U.Z kaebus Töötukassa otsustele seoses töövõime vähenemise mitte tuvastamisega ja Sotsiaalkindlustusameti otsustele seoses puude raskusastme mitte tuvastamisega ühes kohustamisnõuetega kaebaja taotluste osas uuesti otsustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – U.Z Vastustaja I – Eesti Töötukassa Vastustaja II – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.05.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.29.01.2025 esitas U.Z Eesti Töötukassale (Töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 16).
Eesti Töötukassa menetlus
2.03.02.2025 tegi Töötukassa U.Z suhtes otsuse nr TVH/25/004935 (töövõime ei ole vähenenud) ja 04.02.2025 otsuse nr TVT/25/006892 (töövõime toetuse mitte määramine) (dtl 68-70). Töövõime vähenemise mitte tuvastamist põhjendas Töötukassa järgmiselt: U.Z-il „on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates. Nägemishäirest kirjeldatud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (pesukaitsmed) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Varasemalt pöördunud vastuvõtule meeleoluhäirete tõttu, saanud ravi. Lõpetas meeleoluhäirete ravi. Liikumise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavaid piiranguid ei ole. Ravimite kõrvaltoimete esinemisel on vajalik konsulteerida raviarstiga. Taotlejal on õlaliigestes esineva valu tõttu kergelt piiratud küünitamine ning esemete tõstmine ja kandmine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“
3.12.02.2025 esitas U.Z Töötukassale vaide 03.02.2025 ja 04.02.2025 otsusele, mis 24.03.2025 otsusega nr VO/25/465 rahuldamata jäeti. Sotsiaalkindlustusameti menetlus
7.05.02.2025 tegi SKA U.Z suhtes otsuse nr P26-2025-256135 „Puude raskusastme mittetuvastamine“ ja otsuse nr P26-2025-256136 „Puudega tööealise inimese toetuse mittemääramine“ (dtl 32-36). SKA selgituste kohaselt toetub SKA puude tuvastamisel Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud U.Z toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine U.Z-il nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
8.13.02.2025 esitas U.Z SKA 05.02.2025 otsustele vaided, mis 24.03.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/4724-2 rahuldamata jäeti (dtl 44 jj). Kohtumenetlus
9.28.04.2025 võttis kohus U.Z kaebuse alusel menetlusse tühistamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 1) Töötukassa 03.02.2025 ja 04.02.2025 otsuste nr ja 24.03.2025 vaideotsuse tühistamiseks ühes kohustamisnõudega kaebaja taotluse osas uuesti otsustamiseks. Samuti tühistamisnõude SKA 05.02.2025 otsuste ja 10.04.2025 vaideotsuse tühistamiseks ühes kohustamisnõudega kaebaja taotluse osas uuesti otsustamiseks (dtl 93-94). Kohus luges, et kaebaja soovib otsused vaidlustada vaietes toodud põhjendustel. Hilisemalt on kaebaja oma seisukohti vastuseks kohtu küsimustele täiendanud (dtl 531 jj)
10.Kohus esitas menetluse käigus pooltele täiendavaid küsimusi (dtl 520 jj, 565 jj, 593 jj) ning vaatas asja läbi kirjalikus menetluses.
2 (20)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja leiab, et Töötukassa ja SKA otsused on õigusvastased ja järeldused, et kaebaja töövõime ei ole piiratud ja puude raskusastme tuvastamiseks alus puudub on väärad. Kokkuvõtvalt põhjendab kaebaja oma seisukohti järgmiselt:
11.1.Kaebajal on pikalt kestnud ja mitmekülgsed terviseprobleemid, mida on uuritud ja ravitud mitmes raviasutuses. Üheksakümnendate aastate keskel pöördus kaebaja Polikliinikusse seljavalu tõttu; suunati soolteuuringule, kuid toona tema muret alahinnati. 2000. aastatel leiti Rakvere Haigla polikliinikus uuringutel suur sapikivi ja vana song, mõlemale tehti operatsioon; arst selgitas, et sapipõie probleem oli pikalt kahjustanud ka magu. Alates 2018. a detsembrist algasid kaebajal tugevad õla- ja õlaliigeste valud, turse, öine valu ja käte tuimus; proovinud ise ravida (määrimine, massaaž, võimlemine, pipraplaastrid), olnud korduvalt haiguslehel. 2020. a kevadeks lahkus töölt tervise tõttu.
11.2.2020. aasta kevadel töötas kaebaja e-poes komplekteerijana; pakkimisel tekkisid käte koordinatsiooniprobleemid ja mitmed lõiked kätte. Käis PERH-i EMO-s, kus tehti õmblused. Pärast seda esineb vasaku käelaba tõmblus tassimisel ning mõlema käelaba surin. Töötades Bauhaus UÜ-s suunas töötervishoiuarst kaebaja uuringutele. Kaebaja käis Kohtla-Järvel füsioterapeudi juures (harjutused, magnetravi) ja hiljem laserravil töötervishoiuarsti suunamisel. Need vähendasid õlavalu, turset ja pingeid.
11.3.Praeguses töökohas tuleb kaebajal palju seista, liikuda. Peale selle on meie töökohustuseks ka kaupadele turvaelementide panemine. Kaupa tuleb tõsta erinevatelt tasapindadelt, mis ei mõju kätele ja käeliigestele sugugi hästi. Tekitades valu, turseid ja pingeid. Peale tööpäevi on üle keha lihasvalu.
11.4.Seljaprobleemide osas märgib kaebaja, et 1990ndate lõpus/2000ndate alguses tekkisid tugevad seljaspasmid (nädal voodis). Perearst soovitas liikuvat/füüsilist tööd. Alaseljavalu ja krambid tekivad valest liigutusest, kiirgavad vasakusse jalga. Pärast kukkumist kaubaalusele süvenesid seljakaebused; raskused pikemal seismisel ja tekib nõrkuse tunne.
11.5.Seoses peapiirkonna probleemiga toob kaebaja välja, et 04.04.2021 esimese COVID-19 vaktsiini järel vasaku käe valu ja hallikas-sinakas värvusega käsi, pinges peened veresooned; sümptom vaibus, arsti ei teavitanud. Pärast teist doosi (27.06.2021) tekkis 02.07.2021 otsaesise turse, külmatunne, tugev valu ja kuldsed virvendused vaateväljas; sarnane, kuid kergem episood järgmisel päeval. Augustis pöördus arsti poole; arvestades varasemat juhuleidu ajuripatsi piirkonnas (algul kahtlustati kasvajat, hiljem kirjeldatud tsüstina) suunati neurokirurgile. Uuringul ajuripatsis muutusi ei leitud, kuid kaebaja tundis, et tema sümptomeid ei kuulatud; uuringu järel otsaesise probleem süvenes. Uus perearst suunas neuroloogile (vastuvõtt Tartus), määrati keele alla manustatav ravim; perearst tõstis hiljem annust. Ravim vähendas valu, turset, külmatunnet ja higistamist otsaesisel, kuid vasakpoolne otsaesise ja pealae tõmblus püsib, kiirgab vasaku ninapooleni; pikali on hullem, uinub käsi otsaesisel. Neuroloogilisele hindamisele lisandus vaimse tervise sõeluuring; käis Tartu vaimse tervise õe vastuvõtul, psühhiaatri vastuvõtt jäi ära.
11.6.2022. aasta märtsis tehti kaebajale teist korda songa operatsioon. Tänase seisuga on valud nabast üleval pool, eriti kui tuleb midagi tõsta või tassida. Veel on väga pikalt olnud vererõhuga probleeme, tänu rohule on see kontrolli all. Peale selle on ka veresuhkur kõrge, mis ei taha alluda rohtudele.
