X-i (X) ja Y kaebus Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a vaideotsuse nr 37 tühistamiseks ning Elva valla kohustamiseks andma lasteaiakoht või alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja I – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kaebaja II – Y , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Elva vald, seaduslik esindaja vallasekretär Salle Ritso
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-26-392 menetlus.
2.Tagastada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot X-i arvelduskontole nr. xxxxx
3.Mõista vastustajalt X-i välja 689,75 eurot.
õigusteenuse kulude katteks
4.Jätta X-i õigusteenuse kulud ülejäänud osas tema enda kanda.
Asendada avaldatavas kohtumääruses X-i, Y ja C nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y (edaspidi ka kaebajad) esitasid esindaja vahendusel 11.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a vaideotsuse nr 37 tühistamiseks ning valla kohustamiseks andma Y-le lasteaiakoht või alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi. Kaebajad ei nõustu Elva Vallavalitsuse otsusega Yle lasteaiakoha mitteandmise kohta. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist andma kohtumenetluse ajaks Y-le lasteaiakoht Elva Linna Lasteaias.
3-26-392
2.Tartu Halduskohus määras 02.03.2026. a määrusega alaealisele lapsele Y-le halduskohtumenetluses esindamiseks riigi õigusabi korras advokaadist esindaja, andis esindajale võimaluse esitada esindatava nimel kohtule esialgse õiguskaitse taotluse täiendused ning andis Elva vallale tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks.
3.Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja palus 06.03.2026. a seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Esindaja märkis veel, et lapse isa kinnitas esindajale, et ta oli sellest halduskohtu menetlusest kuulnud ning on sel teemal emaga vestelnud. Lapse isa andis pärast esindaja antud selgitusi esindajale teada, et ta võib vastava nõusoleku väljastada ning tema ei takista lapse käimist Elva lasteaias ajal, kui laps elab ema juures. Lapse isa lubas esindaja poolt ette valmistatud nõusoleku vormi allkirjastada ning pärast lapse isa poolt nõusoleku allkirjastamist edastab esindaja selle kohtule.
4.Elva vald teatas 11.03.2026. a seisukohas kohtule, et pärast kohtule kaebuse esitamist edastas lapse ema 09.03.2026 vastustajale lapse isa kirjaliku nõusoleku lapsele koha andmiseks Elva Linna Lasteaias. Sellest tulenevalt rahuldas Elva Vallavalitsus kaebaja taotluse ning tagab Y-le lasteaiakoha Elva Linna Lasteaias. Vastustaja edastas kohtule Elva Vallavalitsuse 09.03.2026. a otsuse, mille kohaselt võeti Y vastu Elva Linna Lasteaeda.
5.Tartu Halduskohus jättis 12.03.2026. a määrusega X-i ja Y esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu. Sama määrusega andis kohus kaebajatele võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetluse lõpetamise kohta ning menetluskulude nimekiri.
6.X märkis 17.03.2026. a seisukohas, et ta on saanud pärast kohtusse pöördumist lapsele lasteaiakoha ning seetõttu ei ole enam põhjust menetluse jätkamiseks. Kaebaja I taotleb HKMS § 108 lg 6 alusel, et kohus jätaks menetluskulud vastustaja kanda. Kui kaebajad ei oleks kohtusse pöördunud, ei oleks lapse isa andnud lapse lasteaeda panemiseks nõusolekut ega XXX andnud lapsele lasteaiakohta. Sellisel juhul oleks laps jätkuvalt ilma lasteaiakohata. Lapsele lasteaiakoha andmist ei ole tinginud ka mingid menetlusvälised asjaolud. C ei allkirjastanud nõusolekut mitte enda initsiatiivil ja heast tahtest, vaid seetõttu, et kohus küsis tema käest seisukohta ning X saatis talle 05.03.2026 nõusoleku projekti, mis on X-i esindaja poolt koostatud ning mille C seejärel allkirjastas, olles teadlik, et keeldumise korral peab ta enda positsiooni selgitama nii lapsele määratud esindajale kui ka kohtule. Asjaolu, et Elva Vald andis lasteaiakoha lapse isa hilisema nõusoleku alusel, ei ole menetlusväline asjaolu, vaid otseselt käesoleva menetluse tulemus. Vastavalt tuleb ka menetluskulud jätta vastustaja kanda. Senises menetluses kaebajatel tekkinud menetluskulud koosnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (40 eurot) ning esindaja kuludest summas 1379,50 eurot, kokku 1419,50 eurot (koos käibemaksuga).
