X. X kaebus Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsuse nr 83/424/2025 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X. X Vastustaja Saue vald, volitatud esindaja Anni Lehtmaa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsus nr 8-3/424/2025 ning kohustada vastustajat uuesti lahendama kaebaja 03.09.2025 taotlus.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.X. X esitas 03.09.2025 Saue Vallavalitsusele avalduse koolitranspordi toetuse taotlemiseks oma puudega lapse Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) eest, kes käib Loova Tuleviku Koolis ning kellel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26-2025-327800 määratud perioodiks 01.09.2025-31.08.2027 raske puue.
2.Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 (allkirjastamise kuupäev) otsusega nr 8-3/424/2025 otsustati kõnealust toetust mitte maksta. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Saue Vallavolikogu 26.11.2020 a määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ (edaspidi Kord) § 17 lg 1 kohaselt kompenseeritakse Saue valla puudega õpilasele, kelle puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusesse ja sealt tagasi elukohta sõiduks, vastavad transpordi kulud. Y. Y elab vanemate kinnitusel võrdselt mõlema vanema juures. X. X on ka varasemalt taotlenud transporditoetust puudega lapsele ja Saue Vallavalitsus on juunis 2025 otsusega nr 8-3/240/2025 keeldunud toetuse andmisest, kuna lapse elukoht oli isa elukoht, vanematel puudus omavahel kehtiv suhtluskorra kokkulepe ning laps kasutas kooli jõudmiseks peamiselt rongitransporti. X. X on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on lapse olukord oluliselt muutunud, ta viibib pool ajast ema elukohas ja palub võimaldada lapsele sõidutoetust. Varasemalt on nii laps kui ka isa kinnitanud, et laps kasutab kooli jõudmiseks nii isa kui ema elukohast rongitransporti, mis on talle sobiv ja meeldiv transpordiviis. Hinnates eeltoodud asjaolusid saab öelda, et Y. Y elukorraldus on muutunud selle võrra, et ta viibib nüüd võrdselt mõlema vanema elukohas. On ka selge, et laps peab oma haigusest tulenevalt tegema igal hommikul enne kodust lahkumist kindlaid toiminguid, kuid see asjaolu ei tähenda, et lapse puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõiduks ning seetõttu puudub alus toetuse maksmiseks.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 06.10.2025 X. X kaebus järgmistes nõuetes: 1) tühistada Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsus nr 8-3/424/2025 ja tunnistada see õigusvastaseks; 2) kohustada Saue Vallavalitsust andma kaebaja lapsele seadusest tulenevalt transporditoetus puudega lapsele; 3) hüvitada Saue Vallavalitsusel lapsele väljastamata toetused tagasiulatuvalt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vastustaja otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel.
4.1.Lapse terviseseisundist tulenevalt (tõendatud Tervisekassas ja arstitõenditega) ei ole lapsel võimalik kasutada ühistransporti ega õpilasliini. Laps põeb I tüüpi diabeeti ning tsöliaakiat, mille tõttu vajab ta igal hommikul koduseid tervisetoiminguid (veresuhkru mõõtmised, insuliini manustamine, toidu valmistamine ja gluteenivaba dieedi tagamine). Need protseduurid on ajamahukad ning eeldavad täiskasvanu pidevat juhendamist ja kontrolli. See tähendab, et laps ei jõua õigeaegselt ühistranspordile ega saa oma terviseseisundit arvestades ohutult iseseisvalt liikuda.
4.2.Vaidlusaluses otsuses on jäetud arvestamata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-ga 1. Samuti on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-t 2, kuna vastustaja ei ole piisavalt arvestanud lapse tegeliku terviseseisundi ja toimetuleku asjaolusid, kuigi need olid taotluses ja lisades kirjalikult toodud. Lähtutud ei ole lapse parimatest huvidest (lastekaitseseadus (LasteKS) § 5).
2(8)
3-25-3250
4.3.Tegemist on krooniliste haigustega. Diabeedi puhul võib veresuhkru taseme järsk langus või tõus tekkida ettearvamatult ning vajab kohest sekkumist. Tsöliaakia puhul võib gluteeniga kokkupuude põhjustada ägeda terviserikke. Seega ei ole küsimus mugavuses, vaid lapse elu ja tervise kaitses.
