X kaebus Jõhvi valla kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja last puudutavate menetlustega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus osas, mis jäeti Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2025. a määrusega käiguta.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 6. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Toila valla tegevuse ja tegevusetusega kaebaja last puudutavates menetlustes. Kaebaja palub kohustada Toila valda algatama lastekaitseametniku tegevuse suhtes järelevalvemenetlus, väljastama kaebajale kõik kaebaja lapse kohta päringutega nõutud dokumendid ning tuvastada, et ametniku tegevus on olnud õigusvastane, ebaprofessionaalne ja erapoolik. Ühtlasi palub kaebaja mõista Toila vallalt kaebaja kasuks välja moraalse kahju hüvitise kohtu äranägemisel, arvestades ametniku tegevusest tingitud tervisekahjustust ja vaimset kannatust. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgnevalt.
1.1.Toila valla lastekaitseametnik andis 13. detsembril 2024 tsiviilasjas nr 2-24-17934 ebaõiglase, põhjendamatu ja lubamatu hinnangu kaebaja peres laste suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta. Ametnik ei oma pädevust anda hinnanguid ega teha oletusi vägivaldse käitumise kohta ilma tõendusmaterjalita. Eeltoodu rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet ning kahjustab isiku väärikust, au ja head nime. Sellise seisukoha teatavaks saamise hetkest alates on kaebaja tervis stressi all. Ametniku tegevus on põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju. Lisaks esitas lastekaitseametnik kohtule ebatäpset ja moonutatud teavet, mille kohaselt loobus ema 2024. a kevadel tasuta koolitusest, kuna ei pidanud vajalikuks seal osaleda.
3-25-3258 Õiglane ja objektiivne sõnastus oleks, et mõlemale vanemale pakuti osalemisvõimalust, kuid kumbki ei kasutanud seda.
1.2.Lastekaitseametnik on 20. mail 2025 tsiviilasjas nr 2-24-17934 koostatud kodukülastuse aktis esitanud andmed elamu kohta, kus laps tegelikult ei ela ega viibi. Seda kinnitas kohtuistungil lapse isa. Hoolimata sellest asjaolust on ametnik oma aktis hinnanud elamu elamiskõlblikuks. Selline väide on eksitav, kuna kinnistul puudub kasutusluba. Lisaks ei ole lastekaitseametnikul pädevust anda ehitise seisundi või elamiskõlblikkuse kohta eksperthinnangut. Kui laste heaolu spetsialist külastas lapse ema elukohta, ei märkinud ta kohtule esitatud dokumendis, et laps oli puhas, tal olid vanusele vastavad riided jms. Kui ta aga külastas isa elukohta, rõhutas ta neid aspekte. Selline selektiivne rõhutamine loob mulje, et ema hoolitsus lapse heaolu eest on puudulik, mis ei vasta tegelikkusele.
1.3.Tsiviilasjas nr 2-25-14042 tegi Toila valla lastekaitseametnik kohtule ettepaneku kohustada kaebajat käima koos lapsega psühholoogi vastuvõtul. Kohtuniku täpsustavale küsimusele vastates teatas ametnik, et selline soov tulenes lapse isalt, lisades seejärel, et on aru saanud, et isa ei toeta seda mõtet. Selline vastuoluline ja ebajärjekindel seisukoht näitab, et ametnik ei olnud oma ettepanekut objektiivselt läbi mõelnud ega lähtunud lapse tegelikest vajadustest. Lastekaitseametnik peab jääma neutraalseks vahendajaks, kes juhindub lapse heaolust ja psühholoogilisest turvatundest. Selline ettepaneku tegemine ilma lapse huvide sisulise hindamiseta ning ühe vanema soovil põhinevalt on ebaprofessionaalne ja lapse õigusi rikkuv.
1.4.Kaebaja on korduvalt palunud Toila vallal väljastada talle lapse isa poolt allkirjastatud juhtumiplaan kaebaja lapse kohta, kelle suhtes on kaebajal kehtiv hooldusõigus. Hoolimata korduvatest taotlustest ei ole vald kaebaja päringule sisuliselt vastanud ega edastanud nõutud dokumenti. Toila valla tahtlik venitamine ja formaalne suhtlus on põhjustanud kaebajale vaimset stressi ja ebakindlust. Vald on rakendanud halduskiusu, vastates täpselt 30 päeva pärast avalduse esitamist ning vältides sisuliste selgituste andmist ja dokumentide väljastamist.
