Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-25-4724 15. aprill 2026 Kadri Vool X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.23/28367-2 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. mail 2026 ((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 7. oktoobril 2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse kohtutoimiku
3-25-4724 leheküljed (dtl) 107-116). Eesti Töötukassa tuvastas 20. oktoobri 2025. a otsusega nr TVH/25/035590 kaebajal puuduva töövõime kestusega viis aastat (dtl 27-30).
2.SKA tuvastas 10. novembri 2025. a otsusega nr P26-2025-361188 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 20. jaanuar 2026 kuni 6. oktoober 2030 (dtl 31-32). SKA leidis, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle.
3.Kaebaja esitas 11. novembril 2025 SKA-le vaide (dtl 25-26), mille SKA jättis 28. novembri 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/28367-2 rahuldamata (dtl 19-24).
4.Kaebaja esitas 28. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi (dtl 34-41).
5.Tartu Halduskohus võttis 30. detsembri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 58-59). Sama määrusega kuulutas kohus haldusasja menetluse kinniseks.
6.SKA esitas 30. jaanuaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 117-124).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
7.1.Kaebajal on diagnoositud ülekaal, mis vaatamata ravimitele ei taandu. Kaebaja kasutab ravimeid, et kaalu alla saada, kuid toimiva koguse leidmine on keeruline, kuna tekivad kõrvaltoimed, mida kaebaja ei talu. Senini ei ole sobivat ja toimivat kaalu alandavat raviskeemi paika saadud.
7.2.Lisaks on kaebajal diagnoositud vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja ärevushäire, mis mõjutavad kaebaja igapäevast toimimist, sh võimekust järgida ülekaaluga seonduvat raviskeemi. Kaebaja on omandanud hariduse lihtsustatud õppekava alusel, kaebaja teadmised ja igapäevaoskused on piiratud. Kaebaja oskab arvutada vähesel määral, loeb ja kirjutab, kuid keerukama tekstiga on keeruline, mistõttu pidi kaebaja kaebuse koostamisel kasutama kõrvalabi. Lisaks on kaebajal raske suhelda ning seda eriti võõraste inimestega; osta poest vajalikke toiduained, ning valmistada keerukamat sööki; kaebaja vajab ka ravimite võtmisel meelde tuletamist; unustab sageli või ei taha ennast pesta, mistõttu vajab ka selles osas meeldetuletamist jms. Lisaks vajab kaebaja abi rahalistes tehingutes. Kaebaja elab koos lähedastega, kes aitavad igapäevategevustes, sealhulgas suunavad ja juhendavad keerukamate tegevuste korral.
7.3.Arvestades piirangute avaldumist ja mõju igapäevategevustele ning seisundi püsivust, on kaebaja jaoks arusaamatu, kuidas saab SKA leida, et seisundis on toimunud paranemine, mistõttu saab tuvastada üksnes keskmise puude raskusastme. Vaidlusaluses otsuses puuduvad täiendavad selgitused, kuidas ja millele tuginedes vastava otsuseni on jõutud.
7.4.Lisaks on vaidlusalune otsus vastuolus töövõime hindamise menetluses tuvastatuga. Kaebaja hinnangul peaks piirang vaimse võimekuse valdkonnas olema hinnatud raskena.
7.5.Ebaselgeks jääb ka asjaolu, miks tuvastati puude raskusaste üksnes vaimse võimekuse valdkonnas, kui arvestatav piirang esineb ka liikumise valdkonnas. Ka on ebaselge, kas ja kuidas hinnati piirangute (liikumine ja vaimse tervise probleemid) koosmõju, kuna erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju hindamise vajadust puude 2
3-25-4724 raskusastme tuvastamisel rõhutab SKA 30. mai 2025 juhend, mida saab analoogia korras kohaldada ka tööealiste puhul, kuna tööealistel vastavat juhist ei ole.
7.6.Vaideotsuses toodud selgitused on tegelikkusele mittevastavad ja kohati ka vastuolulised. Vastustaja märgib vaideotsuses, et kaebaja suudab igapäevaste tegevustega toime tulla, kuid tõdeb samas, et kaebaja on omandanud üksnes elementaarsed igapäevased oskused. Ka on ilma igasuguste objektiivsete põhjendusteta, sealhulgas viiteta metoodikale vms toodud selgitus, mille kohaselt on põhihariduse omandamine lihtsustatud õppekava alusel võrdsustatav keskmise puude raskusastmega. Lisaks on ebaselge, kuidas hindas SKA kaebaja puhul varasemate püsipiirangutega kohanemist sobivate elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmetega kui 7. oktoobri 2025. a taotluses ega terviseandmetes teavet elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmete kohta ei ole või on vastav teave minimaalne. Ebaselges on ka asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes psühhiaatri 7. oktoobri 2025 epikriisiga, kus arst on leidnud, et jääb selgusetuks, kuidas kodune elu on korraldatud ja kes mida teeb. Eelnev teave oleks pidanud tekitama vajaduse andmeid kas kaebaja käest üle küsida või siis psühhiaatriga ühendust võtta, mida kahjuks ei tehtud ja mille tõttu hinnati kaebaja igapäevane toimetulek tegelikkusest positiivsemaks.