4.4.Varasemalt on vald toetust tasunud. Asjaolud ei ole muutunud.
4.5.Lapse elu ja tervise kaitse kaalub üles rahalise kokkuhoiu argumendi. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.
4.6.Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12). Kui raske puudega lapsele keeldutakse toetusest põhjusel, et ta on varasemalt kasutanud ühistransporti, ilma et hinnataks tema tegelikku meditsiinilist riski, on tegemist formaalse ja ebapiisava hindamisega.
4.7.Eesti on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (Konventsioon). Puudega laste puhul tuleb kõigis tegevustes esikohale seada lapse parimad huvid (Konventsiooni art 7). Konventsiooni art 20 kohaselt tuleb tagada puudega isikutele iseseisva liikumise võimaldamiseks vajalik tugi. Toetuse maksmata jätmisega seatakse laps olukorda, kus ta ei saa ohutult iseseisvalt liikuda.
4.8.Euroopa põhiõiguste harta art 21 keelab diskrimineerimise puude alusel ning art 24 sätestab lapse õiguse kaitsele ja hoolitsusele, mis on vajalik tema heaoluks.
4.9.SHS § 3 kohaselt tuleb abi andmisel lähtuda isiku individuaalsest vajadusest. Valla otsus põhineb formaalsel järeldusel, mitte sisulisel meditsiinilisel hindamisel. Rikutud on hea halduse põhimõtet (HMS § 4).
4.10.Eestis määratakse puude raskusaste ja sellest tulenev abivajadus eelkõige isiku tegeliku toimetuleku alusel, mitte üksnes diagnooside olemasolu või nende üldise käsitluse põhjal. Asjaolu, et lapsel on diagnoositud diabeet ja tsöliaakia, ei tähenda automaatselt, et tema toimetulek oleks võrreldav teiste sama diagnoosiga lastega. Lisaks on lapsel diagnoositud düskalkuulia (matemaatika-spetsiifiline raskus), mida vastustaja oma otsuse tegemisel arvesse võtnud ei ole.
4.11.Vastustaja väide, et Eestis liiguvad samade diagnoosidega alaealised iseseisvalt, on üldistav ega põhine konkreetse lapse individuaalsel hindamisel. Haldusorganil lasub kohustus viia läbi isikupõhine hindamine ning selgitada välja lapse tegelik toimetulek ja abivajadus konkreetses olukorras. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Lapse registreeritud elukoht on Saue vallas. SKA 13.08.2025 otsusega nr P26-2025327800 on perioodiks 01.09.2025-31.08.2027 tuvastatud raske puude raskusaste. Otsuse kohaselt on puue tingitud sellest, et laps põeb diabeeti ja tsöliaakiat. Laps asus 2023. a õppima Tallinna vanalinnas asuvasse Loova Tuleviku Kooli. Varem õppis laps Laagri Kooli Möldre majas.
5.2.Saue vald maksis lapse eest puudega lapse koolitranspordi toetust alates 2021/2022 õppeaasta algusest tema ema X. X iga-aastase avalduse alusel. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist teavitas X. Xt 26.02.2025 e-kirjaga, et Saue Vallavalitsusele teadaolevalt elab Y. Y oma isaga, kes tagab lapse transpordi kooli ja koju ning Saue Vallavalitsus plaanib anda haldusakti Y. Y eest X. Xle puudega lapse koolitranspordi toetuse maksmise lõpetamiseks. E-kirjas selgitati, et juhul, kui tulevikus hakkab laps taas emaga elama, on emal
3(8)
3-25-3250
õigus uuesti toetust taotleda. Saue Vallavalitsus edastas 05.03.2025 e-kirjaga kaebajale Saue Vallavalitsuse 05.03.2025 otsuse nr 8-3/90/2025.
