X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 3. veebruari 2026. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Kaire Liiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kaebaja nimi otsuse avaldamise korral tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa tuvastas X. Xil osalise töövõime kestusega viis aastat (7. septembrist 2023 kuni 6. septembrini 2028). Töötukassa määras 7. mai 2024. a otsusega kaebajale töövõimetoetuse.
2.Töötukassa peatas 3. veebruari 2026. a otsusega TVT/26/006426 kaebajale toetuse maksmise kümneks päevaks (3. kuni 12. veebruar 2026) töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 18 lg 1 alusel. Otsuse järgi keeldus kaebaja 2. veebruaril 2026 mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest.
3-26-339
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa otsuse tühistada. Kaebuse järgi oli kaebaja sunnitud loobuma tööpakkumisest SOL Baltics OÜ puhastusteenistuses, kuna see ei sobi talle tema terviseseisundi tõttu. Kaebaja on invaliid (56% töövõimetus). Ta kõnnib kepi abil. Talle sobib üksnes istuv töö. Kaebaja esitas töötukassa konsultandile oma raviprotseduuride graafiku. Graafiku järgi on talle määratud taastusravi 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026. Konsultant pakkus kaebajale tööd, mis ei sobi talle tema füüsilise seisundi tõttu.
Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta on tööturumeetmete seaduse (TöMS) alusel töötuna arvele võetud ja täidab töötule pandud kohustusi (TVTS § 12 lg 1 p 7). Töötul on eelkõige kohustus osaleda tegevuskava koostamisel ja seda täita (TöMS § 9 lg 1 p 1). Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et inimene leiaks võimalikult kiiresti töö. Tegevuskavas kirjeldatakse inimese eesmärki ja olukorda, samuti töö leidmiseks vajalikke tegevusi ja nende tulemusi (TöMS § 7 lg-d 1–3). Toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb jõukohaseid pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma tööle saamise väljavaateid suurendada.
4.2.Töötukassa lõpetas 5. aprilli 2024. a otsusega kaebaja töötuna arveloleku põhjusel, et ta keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest. Sellest tulenevalt lõpetas töötukassa kaebajale töövõimetoetuse maksmise. 6. mail 2024 võeti kaebaja jälle töötuna arvele ja talle määrati uuesti töövõimetoetus (7. mai 2024. a otsus).
4.3.Kaebaja on töötu kohustustest, sh tegevuskava täitmise kohustusest teadlik. 7. mai 2024. a otsuses anti kaebajale selgitused töövõimetoetuse maksmise peatamise kohta ja kohustuse kohta teavitada töötukassat kõigist toetuse maksmist mõjutavatest asjaoludest. 7. mail ja 12. detsembril 2025 saadeti kaebajale dokument „Koostöökokkulepped töötuna registreeritud kliendiga“. Selle järgi on kaebajal kohustus teha tegevuskavas kokkulepitut. Kaebajal on kohustus anda kohe teada, kui selgub, et tal ei ole võimalik tegevuskavas kokkulepitud tegevusi teha. Ka on selgitatud, et kui kaebaja ei tee tegevuskavas kokkulepitut, võib juhtuda, et töötukassa peab toetuste maksmise peatama või lõpetama.
4.4.Töötukassa koostas 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel kaebajale tegevuskava. Tegevuskava järgi tehti kaebajaga kokkulepe, et ta helistab puhastusettevõttesse Stell, et uurida võimaliku töö kohta põrandapesumasinaga töötava puhastusteenindajana.
4.4.1.11. novembril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel andis kaebaja teada, et võttis Stelliga ühendust. Põrandapesumasinaga töö oleks olemas, kuid kaebajal on novembris ja detsembris plaanis tööampsud ettevõttes Humanlink. Kaebaja leppis Stelliga kokku, et uurib jaanuaris uuesti, mis võimalused on.
4.4.2.12. jaanuaril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel lepiti kokku, et kaebaja võtab Stelliga ühendust, kui tal tööampsud läbi saavad.
