3-25-3718 L.F kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-133316 ja 24.09.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/21949-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: L.F, esindaja Kunnar Korsten Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta L.F kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas otsuses asendada kaebaja ning kaebaja lapse nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 1(9)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksis L.F-ile (kaebaja) seoses tema lapse (R.G) kasvatamisega perioodil 01.11.2021–31.12.2022 lapsetoetust summas 60 eurot kuus ja perioodil 01.01.2023–31.10.2024 lapsetoetust summas 80 eurot kuus. Lisaks maksis SKA 2022. aasta novembris kaebajale hinnatõusu leevendamise toetust summas 50 eurot.
2.SKA algatas alusetult makstud perehüvitiste tagasinõudmise menetluse ning teavitas 17.02.2025 sellest ka kaebajat (SKA 17.02.2025 kiri, digitoimiku leht (dtl) 50-51). SKA selgitas kaebajale, et Itaalia Vabariigist saadud info põhjal elab kaebaja tütar alates 25.10.2021 Itaalias. Lapse isa elab ja töötab Itaalias ning kaebajal puudub töösuhe Eestis.
3.SKA tegi 15.04.2025 kaebajale ettekirjutuse nr P13-V2025-133316 (dtl 24-26) peretoetuse ja hinnatõusu leevendamise toetuse tagasimaksmiseks. SKA leidis, et perioodil 01.11.2021 kuni 31.10.2024 ei olnud kaebajal õigust saada R.G eest perehüvitisi. Ettekirjutuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: Perehüvitiste seaduse (PHS) § 1 lõike 3 kohaselt kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (määrus nr 883/2004). Juhul kui lapsevanemad elavad ja töötavad erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, siis rakenduvad perele peretoetuste maksmisel Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Pere ei saa ise valida, kumma riigi toetusi ta soovib saada. Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras). Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik. Kui peres töötab üks lapsevanem ja teine vanem ei tööta, on perehüvitiste esmane maksja töökohariik. Vastavalt Itaaliast SKA-le saabunud infole elab laps R.G Itaalias alates 25.10.2021, lapse isa töötab Itaalias, L.F-il puudub töösuhe Eestis. Kuivõrd L.F ei teavitanud õigeaegselt SKA-d lapse välisriiki elama asumisest, on ta saanud alusetult lapsetoetust Eestis. R.G elab Itaalia alates 25.10.2021, mistõttu puudus L.F-il õigus perehüvitisele Eesti Vabariigis lapse kasvatamise eest alates 01.11.2021. Ettekirjutus toimetati kaebajale PHS § 14 lg 4 alusel kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastav teade koos ettekirjutuse resolutsiooniga avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2025 (dtl 57).
4.SKA pikendas kaebaja 13.06.2025 vaide ja taotluse (dtl 60-62) alusel 04.07.2025 kirjaga (dtl 65) vaide lahendamise tähtaega ning andis kaebajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente. SKA selgitas, et kui kaebajal on „esitada tõendeid, mis tõendaks tema ja tema lapse Eestis elamist vaidlusalusel perioodil, [tuleks] need esitada. Selliseks tõenditeks võivad olla nt pangakonto väljavõte, mis tõendab isikute igapäevast elamist ja kulutusi Eestis, samuti eluruumi üürilepingu olemasolul igakuised üüri ja kommunaalmaksete tasumist tõendavad dokumendid, lennupiletid jm. Tõendeid hinnatakse kogumis ning on oluline, et need tõendaksid igapäevast Eestis elamist, mitte aga lühiajalist viibimist Eestis.“
2(9)
5.Kaebaja palus 15.07.2025 pöördumisega (dtl 68-69) edastada talle asjaomane ettekirjutus ning anda täiendav tähtaeg ettekirjutusega tutvumiseks ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks.
6.SKA selgitas 31.07.2025 kirjas (dtl 71-72), et kaebajal tuleb 30 päeva jooksul 30.07.2025 arvates esitada SKA-le vaie. Ühtlasi selgitas SKA, et ka vaidemenetluse käigus saab kaebaja esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid, sh dokumente, mis tõendaks kaebaja ja tema lapse Eestis viibimist.