5.3.Kaebaja esitas 28.05.2025 vastustajale uue taotluse puudega lapse koolitranspordi toetuse maksmiseks. Saue Vallavalitsuse 12.06.2025 otsusega nr 8-3/240/2025 keelduti toetuse maksmisest, kuivõrd vallavalitsusele teadaolevalt elab laps jätkuvalt oma isaga ja on kasutanud nii isa kui ema elukohast kooli käimiseks edukalt rongitransporti.
5.4.Kaebaja esitas 03.09.2025 uue taotluse, mille allkirjastas ka lapse isa. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist teavitas kaebajat 10.09.2025 e-kirjaga, et kuna Saue Vallavalitsusele teadaolevalt käis laps varasemalt rongiga koolis, siis ei ole võimalik väita, et lapse puue ei võimalda koolis käimiseks ühistransporti kasutada ning toetuse määramiseks puudub alus. Kaebaja selgitas 10.09.2025 e-kirjas, et kuivõrd hommikused tervisetoimingud pikendavad lapse ettevalmistusaega, ei jõua ta ajaliselt ühistranspordi ega õpilasliini graafikuga kohanduda. Lisaks ei ole kaebaja hinnangul lapse tervise seisukohalt turvaline, kui ta liigub üksi ühistranspordiga. Saue Vallavalitsus edastas 29.09.2025 kaebajale Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 keelduva otsuse nr 8-3/424/2025.
5.5.Kaebaja 03.09.2025 taotluse lahendamisel ei olnud kõik Korra § 17 lg 1 eeldused täidetud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et lapsel ei ole puude tõttu objektiivselt võimalik ühistransprodivahendile jõuda või et iseseisvalt ühistranspordi kasutamine on välistatud, sest see on lapse puude tõttu tema jaoks liiga ohtlik. Kaebaja on 03.09.2025 ekirjas andnud taotluse juurde selgituse, et kui tema laps viibib tema juures, viib ta hommikuti lapse kooli, sest laps peab hommikuti kodus sööma ja diabeeditoiminguid tegema. Samas olid nii laps kui lapse isa varasemalt kinnitanud, et laps on regulaarselt kasutanud kooli ja koju jõudmiseks rongi ning see on olnud lapsele sobiv. Seega, kui kaebaja eelistab lapse autoga kooli viia, on küsimus mugavuses, mitte objektiivsetes takistustes ühistranspordi kasutamisel. Kui lapse hommikune ettevalmistusaeg on tervisetoimingute tegemise tõttu pikem, on võimalik seda hommikuse ärkamise ja õhtuse magamaminekuaja kavandamisel arvesse võtta. Kaebaja on ka 10.09.2025 e-kirjas selgitanud, et lapse tervise seisukohalt ei ole turvaline, kui ta liigub üksi ühistranspordiga, sest võib tekkida ootamatu veresuhkru kõikumine või terviserike kokkupuutest gluteeniga. Saue vald märgib, et SKA 13.08.2025 otsuses nr P262025-327800 on selgitatud, et vajalik on lapse iseseisvumise toetamine tervisetoimingutes. Y. Y on 12-aastane poiss, kes saab mõne kuu pärast 13 aastaseks. Vastustaja hinnangul on ühistranspordi kasutamine talle eakohane ja sobiv isegi võttes arvesse tema terviseseisundist tulenevaid eripärasid.
5.6.Vastustaja ei ole kaebaja last abi ja toetuseta jätnud, vaid on talle aastate jooksul regulaarselt lisaks puudega lapse koolitranspordi toetusele võimaldanud puudega isiku transporditoetust (ette nähtud ametiasutustes või tervishoiuteenuse osutajate juurdes käimiseks), tugitoetust, puudega lapse ravimitoetust, lasteasutuse toetust puudega lapse eritoidu hüvitamiseks, erivajadusega lapse huvihariduse ja huvitegevuse toetust, suvistel perioodidel puudega lapse lapsehoiuteenust ning 2023. a finantseerinud insuliinipumba soetamist.
