G.G kaebus Eesti Töötukassa 11.07.2025 otsuse nr TVH/25/023900 ja 14.07.2025 otsuse nr TVT/25/033633 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – G.G Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Elle-Mai Velling ja Triin Tamm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta G.G kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.G.G (kaebaja) esitas 02.07.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluse.
2.Vastustaja leidis 11.07.2025 otsuses nr TVH/25/023900, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ning jättis 14.07.2025 otsusega nr TVT/25/033633 kaebajale töövõimetoetuse määramata.
3.Kaebaja esitas 25.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.07.2025 ja 14.07.2025 otsuste tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 31.07.2025 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebus jõudis Tallinna Halduskohtusse 26.08.2025.
Kaebaja seisukohad:
4.1.Vastustaja on 03.07.2025 eksperthinnangus arvestanud valesti arsti arvamusega, eriti liikumise valdkonnas. 1) 15.05.2025 X.X, neuroloogia – patsiendil on 2020. a opereeritud nimmeosa, fiksatsioon kruvide ja plaatidega (Wiltse metoodika järgi). Viimasel ajal on esinenud parema kehapoole pingeid, kaelavalu ja radikulaarsed sümptomid paremas jalas (S1 dex). Patsient on suuteline lühiajaliselt kõndima ja töötama, kuid peab töö ajal perioodiliselt lamama. 2) 24.04.2025 Y.Y – alaseljavalu püsib, kerge kuni mõõdukas radikulaarne valu L5 ja S1 piirkonnas mõlemal pool. Neuroloogiline defitsiit puudub. Senine medikamentoosne ravi on andnud osalise efekti. Patsient sai 100 TÜ botoxit nimme piirkonna paraspinaallihastesse (lähtudes valu piirkonnast). Tüsistusi ei esinenud. Kordusmanustamine kahe kuu pärast. 3) 16.12.2024 Q.Q, neurokirurgia – 2020. a tehtud transpedikulaarne fiksatsioon. 2023. a kaebas seljakanguse üle pikemal istumisel, seisund vastas ootustele. 2024. a esines nimme kangust ja tuimus paremas kannas. Jalgade jõud ja refleksid korras. Soovitatud regulaarset ujumist ja reguleeritava kõrgusega töölauda, et tagada vahelduv tööasend. Järgmine kontroll kolme aasta pärast.
4.2.Eeltoodust järeldub, et kaebajat ei saa pidada täielikult töövõimeliseks. Kaebajal esineb pidev alaselja- ja kaelavalu, parema kehapoole ülepinged ja „elektrilöögi“ tunne paremas jalas. Töö ajal peab kaebaja vaheldumisi istuma ja lamama. Eksperdid tuvastasid liikumise valdkonnas kerged piirangud võtmetegevustes „seismine ja istumine“ ning „liikumine eri tasapindadel“. Kaebaja hinnangul on see ebapiisav hinnang, mis viis vastustaja eksliku otsuseni.
4.3.Võrdluseks viitab kaebaja 04.01.2022 eksperthinnangule, kus samas jaotises hinnati kaebaja piirangud mõõdukaks, mille põhjal määrati kaebajale osaline töövõime. Kaebaja tervislik seisund pole sellest ajast muutunud, kuid seekord langetati erinev otsus.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Ekspertarst F.F koostas 03.07.2025 dokumendipõhise eksperdiarvamuse ja vastustaja ekspertarst W.W kinnitas 06.10.2025 selle järeldusi. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale peavad kõik kaebaja poolt esitatud kaebused ja piirangud olema kinnitatud tervise infosüsteemi (TIS) andmetes, et neid saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Kaebaja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendite ja kompenseerivate meetoditega määratud adekvaatse ravi foonil.