11.7.Kaebaja on lisanud kaebusele TIS andmeid, mis on lisandunud pärast vaidlustatud otsuste tegemist.
3 (20)
11.8.Kaebaja hinnangul ei vastustajad kohaselt arvesse võtnud kaebaja terviseandmeid tegelikult millegagi pole arvestatud, eriti diabeedi probleemi, mis on kahjuks tõusnud ja tänase seisuga tuleb kaebajal süstida, et enesetunne enam vähem parem oleks. Peamine, millega pole arvestatud on epikriis 14.02.2025: vastuvõtt 04.02.2025-14.02.2025. Samas ka epikriis 29.12.2023. Ilmselt ei arvestatud ka epikriis 22.01.2024: vastuvõtt 08.01.2024-22.01.2024. Varem oli juba probleeme seljaga, aga see probleem tekitas seljale probleeme juurde. Eesti Töötukassa seisukohad
12.Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastus kokkuvõtvalt järgnevatel põhjendustel:
12.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 29.01.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) antud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi Keskuse (edaspidi: TTO) ekspertarst dr T.S, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 01.02.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.
12.2.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst M.N. Eeltoodu alusel koostati 24.03.2025 vaideotsus.
12.3.Käesoleva kohtuasja raames on Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr O.P kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 10.06.2025 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
12.4.TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 18.02.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on seega 0. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 03.02.2025 otsusel nr TVH/25/004935 õigesti märgitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on käelise tegevuse valdkonnas piirangud, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
12.5.Kommunikatsiooniraskusi ja erimeelsusi raviarstidega ei ole vastustajal võimalik kommenteerida ega Töötukassa otsuste muutmiste aluseks võtta. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused, sh vaidlused selle üle, kas arstid on TISi kandnud õiged ja täielikud andmed, kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Seda on leitud ka riigikohtu praktikas 2019. aasta 5. septembri otsuse nr 3-17-1110 p-s 24. Seejuures isegi kui Töötukassa pärib TIS andmeid pikema perioodi kohta, arvestatakse töövõime hindamise raames neid terviseseisundeid, mis isikule käesolevalt aktuaalseid piiranguid tekitavad ja meditsiinilist käsitlust vajavad. Töövõime hindamise raames ei saa arvestada haigusi või seisundeid, mis on juba ravitud või mis enam piiranguid ei põhjusta. 4 (20)
12.6.Kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, kuidas mõjutavad kaebaja poolt kirjeldatud varasemalt esinenud haigused ning terviseseisundid hinnangut kaebaja käesolevale töövõimele. Asjaolu, et kaebajal on varasemalt diagnoositud haigus või ta on varasemalt saanud ravi (sh operatiivset ravi), ei ole piirang töövõime hindamise mõttes. Seda enam, piiranguid hinnataksegi töövõime hindamise raames ravi foonil ning arvestatakse käesolevalt püsivalt esinevaid piiranguid, mitte diagnoose.
12.7.Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Antud juhul ei ole kohtumenetluse ajal TIS-i lisandunud sissekannetes selliseid andmeid, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei ole õiged. Sotsiaalkindlustusameti seisukohad
13.SKA palub kaebuse jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgnevatel põhjendustel:
13.1.Vaideotsuses on vastustaja selgitanud kaebajale, et puude raskusastme tuvastamisel on vastustaja tuginenud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 kohaselt töövõime hindamise käigus tehtud eksperdiarvamusele, millest tulenevalt ei ole alust kaebajal puude raskusastet tuvastada. Samuti on vaideotsuses selgitatud puude raskusastme tuvastamise metoodikat ja seda, miks kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Vastustaja märgib lisaks, et tal ei tekkinud nimetatud eksperdiarvamuse pinnalt kahtlust selles, et see on koostatud nõuetekohaselt ning olulisi asjaolusid on arvesse võetud. Seetõttu vastustaja puude raskusastme tuvastamiseks täiendavalt ekspertarsti esmalt ei kaasanud. Vaidemenetluses on vastustaja kaasanud täiendava arvamuse andmiseks ekspertarsti, kelle arvamuse kohaselt on kaebajal ravi foonil esinevad pikaajaliselt püsivad tegutsemispiirangud kerged ning sellest tulenevalt on kerged ka nendest põhjustatud takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
13.2.Puude raskusastme saab tuvastada siis, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Sellest lävendist allapoole jäävaid puudelisi seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud igapäevastes tegevustes või ühiskonnaelus osalemises on kerged (PISTS § 2 lg 2 1) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus.
13.3.Ekspertarst hindab inimese taotluses esitatud andmete (inimese subjektiivne hinnang oma tervisele) vastavust tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi kantud andmetele. Inimese enesehinnang tervisele on n-ö tunnetatav tervis, mis võib lahkneda objektiviseeritavast (läbivaatused, analüüsid jne) terviseseisundist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita praegusel juhul nii töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kui ka vastustaja otsusele esitatud vaide lahendamise menetluses antud eksperdiarvamuse kohaselt kaebajal selliseid piiranguid, mis annaksid aluse tuvastada kaebajal vähemalt keskmine puude raskusaste. Senisest kohtupraktikast tulenevalt võiks eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Vastustaja hinnangul ei ole põhjust praeguses asjas selliseid etteheiteid teha.
13.4.Kaebaja on esitanud kohtumenetluses pöördumise raviarstile, millest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus arsti poolt tervise infosüsteemi kantud andmetega, sh diagnoosidega. Vastustaja on seisukohal, et vaidlus raviarstiga tervise infosüsteemi kantud andmete õigsuse üle ei mõjuta vastustaja otsuste õiguspärasust. Puude raskusastme tuvastamise õiguspärasuse hindamiseks
5 (20)
saab halduskohus kontrollida seda, kas ekspertarst on kasutanud eksperdiarvamuse andmisel tervise infosüsteemi andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel).
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kesksed vaidlusküsimused Töötukassa otsustega seonduvalt on, kas Töötukassa on kohaselt hinnanud kaebaja töövõimet ning kas vastustaja järeldus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õiguspärane ja põhjendatud. Sellest sõltub omakorda töövõimetoetuse mittemääramise otsuse õiguspärasus. Keskseks vaidlusküsimuseks seoses SKA otsustega on, kas SKA on kohaselt kaebaja tervisandmeid hinnates jõudnud järeldusele, et alus puude tuvastamiseks puudub.
15.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 24). Üheks võimaluseks kontrollida eksperdiarvamuse õigsust, on küsida teise tervishoiuteenuse osutaja või haldusorgani arstiõppe läbinud töötaja hinnangut esialgse eksperdiarvamuse kohta. Menetluses ei piisa sellest, kui taotleja esitab üldsõnalise vastuväite eksperdiarvamuse kohta. Eelkõige saab ekspertarvamuse ebaõigsus või ebaobjektiivsus olla seotud sellega, et TIS-s kaebaja väited või kajastatud andmed on ilmselgelt arvesse võtmata jäetud või on konkreetne hinnang neile tuginevalt ilmselgelt väär. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid). Praeguses asjas tuleb lisaks arvestada, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise metoodikad on erinevad.
16.Järgnevalt annab kohus esmalt hinnangu Töötukassa (I) ja SKA (II) otsustele. Seejärel selgitab kohus kaebaja tervisandmete dokumenteerimisega seotud küsimusi (III). I.
Töövõime hindamine
17.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS) (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestanud tervise- ja tööminister 07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete lu“ (määrus nr 39) TVTS § 5 lõike 4 alusel.
18.Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1).
19.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed (2); taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel 6 (20)
nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1). TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed (sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).
20.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).
21.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).
22.Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid.
23.Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 17 ja seal viidatud lahendid).