5.7.Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid erinevad võrreldes ajaga, mil laps kasutas koolis käimiseks regulaarselt rongitransporti. Näiteks kas lapse tervis on oluliselt halvenenud või kas ajal, mil laps käis rongiga koolis, esines reaalseid olukordi, kus lapse elu või tervis oli ohus ja laps jäi abita. Eestis on üldlevinud, et nii täiskasvanud kui alaealised, kes põevad diabeeti või tsöliaakiat, liiklevad iseseisvalt ilma pereliikmest või tugiisikust saatjata ning kui peaks ilmnema terviserike, mille puhul inimene vajab kõrvalist abi, abistavad teda kõrvalseisjad, vajadusel kutsudes kiirabi.
4(8)
3-25-3250
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuudustega. Vastustaja ei ole välja selgitanud, kas diabeedist tulenevalt on lapsel ohutu liikuda ühistranspordiga ning kas hommikused protseduurid on seotud range ajagraafikuga, mis takistavad ühistranspordi graafikuga arvestamist.
7.Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud transpordi toetuse maksmisest.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes; 1) lapsele on määratud SKA 13.08.2025 otsusega raske puue perioodiks 01.09.2025-31.08.2027 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 33); 2) lapse registreeritud elukoht on Saue vallas (dtl 9) ning 3) laps elab võrdselt mõlema vanema juures (dtl 9).
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
10.Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on Korra § 7 lg 1 ja § 17 lg 1. Tulenevalt Korra § 7 lg-st 1 otsustab sissetulekust sõltuvate ja sissetulekust mittesõltuvate toetuste andmise või andmisest keeldumise ametiasutus haldusaktiga. Vastavalt Korra § 17 lg-le 1 kompenseeritakse Saue valla puudega õpilasele, kelle puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusesse ja sealt tagasi elukohta sõiduks, vastavad transpordi kulud.
11.Vaidlusaluses otsuses on keeldutud Korra § 17 lg-s 1 nimetatud toetuse maksmisest, kuivõrd varasemalt on laps kooli jõudmiseks nii isa kui ka ema elukohast rongitransporti kasutanud ning nii laps kui ka isa on kinnitanud, et see on talle sobiv ja meeldiv transpordiviis (dtl 10). Lisaks on vastustaja keeldumist põhjendanud asjaoluga, et on selge, et laps peab oma haigusest tulenevalt tegema igal hommikul enne kodust lahkumist kindlaid toiminguid, kuid see asjaolu ei tähenda, et lapse puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõidukis (dtl 10).
12.Korra § 17 lg 1 eeldusteks on, et 1) laps oleks Saue valla elanik, 2) talle on määratud puue ning 3) tegemist on puudega, mis ei võimalda ühistransporti ega õpilasveo liine õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõiduks kasutada. Kohtu hinnangul taandub küsimus sellele, kas lapse puue võimaldab ühistranspordiliine või õpilasveo liine kasutada, meditsiinilistele andmetele. Kuigi kaebaja on kaebuses väitnud, et lapse terviseseisundist tulenevalt ei ole lapsel võimalik kasutada ühistransporti ega õpilasveo liine ning see asjaolu on tõendatud Tervisekassas ja arstitõenditega (dtl 5), siiski ei ole kaebaja ühtegi sellist tõendit kaebusele lisanud.
13.Asja materjalist nähtub üksnes SA Tallinna Lastehaigla 19.09.2023 tõend nr 87216, milles märgitakse, et laps põeb tsöliaakiat ning vajab gluteenivaba dieeti (dtl 72). SKA 13.08.2025 otsusest nr P26-2025-327800 nähtub, et „piirangud esinevad: raskele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle“ (dtl 33). SKA 13.08.2025 otsuse kohaselt põeb laps diabeeti, on insuliinipumbaravil; haiguse metaboolne kontroll on puudulik; glükoosisensorit ei ole viimasel ajal kandnud, booluskalkulaatorisse ei sisesta veresuhkru väärtust, seetõttu ei saa ka hüperglükeemia korrektsiooniks doose; soovitatud panna uuesti sensor tööle ja lülitada Smart Guard sisse, lapsevanemal ega lapsel pole selles osas vastuväiteid; kaasuvana 2017. a diagnoositud gluteenist põhjustatud eluaegne geneetilise eelsoodumusega haigus; poiss on hakanud gluteenivaba dieeti väga täpselt järgima,
5(8)
3-25-3250
seedeprobleeme ei ole kirjeldatud; laps vajab õppetöös kohandusi, õppetöö korraldamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks (dtl 33).