7.Kaebaja 28.08.2025 esitatud vaide (dtl 74-76) jättis SKA 24.09.2025 vaideotsusega nr 5.23/21949-2 (dtl 8-12) rahuldamata: Kui lapsevanemad elavad ja töötavad erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, siis rakenduvad perele peretoetuste maksmisel Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Pere ei saa ise valida, kumma riigi toetusi ta soovib saada. Prioriteetsusreeglid tulenevad määrustest 883/2004 ja 987/2009. Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras). Kui mõlemad vanemad töötavad ja nende töökohad on erinevates riikides, maksab esmasena perehüvitisi see riik, kus elab laps. Itaalia on 12.12.2024 teabevahetusvormis SKA-le kinnitanud, et laps elab Itaalias alates 25.10.2021. Lapse isa on ettevõtte omanik alates 01.05.1995 kuni käesoleva ajani ja laps käib Itaalias koolis. Ema on Itaalias elanud alates 06.02.2024. Nad ei ole Itaalias kunagi taotlenud ühtegi lastetoetust. Kuna kaebaja enammakse tekkimise perioodil Eestis ei töötanud (Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole tema eest tasutud sotsiaalmaksu), lapse isa aga töötas Itaalias ning ka laps elas Itaalias, siis oli pere vaidlusalusel perioodil piiriüleses situatsioonis ning perele kohalduvad Euroopa Liidu määrused perehüvitise prioriteetsuse määramiseks. Lapse isa Itaalias töötamise ning lapse Itaalias elamise tõttu oli vastavalt määrus 883/2004 artikkel 68 lõike 1 punktile a perehüvitise maksmisel prioriteetne riik Itaalia ja seetõttu oli lapse isa õigustatud taotlema perehüvitist Itaaliast. Asjaolu, et perele ei ole Itaaliast peretoetusi makstud, ei ole praegusel juhul määrav. Kui menetluses on leidnud kinnitust, et välisriik on peretoetuste esmane maksja, siis Eesti sama perioodi ja sama lapse eest peretoetusi täismääras maksta ei saa. Eesti ei olnud vaidlusalusel perioodil kohustatud kaebajale perehüvitisi maksma. Seega ei muuda ka peretoetuste mittesaamine Itaaliast Eestis tekkinud perehüvitiste enammakse summat. Hinnates kõiki teadaolevaid asjaolusid, on SKA kaalunud ettekirjutuses toodud enammakse summa vähendamist, kuid leiab, et enammakse vähendamise aluseid ei esine.
8.Kaebaja esitas 24.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas SKA 15.04.2025 ettekirjutuse ja SKA 24.09.2025 vaideotsuse tühistamise nõudena.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja nõuab SKA 15.04.2025 ettekirjutuse ja 24.09.2025 vaideotsuse tühistamist.
10.Vaidemenetluse käigus esitatud dokumentidest nähtub, et lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis (dtl 32). PHS § 4 lg 2 kohaselt on perehüvitiste saamise õigus Eestis elaval pereliikmel. Ainuüksi asjaolu, et laps on kooli nimekirjas Itaalia Vabariigis, ei muuda lapse ametlikku elukohta ega välista Eesti Vabariigi poolt perehüvitise maksmist. Tegelikult viibib laps valdava osa ajast Eestis koos emaga, kes on lapse Eestis elav pereliige. 3(9)
11.Itaalia Vabariigi pädev ametiasutus on kinnitanud, et lapse isa ei ole kunagi saanud toetusi lapse eest (vrd vaidemenetluses esitatud tõendid, dtl 33-37). Euroopa Liidu määruste (EÜ) 883/2004 ja 987/2009 kohaselt on topeltmaksete vältimise põhimõte siduv, kuid juhul, kui teises liikmesriigis toetust ei maksta, ei saa Eesti riigil olla alust nõuda tagasi lapsele makstud toetusi.
12.Kaebaja elu- ja majanduslik side Eestiga on ilmne. Ta omab Eestis registreeritud ettevõtet (dtl 38) ning ta viibib valdava osa ajast Eestis. Seda kinnitab nii pikaajaline üürileping (dtl 40), kui ka igapäevane majandus- ja perekondlik seotus esivanematega. Kaebaja viibib tihti Itaalias, kuid faktiline elu- ja töökorraldus seob teda jätkuvalt Eestiga.
