osaliselt määrab vastustaja kaebajale VVS § 751 alusel sunniraha 2000 eurot. Täitmise tähtajaks määrati 10.10.2025. Kaebaja edastas vastustajale määratud tähtajaks, ehk 10.10.2025 kell 17:31 ettekirjutuse täitmise tõendamiseks dokumendid (dtl 17-18). Vastustaja kontrollis ettekirjutuse täitmist kaebaja esitatu põhjal ning tuvastas, et dokumendi sisu ei olnud piisava selgusega esitatud, et lugeda ettekirjutuse punkt 1.8 täidetuks. Täpsemalt, et selles ei nimetata konkreetseid rakendusi või süsteeme, mida kasutatakse lõppseadmete kaitseks ega täpsustata, kuidas neid hallatakse. Esitatud ülevaade turvameetmetest ei olnud vastustaja hinnangul piisav, et saada aru kas ja milliseid turvameetmeid kaebaja lõppseadmete kaitseks rakendab.
12.13.10.2025 kell 14:56:24 esitas vastustaja järelevalveosakonna ekspert kaebaja üldisele eposti aadressile ning koopiana kaebaja juhatajale ja ühistranspordiosakonna pileti- ja infosüsteemide osakonna juhatajale e- kirja, milles paluti vastata ettekirjutuse täitmisega seotud küsimustele (dtl 19-20). Vastustaja prognoosis, et küsimuste hulka ja olemust arvestades oli piisav anda küsimustele vastamiseks ühe päeva pikkude tähtaeg. Vastuseid oodati 14.10.2025. Kuna vastuseid ei laekunud, siis vastustaja koostas ja edastas kaebajale 15.10.2025 dokumendi „7.1 Korduv ettekirjutus ja sunniraha määramine.pdf“ nr 8-2/25-0104/251621. Dokumendis leiti, et ettekirjutuse punkt 1.8 on täidetud vaid osaliselt (dtl 21-22).
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei ole 23.09.2026 ettekirjutuse punkti 1.8 täies ulatuses täitnud, ning et täitmine on olnud osaline. Vaidlus on selles, kas ettekirjutuse osalise täitmise korral oli vastustaja õigustatud nõudma sunniraha tasumist summas 2000 eurot, st maksimaalses määras, mis on ette nähtud ettekirjutuse kolmandas alajaotuses ettekirjutuse punkti 1.8 mittetäitmise eest. Kaebaja leiab, et täies ulatuses sunniraha nõudmine ei vasta VVS § 751 mõttele ning on sellega vastuolus. Samuti leiab kaebaja, et kaebaja poolt 10.10.2025 edastatud teabes tuvastatud puuduste korral on hea halduse tavaga vastuolus anda puuduste kõrvaldamiseks vaid ühe päeva pikkune tähtaeg. 4(7)
14.VVS § 751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle, lg 4 kohaselt hõlmab haldusjärelevalve teise haldusekandja üle haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
15.ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on võimalik rakendada, kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitus tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 3 lg 3 kohaselt peab haldusorgan valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustusi.
16.Kohtu hinnangul ei saa eelpool toodud normide tõlgendades jõuda järeldusele, et haldusorganil on lubatud sunniraha rakendada vaid juhul, kui ettekirjutus jäetakse kogu ulatuses täitmata, st et ettekirjutuse osalise täitmise korral on sunniraha rakendamine ja sissenõudmine lubamatu, nagu leiab kaebaja. Sellise tõlgendusega nõustudes kaotab sunnivahendi rakendamine oma sisulise mõtte, milleks on ettekirjutuse adressaadi sundimine ettekirjutuses toodud kohustust täitma. Kaebaja tõlgendusega nõustudes tekib olukord, kus ettekirjutuse adressaat vabaneb sunniraha tasumise kohustusest igal juhul, kui ta täidab ettekirjutuses toodud kohustuse väga väikeses osas. Nimetatu ei ole aga kooskõlas sunniraha rakendamise ja sissenõudmise eesmärgiga.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus ettekirjutus täidetakse osaliselt on tegemist olukorraga, kus ettekirjutus on osaliselt täitmata ning haldusorganil tekib õigus kohaldada sunniraha. Haldusorganile valiku andmine sunniraha rakendamise ja sissenõudmise ning selle rakendamise ja sissenõudmise määra osas annab haldusorganile ühtlasi pädevuse hinnata ettekirjutuse täitmisega seotud asjaolusid ja kohaldada isikut kõige efektiivsemalt ettekirjutuse täitmisele suunavat sunnivahendit. Nimetatu tähendab, et haldusorgan võib tuvastada, et ettekirjutus on täidetud osaliselt, kuid ettekirjutuse täitmise asjaolusid arvestades ei vabasta ettekirjutuse osaline täitmise ettekirjutuse adressaati sunniraha tasumisest, sest ettekirjutus ei ole täielikult täidetud. Nimetatust tulenevalt ei ole ettekirjutusega laiendatud seaduse reservatsiooni piire, kui sunniraha hoiatuses on märgitud kohustus tasuda sunniraha olukorras, kus ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata või täidetakse osaliselt.