2.Kaebaja esitas 18. oktoobril 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles põhjendab, et 17. septembri 2025. a protokollis tsiviilasjas nr 2-24-14042 oli määratud, et Toila valla laste heaolu spetsialist peab korraldama kaebaja ja tema lapse kokkusaamise psühholoogi juures. Spetsialist teavitas kaebajat ja teist lapsevanemat, et esimene kohtumine toimub 15. oktoobril 2025 kell 15.00. Kohale jõudes selgus, et kohtumine oli tegelikult korraldatud kell 15.30. Kaebaja tööpäev kestab kuni kell 16.00 ning kaebaja pidi töölt lahkuma tund aega varem, kuigi oleks saanud seda teha poole tunni võrra hiljem. Samuti, kui kaebaja kohale jõudis, siis selgus, et spetsialist pidi kohtuma ainult kaebajaga ning mitte kaebaja lapse ja lapse isaga, millest kaebajat ei olnud teavitatud. Spetsialist ei tegutsenud kooskõlas kohtu juhistega.
3.Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2025. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Toila valla kohustamist algatada ametniku suhtes distsiplinaarmenetlus ning valla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tsiviilasjades antud hinnangute, väidete ja teabega (resolutsiooni p 1). Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Toila valla tsiviilasjade raames esitatud seisukohad, arvamused, kodukülastuse aktid jne on kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud, mis ei ole eraldiseisvalt kaebusega halduskohtus vaidlustatavad. Kohus jätkas haldusasja menetlust kaebaja nõuetes kohustada Toila valda väljastama kaebajale nõutud dokumendid ning hüvitada Toila valla tekitatud mittevaraline kahju seoses valla tegevusega kaebaja päringutele vastamisel ja ametniku tegevusega, mis puudutab 15. oktoobri 2025. a psühholoogi vastuvõttu. Kohus jättis samas määruses kaebuse ülejäänud osas käiguta ning andis kaebajale tähtaja kohustamisnõude
2
3-25-3258 täpsustamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks (resolutsiooni p 2).
4.Kaebaja esitas 21. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et ametnik, kelle suhtes järelevalve algatamist kaebaja nõudis, ei tööta enam kohalikus omavalitsuses ning seega ei soovi kaebaja nõuda ametniku suhtes järelevalve algatamist. Kaebaja viitab samuti, et Toila vallas puudus lastekaitsealase pädevusega ametnik. Vastused päringutele on allkirjastanud ametis olev vallavanem, kuid pädeva isiku puudumine ei taga piisavat laste huvide kaitsmist. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu 5 eurot dokumentide väljastamise nõudega seoses. Kaebaja soovib jätkuvalt, et vastustaja väljastaks kõik kaebaja alaealise lapsega seotud dokumendid, mille viitas varasemas päringus, sealhulgas memod ja protokollid kohtumistest, registreeritud kirjavahetus, juhtumiplaanid, vahehinnangud ning kõik STAR infosüsteemis olevad dokumendid. Kaebajal on õigus dokumente saada, sest need puudutavad kaebaja alaealist last, kelle suhtes kaebajal on hooldusõigus. Jääb arusaamatuks, kes on kaebajale esitatud valla poolsed vastused sisuliselt koostanud. Vastustaja ametnikud on kaebaja suhtes levitanud halvustavaid hinnanguid, kujutades kaebajat konfliktse ja vaimselt ebastabiilse isikuna. Kaebaja alaealise lapse õigused ja huvid ei pruugi olla kaitstud.
5.Jõhvi vald teatas 19. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule, et Jõhvi ning Toila vald ühinesid
28.novembril 2025, mille tulemusena Toila Vallavalitsus on kustutatud riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Alates 1. jaanuarist 2026 korraldati ümber Jõhvi valla ametiasutuste tegevus, mille tulemusena Toila Vallavalitsus liideti Jõhvi Vallavalitsusega.