2(11)
3-25-2470
5.2.Vastustaja on töövõime hindamise otsuses tuginenud ekspertarvamusele ja õiguspäraselt märkinud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Kaebajal on episoodiliste nimmevalude ja tuimustunde tõttu kannas kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine ning valu tõttu pikem kehaasendi säilitamine ja muutmine. Ravi on olnud tõhus. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on parema õlaliigese harjaülise lihase osaline rebend. Kaebajal on õlaliigestes esinevate valude tõttu, peamiselt paremal, piirangud küünitamisel, esemete tõstmisel ja kandmisel. Piirangud on liikumisravi- ja laserraviga leevenenud ning on oodata edasist paranemist medikamentoosse ravi ja füsioterapeutiliste harjutuste jätkamisel. Tugevate valude esinemist terviseandmed ei kinnita.
5.3.Kaebajale ei sobi püsiv sundasend ja füüsiline koormus, kuid muid töid peaks ta suutma teha täiskoormusega. Töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust kaebajale sobivat tööd, mis ei pruugi olla füüsiliselt raske töö. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal töövõime vähenemist.
5.4.Neuroloog dr X.X 30.06.2025 epikriisi järgi on kaebaja lülisamba struktuursed muutused tagasihoidlikud. Kerge-mõõduka radikulaarse iseloomuga valu leevenduseks tehtud lihasesisene süst ning määratud valu- ja liikumisravi on valu ja lihaspinget leevendava mõjuga. Puuduvad andmed määratud ravi mitteefektiivsuse kohta. Viimane valuravi on määratud retseptuuri andmetel 23.04.2025. Kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võetud asjaolu, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
5.5.Kaebaja terviseandmed ei kinnita pidevate valude esinemist. Senine ravi on olnud efektiivne. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse töövõimet piiravatena pikaajalisi tervisekahjustusi, s.o püsivaid terviseseisundeid, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu. Kaebajal on liikumise valdkonna piirangud hinnatavad ravi foonil kergeteks – ei esine töövõimet vähendavas ulatuses. Määratud ravi foonil on kaebaja tegevusvõime paranenud, lülisamba struktuurikahjustus korrigeeritud, valuravi ja füsioteraapia on olnud tõhus, pidevate valude esinemist terviseandmed ei kajasta. Töövõime hindamise otsus on tehtud vastavalt töövõime hindamise metoodikale ja seda täpsustavale ekspertarsti juhendile.
5.6.Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja kohta TIS-is olevaid andmeid (k.a arstide poolt koostatud dokumente), mis kinnitavad kaebaja terviseseisundi paranemist. Pigem on kaebaja liikumisvõime korduvate töövõime hindamiste vahelisel perioodil astma parema kompensatsiooni tõttu mõnevõrra paranenud ning valud vähenenud.
5.7.Vastustaja lükkab tagasi väited, et arstidelt pärinevaid andmeid on valesti tõlgendatud või et tööajal oleks vajalik perioodiline lamamine, sest sellist vajadust TIS ei kinnita, ning metoodika lubab asendivahetusi. 2022. a jaanuaris hinnati kaebaja töövõime osaliseks, kuna esinesid mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, arvestades lülisamba operatsioonile (novembris 2020) eelnenud lülilibisemisest põhjustatud seisundit ja teostatud operatsioonist taastumise aega. Kaebajale määratud ravi on olnud tõhus. Arvestades sobivaid töötingimusi (vältida püsivat sundasendit ja rasket füüsilist koormust), peaks kaebaja suutma töötada täiskoormusega sobival tööl. Kaebaja on olnud tööalaselt aktiivne. Kaebaja on olnud võimeline töötama enam kui täiskoormusega raamatupidajana ja tegutseb lisaks ka äriühingu juhatuses.
3(11)
3-25-2470
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustab vastustaja 11.07.2025 otsust, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ja 14.07.2025 otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust. Kaebaja leiab, et teda ei saa pidada täielikult töövõimeliseks, vaid tal on osaline töövõime.
7.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega. Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni kuus kuud kestvat terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime hindamisel arvestada.
8.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
4(11)
3-25-2470
9.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase viie aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
10.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.
11.Kohus selgitab, et isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust osalise töövõime tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime ulatust periooditi üle kontrollida.
12.Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).