13.Riigikohus on 27.06.2018 otsuses asjas nr 3-15-2595 rõhutanud, et olukorras, kus laps elab võrdselt mõlema vanema juures, tuleb toetuse saaja kindlaks määrata vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepe puudub, ei ole SKA-l pädevust ühepoolselt otsustada, kumma pere koosseisu laps arvatakse. Oluline on, et kaebaja kasvatab last valdava osa ajast Eestis, tal on majanduslik ja perekondlik side Eestiga ning Itaalia ei ole perele toetusi maksnud.
14.Kaebuse esitaja on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses, sest tema püsiv elukoht on Eestis, samuti viibib ta valdava osa ajast Eestis ning tal on Eestis olulised majanduslikud ja perekondlikud huvid. Sellest tulenevalt on tema suhtes kohaldatavad Eesti seadustes ette nähtud õigused, sealhulgas õigus saada perehüvitisi.
15.Kuna laps on Eesti Vabariigi kodanik ja tema registreeritud elukoht asub Tallinnas, lapse ema elukoht ja ettevõtlustegevus on Eestis ning Itaalia riik ei ole maksnud perehüvitisi, siis on kaebajal jätkuvalt õigus toetustele. Igaühel on õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Tagasinõude esitamine kahjustab isiku õiguspärast ootust ja on ebaproportsionaalne, kuna jätab Eesti Vabariigi kodanikust lapse ilma talle mõeldud toetusest. SKA tegevuse tagajärjel tekib olukord, kus lapsetoetust ei maksa kumbki riik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks.
17.PHS § 4 lõike 1 alusel määratakse ja makstakse perehüvitisi PHS-is sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõikes 1 nimetatud isikule. SÜS § 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.
18.Juhul kui lapsevanemad elavad või töötavad erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, siis rakenduvad perele perehüvitise maksmisel PHS § 1 lõike 3 kohaselt Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Pere ei saa ise valida, millisest riigist ta perehüvitisi taotleb. Perehüvitiste määramisel ja maksmisel tuleb vastustajal lähtuda määrustest 883/2004 ja 987/2009. Määruse nr 883/2004 artikkel 68 kohaselt on esmane perehüvitiste maksja alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras). Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik. Kui peres töötab üks lapsevanem ja teine vanem ei tööta, on perehüvitiste esmane maksja töökohariik.
19.Ühekordse hinnatõusu leevendamise toetust maksis vastustaja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1605 lõike 2 (kehtis kuni 31.05.2023) alusel ja selle kohaselt on toetuse 4(9)
saamise õigus isikul, kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 17 alusel lapsetoetust 2022. aasta novembri eest.
20.Itaalia pädeva asutuse info (vt dtl 166 ja vastuse tõlge dtl 191) kohaselt elab laps R.G Itaalias alates 25.10.2021 ja käib seal koolis. Lapse isa tegutseb ettevõtjana Itaalias alates 01.05.1995. Kaebaja elab Itaalias alates 06.02.2024.
21.Kuna kaebaja laps elab Itaalias alates 25.10.2021, kaebaja lapse isa töötas Itaalias ja kaebaja Eestis ei töötanud, siis puudus kaebajal Eestis õigus perehüvitisele alates 01.11.2021 (vaideotsuse punktis 3 on ekslikult märgitud „01.11.2024“). Seega on kaebajale Eestist perioodil 01.11.2021– 31.10.2024 alusetult makstud perehüvitisi summas 2600 eurot ja hinnatõusu leevendamise toetust summas 50 eurot.
22.Eestis perehüvitiste saamiseks ei piisa ainult rahvastikuregistri järgse elukoha, üürilepingu, perekondlike sidemete, ettevõtte olemasolust ega ka asjaolust, et Itaalia ei ole kaebaja lapsega seoses perehüvitist maksnud. Kaebaja pere ei ole Itaalia pädeva asutuse info kohaselt ka toetust taotlenud. PHS § 4 lõikest 1 ja SÜS § 3 lõikest 1 tulenevalt peavad nii laps kui ka hüvitist taotlev vanem elama alaliselt/reaalselt Eestis ja lapse kasvatamine peab toimuma Eestis.
23.Olukorras, kus lapsevanemad elavad või töötavad EL liikmesriigis, siis tuleb perehüvitiste maksmisel lähtuda EL määrustes sätestatud prioriteetsusreeglitest. Kuna kaebajal puudus Eestis töösuhe, kaebaja lapse isa töötas Itaalias ja kaebaja laps elas Itaalias, siis määruse 883/2004 artikkel 68 lõike 1 punkti a kohaselt on kaebaja lapse kasvatamisega seotud perehüvitise maksmisel prioriteetne riik Itaalia. Seetõttu oli kaebaja lapse isa õigustatud taotlema perehüvitist Itaaliast ja kaebajal puudub Eestist õigust hüvitisi saada.