6.Jõhvi vald esitas 10. ja 13. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule vastused kohtunõuetele, milles teatas, et Jõhvi vald ei ole edastanud kaebajale mistahes dokumente lähtuvalt kaebaja 2025. aastal esitatud päringutest. Jõhvi vald ei ole keeldunud kaebajale kaebaja lapsega seotud dokumentide väljastamisest ning kaebaja ei ole pärast 15. septembrit 2025 pöördunud täiendavalt valla poole ega täpsustanud, millises ulatuses kaebaja soovib STAR-süsteemist dokumentide väljastamist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Esmalt märgib kohus, et Jõhvi vallavalitsus teatas 19. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule, et Jõhvi ja Toila vald ühinesid 28. novembril 2025. Jõhvi vald palus menetlustest eemaldada Toila valla ning asendada menetlusosalisena Jõhvi valla. Haldusasi on menetlusstaadiumis, kus kohus ei ole vastustajat kindlaks määranud. Kohtu hinnangul saab Toila valla asemel menetluses olla vastustajaks üldõigusjärgluse korras Jõhvi vald (HKMS § 29 lg 1).
8.Kohtus jätkub menetlus kaebaja nõuete osas, milles kaebaja nõuab Jõhvi valla kohustamist väljastama kaebajale nõutud dokumendid ning hüvitada Jõhvi valla tekitatud mittevaraline kahju seoses valla tegevusega kaebaja päringutele vastamisel ja ametniku tegevusega, mis puudutab 15. oktoobri 2025. a psühholoogi vastuvõttu. Kaebaja 21. detsembri 2025. a kaebuse täiendusest ei nähtu kohtule, et kaebaja sooviks uute nõuete esitamist. Kohus mõistab, et kaebaja etteheited vastustaja õigusvastase tegevusega kaebaja kohta halvustavate hinnangute levitamisel ning kaebaja päringutele vastamisel seonduvad kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõudega ning täpsustavad seda. Kahju hüvitamise nõude raames hindab kohus muuhulgas vastustaja tegevuse õigusvastasust. Seega ei ole eraldiseisvalt abstraktsed õigusvastasuse tuvastamise nõuded kohtus vajalikud ning lubatavad, kuna ei aita kuidagi kaasa isiku õiguste
3
3-25-3258 kaitsele. Kaebaja selgitas kohustamisnõude ulatust ning märkis, et soovib vastustajalt kõigi varasemas päringus välja toodud kaebaja alaealise lapsega seotud dokumentide väljastamist.
9.Kohus märgib, et kaebaja on väljendanud soovi loobuda ametniku vastu järelevalve menetluse algatamise kohustamisest, sest ametnik ei tööta enam kohalikus omavalitsuses (dtl 59). Kohus ei käsitle kaebaja avaldust loobumise avaldusena HKMS § 153 lg 1 mõttes. Kohus tagastas 12. detsembri 2026. a määruse resolutsiooni puntiga 1 kaebaja kaebuse osas, milles kaebaja nõudis ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2) ning seega on kaebaja eesmärk tagastamisega saavutatud. Tagastamise korral on kaebaja õigused suuremal määral kaitstud, kuna kaebusest loobumisel lõpetaks kohus asja suhtes menetluse ning see võtaks kaebajalt õiguse kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.
10.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
11.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Kaebaja on esitanud kohtule kohustamisnõude, millelt tuleb vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 1 tasuda riigilõivu 20 eurot, ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel, millelt kuulub RLS § 60 lg 3 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 350 eurot. Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajale toimetati Tartu Halduskohtu määrus kätte 12. detsembril 2025. Seega hakkas riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 13. detsembril 2025 ja möödus 22. detsembril 2025. Kaebaja oli kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ning tasus 21. detsembril 2025 täiendavalt riigilõivu 5 eurot seoses dokumentide väljastamise nõudega. Seega on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 20 eurot, mis on eeldus kohustamisnõude läbivaatamiseks. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eelduseks vajalikku riigilõivu 350 eurot tasunud või riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi taotlust esitanud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Kahjunõude osas riigilõivu tasumata jätmine on selliseks puuduseks, mis takistab kahju hüvitamise nõude läbivaatamist.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
13.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.Kaebaja soovib kohustamisnõudega Jõhvi valla kohustamist väljastada kaebajale kõik kaebaja alaealise lapsega seotud dokumendid, millele viitas kahes 2025. aastal esitatud päringus vastustajale. Nõutud dokumentide hulgas on memod ja protokollid kohtumistest, registreeritud kirjavahetus, juhtumiplaanid, vahehinnangud ning kõik STAR infosüsteemis olevad dokumendid. Vastustaja on kaebajale selgitanud erinevate kaebaja lapsega seotud dokumentide koostamist ning menetlustega seotud sündmusi, sealhulgas kodukülastuse aktiga seonduvat, kohtumisi seoses tsiviilasjaga nr 2-24-17934, juhtumiplaani koostamist ja tutvustamist ning tegevusplaani raames ellu viidud tegevusi (dtl-d 39 ja 44). Seega puudutab
4
3-25-3258 dokumentide väljastamise nõue peaasjalikult STAR-süsteemis olevaid dokumente. Kohus tuvastas, et vastustaja palus kaebajal täpsustada, milliste dokumente väljastamist kaebaja STAR-süsteemist soovib, sest juhtumimenetlus on väga mahukas (Toila Vallavalitsuse 15. septembri 2025. a vastus nr 5-5/959-4, p 5; dtl 44). Kaebaja ei ole vastustajale esitanud selgitusi või täpsustusi, millised dokumente kaebaja STAR-süsteemist saada soovib (dtl-d 74 ja 83).