13.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:
5(11)
3-25-2470
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
14.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst (TTO ekspertarst) dr F.F 03.07.2025 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 53–65). Lisaks on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst W.W TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning koostanud 06.10.2025 ekspertarvamuse (dtl 115–121), milles nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 122–456) ja tehtud põhjendatud järeldused.
15.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 90–100) välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO 6(11)
3-25-2470
ekspertarst tuvastas kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Kuna kaebaja vaidlustab kaebuses vaid liikumise valdkonnas antud hinnangut, siis ei kontrolli kohus muudes valdkondades antud hinnanguid (HKMS § 2 lg 3).
16.Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
17.Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Kaebaja suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 100 m (umbes jalgpalliväljaku pikkus). Valusid kogeb igal päeval ja öösel. Kõndides tekib seljas nimme piirkonda pinge, mis läheb üle valuks. Varbad muutuvad tundetuks, parem kand tuimeneb ja tasakaal võib olla häiritud. Paremas põlves esinevad valud. Paremas puusas on pidevad valud, tekib tuimuse tunne tagant puusadest põlvini ja tekib lonkamine. Pingete maandamiseks tuleb maha istuda või pikali heita ning lamada vähemalt 10 minutit. Parem on tasasele pinnale pikali heita, kuna siis lähevad pinge ja valu ära. Öösiti tarvitab pidevalt valuvaigisteid. Treppidel suudab käia mõõdukate raskustega, esineb pidev valu paremas puusas. Takistuste ületamisel või trepist liikumisel esineb tasakaalu kaotus, nõrkus, südame löögisageduse tõus ja on vajadus käsipuust kinni hoida. Võtab regulaarselt tahhükardiaravimeid. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Tänaval, sh kohtades, kus ta pole varem käinud, suudab liikuda mõõdukate raskustega. Kukkumise vältimiseks peab kõndima ettevaatlikult ja on parem, kui läheduses on saatja, kellele toetada. Siseruumides, sh ruumides, kus ta pole varem käinud, suudab liikuda mõõdukate raskustega. Kukkumise (libedus, astmed jne) vältimiseks tuleb kaebajal alati olla ettevaatlik. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Asendi säilitamisel 10 minuti pärast tekivad pinged ja valu, on vaja muuta kehaasendit. Kaebaja töötab istudes ning seejärel seistes. Püsti tõusmine on valus. Püsti tõusmine ei leevenda pinget ja valu ning on vaja võtta horisontaalasend ja heita pikali vähemalt 15–20 minutiks. Selg valutab istudes, on tunne, nagu toetuks pidevalt millelegi teravale ja kõvale, kõik muutub tuimaks. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada, püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Tunneb valusid igasuguse asendivahetuse korral. Eriti raske on püsti tõusta istumise asendist ning alati tuleb millestki kinni hoida. Kallutamine on raske ja valus, eriti ronimine. Ägenemisel on raske tõusta ja tuleb millestki kinni hoida. Kallutada ei saa. Pärast tõusmist on valus liikuda, alguses tuleb selga sirutada ja alles siis saab liikuma hakata. Igasugune asendivahetus nõuab tähelepanu, aega, pinget ja täpsust. Kaebaja leidis, et võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ tal piiranguid ei esine (raskusaste 0).