18.Eeltoodud ei tähenda aga, et haldusorganil puuduks rakendatud sunniraha sissenõudmisel kaalutlusõigus olukorras, kus on tuvastatud, et ettekirjutus on täidetud vaid osaliselt. ATSS § 2 lg 1 kohaselt tekib sunniraha tasumise kohustus, kui ettekirjutus jäetakse seaduses sätestatud tähtajaks täitmata. Ettekirjutuse täitmise kontroll viiakse läbi sunniraha rakendamise toimingutega. Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-72-14 (p 14) selgitanud, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, ATSS § 3 lg -d 2 ja 3). Enne sunniraha sissenõudmist (ATSS § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, st tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud (ATSS § 8). Riigikohus selgitas sama lahendi punktis 16, et kohus kontrollib haldustäite vaidluses üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esinenud sunni kohaldamist välistavat asjaolu (asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri, § 16 lg 1 selgitus).
19.Sunniraha rakendamise ja sissenõudmise menetlus on eriliigiline haldusmenetlus, mille eesmärgiks on varasemas ettekirjutuse tegemise menetluses otsustatu elluviimine. ATSS § 3 lg 1 sätestab, et sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades ATSS-ist tulenevaid erisusi. ATSS § 8 lg 3 p 1 sätestab, et sunnivahendit ei tohi rakendada, kui sunni rakendamise alused on ära langenud. 5(7)
Nimetatud normidest ning sunni rakendamise proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt tuleb haldusorganil sunniraha sissenõudmise alustamisel ettekirjutuse osalise täitmise puhul arvestada, millises ulatuses on ettekirjutus täidetud ning vajadusel vähendada tasumisele kuuluvat sunniraha vastavalt ettekirjutuse täitmise proportsioonile. Nagu Riigikohus eelpool viidatud lahendis selgitas, siis tuleb sunniraha sissenõudmisel kontrollida sunni rakendamise eeldusi. Kui haldusorgan leiab, et vaatamata ettekirjutuse osalisele täitmisele tuleb rakendada sunniraha ettekirjutuses toodud maksimaalses summas, tuleb ka seda põhjendada.
20.Nagu märgitud, siis ei vaidle pooled praegu selle üle, et 23.09.2025 ettekirjutuse p 1.8 on täidetud osaliselt. Kaebaja edastas vastustajale 10.10.2025 teabe, mida pidas piisavaks selleks, et lugeda ettekirjutuse punkt 1.8 täidetuks. Kaebaja on esitanud oma selgitused ettekirjutuse punktis 1.8 tõstatatud teemade lõikes (dtl 17-18). Vastustaja ei pidanud saadud teavet piisavaks selleks, et lugeda ettekirjutust täidetuks. Ettekirjutuse kontrollaktis on märgitud, et ettekirjutuse punkt 1.8 on täidetud osaliselt. Samas ei nähtu ettekirjutuse kontrollaktist, millises osas jäi ettekirjutuse punkt 1.8 täitmata ning miks ei ole peetud võimalikuks arvestada sunniraha sissenõudmise toimingute alustamisel asjaoluga, et ettekirjutus on täidetud osaliselt. Toiming on praegusel juhul oluliste põhjendamispuudustega, kuna sellest ei nähtu põhjendused, miks peeti ettekirjutuse osalise täitmise tõttu siiski oluliseks rakendada sunniraha ettekirjutuses toodud maksimaalses määras, st summas 2000 eurot. Kohtule ei nähtu, miks ei arvestatud ettekirjutuse osalise täitmisega, ehkki ATSS § § 8 lg 3 p-st 1 tulenevalt tuleb arvestada ka sunniraha rakendamise aluse osalise ära langemisega, st sunniraha rakendamine peab olema proportsionaalne ettekirjutuse täitmise osaga. Põhjendusi esitamata ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas sunniraha rakendamine ja sissenõudmise toimingutega alustamine on praegusel juhul olnud proportsionaalne, st miks ei mõjuta sunniraha suurust ettekirjutuse osaline täitmine.
