E.H kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes Kaebaja E.H Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Liisa PaltsarJürimäe
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.Tartu Vanglas registreeriti 14.07.2025 nr-ga 1-9/2-25/322-1 E.H kahjunõue seoses tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega. Kahjunõude kohaselt toimusid õigusvastased läbiotsimised 23.07.2023 ning perioodil 2023. aasta oktoobrist kuni 05.03.2024, mil kinnipeetav töötas AS-is Eesti Vanglatööstus.
2.Tartu Vangla 12.09.2025 otsusega nr 1-9/2-25/322-2 rahuldati kahjunõue osaliselt, s.o perioodi 19.10.2023-26.02.2024 osas, ning otsustati maksta kinnipeetavale rahalist hüvitist summas 110 eurot ja 40 senti. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Käesoleva kahju hüvitamise taotluse menetlemisel on tehtud kindlaks, et E.H paiknes Tartu Vanglas perioodil 17.04.2023-13.03.2024. Kinnipeetav lubati Tartu Vangla 17.10.2023 käskkirja nr 6-3/292 alusel alates 17.10.2023 tööle AS-i Eesti Vanglatööstus Tartu osakonna territooriumile. 26.02.2024 käskkirjaga nr 6-3/24/46 tunnistati Tartu Vangla 17.10.2023 käskkiri kehtetuks, võttes aluseks vangla 26.02.2024 ettepaneku kinnipeetava rikkumise kohta. Saatmiskorraldusest nähtub, et E.H oli esimest päeva AS-is Eesti Vanglatööstus tööl 17.10.2023 ning viimaseks tööpäevaks oli 26.02.2024. Riigikohus tunnistas 19.06.2025 otsusega haldusasjas nr 3-22-1384 Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasva kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimised õigusvastaseks ning pidas põhjendatuks mõista kinnipeetava kasuks välja rahaline hüvitis summas 550 eurot perioodil 28.05.2020–11.03.2022 tehtud läbiotsimiste eest. Kuivõrd AS-is Eesti Vanglatööstus töötavatele kinnipeetavatele tehti lahti riietumisega läbiotsimisi sarnaselt Riigikohtusse kaebuse esitanud kaebajaga, on Riigikohtu 19.06.2025 otsuses väljendatud seisukohad kohaldatavad ka käesoleval juhul. Lähtudes nimetatud lahendis toodud seisukohtadest, ei saa E.H osas teostatud läbiotsimisi õiguspäraseks pidada. Haldusasjas nr 3-22-1384 töötas kaebaja perioodil 28.05.2020-11.03.2022, s.o 1 aasta, 9 kuud ja 11 päeva. Sellise ajaperioodi osas pidas Riigikohus proportsionaalseks hüvitist summas 550 eurot. Käesoleval juhul jäi vaidlusalusesse perioodi kokku 92 tööpäeva. Kui Riigikohtu otsusega välja mõistetud hüvitis jagada vaidlusalusesse perioodi jäänud tööpäevadega, siis kujuneks arvestuslikuks hüvitiseks 1,198 eurot (ehk ümardatult 1,2 eurot) iga tööpäeva kohta. Kui sama arvestuskäiku kohaldada käesolevas menetluses vaidluse alla jääva perioodi osas, siis kujuneks hüvitise suuruseks 110 eurot ja 40 senti. Oluline on, et käesoleval juhul on päevade arv, mil läbiotsimisi teostati, väiksem kui Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud ajaperiood. Lisaks ei ole ilmnenud ühtegi sellist selget indikatsiooni, et E.H puhul oleksid kahjulikud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad. Põhjendatud hüvitise suuruseks on seega 110 eurot ja 40 senti. Tartu Vangla tegevus 23.07.2023 läbiotsimise teostamisel ei olnud õigusvastane, millest tulenevalt tuleb kahjunõue selles osas rahuldamata jätta. Seisukohale, et 23.07.2023 toimunud kõikide kinnipeetavate läbiotsimine Tartu Vanglas viidi läbi õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, on jõudnud ka Tartu Halduskohus oma 08.02.2024 otsuses asjas nr 3-23-2299.