18.TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ kerge piirang (raskusaste 1). Viidati nimmevaludele, tuimusele ja valule paremas jalas. Lülisamba haiguse tõttu opereeritud 2020. a. Neuroloogi poolt viimati konsulteeritud 30.06.2025, ei esine neuroloogilist defitsiiti, jalgade jõudluse langust ja tundlikkuse häireid. Subjektiivselt püsib kerge kuni mõõdukas valu. Neuroloogi poolt manustatud 100 TÜ Botoxit paraspinaalsetesse lihastesse. 16.12.2024 neurokirurgi konsultatsioon. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea. Senine valuravi ei ole olnud eriti 7(11)
3-25-2470
järjepidev, 2025. a välja ostetud kolm valuravimi retsepti ja periooditi käinud taastusravil. Puusaliigeste kahjustust ei esine, röntgenuuring tehtud 05.02.2022, tulemus liigesepilud ahenemiseta. Parema põlveliigese uuringud 20.02.2024, tulemus liigesepilu ahenemiseta. Tasakaaluhäireid ja püsivat südamekloppimist terviseandmed ei kinnita. 15.05.2023 perearsti vastuvõtt, EKG: Siinusrütm. Fr. 87/min. Võrreldes 13.01.2023 on dünaamikata. Vastuvõtul pulss 76 lööki/minutis. Tegemist kergete piirangutega. Piirangud võivad valude tõttu olla pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal ei esine võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust ning terviseandmed ei kinnita kukkumisi ja saatja vajadust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang (raskusaste 1). Viidati nimmevaludele, tuimusele ja valule paremas jalas. Lülisamba haiguse tõttu opereeritud 2020. a. Neuroloogi poolt viimati konsulteeritud 30.06.2025, ei esine neuroloogilist defitsiiti, jalgade jõudluse langust ja tundlikkuse häireid. Subjektiivselt püsib kerge kuni mõõdukas valu. Neuroloogi poolt manustatud 100 TÜ Botoxit paraspinaalsetesse lihastesse. 16.12.2024 neurokirurgi konsultatsioon. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea. Senine valuravi ei ole olnud eriti järjepidev, 2025. a välja ostetud kolm valuravimi retsepti ja periooditi käinud taastusravil. Puusaliigeste kahjustust ei esine, röntgenuuring tehtud 05.02.2022, tulemus liigesepilud ahenemiseta. Parema põlveliigese uuringud 20.02.2024, tulemus liigesepilu ahenemiseta. Piiranguid ei hinnata ägenemiste ajal. Pikemal kehaasendi säilitamisel ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi raske füüsiline koormus. TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0). TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega paremasse jalga, tuimustunne jalas. Pikemal kehaasendi säilitamisel ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi raske füüsiline koormus. Piirangu põhjuseks on lülisamba struktuur. Regulaarse raviga valud vähenevad. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Kokkuvõttes on kaebaja liikumise valdkonna kerge piirangu põhjuseks muud dorsopaatiad. Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamiseks piiranguid põhjustavaks diagnoosiks nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga. Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega paremasse jalga, tuimustunne jalas. Pikemal kehaasendi säilitamisel ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi raske füüsiline koormus. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajale ei sobi töötingimustena püsiv sundasend ja raske füüsiline koormus. Kaebaja töövõime toetamiseks on vajalik valuravi.
19.Vastustaja ekspertarst W.W märkis oma arvamuses, et kaebaja piirangut „liikumine eri tasapindadel“ ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (raskusaste 1), sest liikumise valdkonnas piiranguid põhjustavad koormuspõhised nimmevalud esinevad (ägenevad) pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et kaebaja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud. Kaebaja on konsulteeritud korduvalt nii neuroloogi kui neurokirurgiga ning nii medikamentoosne kui ka taastusravi on määratud. Subjektiivselt püsib kerge kuni mõõdukas nimmevalu, objektiivne leid on igati normaalne ning KT lülisamba ja fiksaatori seis ootuspärane. Kirurgilist ravivajadust terviseandmed ei kajasta. Struktuursed 8(11)
3-25-2470
