1.õtta asja materjalide juurde M.U perioodist 24.11.2025-23.03.2026.
V vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte
2.R ahuldada M.U menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest.
3.ätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
J
4.sendada lahendi avalikustamisel taotleja nimi tähemärgiga.
A
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus taotlejale.
1.Tallinna Halduskohtule saabus 23.03.2026 M.U esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Justiits- ja Digiministeeriumit (JDM) sulgema veebileht ettevaatust.ee. Taotluse kohaselt on kõnealuses andmekogus avaldatud taotleja kohta ebaõigeid andmeid, millega on põhjustatud talle kahju. Taotleja leiab, et taolise registri jätkuv avaldamine toob endaga kaasa pidevalt uusi, pöördumatult kahjulikke tagajärgi ning kahjustab asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid ja paneb otsesesse ohtu paljusid teisi.
2.Tallinna Halduskohtu 23.03.2026 kohtunõudega palus kohus JDM-il esitada seisukoht taotleja esialgse õiguskaitse taotlusele ning selgitada vaidemenetlusega seonduvaid asjaolusid hiljemalt 30.03.2026.
3-26-861
3.JDM palub 30.03.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, seda alljärgneval põhjusel. Esialgse õiguskaitse taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna on esitatud vale vastustaja vastu. JDM ei ole kõnealust veebilehte koostanud ega üles pannud, samuti ei tegele selle veebilehe haldamisega ega otsusta selle sisu üle. Nagu ka taotleja on märkinud, on ajakirjanduse andmetel veebilehe autoriks ja haldajaks Mariann Treimann-Legrant, kes JDMiga mingil viisil seotud ei ole. Vastavalt Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art.-le 24, „arvestades töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas selle määrusega.“ Vastavalt IKÜM art.-le 16 on andmesubjektil õigus nõuda andmete parandamist, vastavalt IKÜM art.-le 17 on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks õigusvastaselt töödeldavad isikuandmed ja IKÜM art.-le 18 kohaselt saab andmesubjekt nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete töötlemise piiramist art. 18 lg-s 1 toodud juhtumitel, näiteks juhul, kui isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult. Seega vastutab isikuandmete töötlemise eest vastutav töötleja, kelle poole saab andmesubjekt oma õiguste maksmapanekuks pöörduda ja kelle poole teadaolevalt taotleja pöördunud ei ole. JDM-i pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1, mille kohaselt on andmekaitse küsimused küll JDM-i pädevuses, kuid vastavalt JDM-i põhimääruse p-le 41 (9) on ministeeriumi õiguspoliitika osakonna ülesandeks „Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ning Patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras“. Teisisõnu – JDM küll teostab haldusjärelevalvet AKI tegevuse üle ja vastutab ka andmekaitse-alase õigusloome eest, kuid riikliku järelevalve pädevust ei oma. Riikliku järelevalve pädevus on isikuandmete töötlemise alastes küsimustes AKI-l vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51 lg-le 1. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on AKI oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes IKS-st, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Järelevalve teostamisel on AKI-l vastavalt IKS §-le 56 pädevus kohaldada haldussunni meetmeid ja nõuda isikuandmete töötlejalt muu hulgas näiteks isikuandmete töötlemise piiramist, andmete parandamist, andmete töötlemise lõpetamist ja andmete kustutamist. Samuti on AKI-l õigus toimetada väärteomenetlust IKS-s sätestatud väärtegude osas. JDM-il ei ole pädevust veebilehti sulgeda ega ka viia läbi riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemise üle. Seetõttu ei saaks ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel JDM kohtu määrust täita, kuna riigivõimu teostamiseks peab olema seaduslik alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
4.HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
5.Kohus võtab taotleja menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde isiku vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte perioodist 24.11.202523.03.2026. Nimetatud väljavõttest nähtuvalt on isiku taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek olnud kokku 458,43 eurot ja väljaminekud 449,99 eurot, konto lõppjääk on 9,94 eurot. Kohtul puudub seega kahtlus, et taotleja on maksejõuetu ning ei ole võimeline
2(4)
3-26-861
riigilõivu tasuma. Kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse haldusorgani kohustamiseks toimingut tegema (HKMS § 251 lg 1 p 3).
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
8.Kohus on seisukohal, et käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, seda järgneval põhjusel.
9.Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (vt Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8). Kohtule teadaolevalt on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtule vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2) ning taotleja ei ole JDM-i kohustamisnõuet veebilehe ettevaatust.ee sulgemiseks kaebusena halduskohtule esitanud. Kohtu hinnangul tuleks aga sellise kaebuse esitamist ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kohus nõustub JDM-i 30.03.2026 vastuses tooduga, et JDM küll teostab haldusjärelevalvet AKI tegevuse üle ja vastutab ka andmekaitsealase õigusloome eest, ent ei oma riikliku järelevalve pädevust, vaid selline pädevus on AKI-l (vt IKS § 56 lg 1). Muu hulgas on IKS § 56 lg-s 3 toodud, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 57 sätestatule on Andmekaitse Inspektsioonil õigus: a) hoiatada vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesolevat seadust; b) nõuda isikuandmete parandamist; c) nõuda isikuandmete kustutamist; d) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist; e) nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või arhiivi edastamist; f) rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ning infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb riigiasutus; g) kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas isikuandmete töötlemise keeld; h) algatada järelevalvemenetlus kaebuse alusel või omal algatusel. Eelnevast tulenevalt puuduks kohtul võimalus kohustada JDM-i kõnealust veebilehte sulgema ning käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta.
10.Eeldusel, et taotlus oleks esitatud AKI kohustamiseks, märgib kohus järgmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Taotleja ei ole kohtu hinnangul käesolevalt veenvalt põhistanud, milliseid konkreetseid valeväiteid on tema kohta esitatud ning milles seisneb talle tekitatud kahju, mille ärahoidmist tuleks juba esialgse õiguskaitse korras ära hoida. Kohus juhib tähelepanu, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), millest tulenevalt ei ole asjakohased taotluses toodud väited, mis seonduvad teiste isikute või avaliku huvi kaitsega. 3(4)
3-26-861
Seega puuduks kirjeldatud juhul võimalus sedastada ka esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist. Eelnevast tulenevalt ei asu kohus hindama erinevate lahenduste tagajärgi avalikule huvile ja kolmandatele isikutele.
11.Viimaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Eeldusel, et taotlus oleks esitatud AKI kohustamiseks, saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ehk veebilehe sulgemise. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eelnevat põhistaks üksnes väga kaalukate argumentide olemasolu, milliseid kohtu hinnangul käesolevalt ei esine.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.U esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1).
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.