3.E.H esitas 14.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes seoses tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimisega perioodil 19.10.2023-26.02.2024, mil ta töötas AS-is Eesti Vanglatööstus.
2(5)
3-25-3446
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalused lahti riietumisega läbiotsimised on olnud õigusvastased ning sellega on tekitatud talle mittevaraline kahju.
4.1.Seoses tööl käimisega perioodil 17.10.2023-26.02.2024 teostati kaebaja osas lahti riietumisega läbiotsimisi umbes 90-nel korral. Vangla ei ole selgitanud, mis tingis vajaduse selliste toimingute tegemiseks, kui kinnipeetav viibis kontrollitud keskkonnas.
4.2.Tartu Vanglas puuduvad lahti riietumisega läbiotsimistele eelnevalt kaalutlused ja ohuhinnangud. Toimingut teostatakse valimatult, põhjendamatult ning rutiinselt, mis kujutab endas kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.
4.3.Viide vangla üldistele julgeoleku tagamise vajadustele ei ole piisav, et õigustada niivõrd intensiivse ja inimese väärikust alandava meetme kasutamist.
4.4.Kohtupraktikas on varasemalt tuvastatud sellise tegevuse õigusvastasus (vt nt 3-22-2525, 3-24-749, 3-24-1911, 3-22-1384). Lahti riietumisega läbiotsimine on vastuolus nii Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kui ka rahvusvahelise õigusega. Nii on EIK lahendis nr 6780/18 Roth vs Saksamaa leidnud, et juba juhuvalimi alusel ilma põhjendatud kahtluseta lahti riietumisega läbiotsimine on igal juhul Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumine. Ka Eesti Vabariigi õiguskantsleri hinnangul tõlgendab Tartu Vangla läbiotsimist käsitlevaid seadusesätteid valesti (vt kiri nr 14-3/231562/2305622).
4.5.Väljamõistetud kahjuhüvitis on liiga väike. Riigikohus on otsuses nr 1-22-5835 märkinud, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Kohus peab küll varasemalt välja mõistetud hüvitiste suuruseid arvestama, ent eelnev ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Vastustaja jääb kohtueelses menetluses toodud põhjenduste juurde.
5.2.Esitatud kaebusest ei nähtu, et võrreldes asjaoludega, mis on toodud Riigikohtu 19.06.2025 otsuses asjas nr 3-22-1384, oleksid käesolevas asjas kaebajale osaks saanud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad. Väljamõistetud hüvitis on seega piisav, heastamaks töölt naasmisel tehtud läbiotsimistega kaasnenud üleelamisi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, seda alljärgnevatel põhjustel.
7.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja suhtes teostati Tartu Vanglas lahti riietumisega läbiotsimisi perioodil 19.10.2023-26.02.2024, mil ta töötas AS-is Eesti Vanglatööstus; 2) kaebajale teostati lahti riietumisega läbiotsimisi umbes 90-nel korral ligikaudu 4-kuulise perioodi vältel; 3) eelnimetatud Tartu Vangla tegevus oli õigusvastane ning juhindudes Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-22-1384 kuulub seega kaebajale tekitatud mittevaraline kahju hüvitamisele (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg 1). Menetlusosalised on erineval arvamusel küsimuses, millises määras kahjuhüvitist tuleb piisavaks pidada.
8.Riigikohtu halduskolleegium leidis 19.06.2025 otsuses asjas nr 3-22-1384, et vangla praktika, mille kohaselt otsiti kaebaja töölt tulles süstemaatiliselt lahti riietumisega läbi, alandas kaebaja väärikust. Kolleegium ei kahelnud, et kaebajale kaasnesid hingelised 3(5)
3-25-3446
üleelamised ja seeläbi tekkis mittevaraline kahju, milline on RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitatav (p 34). Eelnimetatud otsusest lähtuvalt rahuldas Tartu Vangla käesolevas asjas E.H kahjunõude osaliselt ning mõistis talle välja kahjuhüvitise.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva asja lahendamisel ning kahjuhüvitise määra kujundamisel on asjakohane järgida Riigikohtu 19.06.2025 otsuse asjas nr 3-22-1384 suuniseid, kuivõrd toimusid lahti riietumisega läbiotsimised sealses ning käesolevas asjas identses olukorras - väljaspool eluosakonda tööl käiva kinnipeetava töölt naasmisel. Nimetatud asjas mõistis Riigikohus kaebajale, keda oli lahti riietumisega läbi otsitud pikema aja vältel (peaaegu kahe aasta jooksul) ja kaebaja enda sõnul rohkem kui 400-l korral, hüvitiseks kokku välja 550 eurot (otsuse p 38).