muutused tagasihoidlikud, radikulaarsed ärajäämanähud, pareesid puuduvad. Puusa- ega põlveliigeste kahjustust ei esine, tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita. Võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piirangut ei esine (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Ekspertiisitaotluses nimetatud kukkumisi ja saatja vajaduse kohta TIS-is objektiivseid andmeid ei ole. Ettevaatlikku liikumist on hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Nägemise langus on abivahendiga (prillidega) kompenseeritud ja kuulmishäirete kohta, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse piirangute hindamisel, TIS-is andmeid ei ole. Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ märkis vastustaja ekspertarst kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Perioodiliselt esinevad nimmevalud põhjustavad kerge piirangu seismisel ja istumisel. Töövõime hindamise taotluses nimetatud tasakaalukaotuste kohta TIS-is andmeid ei ole. Töövõime hindamise taotluses märgitud kehaasendi regulaarse vahetamise vajadus piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt on kehaasendi vahetamine lubatud. Neurokirurgi 09.12.2024 epikriisis väljatoodu kohaselt pikemal istumisel ja seismisel esineb nimme kangus ja tuimus paremas kannas. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal kannal. Soovitav regulaarne ujumine, reguleeritava kõrgusega töölaua muretsemine seljale vahelduva režiimi võimaldamiseks. Kuni 40 minutit istumist, seejärel võiks töölaua üles tõsta ja mõnda aega seistes töötada. Valuravi on tõhustatud. 30.06.2025 manustatud neuroloogi poolt 100 TÜ Botoxit paraspinaalsetesse lihastesse lumbaalsel. Vahetute tüsistusteta. Tagasi kontrolli kutsutud kahe kuu pärast. Hilisemate pöördumiste osas TIS-is andmed puuduvad. Ravi foonil on piirangud hinnatavad kergeteks. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest pikemal sundasendis püsimisel tekkiv kerge kuni mõõdukas nimmevalu on ravi foonil olnud leeveneva kuluga. Vastavalt töövõime metoodikale istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. TIS-i andmetel kaebajal lühemal asendis püsimisel ja asendivahetusel olulisi piiranguid ei esine. Kokkuvõtteks leidis ekspertarst liikumise valdkonnas, et kaebajal on selles valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on lülisamba struktuurimuutusest tulenevad koormuspõhised kerged kuni mõõdukad nimmevalud. Ravi on olnud tõhus. Jääknähtudena esinevate episoodiliste nimmevalude ja tuimustunde tõttu kannas on kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine ning valu tõttu pikem kehaasendi säilitamine ja muutmine.
20.Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kaks erinevat ekspertarsti. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad, et kaebajal liikumise valdkonnas esinevate kergete piirangute tõttu ei ole töövõime vähenenud. Vastustaja ekspertarst on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või tuvastamata jäetud ning millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on vastatud kõigile kaebaja kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis kaebaja terviseandmeid TIS-is ega tuvastanud, et ekspertarst oleks jätnud mingite kaebajal esinevate terviseprobleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti. Ekspertarvamused on kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud mõlemad ekspertarvamused tõendavad, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub kohtul alus ja põhjus vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita.
21.Kohus nõustub ekspertarvamusega, et TIS-i terviseandmed ei kinnita kaebajal pidevate valude esinemist. Kaebajal likvideeriti 2020. a novembrikuus selja operatsiooniga nimmelülide lülilibisemine. Kaebaja leiab, et vastustaja on valesti hinnanud 16.12.2024 neurokirurgi, 15.05.2025 neuroloogi ja 24.04.2025 antud radioloogi arvamust.
9(11)
3-25-2470
22.Neurokirurgi 16.12.2024 vastuvõtu epikriisist (dtl 142–143) nähtuvalt on objektiivne leid igati normaalne. KT lülisamba ja fiksaatori seis ootuspärane. Kirurgilist ravi ei vaja. Soovitav on regulaarne ujumine, reguleeritava kõrgusega töölaua muretsemine. Pikemal istumisel ja seismisel nimme kangus, tuimus paremas kannas. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea. Neuroloogi 15.05.2025 vastuvõtu epikriisist (dtl 141–142) nähtuvalt on kaebaja pöördunud arsti poole vaevustega, mille kohaselt esinevad kaebajal viimasel ajal parema kehapoole pinged, valulikkus kaelas, aga ka radikulaarsed sümptomid paremas jalas S1 dex. Kõndida ja töötada suudab lühiajaliselt ning töö ajal peab perioodiliselt pikali heitma. Arst määras kaebajale ravi ja järgmisel vastuvõtul valuraviks süsti. 24.04.2025 on kaebajale tehtud röntgenülesvõte, mille tulemust on arvesse võtnud neuroloog 30.06.2025 vastuvõtul. Neuroloogi korduval 30.06.2025 visiidil (dtl 139–140) manustati kaebajale valuraviks lihasesisene süst. Vahetute tüsistusteta. Korduv vastuvõtt kahe kuu möödudes. Hilisemaid epikriise arsti vastuvõttudest ei ole. Kaebaja on 2025. a välja ostnud kolm valuravimi retsepti ning üks 23.04.2025 koostatud retsept valuvaigistavale ravimile on välja ostmata (dtl 133). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja taastusravil käinud periooditi – 23.09.2024 (dtl 146), 26.01.2024 (dtl 158–159), 24.04.2023 (dtl 173), 12.12.2022 (dtl 177– 178), 05.10.2021 (dtl 185–186) ja 23.12.2020 (dtl 195).