21.Vastustajal on õigus selles, et ettekirjutusega määratud sunniraha, milleks on 2000 eurot, on vaid ligikaudu 21% võimalikust sunniraha ülemmäärast, milleks VVS § 75 1 lõike 4 kohaselt on 9600 eurot. Nimetatu ei oma sunniraha rakendamise ja sissenõudmise menetluses aga tähtsust, kuivõrd vastustaja on ettekirjutuse tegemisel ja sunniraha määramisel pidanud põhjendatuks kohaldada ettekirjutuse punkti 1.8 täitmata jätmise või osalise täitmise puhul sunniraha maksimaalselt määras 2000 eurot. Seega pidi vastustaja sunniraha rakendamisel ja täitmisel kaaluma, kas sunniraha rakendamine ja sissenõudmine on põhjendatud ettekirjutuses/sunniraha hoiatuses toodud maksimaalses määras, st 2000 euro ulatuses. Vastustaja ei saanud kaalutlusõiguse teostamisel lähtuda VVS § 751 lg-s 4 sätestatud sunniraha maksimaalsest määrast.
22.Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vastustaja on praegusel juhul rikkunud hea halduse tava. Iseenesest on vastustajal õigus selles, et ettekirjutus tuli täita selles algselt nimetatud tähtajaks, st hiljemalt 10.10.2025. Vastustajal ei olnud kohustust anda kaebajale ettekirjutuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Samas, kui vastustaja pidas täiendava tähtaja andmist vajalikuks, oleks tähtaja andmisel pidanud järgima hea halduse tava ning andma piisava tähtaja ettekirjutuse täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
23.Vastustaja on edastanud kaebajale ettekirjutuse täitmisega seotud küsimused 13.10.2025 kell 14:56:24 üldisele e- posti aadressile ning koopiana kaebaja juhatajale ja ühistranspordiosakonna pileti- ja infosüsteemide osakonna juhatajale e- kirja teel (dtl 19 ja 20). Muu hulgas on vastustaja välja toonud, et peab vajalikuks asjaolude kontrollimist koha peal. Kaebajalt on nõutud erinevate dokumentide ja selgituste esitamist. Vastustaja on ise märkinud, et pidas puuduste kõrvaldamiseks piisavaks ajaks ühte tööpäeva. Kohus nõustub kaebajaga, et niivõrd lühikese tähtaja määramine ei olnud antud juhul kooskõlas hea halduse tavaga. Olukorras, kus vastustaja leidis, et ettekirjutuse täitmiseks tuleb kaebajale anda täiendav tähtaeg, oleks kohtu hinnangul pidanud tähtaeg olema mõneti pikem. Usutav on, et täpsustavad küsimused vajasid täiendavat analüüsi ning konsulteerimist vastavate spetsialistidega. Seega, kuivõrd täiendavatele küsimustele vastamiseks antud tähtaeg oli ülemäära lühike, ei saanud vastustaja sunniraha sissenõudmisel tugineda asjaolule, et kaebaja ei ole 13.10.2026 sätestatud täiendavatele küsimustele vastanud. 6(7)
24.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustajal tuleb keelata teha 15.10.2025 ettekirjutuse täitmise kontrollaktiga nr 8-2/25-0104/251621 rakendatud sunniraha sissenõudmise toiminguid. Kaebus tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.