4.4.3.7. jaanuaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja ei ole Stelliga ühendust võtnud. Tegevuskava kokkuvõtte järgi valutab kaebaja jalg ja ta ei saa käia. 12. jaanuaril ootab ees arstivisiit. Kaebaja ei ole vahepeal leidnud sobivaid tööpakkumisi ega kellegagi ühendust võtnud. Kaebajale selgitati, et töötuna arvel olles on tal kohustus aktiivselt tööd otsida. Vastasel juhul lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Lepiti kokku, et kaebajal on järgmiseks korraks kohustus täita tööotsingute märkmikku ning panna sinna kirja oma kandideerimised ja tööandjatega ühenduse võtmised.
4.4.4.2. veebruaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja pole märkmikku täitnud ega Stelliga kontakteerunud selleks, et uurida sobiva töö võimaluste kohta. Kaebaja selgitas, et on pakkumisi vaadanud, kuid pole ühtki sobivat leidnud. Märkmikku ta ei täitnud, 2(5)
3-26-339 kuna ei leidnud sobivat tööd. Kaebajale selgitati, et see pole mõjuv põhjus aktiivselt tööd mitte otsida. Kaebajale selgitati, et tema töötutoetus peetakse kümneks päevaks kinni. Kaebajale sobib istuv töö. Kaebajale on soovitatud läbi helistada talle varem soovitatud puhastusettevõtted ja uurida, kas neil on pakkuda tööd põrandapesumasinaga, näiteks kuskil laos. Ka soovitati tal uurida ladudest või tootmisettevõtetest istuva töö võimalusi. Kaebaja väitis, et tema tervis on viimasel ajal halvenenud. Kaebajale selgitati, et kui tema tervis ei luba tal töötada, tuleb tal teha uus töövõime hindamise taotlus. Selleks tuleb esmalt võtta ühendust perearstiga ja uuendada terviseandmed.
4.5.Kaebajale räägiti seega juba 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel vajadusest võtta ühendust puhastusettevõttega Stell. Detsembris 2025 pakkuski Stell kaebajale istuvat tööd põrandapesumasinaga laoruumides. Kaebaja ei võtnud aga enam jaanuaris 2026 Stelliga ühendust ega täitnud ka tööotsingute märkmikku. Seega ei täitnud ta nõuet otsida aktiivselt tööd. Tööandjatega ühenduse võtmine on äärmiselt oluline. Otse puhastusettevõttelt saab sageli kõige kiiremini info selle kohta, millist tööd on pakkuda. Ka saab tööotsija jätta sel viisil enda kohta info ettevõtte talendipanka juhuks, kui sobiv pakkumine peaks tekkima. Kaebaja on pikaajaline töötu: alates 28. märtsist 2023. Kaebaja on jätnud kokkulepitud tegevused ilma põhjendusteta tegemata. See takistab tema tööotsingute plaanipärast jätkumist ja töötukassal talle abi pakkumist.
4.6.Kaebajaga kokkulepitud ja tegevuskavas kajastatud töösoovid on laooperaator, pakiautomaadi haldur, markeerija, etiketikleepija, pakkija, valvur. Töötukassa on vahendanud kaebajale hulganisti tööpakkumisi, kuid töötu peab ka iseseisvalt tööd otsima ja täitma selle kohta tööotsingute märkmikku.
4.7.Töötukassale on teada, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on 20. septembri 2023. a otsuse põhjenduste järgi mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Kaebajal on tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, jalgade kohmakuse ning tundlikkuse languse tõttu piiratud lühikese vahemaade läbimine, tänavatel ja liikluses ohutu ringiliikumine, treppidel käimine, seismine ja kehaasendi muutmine. Kaebaja töövõimet pole hinnatud puuduvaks. Tervisehoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale töö jalgadel ja kõndimist eeldav töö. Kaebajale sobib töö istudes ja käeline tegevus. Töötukassa nõustaja on kaebajaga arutanud erinevaid võimalusi sobiva istuva töö leidmiseks. Seejuures on olnud teada, et kaebaja käib karkudega ja tal on liikumine raskendatud. Kaebaja on teinud tööampse pakiautomaadi haldurina. Seega saab ta teha oma terviseseisundile vastavat tööd.