7.Elva vald selgitas 26.03.2026. a seisukohas kohtule, et ei nõustu kaebaja taotlusega menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks. Kaebajale lasteaiakoha andmine ei sõltunud vastustaja tahtest ega kohtumenetluse algatamisest, vaid üksnes kolmanda isiku, s. o lapse isa nõusolekust. Menetluskulude jaotamisel ei saa panna vastustajale vastutust asjaolude eest, mis ei sõltu temast. Lapsele anti lasteaiakoht viivitamata samal päeval, kui vallavalitsus sai lapse isalt nõusoleku. Tegemist oli vältimatu õigusliku eeldusega, mis tulenes vanemate ühisest hooldusõigusest. Ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta puudus vallavalitsusel õiguslik alus lasteaiakoha andmiseks. Kuna vallavalitsus teavitas enne kohtusse pöördumist korduvalt ja üheselt nii lapse ema kui ka tema esindajat, et lasteaiakoht tagatakse koheselt pärast isa nõusoleku laekumist, siis oli kaebajatele teada nii lapsele lasteaiakoha saamise õiguslik alus kui ka tingimus, mille saabumisel soovitud tulemus saavutatakse. Sellises olukorras ei saa pidada kaebuse esitamist vajalikuks ega vältimatuks abinõuks. Kaebajate väide, et isa nõusolek oli tingitud kohtumenetlusest, ei ole tõendatud ning on menetluskulude 2
3-26-392 jaotuse seisukohalt ebaoluline. Tegemist on kolmanda isiku autonoomse otsusega, mida vallavalitsus ei kontrolli ega saa mõjutada. Vastupidine käsitlus viiks olukorrani, kus vastustajale pannakse vastutus asjaolude eest, mis jäävad täielikult tema mõjusfäärist välja, mis ei ole kooskõlas menetluskulude jaotamise eesmärgiga. Lisaks on kaebaja esitatud vanemate vahelise kirjavahetuse pinnalt ilmne, et vanemad suhtlesid juba Elva Linna Lasteaiaga tutvumise teemal, ning ei ole teada, et ema oleks isalt enne kohtumenetlusest teadasaamist küsinud nõusolekut lapse Elva Linna Lasteaeda panekuks. Kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulud tuleb osaliselt või täielikult vastustajalt välja mõista, vaidlustab vallavalitsus nende suuruse põhjendatuse. Käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega. Vaidluse lahendus sõltus otsustavalt kolmanda isiku nõusolekust ning ei eeldanud ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega keerukat tõendamist. Samuti ei ole kaebajad kohtumenetluses esitanud sisuliselt uusi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi võrreldes vaidemenetluses esitatuga. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks mahukat õigusteenuse kasutamist ega sellega seotud kulusid taotletud ulatuses. Kaebajate menetluskulud on ebaproportsionaalsed.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohtule on esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja
2.X ja Y taotlevad Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a vaideotsuse nr 37 tühistamist ning Elva valla kohustamist andma lasteaiakoht või alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi.
9.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Elva Vallavalitsus on teinud 09.03.2026 uue otsuse, mille kohaselt võeti Y vastu Elva Linna Lasteaeda. Seega on kaebajad kaebusega soovitud eesmärgi saavutanud, kaebuse menetlemise jätkamiseks ei esine alust ning võimalik on haldusasja menetlus lõpetada.