7.7.Puudub järeldus, mis annaks selgust, miks kaebaja puhul püsivateks hinnatud piirangud enam raske puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.
7.8.Kaebaja leiab, et kuigi vaideotsuses on toodud algse otsuse nn aritmeetilise keskmise kujunemise käik, siis on SKA ekspertarsti arvamusel põhinevad selgitused vastuolus kaebajal esinevate piirangute avaldumisega, terviseandmetega ning ka töövõime hindamise menetluses tuvastatuga.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
8.1.Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1).
8.2.Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 7). Määruse nr 18 lisa 2 p-s 1 on esitatud hinnatavatele piirangutele antavate arvväärtuste tähendused: 0 – piirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang.
8.3.Töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal esinevaid piiranguid liikumise valdkonnas hinnatud arvväärtustega 2, käelise tegevuse valdkonnas arvväärtusega 0, teabe edasiandmine ja vastuvõtmise valdkonnas arvväärtusega 0, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas arvväärtusega 0, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas arvväärtusega 2, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas arvväärtusega 2, suhtlemise valdkonnas arvväärtusega 2 ja sõltuvust 3
3-25-4724 tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete valdkonnas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kaebajal piiranguid tuvastanud ei ole. SKA on puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel arvutanud eelnimetatud valdkondade võtmetegevuste piirangute aritmeetilise keskmise. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine 2. Seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning on põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine.
8.4.Kaebaja tervise hindamisel on varasemaga võrreldes ekspertarstid asunud seisukohale, et piirangud ei avaldu enam raske puude raskusastme tuvastamiseks piisava intensiivsusega, võttes arvesse ka kohast ravi. 8. detsembri 2020 eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertarst tuvastanud kaebajal raske piirangu valdkonnas „õppimine ja tegevuste elluviimine“ ning kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas. 17. oktoobri 2025 eksperdiarvamusest nähtuvalt on taotlejal mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas. Nimetatud tegutsemispiirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Samuti on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Eelnevast nähtuvalt ei ole kaebajal üheski valdkonnas tuvastatud rasket tegutsemispiirangut.
8.5.Otsuses ei ole välja toodud kaebajal esinevaid piiranguid teistes valdkondades põhjusel, et ülejäänud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on alla arvväärtuse 2.
8.6.Vaidemenetluses andis 25. novembril 2025 arvamuse ekspertarst Margot Liidemann, kes samuti hindas kaebajal esinevaid piiranguid ajakohaste terviseandmete alusel ning leidis, et on alust eeldada, et taotleja on varasemate püsipiirangutega osaliselt kohanenud ning püsipiirangud vastavad käesolevalt keskmisele puude raskusastmele. Kuivõrd varasemad puude raskusastme tuvastamise otsused olid ajaliselt piiratud kestusega, ei saa taotlejal olla õigustatud ootust, et puude raskusastme lõppedes järgneb alati uus samaväärne otsus.
8.7.Ekspertarsti M. Liidemanni arvamuses on märgitud, et taotleja on omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, millest tulenevalt on tema eeldatav vaimne võimekus samuti kooskõlas keskmisele puude raskusastmele vastavate piirangutega. Sellest ei ole võimalik järeldada, et SKA on võrdsustanud põhihariduse omandamist lihtsustatud õppekava alusel keskmise puude raskusastmega. SKA ekspertarst on leidnud, et kaebaja vaimse võimekuse tase vastab keskmisele puude raskusastmele. Töövõime hindamise käigus 17. oktoobril 2025 antud eksperdiarvamuse kohaselt on taotlejal tuvastatud vaimne alaareng ning sellest tingituna on õppimisvõime oluliselt piiratud; siiski on taotleja võimeline õppima lihtsaid (elementaarseid) tegevusi, omandama algelist haridust. Seetõttu ei ole piirang hinnatav täielikuna.