10.Vastustaja on leidnud, et kui Riigikohtu otsusega välja mõistetud hüvitis jagada vaidlusalusesse perioodi jäävate tööpäevadega, siis kujuneks arvestuslikuks hüvitiseks 1,198 eurot (ehk ümardatult 1,2 eurot) iga tööpäeva kohta. Kohtule ei ole vastustaja arvutuskäik lõpuni selge, kuivõrd ei ole märgitud, kui mitme läbiotsimise korraga on kahjuhüvitis 550 eurot jagatud. Ka ei ole kõnealuses Riigikohtu lahendis täpne lahti riietumisega läbiotsimiste arv tuvastatud. Kui lähtuda kordade arvu puhul 401-st (st enam kui 400), oleks arvestuslikuks hüvitiseks aga ümardatult 1,37 iga tööpäeva kohta1, mis ei ühti vastustaja tehte tulemusega.
11.Kaebaja on kaebuses toonud, et tema suhtes teostati lahti riietumisega läbiotsimisi umbes 90-nel korral (vt kaebuse lk 1), vastustaja on 12.09.2025 otsuses nr 1-9/2-25/322-2 märkinud, et läbiotsimisi viidi läbi 92-l korral. Kohus peab usutavaks, et kaebajal puudub täpne teave teostatud läbiotsimiste kordade arvu kohta, küll aga on lahti riietumisega läbiotsimiste kui invasiivsete meetmete dokumenteerimise kohustus vastustajal (vt Riigikohtu 19.06.2025 otsus asjas nr 3-22-1384, p 31). Seega lähtub kohus kahjuhüvitise arvutamisel sellest, et kaebaja tööpäevi ja seega toiminud läbiotsimisi oli perioodil 19.10.2023-26.02.2024 kokku 92. Lähtudes eeltoodud andmetest kuuluks käesoleval juhul väljamõistmisele kahjuhüvitis määras 126 eurot ning 4 senti2, milline summa on vastustaja poolt väljamõistetust mõnevõrra suurem.
12.Kohus peab aga oluliseks rõhutada, et käesolevas asjas toimunud läbiotsimiste arv on võrreldes Riigikohtu poolt lahendatud asjas toimunud läbiotsimiste arvuga väga erinev - 92 ja
400.Seega on võimalik nentida, et asjas nr 3-22-1384 mõjutas hüvitise suuruse kujunemist ka riive kumuleeruv mõju, kuivõrd otsiti kaebajat läbi pea kahe aasta vältel (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2025 otsus asjas nr 3-24-749, p 13). Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Arvestades, et läbiotsimised toimusid nii käesolevas asjas kui ka Riigikohtu poolt lahendatud asjas samas olukorras ning puuduvad mis tahes argumendid, millest saaks järeldada, et kaebajale oleks osaks saanud Riigikohtu otsuses kirjeldatust intensiivsemad tagajärjed, ent kaebaja läbiotsimine leidis aset üksnes ligikaudu nelja kuu vältel, peab kohus väljamõistetud kahjuhüvitist (110 eurot ja 40 senti) mõistlikuks ning piisavaks.
13.Lisaks leiab kohus, et puudub alus väita, et võrreldes 2025. aasta juunikuuga on elukallidus käesoleva otsuse tegemise ajaks muutunud sellisel määral, et Riigikohtu otsuses nr 3-22-1384 toodud kahjuhüvitist ei ole võimalik enam adekvaatseks pidada.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 1 2
s.o 550:401=1,37 1,37x92=126,04
4(5)
3-25-3446
16.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.