24.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr 39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha 7 (20)
kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024, 3-22-573/17 p 12). Kolleegium on aga selgitanud, et ekspertarstid ei saa üldjuhul määrata kindlaks seda, kas taotleja vajab mingisugust ravi ja mis on just tema jaoks sobiv ravi, vaid seda tuleb uurida taotluses nimetatud arstidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 2 ja 3; vt RKHKo 3-23-705/54, p 17).
25.Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019, 3-17-1110/84, p 22). Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et Töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja Töötukassa peaks kaebaja töövõimet uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 32).
26.03.02.2025 otsuse õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS §-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime hindamisel lähtutakse lisaks ka töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses viidatud on (vt nt RKHKo 05.09.2019, 3-17-1110/8).
27.03.02.2025 otsuses (dtl 68) on Töötukassa järeldatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Praegusel juhul võttis vastustaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks TTO ekspertarst T.S 01.02.2025 arvamuse (dtl 117 jj). Kaebaja hinnang taotluses (dtl 55) erineb ekspertarsti omast kõikides valdkondades, kuid kaebaja ei kirjelda siiski piiranguid kõikides võtmetegevustes.
28.Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud 01.02.2025 eksperthinnangus on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused ning kas vaidemenetluse raames 18.02.2025 eksperthinnang (dtl 133 jj) ja kohtumenetluse raames asja juurde lisatud 10.06.2025 ekspertarvamus (dtl 150 jj) on nendega kooskõlaline. Liikumine
29.Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0) Kaebaja on taotluses (dtl 61 jj) välja toonud, et tema võimekus liikuda on muutlik. Kaebaja kirjeldab aeg-ajalt tasakaaluhäireid, samuti selja väsimist. TTO ekspertarst on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Viidatud on 18.02.2022 neuroloogi vastuvõtule. Vaidemenetluse hinnang on identne 01.02.2025 eksperthinnanguga (dtl 133).Vaideotsuses on seljavalude osas (dtl 82) märgitud, et seljavalude tõttu oli vaide esitaja arsti vastuvõtul viimati 2021. aastal ning vaide esitaja selle osas regulaarset valuravi ei ole vajanud. Identne hinnang on ka kohtumenetluse tarbeks esitatud ekspertarvamuses (dtl 150). Kohtule nähtuvalt on kaebaja vaides Töötukassale toonud välja seljavalu ja -probleemid (dtl 74). Täiendavad ehk 03.02.2025 otsuse järgsed epikriisid, mis jäävad seega kahe ekspertarvamuse vahelisse aega on 11.02.2025, 14.02.2025 ja 17.02.2025. Seljavalu kajastub TIS andmetest 11.02.2025, 14.02.2025 kannetes (dtl 156, 173). 11.02.2025 epikriisist nähtub diagnoosina „täpsustamata seljavalu“ (dtl 287). Lisaks on 12.04.2022 M.K epikriisis kanne, et „valu aeg- ajal ka seljas.“ (dtl 431). Kohtule nähtub, et ka 07.04.2021 anamneesis viidatud kaebaja seljavalule, kuid on lisatud märge, et see pole eriti probleemiks (dtl 227). Samuti on seljavalule viited 07.01.2021, kus on viide, et seljavalu ei lase öösiti magada (dtl 230). Kohtule nähtub kaebaja TIS andmetest, et seljavalule on viited ka peale vaidemenetluses antud
8 (20)
ekspertarvamust 18.02.2025 (dtl 167), 26.02.2025 (dtl 234), 08.03.2025, 20.03.2025 (dtl 234) ja peale vaideotsust 27.03.2025 (dtl 234). Vastuseks kohtu küsimustele (dtl 522) seoses seljavalu arvestamisega vaidemenetluses ja kas ka 11.02.2025 epikriisis kajastatu võib kinnitada või ümber lükata kaebaja varasemaid kaebusi, selgitab Töötukassa, et on 11.02.2025 epirkriisi vaidemenetluse arvestanud ja kohtumenetluses lisandunud epirkiisid, mis kajastavad võimalikku valuravi, ei muuda ekspertarvamustes toodud järeldust (dtl 525). Kohtule nähtuvalt 11.02.2025 perearst kaebajale väljastanud saatekirja taastusravile seoses diagnoosiga täpsustamata seljavalu ja hilisemalt on kaebaja kohtumenetluse kestel e-kirja teel arutanud arstiga valuravi vajaduse üle (dtl 257 jj, 278). Samas puuduvad terviseandmed, mis kinnitaks, et püsivalt igapäevaseid probleeme seljaga, kuigi kaebaja on pöördunud perearsti poole järjepidevalt. Epikriisides on kajastatud eelkõige kaebaja enda kirjeldusi (dtl 257 jj) ja arstide järeldused ei kinnita püsivaid seljast tingitud terviseprobleeme (dtl 257). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jäädes eksinud.
30.Võtmetegevus: 1.2 Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0). Kaebaja on taotluses kirjeldanud (dtl 62), et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Õues ohutult liikumist takistab aeg ajalt pea uimasus. Mõnikord satub segadusse ja tekitab ärevust ning siis valu vasaku poole otsaees ja -pealael tugevneb. TTO ekspertarst T.S on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Peavalude tõttu ei ole neuroloog 18.08.2022 ravi määranud, meeleoluhäirete tõttu ei ole 2023/2025 püsiravi vajanud, ühel korral. 17.03.2023 on välja kirjutatud rahusti retsept ja see on välja ostmata. 18.02.2025 hinnangus on identne tekst. Identne on ka kohtumenetluses esitatud hinnang (dtl 150). Töötukassa on kohtumenetluses selgitanud, et selle võtmetegevuse all on peavaluga arvestatud, kuna kaebaja on ise sellele viidanud (dtl 526-527). Vastustaja on seisukoha kujundamisel tuginenud taastusraviarsti dr F.G epikriisile (dtl 193, 398), neuroloog I.J epikriisile 25.08.2022 (dtl 399, 526) ja selles nähtuvad viited kliinilise psühholoogi R.S visiidile (dtl 418 jj), 27.06.2022 kognitiivse funktsiooni kokkuvõttele, samuti. Viidatud I.J epikriisis on peale psühholoogilise uuringu antud peavalude osas soovitus valukabineti nõustamiseks, samuti on antud soovitus psühhiaatri ja psühholoogi konsultatsioonid emotsionaalse seisundi kontrolliks (sh terviseärevusega toimetulek). Lisaks on arst märkinud, et otseselt vajadust praeguste kaebuste ja testitulemuste järgi kordusuuringuks ei näe. Töötukassa viitab seejuures kohaselt, et, edaspidist valuraviarsti konsultatsiooni pole TIS andmetel vajalikuks peetud. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule TIS andmeid, mille Töötukassa oleks ilmselgelt tähelepanuta jätnud. Neuroloogi hinnangu alusel puuduvad kaebajal terviseseisundid seoses peavaluga, mis selles võtmetegevuses piiranguid tekitaks. Kokkuvõttes järeldab kohus, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.