14.Eelnevast nähtub, et kuigi lapsel on kaasuvana 2017.a diagnoositud gluteenist põhjustatud eluaegne geneetilise eelsoodumusega haigus, siiski järgib laps gluteenivaba dieeti väga täpselt ning seedeprobleeme kirjeldatud ei ole. Seega ei ole leidnud asja kinnitust väide, et tsöliaakiast tingituna on välistatud ühistranspordi või õpilasveo liinide kasutamine.
15.Kaebaja on kaebuse täienduses välja toonud, et lapsel on diagnoositud ka düskalkuulia (matemaatika-spetsiifiline raskus) (dtl 98), siiski ei ole sellele asjaolule vastustajale esitatud toetuse taotluses ega selle täiendustes tuginetud (dtl-d 67, 73-78). Seega on tegemist uue asjaoluga, millega ei saanud vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Aga ka juhul, kui kaebaja oleks sellele juba oma toetuse taotluses tuginenud, siis nähtub SKA 13.08.2025 otsusest, et kuigi laps vajab õppetöös kohandusi, siis ei ole õppetöö korraldamine puude raskusastme tuvastamise aluseks (dtl 33). Sisuliselt tähendab eelnev seda, et kaebaja välja toodu ei saanud mõjutada vaidlusaluse otsuse sisu ka juhul, kui see teave vastustajal kaebaja väitel otsuse tegemisel olemas oli.
16.Kaebaja on õigesti märkinud, et sotsiaaltoetuste määramisel puudega lapsele, tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest (LasteKS § 5 p 3). Kohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksus, Korra § 17 lg-s 1 sotsiaaltoetuse kehtestamisel sellest ka lähtunud. Seejuures ei ole vastustajal kaalutlusruumi, kas transporditoetust maksta või mitte, kui normi eeldused on täidetud. Küll aga ei ole asjas tõendatud, et lapse puue võimaldab ühistransporti või õppeveoliine kasutada.
17.Nii nähtub SKA 13.08.2025 otsusest, et haiguse metaboolne kontroll on puudulik; glükoosisensorit ei ole viimasel ajal kandnud, booluskalkulaatorisse ei sisesta veresuhkru väärtust, seetõttu ei saa ka hüperglükeemia korrektsiooniks doose; soovitatud panna uuesti sensor tööle ja lülitada Smart Guard sisse, lapsevanemal ega lapsel pole selles osas vastuväiteid. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja lapsele on määratud raske puude raskusaste tingituna diabeetist.
18.Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud välja selgitama, milline on lapsele määratud diabeediravi ning kas see välistab lapsel iseseisvalt ühistranspordi või õpilasveo liinide kasutamise (nt kas laps kasutab glükoosisensorit ning kas on võimalik kasutada Smart Guardi, nagu on viidatud SKA 13.08.2025 otsuses). Sellised tõendid tuleb vastustajal koguda. Asja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks palunud kaebajal vastavaid tõendeid esitada. Sellega on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Pelgalt asjaolu, et varasemalt on laps ühistransporti kasutanud ei anna alust järelduseks, et lapse puue on selline, mis võimalda ühistranspordi või õppeveoliinide kasutamist. Selline järeldus peab tuginema meditsiinilistel andmetel. Vastustaja sellist analüüsi teinud ei ole ega uurinud välja neid olulisi asjaolusid. Olukorras, kus I diabeedi ravis kasutatakse alati insuliini, kuid ravivormid võivad olla kombineeritud süsteravi või insuliinpumba ravi, tuleb vastustajal välja selgitada, kas kaebaja laps vajab pidevalt täiskasvanu tuge ka väljaspool kodu või saab iseseisvalt hakkama. Nii on ka SKA 13.08.2025 otsuses välja toodud, et täiendamist vajavad lapse diabeediteadmised ning vajalik iseseisvumise toetamine diabeediga seotud toimingutes (dtl 34). Seejuures on kaebaja õigesti märkinud, et diabeedi puhul võib veresuhkru järsk langus või tõus tekkida ettearvamatult ning vajab kohest sekkumist. Kuigi võib eeldada, et ka ühistranspordis leidub abistajaid ja heatahtlikke inimesi, ei pruugi nad osata vajalikku abi koheselt, seda enam, et kui veresuhkru tase on juba väga madal, on vaja kiiret sekkumist, milliseid ei pruugi kõigil olla. Sellest johtuvalt on mõistetav vanema mure oma lapse pärast. Neid asjaolusid tuleb taotluse lahendamisel täpsemalt põhjendada vastustajal.