10.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust eelnimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad ei esitanud 17.03.2026. a avalduses tahet minna üle tuvastamiskaebusele, vaid nõustusid asjas menetluse lõpetamisega.
11.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
12.Kohus tagastab kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot (vt analoogia korras HKMS § 104 lg 5 p 3).
13.Ülejäänud menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
14.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt nt Riigikohtu 05.11.2013. a määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Erandina ei peaks vastustaja HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid siis, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ja 3
3-26-392 selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist, millest ei saa teha mingeid järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2022. a määrus nr 3-21-1950, p 20 ja seal viidatud praktika). Samas, ka näiteks olukorras, kus haldusorgan tunnistab kohtus vaidlustatud haldusakti kehtetuks kolmanda isiku taotluse alusel, võib siiski olla tegu kaebuse esitamisest tingitud haldusakti kehtetuks tunnistamisega HKMS § 108 lg 6 mõttes. Sellisel juhul tuleb seose väljaselgitamiseks sisuliselt hinnata, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse, ning võtta arvesse ka kaebuse eduväljavaateid (Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013. a määrus nr 3-11-2149, p 16; vrd ka Riigikohtu 10.01.2019. a määrus nr 3-18-982, p 10). Olukorras, kus vastustaja tegevus, mis toob kaasa kaebuse eesmärgi saavutamise, on vähemalt osaliselt tingitud halduskohtumenetlusest, võib olla põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda osaliselt (vt Riigikohtu 21.06.2024. a määrus nr 3-22-2477, p 11).
15.Kohus, hinnanud vastustaja poolt 09.03.2026. a lasteaiakoha andmise otsuse tegemise asjaolusid ja kaebuse eduväljavaateid, leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud jätta kõiki kaebajale I osutatud õigusteenuse kulusid tema enda kanda.
16.Vastustaja tugineb sellele, et ta andis Y-le 09.03.2026. a otsusega lasteaiakoha üksnes selle tõttu, et samal päeval esitas C vallale nõusoleku Y Elva Linna Lasteaias käimiseks. Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsusest nr 8-13/40 nähtuvalt oli C 02.12.2025. a e-kirjaga sellise nõusoleku andmisest keeldunud, viidates poolte vahel sõlmitud kompromissile, ning C nõusolek puudus ka Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse ja 20.01.2026. a vaideotsuse tegemise ajal. C allkirjastas X-i esindaja poolt koostatud ja X-i poolt C-le 05.03.2026 edastatud nõusolekuvormi 05.03.2026 (dtl 71). Seejuures oli kaebus käesolevas asjas kohtule esitatud 11.02.2026, kohus tegi C-le kohtunõude kaebuse kohta seisukoha esitamiseks 19.02.2026 (mille C sai kätte 26.02.2026) ning hiljemalt 05.03.2026 võttis C-ga ühendust lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes palus temalt samuti nõusolekuvormi (dtl 80) allkirjastamist ja kellele ta väljendas valmisolekut see allkirjastada. Kohtule on eeltoodu pinnalt usutav, et C poolt 05.03.2026 nõusolekuvormi allkirjastamine võis olla mõjutatud Xi ja Y esindajate tegevusest käesolevas kohtumenetluses.
17.Iseenesest tuleb vastustajaga nõustuda selles, et C poolt vallale nõusoleku andmine oli tema autonoomne otsus. Samuti ei saa sellest teha selgeid järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta, s.o ennekõike selle kohta, kas vastustajal oleks tulnud võimaldada Y-le lasteaiakoht Elvas ka ilma C nõusolekuta. Siiski saab kohtu hinnangul jaatada vähemalt osalise seose olemasolu kohtule kaebuse esitamise ja Y-le lasteaiakoha andmise vahel põhjusel, et tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega, vaid kaebuses on asjakohaselt tõstatatud küsimused sellest, kas Tartu Maakohtu 10.10.2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-6106 välistas Y käimise ka Elva Linna Lasteaias või mitte, ning kas lapse parimatest huvidest lähtudes ei oleks Elva vald pidanud siiski lapsele ema juures elamise ajal lasteaiakohta võimaldama, hoolimata isa kirjaliku nõusoleku puudumisest.