8.8.Vastustajale nähtub, et psühhiaatri dr Kersti Pedakmäe epikriis kajastab seda, mida kaebaja ise on arstile vastuvõtul avaldanud, mitte seda, et arstile on selgusetu, kuidas on korraldatud kaebaja kodune elu jne.
8.9.Senisest kohtupraktikast tulenevalt võiks eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2022. a otsus nr 3-21-787, p 14). Vastustaja hinnangul ei ole põhjust praeguses asjas selliseid etteheiteid teha.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4
3-25-4724
9.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
10.Kaebaja nõuab SKA 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tühistamist ning kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, leides, et keskmise puude raskusastme tuvastamise otsus ja vaide tulemusel koostatud vaideotsus rikuvad tema õigust õiguspärasele hindamisele ning vajaduspõhisele toetusele ja abile. Kaebajal on diagnoositud piirangud liikumise ning vaimse võimekuse valdkondades, mis põhjustavad igapäevases tegutsemises ulatuslikke takistusi, mida kinnitab ka töövõime hindamise menetluses tuvastatu. Ka ei ole kaebaja tervislik seisund ja sellest tulenevad piirangud võrreldes hindamisega 2020. aastal, mil tuvastati raske puude raskusaste, muutunud. Kaebaja vajab igapäevategevustes erinevat tuge ja abi, vastav kõrvalabi vajadus ei ole muutunud. Lisaks on vaidlusaluses menetluses toodud otsused sisuliselt põhjendamata ning toodud põhjendused on kohati vastuolulised ja objektiivsete tõenditega, sealhulgas metoodikaga sidumata, mistõttu ei ole otsuse kujunemise alused ja käik arusaadavad. Vastustaja on selgitanud, et SKA 28. novembri 2025 vaideotsuses on esitatud selgitused, miks kaebajal tuvastatud piirangud ei anna alust raske puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebajale on selgitatud metoodikat, mida rakendatakse puude raskusastme tuvastamisel. Samuti on vaideotsuses toodud SKA ekspertarsti arvamus, milles on vastavad selgitused esitatud.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et SKA oli 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tegemiseks pädev haldusorgan. Vaidlus puudub ka selles, et SKA varasema 8. detsembri 2020. a otsusega nr P26O-2020134873 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega 20. jaanuar 2021 kuni 19. jaanuar 2026.
12.Kaebaja on selgitanud, et esitas uue taotluse enne korduvhindamise perioodi. Sellest tulenevalt peab kaebaja küsitavaks asjaolu, kas SKA oleks pidanud andma kaebajale võimaluse taotlus tagasi võtta. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja esitas uue taotluse 7. oktoobril 2025 ehk enne korduvhindamise tähtaega, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd SKA 10. novembri 2025 otsusega tuvastati kaebajal keskmise puude raskusaste alates 20. jaanuarist 2026 ehk sellest hetkest, millal lõppes SKA eelmise otsuse, millega kaebajal oli tuvastatud raske puude raskusaste, kehtivusaeg.
13.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2 1 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2 kohaselt inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist. Inimestel võib olla diagnoositud sama haigusseisund, kuid sellega 5
3-25-4724 kaasnevad tegutsemisvõime piirangud on alati individuaalsed, sest iga inimese organismi vastupanuvõime, ravimite talumine jms on väga erinev.
14.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Ka ei saa kohus asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid tema tegutsemisvõimele. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.
15.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud.
16.SKA on vastuses kaebusele möönnud, et SKA 10. novembri 2025. a otsuses sisalduvad põhjendused on napisõnalised ega sisalda selgitusi ja viiteid puude raskusastme tuvastamisel rakendatava metoodika osas. SKA otsusest nr P26-2025-361188 nähtub vaid see, et tuginetakse Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade kaupa.
17.Vaatamata vaidlustatud otsuse põhjendamispuudustele, on kohus seisukohal, et SKA otsus pidanuks küll olema põhjalikumalt motiveeritud, kuid põhjendamispuudused ei anna siiski alust otsust tühistada, kuna vastustajal tuleks teha kaebaja taotlust uuesti lahendades samasisuline otsus (vt HMS § 58). Kohtupraktikast tuleneb, et kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682, 6
3-25-4724 p 13). Kohus peab otsust tehes arvestama ka SKA 28. novembri 2025. a vaideotsusega nr 5.23/28367-2 ja kohtumenetluses 30. jaanuaril 2026 esitatud põhjalike selgitustega.