4.8.Liikumisraskused ei takista kaebajal tööandjatega ühendust võtta ja selgitada välja võimalusi tööle saada. Ka ei takista need tööotsingute märkmiku täitmist. Mõjuva põhjusega jätta tegevuskava täitmata ei ole tegemist, kui määratud ülesannete sooritamine võis olla raskendatud ja ebamugav, kuid oli siiski võimalik ning sõltus pigem inimesest endast.
4.9.See, et kaebaja käis 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 füsioteraapias, ei takistanud tal tööotsingute märkmiku täitmist ja tööandjatega ühenduse võtmist. Tööandjatega ühenduse võtmine ja märkmiku täitmine on võimalik telefoni ja arvuti vahendusel. Füsioteraapia on töövõimet toetav teenus, mis on suunatud kaebaja tervise parandamisele.
5.Kaebaja esitas seisukoha, mille järgi ei vasta tõele vastustaja väide, et töötukassa pakkus talle istuvat tööd põrandapesumasinaga. Konsultant Y. Y mitte ei pakkunud kaebajale seda tööd vaid soovitas tal leida selline töökoht. Puhastusfirmad Stell Eesti OÜ ja SOL hooldavad tänavaid ja ärihooneid. Kaebaja kandideeris 17. veebruaril 2026 Stelli masinisti ametikohale. Töötukassa programm pakub kaebajale pidevalt selliseid töid, mis talle tema tervisliku seisundi tõttu ei sobi. Kaebajale 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 määratud
3(5)
3-26-339 raviprotseduurid olid väga oluliseks ja mõjuvaks põhjuseks eelistada enda ravimist. Kaebaja teavitas Y. Ya protseduuride graafikust.
Vastustaja esitas seisukoha.
6.1.Kaebaja oli ise Stelliga ühendust võtnud ja ettevõttel oli talle tööd pakkuda. Kaebaja jättis ettevõttega pärast tööampsude lõppu ühendust võtmata, rikkudes niiviisi tegevuskavas kokkulepitud kohustust.
6.2.Töötukassa on vahendanud kaebajale tööpakkumisi nii nõustaja kaudu kui ka automaatse süsteemi vahendusel. Vastustaja täidab tööpakkumisi vahendades talle seadusega pandud ülesannet eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust. Töökeskne nõustamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada inimese tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist. Selleks koostatakse töötule iga nõustamiskohtumise tulemusel tegevuskava, mida töötul on kohustus täita.
6.3.Töötu ülesanne on otsida aktiivselt tööd, seda nii iseseisvalt kui ka nõustaja abiga. Töötul ei ole tingimata vaja kandideerida kõigile ametikohtadele, mida töötukassa infosüsteem talle vahendab. Tegemist on töötut abistava meetmega, et tal oleks võimalik leida kiiremini sobivad tööpakkumised ja aktiivselt kandideerida.
6.4.Töötu peab täitma tööotsingute märkmikku, et tõendada nõustajale oma aktiivsust. Nõustajal on märkmiku abil võimalik analüüsida töötu töölesaamise võimalusi ja toetada teda tööotsingutel. Nõustaja on proovinud leida kaebajaga koostöös lahendusi ja sobivaid pakkumisi, arvestades kaebaja piiranguid liikumisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Töövõimetoetuse maksmine töötuna arvelevõetud osalise töövõimega inimesele peatatakse kümneks kalendripäevaks, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest (TVTS § 18 lg 1 p 1).