31.Võtmetegevus: 1.3 Seismine ja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0). Kaebaja on taotluses (dtl 62) märkinud, et tema võimekus kehaasendeid säilitada ja vahetada on muutlik, kaebaja ei suuda asendeid hoida ega vahetada valutult. Kaebaja toob välja jalavalu ja selle, et kummardumisel tekib peauimasus ja kukkumistunne, mistõttu on raskusi püstiasendi taastamisel. TTO ekspertarst T.S on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Selgituseks on märgitud, et reie eespinna valude tõttu oli vastuvõtul 2022 aastal, siis tehtud puusaliigeste uuringute alusel oli tegemist kergete kulumuslike muutustega, regulaarset valuravi ei ole vajanud (epikriis 28.07.2022 M.K 9 (20)
peremeditsiin). Kehaasendi muutmisest tingitud pearinglust terviseandmed ei kinnita. Hilisemad eksperthinnangud vaidemenetluses (dtl 133 jj) ja kohtumenetluses on identsed (dtl 150 jj). Kohtule nähtuvalt on 28.07.2022 epikriisile (dtl 202) kohaselt viidatud. Viide pearinglusele on kohtule nähtav ka 21.06.2022 perearsti epikriisis (dtl 203 jj), millest nähtub ka määratud ravi. Hilisemad tervisandmed aga sama probleemi ei kajasta ega selle püsivat iseloomu ei kinnita. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.
32.Võtmetegevus: 1.4 Liikumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 0, eksperdil 0). Kaebajataotluses muid piiranguid ei kirjelda.
33.Liikumise valdkonna kokkuvõttes (dtl 199) on TTO ekspertarst tuginenud eelkõige varasemalt võtmetegevuste all viidatud kokkuvõtetele, identne on järeldus vaidemenetluses. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud perearsti M.K 28.07.2022 epikriisile (dtl 202) ja üldkirurgi K.K 02.04.2022 epikriisile (dtl 434). Vaideotsuses liikumise valdkonda puudutavalt täiendavaid põhjendusi ei nähtu (dtl 79). Kokkuvõttes on valdkonnas viidatud asjakohastele terviseandmetele ja andmeid, mis ilmselgelt tähelepanuta oleks jäetud ei ole. Seega on Töötukass järeldus liikumise valdkonnas piirangu puudumisest õige. Käeline tegevus
34.Võtmetegevus: 2.1. Käte sirutamine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 2) ja Võtmetegevus: 2.2. Asjade liigutamine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 1). Kaebaja toob taotluses (dtl 62) välja, et võimekus käsi üles tõsta (sh korduvalt) on muutlik; raskusteta ülestõstmine ei ole võimalik. Käte ülestõstmisel tekib õlaliigestes valu ja raksatus (mõlemapoolselt). Ühekordsed tõsteliigutused on üldjuhul teostatavad; korduvate üleõlakõrguste liigutuste korral (nt esemete tõstmine/kõrgele riiulisse paigutamine, kauba pidev liigutamine) süvenevad valu, pinge ja tursed õlgades, kätel ja liigestes. Kaebaja (dtl 62 jj) võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrise vedelikuanumaga eset on mõõdukalt piiratud: tegevus provotseerib valu õlgades ja käeliigestes ning randmeliigese piirkonnas. Pärast naba songa operatsiooni vallandab tõstmine/tassimine valu naba kohal (rindade all). Koormust vähendatakse (ämbrisse võetakse vähem vett), raskuseid jagatakse väiksemateks kordadeks ning puude tuppa toomisel kasutatakse vahel lähedaste abi. Kaebaja võimekus liigutada suuri, kuid kergeid esemeid on muutlik: ka kergete esemete tõstmisel võib tekkida valu, eriti vale või liiga kiire liigutuse korral. Öisel asendivahetusel (nt padja sättimisel) tekib õlaliigesevalu; vales asendis magamine põhjustab ajutist käe tuimust ja liikumisraskust, mis leeveneb asendi muutmisel .Kaebaja võimekus sooritada korduvaid tõste- ja kandmistegevusi on piiratud. Ekspertarst on oma 01.02.2025 arvamuses identselt kahe võtmetegevuse osas (dtl 119, 120) märkinud, uuring on õlaliigeste osas teostatud 2021. aastal ja kaebaja oli taastusravil oli viimati 2022/2023, valuravimeid 2023/2025 välja kirjutatud kolmel korral, välja ostetud kahe retsepti alusel. Hilisemalt ei ole uuringuid vajanud ja vastuvõtule antud vaevsutega pöördunud. Õlaliigeste turset terviseandmed ei kinnita. Kokkuvõttes on piirang kerge (1). Identne on vaidemenetluses andud arvamus (dtl 135, 136). Kohtumenetluses esitatud ekspertarvamuses on lisatud täiendavalt, et uuringu alusel õlavarte fleksioon on täismahus ning olulise valuta. Ekstensioon on täismahus ja valuta (dtl 151). Kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis kahes võtmetegevuses väljatoodust erineks ja kinnitaks kaebaja vaevuseid suuremal määral kui kerge. Mõlemas võtmetegevuses on analüüsitud õlaliigeste uuringuid 2021. aastast (dtl 159-160, 221, 225-229), samuti taastusravi 2022-2023 (dtl 193-194 jj) ja valuravi (kaebajale on valuravimeid ajavahemikul 2023.–2025. aasta välja kirjutatud kolmel korral,). 18.05.2022 epikriisist nähtuval küll kaebaja kirjeldatud vaevused 10 (20)
seoses õla ja õlaliigeste valuga, kuid epikriisist ei nähtu et peale valuravi arst oleks selles osas ettekirjutusi teinud (dtl 427 jj). Käte sirutamise ja asjade liigutamise on kaebajal võimalik väikeste raskustega. Kaebaja on lisaks õlaliigese turseid kirjeldanud 19.03.2025 sissekande kohaselt (dtl 268). Kohus nõustub Töötukassa hinnanguga, et 18.02.2025 vaideotsusele järgnenud sissekanne ei saa kinnitada vaevusi kerget piirangut ületavas osas. Tegemist ei ole objektiivse tervisseisundi kirjeldusega, vaid kaebaja enda kirjeldatud vaevusega, mis ühtib taotluses väljatooduga. Kokkuvõttes ei ole Töötukassa võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 kerget piirangut tuvastades eksinud.
35.Võtmetegevus: 2.3. Käteosavus (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0). Kaebaja kirjeldab taotluses (dtl 63), et võimekus kasutada käsi ja sõrmi on mõõdukalt piiratud.Kaebaja võimekus sooritada ühetaolisi tegevusi sundasendis (nt hakkimine, viilutamine) on piiratud – tekivad koormus ja valu. Kaebaja võimekus teha rasket käsitsitööd õues (nt okste lõikamine, puude lõhkumine,käsitsi niitmine) on piiratud. Kaebaja võimekus kanda raskeid poekotte on oluliselt piiratud (dtl 63 jj). Ekspertarst on hinnanud (dtl 121), et selles võtmetegevuses piirang puudub, kuna piirangud ei ole töövõimet mõjutavad. Identne on vaidemenetluses antud ekspertarvamus (dtl 137). Ekspertarvamustes on kohaselt tuginetud töötervishoiuarst dr A.B epikriisile (dtl 228). Viidatud on kohaselt, et ENMG-uuring on tehtud 29.03.2021 (dtl 158). Õigesti on viidatud, et TIS-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks saanud seetõttu regulaarset ravi, sh füsioteraapiat või blokaade. Nähtub, et tegemist oli mõlemapoolse kerge karpaalkanali sündroomiga. Kohtumenetluses on eelnevale lisatud, et uuringute alusel on kaebaja käte jõud normis (dünamomeetria mõlemal käel korras, 27 kg) (dtl 151). Ka kohtule ei nähtu terviseandmeid, mis kinnitaks kaebaja piiranguid käteosavusel. 14.05.2021 epikriisist (dtl 228) nähtuvad haigestumise tekkepõhjuse kirjeldused, kuid mitte seda, et kaebajal oleksid olulised püsivad piirangud käteosavusel. Kokkuvõttes, et ole Töötukassa võtmetegevuses 2.3 piirangut tuvastamata jättes eksinud.