18.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on vastuolus töövõime hindamise menetluses tuvastatuga ehk kui Eesti Töötukassa leiab, et piirangud esinevad nii liikumise kui vaimse võimekuse valdkondades, piiratud on uute keerulisemate oskuste õppimine, igapäevaste kohustuste täitmine ja probleemide lahendamine, üksi võõrastes kohtades käimine, pingete- ja muutustega kohanemine, võõrastega suhtlemine ja suhtlemisel oma käitumise reguleerimine; kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade ja erinevatel pindadel kõndimine ning piirangud on hinnatud püsivateks, siis jääb kaebajale selgusetuks, kuidas saab eelneva pinnal tuvastada üksnes keskmise puude raskusastme. Kaebaja hinnangul peaks piirang vaimse võimekuse valdkonnas olema hinnatud raskena. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalused SKA otsused on vastuolus Eesti Töötukassa 20. oktoobri 2025. a otsusega.
19.Kohus selgitab esmalt, et puuduva töövõime tuvastamine töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel võib, aga ei pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev. TVTS alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1, vt ka kohtuotsuse p 12). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 2 1). Tööealisele inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).
20.Määruse nr 39 § 8 lg-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2-2,75 (vt määruse nr 18 § 6 ja lisa 2 p 3). Seega kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele. Praeguses asjas tuvastas Eesti Töötukassa kaebajal puuduva töövõime kehtivusega viis aastat perioodiks 7. oktoober 2025 kuni 6. oktoober 2030. SKA tuvastas keskmise puude raskusastme perioodiks 20. jaanuar 2026 kuni 6. oktoober 2030. 7
3-25-4724
21.Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotlusel, selle taotluse menetlemise käigus Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst Mihkel Plaasi 17. oktoobri 2025. a eksperdihinnangul (dtl 2-16) ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst M. Liidemanni 25. novembri 2025 täiendaval eksperdihinnangul (dtl 126-127). Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse võtmata. Kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
22.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst leidis, et (dtl 15) kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ja muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
23.Kaebaja viitab oma kaebuses kolmele diagnoosile, täpsemalt ülekaalule (liigsete kalorite põhjustatud rasvumus), kergele vaimsele alaarengule olulise käitumishäirega ja ärevushäirele. Ülekaaluga seoses selgitab kaebaja, et see ei taandu vaatamata ravimitele. Piirangu püsivust ja vähest kompenseeritust ravimitega kinnitab ka töövõime hindamise aluseks olev 17. oktoobri 2025. a eksperthinnang, kus on märgitud püsiv seisund; ei ole suutnud kaalu langetada; piiranguga kohanemine on osaline. Samuti selgitab kaebaja, et vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja ärevushäire mõjutavad tema igapäevast toimimist. Vaimse tervise valdkonnas esinevad piirangud on püsivad, mida kinnitab ka töövõime hindamise aluseks olev
17.oktoobri 2025. a eksperthinnang, kus on märgitud püsiv, muutumatu seisund; on osaliselt kohanenud.
24.Kaebajale on jäänud ebaselgeks, miks tuvastati puude raskusaste üksnes vaimse võimekuse valdkonnas kui arvestatav piirang esineb ka liikumise valdkonnas. Ekspertarst M. Plaasi 17. oktoobri 2025. a eksperthinnangust (millele SKA on tuginenud) nähtub, et kuigi kaebaja on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 3 (raske), ei nõustunud ekspertarst kaebajaga ja hindas selle arvväärtusega 2 (mõõdukas). Ekspertarst põhjendas, et kaebaja liikumist piirab vaid ülekaal ja sellest tingitud koormustaluvuse langus. Tasakaaluhäireid vms kaebajal tuvastatud ei ole. Liikumisel kaebaja abivahendeid või kõrvalist abi ei vaja. Liikumise valdkonna kokkuvõtvas hinnangus leidis 8
3-25-4724 ekspertarst, et kaebajal esineb mõõdukas piirang. Koormustaluvuse languse tõttu on piiratud pikemate vahemaade käimine, erinevatel tasapindadel liikumine, pikem kehaasendi säilitamine. Piirangu põhjus on ülekaal. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Seejuures on ekspertarst tuginenud endokrinoloogia õe Panainti Posmatsi uuringutulemustele.