15.Kohtu hinnangul on kohustamisnõude aluseks olev õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja kohustamisnõue STAR-süsteemist dokumentide väljastamiseks puudutab kaebaja õigust tutvuda haldusmenetluse dokumentidega ning toimikuga tutvumise õigust (haldusmenetluse seadus (HMS) § 37 lg 1) kui ka õigust tutvuda oma isikuandmetega (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 15 lg 1). Kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks, kui kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebajale dokumentide mitteväljastamine ei too kaebajale kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi. Kaebaja on olnud aktiivselt haldusmenetluse osaline ning teda on kaasatud lapsega seotud haldusmenetlusse. Kaebajale on tutvustatud haldusmenetlusega seotud olulisi dokumente nagu nt lapse tegevuskava (vt dtl 44). Kaebaja õiguste riivet vähendab asjaolu, et kaebaja esitatud nõue dokumentide väljastamiseks on esitatud väga abstraktselt, nõudes kõiki lapsega seotud dokumente. Samuti ei ole kaebaja ise kaasa aidanud soovitud dokumentide saamisele. Vastustaja palus täpsustada ning piiritleda soovitud dokumentide hulk, kuid kaebaja ise on jäänud passiivseks ning ei ole vastustajale täpsustusi esitanud. Eeltoodule tuginedes saab pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks.
16.Kohtu hinnangul on kohustamisnõude rahuldamine vähetõenäoline. HMS § 37 lg 1 tuleneb igaühele õiguse tutvuda haldusmenetluse dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. See annab ka menetlusosalisele õiguse tutvuda toimikuga, mis on ulatuslikum võrreldes muu kolmanda isiku õigusest. Samuti on menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga ulatuslikum võrreldes avaliku teabe seaduses ette nähtud igaühe õigusega tutvuda avaliku teabega (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-22-2476, p 12). Lisaks tuleneb IKÜM artiklist 15 lg-st 1 isikule õigus tutvuda enda isikuandmetega. Kuigi kaebajale on subjektiivne õigus andmetega tutvumiseks, siis ei ole vastustaja tegevus kaebaja suhtes olnud õigusvastane. Kaebaja on küll 2025. aastal kahel korral Jõhvi valla poole pöördunud ning palunud dokumendid väljastada, kuid Jõhvi vald ei ole keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest (dtl-d 74 ja 83). Seega ei ole vastustaja tegevus rikkunud kaebaja õigust andmetega tutvumiseks ning tema tegevus ei ole õigusvastane. Kuigi kaebajal võib olla subjektiivne õigus andmetega ning haldusmenetluse dokumentidega tutvumiseks, siis ei anna see kaebajale õigust saada andmeid ühel kindlal viisil. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Samuti on haldusorgani kohustus haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Eluliselt on usutav, et STAR-süsteemis juhtumimenetluse kohta talletatud dokumentide ning andmete hulk on sedavõrd mahukas, et selle tervikuna väljastamine võib osutuda nii tehniliselt väga keerukaks kui ka ebamõistlikult ressursimahukaks. Seega saab vastustaja tegevust pidada efektiivseks ning proportsionaalseks, kui ta palus kaebajal täpsustada soovitud dokumentide ja andmete hulka. Seejuures ei saa täpsustava küsimuse esitamist pidada dokumentide väljastamisest
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
5
3-25-3258 keeldumiseks. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus ei ole kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks alust.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega kuulub X kaebus osas, mis jäeti Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2025. a määrusega käiguta, täies ulatuses tagastamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kaebaja on tasunud kohustamisenõude läbivaatamiseks vajaliku riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
19.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.