24.Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-15-2595 ei ole asjakohane. See puudutas vaidlust, kus pere elas Eestis ja vaidlus oli selles, kumb vanematest on õigustatud lastetoetust taotlema. Samuti ei ole asjakohane kaebaja viide PHS § 4 lõikele 2.
25.Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et laps vaatamata Itaalias koolis õppimisele viibib valdava osa ajast koos kaebajaga Eestis. Nii kaebaja enda (dtl 87) kui ka Itaalia pädeva asutuse kinnituse kohaselt elab kaebaja laps Itaalias.
26.SKA tegi vaidemenetluse käigus kaebajale 04.07.2025 päringu (dtl 65), millega andis võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, mis tõendaks kaebaja ja tema lapse Eestis elamist vaidlusalusel perioodil. Kaebaja ei ole vastustajale Eestis alalist/reaalset elamist tõendavaid dokumente esitanud.
27.Alusetult saadud perehüvitiste tagasinõuete ennetamiseks on seatud hüvitise saajale teavitamiskohustus (SÜS § 21 lg 1, PHS § 9 p 1 ja 2). Samasugune teavitamiskohustus on sätestatud ka määruse 883/2004 artikkel 76 lõige 4 esimesest ja kolmandast lõigust ning määruse 987/2009 artikkel 3 lõikest 2.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja maksis kaebajale perioodil 01.11.2021 kuni 31.10.2024 lapsetoetust kokku 2600 eurot ning lisaks 2022. aasta novembris ka ühekordset hinnatõusu leevendamise toetust (50 eurot). Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et viidatud ajavahemikul kaebaja eest Eestis sotsiaalmaksu ei tasutud. 5(9)
30.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas SKA-l oli asjaomastele õigusaktidele ja kogutud tõenditele tuginedes õigus esitada kaebajale tagastusnõue ning kas sellest tulenevalt on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane.
31.Kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendustega neid tervikuna kordamata (HKMS 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
32.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Peretoetusi määratakse ja makstakse PHS-is sätestatud tingimustel SÜS § 3 lg-s 1 nimetatud isikule (PHS § 4 lg 1). SÜS § 3 lg 1 alusel on perehüvitiste saamise eelduseks see, et toetuste taotleja elab ja kasvatab last Eestis. Seega on Eestis residentsuspõhine perehüvitiste skeem.
33.PHS § 1 lg 3 sätestab, et kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (määrus nr 883/2004). Viidatud määruse artikkel 68 lg 1 sätestab, et kui samal perioodil ja samadele pereliikmetele antakse hüvitisi enam kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, rakendatakse järgmisi prioriteetsuse eeskirju: a) kui hüvitisi maksavad mitu liikmesriiki erinevatel alustel, on prioriteetsusjärjekord järgmine: esmalt õigused, mis saadakse töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel, teiseks õigused, mis saadakse pensioni saamise alusel, ja lõpuks elukohast tulenevad õigused; b) kui hüvitisi maksavad mitu liikmesriiki samadel prioriteetsusjärjekord järgmistele allkriteeriumitele viitamisega:
alustel,
kehtestatakse
i) töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel saadavate õiguste puhul: laste elukoht, tingimusel et seal selline tegevus eksisteerib, ja lisaks, kui see on asjakohane, vastuolulistes õigusaktides sätestatud hüvitiste suurim summa. Viimasel juhul jagatakse hüvitiste kulu kooskõlas rakendusmääruses kehtestatud kriteeriumitega; ii) pensionite saamise alusel saadavate õiguste puhul: laste elukoht, tingimusel et sealsete õigusaktide alusel pensioni makstakse, ja lisaks, kui see on asjakohane, vastuoluliste õigusaktide alusel sätestatud pikim kindlustus- või elamisperiood; iii) elamise alusel saadavate õiguste puhul: laste elukoht. Määruse nr 883/2004 art 68 lg 2 kohaselt antakse kattuvate õiguste puhul perehüvitisi kooskõlas õigusaktidega, mis on prioriteetsed vastavalt lõikele 1.