36.Võtmetegevus: 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0) Kaebaja on kirjeldanud (dtl 63) valu, pinged, tursed õlgades, kätes, ja liigestes ning valu vasakul pool otsaesisel tekitavad probleemi magamisega. Ekspertarst on nii haldus (dtl 121) kui vaidemenetluses (dtl 137) märkinud, et kirjeldatud piiranguid on hinnatud valdkondade raames ja sellega kattub kohtumenetluses esitatud arvamus (dtl 151). Kohtule nähtuvalt on kätega seotud piiranguid hinnatud teiste antud valdkondade võtmetegevuste raames, peavaluga seonduvat on kajastatud nii liikumise kui suhtlemise valdkonna raames.
37.Kokkuvõtvalt on TTO ekspertarst järeldanud (121-122, 138-139), et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Kaebajal on valude tõttu õlaliigestes piirangud küünitamisel, esemete tõstmisel ja kandmisel. TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud perearsti dr M.K 17.03.2023 epikriisile (dtl 187), taastusraviarsti dr F.G 13.03.2023 epikriisile (dtl 193), taastusarsti dr C.D 13.05.2021 epikriisile (dtl 225), töötervishoiuarst dr A.B 14.05.2021 epikriisile (dtl 483). Vaidemenetluses koostatud ekspertarvamuses on sealjuures arvestatud täiendaval 17.02.2025 lisandunud epikriisiga (dtl 140). Kohtumenetluses on ekspert sellega nõustunud (dtl 152). Kohtule ei nähtu, et ekspertarstid oleks asjakohaseid epikriise või kaebaja kirjeldatud piiranguid kõrvale jätnud. Seega on õige Töötukassa järeldus, et kaebajal on käelise tegevuse valdkonnas kerge piirang (määruse nr 39 § 6 lg 6, § 8 lg 5). Teabe edastamine ja vastuvõtmine
11 (20)
38.Võtmetegevus: 3.1. Teabe edastamine (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0). Võtmetegevus: 3.2 Teabe vastuvõtmine – (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0). Kaebaja on taotluses (dtl 64-65) märkinud, et kaebaja võimekus teabe edasiandmisel on mõõdukalt piiratud ja muutlik. Piiranguid süvendab vasaku otsmiku ja pealae valu ning sellega kaasnev uimasus, mis tekitab suhtlemisvastumeelsust; eriti häiritud on hommikune toimetulek. Kaebaja suudab vajadusel lihtsa teabe edasi anda, kuid eelistab suhtlemist vältida. Kaebaja on taotluses märkinud (dtl 64) võimekus kuulmispõhise teabe vastuvõtmisel on kergelt piiratud. Kaebaja võimekus nägemispõhise info vastuvõtmisel on säilinud. Võimekus on muutlik ning sõltub peavalu/uimasuse intensiivsusest. Kõikides ekspertarvamustes on mõlema võtmetegevuse osas viidanud (dtl 124 ja 140, 152), et piirangud on hinnatud suhtlemise valdkonna raames. Kohus juhib tähelepanu, et tegelikkuses on vastustaja peavaluga ja neuroloogi hinnangutega seotut analüüsinud ka võtmetegevuse 1.2 all. Kuna vastavad põhjendused on asjakohased, ei ole Töötukassa piirangut tuvastamata jättes eksinud. Kohtule ei nähtu ei kaebaja enda kirjeldustest ega TIS andmetest, et esineks piiranguid teabe edasiandmisel või vastuvõtmisel.
39.Võtmetegevus: 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0). Kaebaja on taotluses märkinud (dtl 64) võimekust mõjutavad aeg-ajalt visuaalsed häired (ujuvad “tolmukollid”) ja varasem hägus nägemine. Ekspertarst T.S leidis (dtl 125), et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Viidatud on, et vajadusel tuleb kaebajal pöörduda silmaarstile Identne arvamus on esitatud ka vaidemenetluses (dtl 141). Kohtumenetluses on korratud sama arvamust (dtl 152). Kaebaja on viidanud, et tal on probleeme silmadega (dtl 23, 27). Kohtule nähtub, et kaebaja on suunatud silmaarstile 01.10.2021 (dtl 468). Silmaarstil on kaebaja suunanud ka perearst 04.02.2025 (dtl 177). Kohtule ei nähtu johtuvalt TIS andmetest, et tegemist piiranguga, mis kaebaja tegutsemisvõimet takistaks. Vastustaja on ka selle võtmetegevuse osas viidanud, et piirangud on hinnatud suhtlemise valdkonna raames. Kohus juhib tähelepanu, et tegelikkuses on vastustaja ka peavaluga ja neuroloogi hinnangutega seotud analüüsinud ka võtmetegevuse 1.2 all. Kuna vastavad põhjendused on asjakohased, ei ole Töötukassa piirangut tuvastamata jättes eksinud. Teadvusel püsimine ja enesehooldus
40.Kaebajal ei ole kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes 4.1 ja 4.3.
41.Võtmetegevus 4.2. : tualettruumi toimingud (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0). Kaebaja toob taotluses (dtl 64) välja, et tal on probleem põiega, mis peale günekoloogilist operatsiooni on aastatega suuremaks läinud. Ekspertarst T.S leidis (dtl 126), et taotleja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Antud juhul ei ole tegemist tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav, ilma et peaks riideid vahetama või ennast pesema. Sama hinnang on esitatud vaidemenetluses (dtl 142) ja korratud teise arsti poolt kohtumenetluses (dtl 152). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et tegemist ei ole kaebaja kirjelduste ja TIS andmete alusel tegutsemispiiranguga, mis ei oleks abivahenditega kompenseeritud. Kaebaja ise kirjeldab taotluses seda, et piirang on abivahendiga kompenseeritav ega igapäevaelu seega ei piira. Õppimine ja tegevuste sooritamine
42.Kaebaja ei ole võtmetegevuses 5.1 piiranguid kirjeldanud.