18.Asja materjalidest nähtub selgelt, et nii vastustaja kui ka C on enda tegevuses lähtunud ennekõike Tartu Maakohtu 10.10.2025. a määrusest tsiviilasjas nr 2-25-6106. Seejuures on aga mõlemad jätnud piisava tähelepanuta selle, et Tartu Maakohus on 10.10.2025. a määrusega lõpetanud tsiviilasja menetluse lapse ema ja isa otsustusõiguse saamise nõuetes loobumise tõttu, mitte kompromissi sõlmimise tõttu (vt määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3). Kompromissi sõlmimisega on menetlus lõpetatud üksnes C avalduse osas suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Asja materjalidest nähtub, et hoolimata sellest on Elva vald kogu käesolevale kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetluse jooksul omistanud Tartu Maakohtu 10.10.2025. a määrusele olulist tähtsust just lasteaia valiku otsustusõiguse aspektist ning aktsepteerinud sellele määrusele kui määrava tähtsusega dokumendile tuginemist ka C poolt. Lapse lasteaia valiku osas otsustusõiguse saamise osas ei ole aga Tartu Maakohus 10.10.2025. 4
3-26-392 a määrusega siduvat kompromissi kinnitanud ning seda ei muuda asjaolu, et määruse resolutsiooni punktis 2.2 on sedastatud, et laps käib Antsla Lusti Lasteaias.
19.Lisaks ei tulene alusharidusseaduse § 5 lg-st 1 selgelt, et kõnealuses olukorras tuli vallal lapsele lasteaiakoha pakkumiseks tingimata küsida isa nõusolekut. Küll aga on kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustel kohustus seada enda tegevuses esikohale lapse huvid (vt lastekaitseseaduse § 3 lg 1, § 5 p 3) ning arvestada lasteaia elukohaläheduse põhimõttega (vt nt alusharidusseaduse § 6 lg 2). Samuti on Elva vald Y-le lasteaiakoha andmisest keeldumisel ekslikult tuginenud sellele, et lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Elva vallas. Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE, Riigikogu XV koosseis) seletuskirjas 1 on käsitletud olukorda, kus lapsel on jagatud hooldusõiguse tõttu mitu elukohta, ning märgitud, et sellisel juhul on vajalik tagada, et laps saaks siiski käia selle kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaias, kus ta tegelikult elab. Jagatud vanemluse olukorras, kus lapsel on kaks erinevat tegelikku elukohta, on ühel vanemal õigus taotleda lasteaiakohta ühelt kohaliku omavalitsuse üksuselt ja teisel vanemal teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ning mõlemad kohaliku omavalitsuse üksused on kohustatud koha tagama – üks rahvastikuregistri kande alusel ja teine koostöös vanemaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi elukohta kindlaks tehes (vt alusharidusseaduse eelnõu lk 15).
20.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuigi kaebuse eesmärgi saavutamine C nõusoleku andmise tõttu ei olnud üheselt tingitud kaebuse esitamisest ja sellest ei saanud teha selgeid järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta, õigustavad kaudne seos kaebuse esitamise ja Y-le lasteaiakoha andmise vahel ning kaebuse edulootused kaebaja I menetluskulude vastustajalt väljamõistmist poole ulatuses.
21.Kohus leiab kaebaja I esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja õigusteenuse arvetele tuginedes, et kaebaja I esindaja kulud on olnud kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Nii kohtule kaebuse ja seisukohtade esitamisele kulutatud aeg kui ka esindaja tunnihind vastab vaidluse sisule ega ole ülemäärane.
22.Kohus määrab kaebaja II esindajale makstava riigi õigusabi tasu kindlaks eraldi määrusega.
23.Kohus asendab käesoleva määruse avaldamisel X-i, Y (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
1
Kättesaadav aadressil: Eelnõu - Riigikogu
5
ja C
nimed tähemärkidega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.