34.Eeltoodust järeldub, et perehüvitiste saamiseks ei piisa sellest, kui ühe lapsevanema elukohaks on Eesti. Välisriigiga seotuse korral kohaldub määruse nr 883/2004 artikkel 68, mis sätestab primaarse perehüvitiste maksja riigiks esmalt vanemate töökohariigi.
35.Kaebaja väitel viibib tema laps tegelikult valdava osa ajast koos temaga Eestis (kaebuse p 1). Samuti väidab kaebaja, et ta on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses ning tema püsiv elukoht on Eestis (kaebuse p 4).
36.Inimese elukoht on koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui inimene asub mujale elama viisil, millest võib järeldada tema tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lg-d 1–3). 6(9)
Seadusandja on möönnud seda, et Eesti alalisel elanikul võib olla elukoht ka mitmes riigis. Perehüvitistele on sellisel inimesel õigus juhul, kui ta lisaks Eestis elamisele ja siin laste kasvatamisele on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses, st ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2020 otsus asjas nr 3-191451, p 21; 28.03.2019 otsus asjas nr 3-18-265, p 10). Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Seega võib perel olla küll Eestis alaline elukoht, kuid kui ta viibib 12 järjestikuse kalendrikuu vältel enam kui 50% ajast Eestist eemal, kaotab ta õiguse perehüvitistele. Seda seniks, kuni ta jälle täidab kõnealust residentsusnõuet. Viidatud sätetest koosmõjus järeldub, et hüvitise õiguse tekkimiseks peab taotleja elama järjestikuse 12 kalendrikuu vältel vähemalt 183 päeva alaliselt Eestis ja kasvatama last Eestis.
37.Kohus ei nõustu kaebajaga justkui pidanuks vastustaja lähtuma üksnes asjaolust, et kaebaja lapse rahvastikujärgne elukoht on Tallinnas. SKA-l on õigus lisaks rahvastikuregistris sätestatud andmetele lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine (PHS § 8 lg 3). Talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks on SKAl õigus töödelda inimeste isikuandmeid (isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p „e“).
38.Kohus võtab arvesse, et ka kaebaja ise on 29.10.2024 vastuskirjas (dtl 87) vastustajale kinnitanud, et tema laps elab peamiselt Itaalias ning käib seal ka koolis, laps elab koos ema (s.o kaebaja) ja isaga ning et kaebaja ei tööta.
39.Vastustaja on Itaalia pädevalt asutuselt saadud kinnitusele (dtl 166, tõlge dtl 191) tuginedes lähtunud vaidlustatud otsuse tegemisel sellest, et kaebaja tütar elab alates 25.10.2021 Itaalias ning käib seal ka koolis. Kaebaja ise elab Itaalia pädeva asutuse kinnitusel Itaalias alates 06.02.2024.
40.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Samas peab just hüvitiste saaja vajaduse korral tõendama seda, et ta elab Eestis (SÜS § 21 lg 1 p 1).
41.Vastustaja andis kaebajale korduvalt võimaluse esitada tõendeid, mis SKA (esialgse) järelduse ümber lükkaksid. Kaebaja esitas vaidemenetluse käigus küll erinevaid tõendeid, kuid tegemist ei ole tõenditega, mis annaksid aluse vastupidiseks järelduseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ainuüksi rahvastikuregistri kandest, Eestis asuva korteri üürilepingust, Eesti äriregistris registreeritud äriühingust ega ka perekondlike sidemete olemasolust ei piisa vastustaja (Itaalia pädeva asutuse andmetele tugineva) väite ümberlükkamiseks. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et olukorras, kus kaebaja laps käib Itaalias koolis, ei saa ka eluliselt usutavaks pidada, et valdava osa ajast viibib kaebaja laps tegelikult Eestis.
42.Ka kohus rõhutas (vrd Tallinna Halduskohtu 12.03.2026 määruse p 4), et kaebajal on võimalik vastustaja kahtlus ümber lükata esitades veenvaid tõendeid enda seisukohtade tõendamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja ja tema lapse Eestis viibimist on võimalik tõendada näiteks pangakonto väljavõtetega, mis näitavad, millisel ajavahemikul tehti pere igapäevaseid kulutusi Eestis. Tõendusväärtus võib olla ka nt lennupiletitel, terviseportaali väljavõtetel, huvikooli arvetel jms. Kaebaja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud ning viitas ka kohtumenetluses juba vaidemenetluses esitatud tõenditele (vrd eespool).