Kaebaja on taotluses (dtl 65) välja toonud, et võimekus tegevusi algatada ja lõpetada on muutlik. Kaebaja võimekus tegevusi planeerida on säilinud, kuid plaanide elluviimine on raskendatud. Kaebaja võimekus tegevust alustada on piiratud motivatsiooni puuduse tõttu; sageli ei alusta planeeritut või lükkab edasi. Kaebaja võimekus tegevust jätkata ja lõpetada on piiratud. T.S on arvamuses märkinud (dtl 127-128), et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Identne hinnang on antud vaidemenetluses (dtl 143-144). Eksperthinnangutes on viidatud 29.12.2023, 14.11.2022, 01.03.2023 ja 30.11.2022 epikriisidele. Kohtumenetluses on täiendavalt ekspertarst selgitanud, et varasemalt on kaebaja pöördunud arsti vastuvõtule meeleoluhäirete tõttu ning saanud ravi. Viimane pöördumine meeleoluhäirete diagnoosiga perearsti poole on toimunud kirja teel ning seda on kirjeldatud perearsti dr M.K 19414.11.2022 epikriisis. Seejuures on epikriisis märgitud järgmist: „Patsient lõpetanud ravi sertraliini ja lamiktaaliga. Eile oli kehv olla, täna magas kauem ja tunneb ennast paremini. 27.12 läheb psühhiaatri juurde. Käis reedel vaimse tervise õe juures, kes kuulas patsiendi muresid ja pani aja psühhiaatrile.“ Regulaarset meeleoluhäire ravi retseptikeskus ei kajasta. TIS andmetest on näha kaks retsepti: 14.02.2025 alprasolaam 30 tbl (välja ostetud) ja 17.03.2023 alprasolaam 30 tbl (aegumise tõttu annulleeritud). Psühhiaatri konsultatsiooni TIS andmed ei kajasta“ (dtl 153). M.K 14.11.2022 epikriis (dtl 194) on kohtumenetluses esitatud ekspetarvamuses kohaselt kajastatud. Samuti on õige, et TIS andmetest on näha kaks retsepti: 14.02.2025 alprasolaam 30 tbl (välja ostetud) (dtl 173) ja 17.03.2023 alprasolaam 30 tbl (aegumise tõttu annulleeritud) (dtl 394). Õige on väide, et psühhiaatri konsultatsiooni TIS andmed ei kajasta. Kohtule nähtuvalt on 14.02.2025 sissekandes (dtl 173) kaasuva haigusena nimetatud mõõdukas depressioon, samuti püsivad meeleoluhäired. Tegemist on epikriisiga, mis lisandunud vaidemenetluse kestel. Töötukassa selgitas selles osas täiendavalt vastuseks kohtu küsimusele (dtl 527), et „Püsiva häirena on kaebajal diagnoositud düstüümia, s.o pikaajaline meeleolu alanemine, mille korral kliinilised nähud ei ole nii intensiivsed, et need vastaksid kerge või mõõduka depressiooni kriteeriumitele. Mõne ilmse stressfaktori lisandumisel võib kaebajal seejuures meeleoluhäire ägeneda ja avalduda depressiooniepisoodina, mis võib vajada toetusravi.“ Lisaks tõi Töötukassa välja, et retseptikeskuse andmetel on perearst kaebajale 14.02.2025 välja kirjutanud lühiajalise ärevust maandava ravimi toimeainega Alprasolaam. Ravim on 21.02.2025 apteegist välja ostetud. Enne seda on psühhiaatrilist medikamentoosset raviarsti poolt vajalikuks peetud 2022. aastal. Kõik meeleoluhäired ei tingi alati piirangu tuvastamist töövõimega seoses. Piirangu tuvastamiseks peavad tervisandmetest nähtuma viited sellele, et tegemist on teatud perioodi kestel püsiva ja igapäeva elu mõjutava piiranguga, mis ei ole ka raviga kompenseeritav. Kuigi meeleoluhäired võivad mõjutada nii teataval määral toimetulekut tegevuse alustamise ja lõpetamisega seoses, ei nähtu kohtu TIS andmeid, mis kaebaja piiranguid sellisel kujul kinnitaks, et see vastaks lävendile kerge või seda ületaks. Eelnevaga haakub ka 15.03.2023 psühhiaatria õe P.P epikriis (dtl 396 jj), millest nähtub, et pöördumine on vajaduspõhine. Kokkuvõttes ei ole Töötukassa võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine
44.Võtmetegevustes 6.1.-6.3. kaebaja piiranguid ei kirjelda.
45.Võtmetegevus: Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0). Kaebaja toob taotluses (dtl 65) välja, et võõrad kohad tekitavad ärevust ja valu tugevneb vasaku poole otsaees ja pealael.
13 (20)
Ekspertarst T.S on märkinud (dtl 129), et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Identne hinnang on esitatud vaidemenetluses (dtl 145). Viited TIS andmetele kattuvad 5. valdkonnas tooduga. TTO ekspertarst kohtumenetluses samuti muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaatria õe P.P 15.03.2023 epikriisile (dtl 153). Kokkuvõttes on leitud, et muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, et ole praegu esitatud terviseandmed sellised, mis kinnitaks et kaebaja meeleoluhäired mõjutaksid toimetulekut vähemalt kerge piirangu tasemel. Kohus nõustub, et töövõimet mõjutavad eelkõige piirangud, mis on kestvad. Praegu ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud kestev meeleoluhäire, mis piiraks töövõimet. Suhtlemine
46.Võtmetegevuses 7.1 ja 7.3. kaebaja piiranguid ei kirjelda.
47.Võtmetegevus: 7.2. Kohane käitumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0). Kaebaja toob taotluses välja (dtl 66), et võimekus emotsioonide ja käitumise kontrollimiseks on piiratud; esineb sageli kontrolli kadumise episoode. Kaebaja võimekus toime tulla emotsioonidega on otseses seoses vasaku poole otsaesise ja pealae valu tugevusega. T.S on nii algses menetluses (dtl 130) kui vaidemenetluses (dtl 146) asunud identsele seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. ). Viited TIS andmetele kattuvad 5. valdkonnas tooduga. Kohtumenetluses esitatud arvamus (dtl 153-154) kattub eelnevaga. Kokkuvõttes on leitud, et taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kuna suhtlemise valdkonna piirangute põhjusena toob kaebaja välja sisuliselt meeleoluhäired ja TIS andmed ei kinnita, et need piiraksid selle võtmetegevuses kaebaja tegevusi, on ekspertarstide järeldused õiged. Kaebaja on ka viidanud peavalule, mille osas ekspertarstid võtmetegevuses1.2 selgitanud põhjalikult, et TIS andmetest ei nähtu, et peavalu piiraks kaebaja tegevus vähemalt kerge piirangu ulatuses või ei oleks senise raviga olnud kompenseeritav. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimine kõrvaltoimed
48.Ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldab kaebaja (lk 66), et viimastel aastatel on olnud ravimitest iiveldust, kõhulahtisus (dtl 66). T.S toob identsetes ekspertarvamustes (dtl 131 ja 147) välja vajaduse konsulteerida raviarstiga. TIS andmed ei kinnita kohtule nähtuvalt ravimite kõrvaltoimeid, mis pärsiksid igapäevelus toimetulemist. Mitte kõik ravimite kõrvaltoimed ei tingi piirangu tuvastamist, vaid üksnes sellised, mis igapäevaelu takistavad. Üksikud reaktsioonid ravimitele ei ole piirangu lävendit ületavad. Muud tervisehäired
49.Kaebaja on välja toonud erinevad valud: vasaku poole otsaesise ja pealae valu, õlavalu, seljavalu ning jalgade krambid. Kaebajal esineb aeg-ajalt apaatia ja eneseväärtusetuse tunne. T.S on identsetes arvamustes märkinud (dtl 131 ja 147), et selgitused on antud teistes valdkondades. Kohtumenetluses esitatud arvamuses (dtl 154) on täiendavalt selgitatud, et kaebaja poolt muude tervisehäirete osas kirjeldatud piiranguid on arvestatud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondasid hinnates. TTO ekspertarst on selgitanud, et peavalusid on hinnatud liikumise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondasid hinnates. Õlgade valu on arvestatud kehalise võimekuse valdkondasid hinnates. Seljavalusid, krampe jalgades on arvestatud liikumise valdkonnas. Ärkamisraskusi on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Samuti on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda
14 (20)
hinnates arvestatud apaatiat. Käesolevas otsuses eespoolt kirjeldatust nähtuvalt on kohtumenetluses toodud ekspertarvamuse viited õiged.
50.Nähtub, et asjas põhi- ja vaidemenetluses ekspertarvamused on liikumise, teabe edastamine ja vastuvõtmise, õppimine ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumis, suhtlemise valdkondades osas identsed. Sellisel viisil esitatud identsed ekspertarvamused tekitavad põhjendatud kahtluse, kas ekspertarst on vaidemenetluses siiski täiendavalt andmeid iseseisvalt hinnanud ja analüüsinud kõiki TIS andmeid sh vaides toodu vaates. Kohtumenetluses on viidatud, et ekspertarvamuse vaatas üle ka ekspertarst M.N. Sellele on küll vaideotsuses üldsõnalisena viidatud (dtl 79), kuid ekspertarvamust ei ole asja juurde esitatud. Vaideotsuse tekstist ei ole selgelt eristatav Töötukassa ja ekspertarsti seisukoht, mistõttu ei ole ka kontrollitav, milline osa otsusest kajastab ekspertarsti ja milline on Töötukassa järeldusena seisukohta. Seetõttu on Töötukassa otsus ja vaideotsus selles osas põhjendamispuudusega (HMS § 56 lg 1). See ei tingi siiski otsuse tühistamist (HMS § 58). Töötukassa on kohtumenetluses selle puuduse kõrvaldanud, esitades asja juurde täiendava ekspertarvamuse ja vastates ühes viidetega konkreetsetele TIS andmetele kohtu täpsustavatele küsimustele (dtl 525 jj, 599 jj).