25.Ka on kaebajale ebaselge, kas ja kuidas hinnati piirangute (liikumine ja vaimse tervise probleemid) koosmõju. Kaebaja arvates on vaideotsuses toodud selgitused tegelikkusele mittevastavad ja kohati ka vastuolulised. Ekspertarst M. Plaasi 17. oktoobri 2025. a eksperthinnangust (millele SKA on tuginenud) nähtub, et kuigi kaebaja hindas vaimse võimekuse valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ võtmetegevuses „Tegevuste õppimine“ ennast arvväärtusega 3 (raske), ei nõustunud ekspertarst kaebajaga ja hindas selle arvväärtusega 2 (mõõdukas). Ekspertarst põhjendas, et on kaebajal on tuvastatud vaimne alaareng ning sellest tingituna on õppimisvõime oluliselt piiratud; siiski on taotleja võimeline õppima lihtsaid (elementaarseid) tegevusi, omandama algelist haridust. Seetõttu ei ole piirang hinnatav täielikuna. Seejuures on ekspertarst tuginenud psühhiaater Kersti Pedakmäe uuringutulemustele. Kokkuvõtvas hinnangus on arvestatud nii kaebaja liikumise kui vaimse tervise probleeme.
26.Kaebaja leiab, et ilma igasuguste objektiivsete põhjendusteta, sealhulgas viiteta metoodikale vms, on toodud selgitus, mille kohaselt on põhihariduse omandamine lihtsustatud õppekava alusel võrdsustatav keskmise puude raskusastmega. Kohus selgitab, et ekspertarst M. Liidemanni on oma 25. novembri 2025. a arvamuses tõepoolest selgitanud, et taotleja on omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, millest tulenevalt on tema eeldatav vaimne võimekus samuti kooskõlas keskmisele puude raskusastmele vastavate piirangutega, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et SKA on võrdsustanud põhihariduse omandamist lihtsustatud õppekava alusel keskmise puude raskusastmega.
27.Lisaks on ebaselge, kuidas hindas SKA kaebaja puhul varasemate püsipiirangutega kohanemist sobivate elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmetega kui 7. oktoobri 2025 taotluses ega terviseandmetes teavet elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmete kohta ei ole või on vastav teave minimaalne. Nagu SKA on selgitanud, on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginetud töövõime hindamise käigus 17. oktoobril 2025 antud eksperdiarvamusele, millest nähtuvalt on kaebaja mitmes valdkonnas tuvastatud piirangutega osaliselt kohanenud.
28.Kaebaja on seisukohal, et puudub järeldus, mis annaks selgust, miks tema puhul püsivateks hinnatud piirangud enam raske puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna. Esmalt märgib kohus, et varasem puude raskusastet tuvastav SKA otsus ei loo isikule õiguspärast ootust, et ka edaspidised otsused tulevad samasugused. Kohus nõustub ekspertarsti M. Liidemanni ja vastustaja seisukohtadega, et kuivõrd varasemad puude raskusastme tuvastamise otsused olid ajaliselt piiratud kestusega, ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et puude raskusastme lõppedes järgneb alati uus samaväärne otsus. Puude raskusastme ekspertiis ei tugine varasemale ekspertiisile, vaid on iseseisev ja lähtub meditsiinitöötajate poolt TIS-i sisestatud terviseandmetest vanusega kuni viis aastat. Puude raskusastme vähenemine ei võrdu haigusest tervenemisega. Ekspertarstidel oli tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele alust eeldada, et kaebaja on varasemate püsipiirangutega osaliselt kohanenud ning püsipiirangud vastavad käesolevalt keskmisele puude raskusastmele.
29.Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Määruse nr 18 lisa 2 9
3-25-4724 p 3 kohaselt tuvastatakse isikul puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
30.Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine 2. Seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning on põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine. Kohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et kaebaja piiranguid oleks hinnatud põhjendamatult madalalt.
31.Kaebaja leiab, et ebaselge on ka asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes psühhiaatri
7.oktoobri 2025. a epikriisiga, kus arst on leidnud, et jääb selgusetuks, kuidas kodune elu on korraldatud ja kes mida teeb. Ütleb, putru keeta oskab, samuti muna praadida. Kaebaja on seisukohal, et eelnev teave oleks pidanud tekitama vajaduse andmeid kas kaebaja käest üle küsida või siis psühhiaatriga ühendust võtta, mida kahjuks ei tehtud ja mille tõttu hinnati kaebaja igapäevane toimetulek tegelikkusest positiivsemaks.
32.Kohus märgib täiendavalt, et ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui andmekogud sisaldasid kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid teha otsustuse kaebaja terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. Ei ole eluliselt usutav, et täiendava arsti vastuvõtuga oleks võimalik tuvastada kaebaja terviseseisundit oluliselt teistsugusena kui varasematel, infosüsteemis märgitud vastuvõttudel. SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Vaideotsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.
33.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
10
3-25-4724
35.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.