23.Eeltoodust tulenevalt on pärast operatsiooni kaebaja KT lülisamba ja fiksaatori seis ootuspärane ning kirurgilist ravi ei vaja. Kaebaja saab käia hästi ning jalgade jõud ja refleksid on korras. Neuroloog on kaebajale vaevuste leevendamiseks määranud valuravi, mis on olnud tõhus. Neuroloogi määratud korduvale vastuvõtule kahe kuu möödudes kaebaja ei läinud. Kuna kaebaja ei pöördunud uuesti valuravi saamiseks arsti vastuvõtule, siis võib eeldada, et valuravi oli mõjus. TIS-i andmetes puudub teave määratud ravi mitteefektiivsuse kohta. Viimane suukaudne valuravim on määratud retseptide andmetel 23.04.2025 (dtl 133). Kuna töövõimet tuleb hinnata koos adekvaatse raviga ja senine ravi on olnud efektiivne, siis võib järeldada, et kaebaja piirang on kerge ning töövõime ei ole vähenenud.
24.Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et ta kasutab liikumiseks teise inimese abi. Epikriisides ei ole märgitud kaebaja vajadust siseruumides ja tänaval liikumiseks kasutada abivahendeid või saatja abi. Kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime hindamise taotluses nimetatud tasakaalukaotuste, nõrkuse, õhupuuduse ja südame löögisageduse pideva tõusu kohta TIS-is andmeid ei ole.
25.Kaebaja väidab, et töö ajal peab ta vaheldumisi istuma ja lamama. Kohus nõustub vastustaja ekspertarsti hinnanguga, et piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest pikemal sundasendis püsimisel tekkiv kerge kuni mõõdukas nimmevalu on ravi tagajärjel olnud leeveneva kuluga. Valuravi on tõhustatud 30.06.2025 neuroloogi poolt ja hilisemad pöördumised arsti poole vastavate kaebustega puuduvad. Seega on võimalik järeldada, et teostatud valuravi oli tõhus. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale võib istuvat ja seisvat asendit vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. TIS-i andmetest ei nähtu töötamise ajal vajadust pikali heita. Kaebajale on soovitatud regulaarselt ujuda ja reguleeritava kõrgusega töölauda, et vältida töötamist sundasendis. TIS-i andmetel kaebajal lühemal asendis püsimisel ja asendivahetusel olulisi piiranguid ei esine.
26.Kohus nõustub ekspertarvamustega, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis kaebajale määratud valuravi toimel ei põhjusta töövõime langust.
27.Kaebaja viide 04.01.2022 eksperthinnangule, millega hinnati kaebaja piirangud mõõdukaks ja mille alusel määrati kaebajale osaline töövõime, ei ole praeguses asjas asjakohane. Osaline töövõime määratakse ajalise piiranguga ning kaebaja ei saa eeldada, et igal
10(11)
3-25-2470
töövõime hindamisel tuvastatakse kaebajal osaline töövõime. Vastustaja ekspertarst märkis, et 2022. a jaanuaris esitatud eksperthinnangus hinnati liikumise valdkonnas mõõdukad piirangud, arvestades lülisamba operatsioonile (novembris 2020) eelnenud seisundit ning teostatud operatsioonist taastumise aega. TIS-i andmetest tuleneb, et kaebajale määratud ravi on olnud tõhus ja piirangud on raviga olulises osas kompenseeritud.
28.Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub ka alus töövõimetoetuse maksmiseks (TVTS § 11).
29.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 11.07.2025 ja 14.07.2025 otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
30.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.