51.Vaidemenetluses toodud väidete osas on ekspertarvamuses (dtl 154-155) täiendavalt selgitatud, et vaides on vaide esitaja kirjeldanud, et tal esinevad probleemid maoga. TIS andmete alusel on vaide esitajal mao-söögitoru tagasivooluhaigus. Järeldatud on, et see ei põhjusta püsivaid töövõime piiranguid, kuid on võimalik, et kaebuste esinemisel on kaebajale vajalik dieet ja vajadusel ravi. Kohtule nähtuvalt on viide TIS andmetele õige ja (dtl 155, 156, 163, 164, 178, 229, 233, 235, 237, 280, 281, 295, 297, 300, 325, 328, 494) ning tervisandmetest ei nähtu püsivatele piirangutele viitavat informatsiooni.
52.Kohtumenetluses on kaebaja viidanud, et arvesse ei ole võetud diabeedi diagnoosi (dtl 532). Töötukassa on kohtumenetluses selgitanud, et TIS andmetel on kaebajal diagnoositud insuliinisõltumatu, s.o 2. tüüpi diabeet. Seejuures veresuhkrud on kaebajal raviga olnud kontrollitud ning dekompenseeritud seisundit ega tüsistusi ei ole kirjeldatud. Kaebaja ravi ja jälgimine toimub perearsti juures. Kohtule nähtuvalt on diabeeti kaebaja anamneesis läbivalt kajastatud (vt 12.01.2021 (dtl 229), 07.07.2021 (dtl 224), 21.09.2021 (dtl 218), 01.10.2021 (dtl 468), 25.03.2022 (dtl 434), 25.10.2023 (dtl 366), 17.06.2024 (dtl 180), 14.02.2025 (dtl 713) 03.05.2025 (dtl 165)), kuid pöördumise põhjused ei ole seotud diabeediga. 25.03.2025 epikriisis nähtub ka vastav ravi (dtl 434). Eelnev kinnitab, et TIS andmetel ei esine kaebajal diabeedist põhjustatud töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kaebaja ei ole kaebustega, mis võiks viidata piirangutele, mis püsivalt võtmetegevusi mõjutavad, pöördunud ei perearsti ega eriarsti poole. Kohus nõustub Töötukassa selgitusega, et töövõime hindamine ei toimu isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi (dtl 599).
53.Seoses kaebaja poolt viidatud väidetavalt arvesse võtmata jäetud epikriisidega on Töötukassa andnud selgitused 23.02.2026 (dtl 599 jj). Vastavaid epikriise on ühtlasi kajastatud käesolevas otsuses võtmetegevuste analüüsimisel.
54.Kokkuvõttes on Töötukassa lõppjäreldus, et U.Z töövõime ei ole vähenenud, põhjendatud. Praegusel juhul ei tingi kergete piirangute tuvastamine käelise tegevuse valdkonnas piirangut, mis võimaldaks töövõime piiratust tuvastada (määrus nr 39 § 6 lg 5, § 6 lg 6, § 8 lg 5). Kaebaja peamised kaebused seoses pea- ja seljavaludega, samuti diabeediga on ekspertarstide poolt hinnatud ja kõik ekspertarvamused on ühise järeldusena leidnud, et piirangute tuvastamiseks alust ei ole.
55.Kohus on seisukohal, et antud juhul olid töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja tervisehäireid puudutavad terviseandmed TIS-s olemas ning nendes ei nähtu kohtule vastuolusid, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (määruse nr 39 § 2 p 10). 15 (20)
Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Kaebaja taotluses väljatoodu on hinnatud sageli kaebaja vaates arvväärtusega 9, mis tähendab, et tema võimekus on muutlik või esineb muid valdkonna piiranguid. Samas ei tingi see visiidipõhist hindamist, kuna valdavalt ei ole kaebaja hinnanud enda võimakusi mitte maksimaalselt piiratuks, vaid kirjeldab piiranguid ka ise just olukorrapõhisena.
56.Vastuseks kaebaja väidetele selgitab kohus veel, et kaebajal töövõime hindamise aluseks ei ole isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid hinnatakse määruse nr 39 § 8 lõike 6 järgi eksperdiarvamuste alusel. Eksperdiarvamuses hinnatakse isiku 5 tegutsemisvõimet kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Seetõttu on võimalik, et kaebaja tervisekahjustused ja diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust nii oluliselt, kui kaebaja ise seda arvab. Kaebajal võivad esineda küll terviseseisundist tingitud tegutsemise ja osalemise piiranguid, kui ekspertarstide poolt kaebajal tuvastatud piirangud ei ole ületanud TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks. II.
Puude raskusastme hindamine
57.PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Tööealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 21). Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1).
58.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lõike 1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvaid andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamust ja muid asjasse puutuvaid andmeid (vt PISTS § 23 lg 6).
59.Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase 5 aasta terviseandmete põhjal (PISTS § 22 lg 3, § 23 lg 3, määruse nr 18 § 4 lg 1; sotsiaalkaitseministri ning tervise-ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-d 2–4). Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel ka taotleja tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2).
60.Määruse nr 18 § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Määruse § 4 lõike 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, 16 (20)
ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse § 4 lõige 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr 18 §-d 4–6).
61.Järgnevalt kontrollib kohus, kas SKA on ekspertarstide hinnangutele tuginevalt kaebaja terviseandmeid õigesti kajastanud ning kas järeldused on kontrollitavad.
62.SKA on otsuses (dtl 32) puude mitte tuvastamist põhjendanud järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud Teie toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine Teil nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.“ Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo 19.06.2020, 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (RKÜKo 31.05.2011, 3-3-1-85-10, p 26). Haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (RKHKo 04.03.2020, 3-181740/36, p 18.4). Haldusorgan peab tagama selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda kohustust peab iseäranis hoolikalt silmas pidama ka puude raskusastme tuvastamisel.
63.Algses otsuses on SKA üldsõnaliselt tuginenud Töötukassa ekspertarvamusele ja üksnes üldsõnaliselt selgitanud, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine U.Z nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Puuduvad selgitused, milliste arvväärtuste ja metoodika alusel on SKA järeldusele jõudnud ja ei nähtu, et SKA oleks ekspertarvamuses toodust puude raskusastme tuvastamise kontekstis selgitanud. Kuigi SKA võib oma otsuses tugineda Töötukassa ekspertarvamusele ei vabasta see SKA-d haldusakti põhjendamiskohustusest viisil, kus puude raskusastme tuvastamisel on põhjendatud piirangute mitte tuvastamise aluseid vähemalt osas, kus taotleja arvamus erinev märkimisväärselt eksperdi omast ning selgitatud ka metoodika erisusi seoses töövõime puudumise tuvastamisega. Kuna SKA on vastavad põhjendused esitanud vaideotsuses. Kohtule ei ole äratuntav, miks ei saanud algses haldusaktis kaebajale samu põhjendusi esitada. Seega on SKA 05.02.2025 otsus formaalselt õigusvastane.