43.Kuivõrd kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis vastustaja esitatud tõendeid ning nendest tehtud järeldusi tõsikindlalt ümber lükkaks ning haldusasjas esitatud tõendid kogumis toetavad vastustaja järeldusi, nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebajal puudus õigus saada vaidlusalusel perioodil perehüvitisi. 7(9)
44.Ühekordse hinnatõusu leevendamise toetust maksis vastustaja (SH § 1605 lõike 2 (kehtis kuni 31.05.2023) alusel. SHS § 1605 lõige 2 sätestas, et toetuse saamise õigus on isikul, kellele makstakse PHS § 17 alusel lapsetoetust 2022. a novembri eest. Kuivõrd kaebajal puudus eespool toodud põhjendustel õigus saada 2022. a novembri eest lapsetoetust, puudus tal õigus ka hinnatõusu leevendamise toetusele. Seega oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt ka ühekordse hinnatõusu leevendamise toetuse tagasimaksmist ning kaebus on ka selles osas alusetu.
45.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustajal puudus õigus perehüvitisi tagasi nõuda. SÜS § 31 lg 1 võimaldab hüvitise andjal nõuda isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. Hüvitise andjal on kaalutlusõigus otsustada kulude tagasinõudmine osaliselt või täielikult, st diskretsioon tagasinõude ulatuse osas. Kaalutlusõiguse teostamisel saab SKA arvestada näiteks seda, kuivõrd on isikule etteheidetav, et ta jättis SKA teavitamata talle teadaolevast hüvitise saamise õigust mõjutavast asjaolust (vt Riigikohtu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13, p 85; Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 määrus nr 3-20.2555, p 12).
46.Õigus hüvitisele lõpeb, kui isik ei vasta hüvitise saamise tingimustele (SÜS § 19 lg 1 p 2). Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust (PHS § 31). PHS § 9 kohaselt on taotleja kohustatud SKA-le viivitamata teatama asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust, sh teise riiki õppima või elama asumisest. Sealhulgas tuleb SKA-d teavitada taotleja või lapse elama või õppima asumisest teise riiki (PHS § 9 p 1) ning pereliikme – vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni (p 2). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vastustajale muutunud asjaoludest teada ei andnud. Haldusasja materjalist järeldub, et toetuse saamist või selle suurust mõjutavad asjaolud ilmnesid alles perehüvitistele õigustatuse järelkontrolli käigus ning ennekõike põhjusel, et kaebaja kooliealine laps ei õpi alates 01.09.2024 Eestis (vrd SKA 24.10.2024 kiri „Järelepärimine elukoha ja lapse koolikohustuse täitmise kohta“, dtl 86). Olukorras, kus isik ei ole mitme aasta vältel vastustajale teada andnud, et tema laps ei ela enam Eestis, ei ole tegemist olukorraga, kus isikule (terves ulatuses) tagasinõude esitamist saaks pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Asjaolu, et kaebajal puudus vaidlusaluse perioodi eest õigus perehüvitisi saada ning kaebaja ise on teavitamiskohustust rikkunud, ei saa tagasinõuet ka ebaproportsionaalseks pidada.
47.Kaebaja ei ole väitnud ning ka kohtule ei nähtu, et võimalikud menetluslikud rikkumised oleksid olnud sellised, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks. Kohus möönab, et haldusmenetluse käigus ei veendunud vastustaja selles, kas kaebajal oli ka tegelikult võimalus esitada selgitusi ning olla ära kuulatud. Viidatud menetlusliku minetuse on vastustaja korvanud aga nõuetekohaselt läbi viidud vaidemenetlusega. Selle käigus on vastustaja kaebaja ära kuulanud, andnud talle korduvalt võimaluse esitada täiendavaid tõendeid (sh esitanud n-ö näidisloetelu võimalikest asjakohastest tõenditest) ning kontrollinud langetatud otsuse õiguspärasust muu hulgas kaebaja esitatud selgituste ja tõendite valguses. Kõiki asjaolusid arvestades ei olnud võimalikud menetluslikud minetused sellised, mis võinuks lõpptulemust mõjutada.
48.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 8(9)
49.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
50.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema lapse nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.