6(8)
3-25-3250
19.Kaebaja on taotlust põhjendanud mh asjaoluga, et hommikul esineb lapsel vajadus teatud toimingute sooritamise järele. Ka vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et sellised toimingud on kaebaja lapse tervislikust seisundist tulenevalt vajalikud. Küll aga on ebaselge, kas nende toimingute sooritamine peab toimuma väga rangelt teatud kellaaegadel, mistõttu ühistranspordi graafikut järgida pole võimalik või sõltub nende toimingute tegemine ajaplaneerimisest. Sellised andmed tuleb kaebajal esitada vastustajale ning need peavad olema kinnitatud meditsiiniliste andmetega (nt eriarsti tõend või perearsti tõend vmt). Pelgalt asjaolu, et hommikuti on vaja teha teatud toiminguid, ei ole piisav järeldamaks, et kaebaja lapse tervislikust seisundist tulenevalt on lapsel võimatu ühistransporti või õppeveoliine kasutada.
20.Kaebaja on viidanud, et varasemalt on vald toetust maksnud ning asjaolud ei ole muutunud. Kuigi varasemad positiivsed otsused viitavad vastustaja praktikale, ei ole need õiguslikud siduvad hilisemate otsuste tegemisel. Sellegipoolest tuleb vastustajal põhjalikumalt motiveerida keelduvat otsust, kui varasemalt on transpordi toetus määratud, aga hilisemalt enam mitte ning asjaolud seoses kaebaja lapse tervisliku seisundiga pole märkimisväärselt muutunud (HMS § 56 lg-d 1-2).
21.Kaebaja on viidanud Euroopa põhiõiguste harta artiklitele 21 ja 24. Harta ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuivõrd Euroopa Liidu õigus ei kuulu praeguse asja lahendamisel kohaldamisele. Konventsiooni art-s 7 viidatud on sätestatud LasteKS § 5 p-s 3 – lapse parimatest huvidest lähtumine. Asjakohatu on kaebaja viide Konventsiooni art-le 20, kuivõrd transpordi toetuse määramata jätmine ei takista lapse iseseisvat liikumist. Veelgi enam, Konventsiooni artiklis 20 on silmas peetud puudega inimeste isiklikku liikumisvõimet avardavaid abivahendeid, invatransporditeenust, ligipääsetavat ühistransporti jt sotsiaalteenuseid.
22.Asjakohatud on kaebaja viited puude raskusaste määramisele, kuivõrd kaebuse esemeks ei ole puude raskusaste määramine.
23.Rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd kaebaja ei ole ära näidanud, et samas olukorras olevat isikut on kaebaja lapsest soodsamalt koheldud.
24.Vastustaja ei ole rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd vastustajal puudus alus kaaluda, kas toetust anda või mitte. Juhul, kui normi eeldused on täidetud, on vastustajal kohustus transpordi toetus määrata. Käesolevalt, nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei ole vastustaja vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud, et kaebaja lapsel olev puue võimaldab tal ühistransporti kasutada.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsuse ja kohustab valda uuesti lahendama kaebaja 03.09.2025 transpordi toetuse taotlus. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). Käesoleval juhul ei ole kohtul piisavalt andmeid, et kohustada vastustajat toimingut tegema. Kui vastustaja rahuldab kaebaja 03.09.2025 taotluse, siis tuleb toetust arvestada ka taotluse esitamise seisuga.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev otsus on tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud ning kaebus on lõivuvaba. Seetõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
27.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
7(8)
3-25-3250
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.