64.SKA on siiski põhjendamispuuduse vaidemenetluses kõrvaldanud (dtl 56) ja on ka ekspertarsti kaasanud vaidemenetluses (vt RKHKm 21.06.2022, 3-21-2230/16, p 12.3) (dtl 46). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul seega arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 15). Ekspertarst on ühes viidetega konkreetsete arstide tervisekirjeldustele on arusaadavalt selgitanud järeldust, et esitatud terviseandmete põhjal on seega ravi foonil esinevad pikaajaliselt püsivad tegutsemispiirangud kerged ning sellest tulenevalt on kerged ka nendest põhjustatud takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Ekspertarvamus tugineb kohaselt I.J 25.08.2022 (dtl 194), F.G 17 (20)
13.03.2023 (dtl 913 jj), Q.R 19.10.2021 (dtl 159, 221 jj) , W.V 01.10.2021 (dtl 221 jj), M.K 01.04.2025 (dtl 257 jj) epikriisidele. SKA on selgitanud, millist konkreetset informatsiooni on ekspertarst neis arvestanud (dtl 562-563) ja need vastavad kohtule nähtuvalt eelviidatud konkreetsetes epikriisides kajastatule.
65.Puude raskusastme tuvastamise metoodika erineb töövõime hindamise metoodikast. Puude tuvastamiseks arvutatakse üldjuhul iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3) ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas peab piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (vt määrus nr 18 § 6 lg 6). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse igapäevast tegutsemisvõimet, mis võibki erineda töövõimest. Kohus jõudis eelpool järeldusele, et ekspertarvamustes on jõutud kokkuvõttes õigetel järeldustele kaebajal esinevate piirangute osas. Kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis käesolevas otsuses väljatoodud võtmetegevuste raames mõjutaks kaebaja tegutsemisvõimet teisti kui on määratud töövõime hindamisega seotud ekspertarvamuste lõppjäreldustes. SKA viitab õigesti, et tuginevalt 01.02.2025 Töötukassa eksperdiarvamusele (dtl 117) on U.Z-il käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas.
66.SKA selgitas kohtumenetluses, et ei ole vaidemenetluse käigus hinnanud kaebaja terviseandmeid, millised lisandusid TIS-i peale SKA 05.02.2025 otsuse nr P26-2025-256135 tegemist. HMS§ 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seetõttu hindab ekspertarst vaidemenetluse käigus neid terviseandmeid, mis olid kättesaadavad TIS-is puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise hetke seisuga. Vaidemenetluse raames antav arvamus on sõltumatu arstlik hinnang taotleja terviseseisundist tulenevatele tegutsemispiirangutele 8dtl 562). Kohtu hinnangul tuleb uurimiskohustust vaidemenetluses mõista nii, et arvesse tuleb võtta ka lisandunud terviseandmeid ja neid ei ole lubatav kõrvale jätta. Hilisemaid terviseandmete osas tuleb hinnata, kas nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute kohta töövõime hindamise aja seisuga (vrdl RKHKo 21.12.2023, 3-21-629/46, p-d 15 ja 17). Hilisemate tervisandmetega arvestamata jätmine praegusel juhul ei mõjuta siiski SKA lõppejärelduse õigsust, kuivõrd lisandunud terviseandmed ei kinnita täiendavate andmetega kaebaja taotluses väljatoodut (vt ka käesoleva otsuse p-d 29, 37 ja 43)
67.Kokkuvõttes on SKA õigesti järeldanud, et puudub alus U.Z-il tuvastamiseks. III.
puude raskusastme
Terviseinfosüsteemi sissekanded
68.Kaebaja väidab, et osa terviseprobleemidest ei ole korrektselt dokumenteeritud (vt vaides dtl 40, 74). Töötukassa on selgitanud, et kuna kaebaja kirjad, mis seda vastuväidet adresseerivad, on epikriisides ära toodud, siis ei näinud Töötukassa alust täiendava päringu perearstile tegemiseks (dtl 528). Konkreetsemalt nähtub, et 11.02.2025 epikriisis on olemas perearsti selgitused ja seisukoht oma patsiendi kaebustele. SKA märgib, et käesoleval juhul ei ole SKA-l tekkinud isiku taotluses toodut arvestades kahtlust, et kaebaja terviseandmed võivad olla korrektselt dokumenteerimata (dtl 561-562).
69.Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete TIS-i kandmine). Halduskohus on seevastu pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude 18 (20)
raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
70.Kohtu hinnangul võivad kaebaja viited terviseandmete puudulikule dokumenteerimisele olla siiski täiendava uurimiskohustuse ajendiks (vrdl RKHKo 01.10.2019, 3-18-1891/46, p 19) nii SKA-le (PISTS § 23 lg 4) kui Töötukassale (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 3), et kaebaja terviseandmeid täpsustada.
71.Kaebaja on viidanud „otsaesise probleemile“, kuid ei ole vaides täpsustanud, millised tervisevaevused kaebajal praegu sellest tulenevalt on. Kohtumenetluses on kaebaja täiendavalt selgitanud oma seisukohti (dtl 533) seoses 01.10.2020, 30.08.2021, 08.11.2021, 12.12.2021, 28.12.2021 ja 04.11.2022-01.03.2023 eprkriisidega, kuid sellest ei nähtu kaebaja terviseseisundit, mis on arstide poolt täielikult hindamata. Kaebaja kirjeldusest nähtub pigem see, et kaebaja hinnangul ei ole arsti kirja pannud kogu kaebaja enda subjektiivset kirjeldust vastuvõttudest. Seega ei nähtu kohtule taotlusest ega vaidest, et SKA-l (PISTS § 23 lg 4) või Töötukassal (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 3) oleks pidanud tekkima kaebaja taotluses toodu, terviseandmete või vaides esitatu pinnalt selliseid kahtlusi, mille kõrvaldamiseks oleks tulnud koguda täiendavaid andmeid. Kaebaja on ka algses taotluses (dtl 59-61) kirjeldanud peavaluga seotud probleeme ja sellele ekspertarstid hinnangud andnud (vt käesoleva otsuse p-d 30, 38-39). Ka kohtumenetluses esitatud kaebaja täiendavad selgitused täiendava uurimise tarbeks sellist ajendit ei anna.
72.Kohtule nähtuvalt on üheks põhjuseks, miks kaebaja on uuesti peale vaidlusaluseid otsuseid arstide pooled pöördunud see, et kaebaja on saanud töövõime puudumise ja puude tuvastamise taotlustele eitavad vastused (dtl 287). Kuigi käesolevas asjas küsis kohus vastavalt kohtupraktikale vastustajatelt selgitusi selles osas, kas kohtumenetluses juurde esitatud epikriisid saavad kinnitada või ümber lükata varasemaid hinnanguid, ei ole kohtumenetluse eesmärk kaebaja suhtes uuesti haldusmenetluse läbi viimine. Olukorras, kus kaebaja tervislik seisund on peale vaidlusaluseid otsuseid muutunud ja tema suhtes on olemas märkimiseväärne kogus uusi terviseandmeid, sh näiteks uued eksperthinnangud muu haldusmenetluse raames, tuleb kaebajal esitada vastustajatele uued taotlused. Kokkuvõte
73.Töötukassa on ekspertarvamusele tuginevalt õigesti järeldanud, et U.Z-il ei esine töövõime piiranguid määral, mis põhjustaks töövõime vähenemist. Kohtumenetluses täitis vastustaja ka kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist. Seetõttu puudub alus Töötukassa otsuste tühistamiseks. SKA on ekspertarvamustele tuginevalt õigesti tuvastanud, et puudub alus U.Z-il puude raskusastme tuvastamiseks. Seetõttu puudub alus SKA otsuste tühistamiseks. Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning alus kohustamisnõude rahuldamiseks puudub.
74.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
75.Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
19 (20)
(allkirjastatud digitaalselt)
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.