8.Vastustaja on esitanud kaebaja tegevuskava, sh ülevaate nõustamiskohtumistel paika pandud kohustustest. 11. novembril ja 12. detsembril 2025 on tegevuskavasse märgitud, et kaebaja võtab pärast tööampsude lõppu ettevõttes Humanlink jaanuaris 2026 ühendust puhastusettevõttega Stell (digitoimiku lehed (dtl) 45 ja 48). 7. jaanuari 2026. a nõustamiskohtumise ajaks ei olnud kaebaja seda teinud. Tegevuskavasse pandi kirja kaebaja kohustus täita tööotsingute märkmikku ning märkida sinna oma kandideerimised ja tööandjatega ühenduse võtmised. Kaebajale tuletati meelde varasemat kokkulepet võtta pärast tööampsude lõppu ühendust Stelliga (dtl 50). 2. veebruari 2026. a nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja ei olnud märkmikku täitnud ega võimalike tööandjatega ühendust võtnud (dtl 53). Seega jättis kaebaja täitmata talle tegevuskavas ettenähtud kohustused.
9.Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta oma kohustusi ei täitnud. Kaebaja põhjendas 2. veebruari 2026. a kohtumisel märkmiku täitmata jätmist sellega, et ta ei leidnud sobivat tööd. See ei õigusta kaebaja passiivsust võimalike tööandjatega, sh Stelliga kontakteerumisel ja selle kohta märkmikku sissekannete tegemisel. Ka see, et kaebaja käis jaanuarist kuni märtsi keskpaigani füsioteraapias (vt treeningute ajakava dtl 4 ja 5), ei õigusta kõnealuste kohustuste täitmata jätmist. ei kaebaja liikumisraskused ega füsioteraapias käimine takistanud tal Stelliga ühendust võtta või tööotsingute märkmikku täita. Aktiivselt pakkumisi otsides ja tööandjatega kontakteerudes oleks kaebaja saanud uurida võimalust teha tööd osalise ajaga, nii et ta saaks käia ka teraapias, või alustada tööga pärast teraapia lõppu.
10.Vastustaja selgituste, tegevuskava ja nõustamiskohtumiste kokkuvõtete järgi on töötukassa võtnud arvesse kaebaja liikumispiiranguid. Kaebajale ei heideta ette seda, et ta
4(5)
3-26-339 oleks keeldunud talle töötukassa programmi kaudu pakutavatest töökohtadest, mis tema tervisele ei sobi. Töö Stellis olnuks põrandapesumasinaga, st istuv töö, mida kaebaja tervis olemasolevate teadmiste järgi võimaldab (vt 20 septembri 2023. a töövõime hindamise otsus dtl 23). Kaebajale ei heideta ette ka sellisest võimalikust SOL Baltics OÜ tööpakkumisest loobumist, mis kaebajale tema terviseseisundi tõttu ei sobi.
11.Nagu vastustaja on selgitanud, pole tegevuskavas seatud nõue täita tööotsingute märkmikku põhjendamatu formaalsus. Märkmiku kannete analüüsimise abil saab töötukassa inimest tööotsingutel toetada. Kaebaja on esile toonud, et võttis 2026. a veebruaris Stelliga ühendust. Töötsingute märkmiku väljavõtte järgi (dtl 65) tegi kaebaja seda 5. veebruaril 2026 ehk pärast praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist. See asjaolu ei mõjuta seega vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Esitatud väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 30. oktoobrist 2025 kuni 5. veebruarini 2026 kaebaja märkmikku sissekandeid ei teinud. Kaebaja on asunud uuesti sissekandeid tegema ja tööandjatega kontakteeruma pärast praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist.
12.Eeltoodu põhjal leidis töötukassa põhjendatult, et kaebaja jättis talle tegevuskavas pandud kohustused täitmata mõjuva põhjuseta.
13.Vaidlustatud otsus on põhjendamispuudusega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56). Sellest nähtub üksnes see, et kaebaja keeldus töötukassa hinnangul põhjendamatult tööotsimiskava täitmisest, kuid mitte see, millised kohustused kaebaja täitmata jättis. Ka ei nähtu otsusest põhjendused, mis kaebaja esile kohustuste täitmata jätmise põhjusena esile tõi, ning töötukassa hinnang selle kohta, miks neid põhjuseid ei saa lugeda piisavaks. Vastustaja esitatud nõustamiskohtumise kokkulepetest saab järeldada, et kaebaja oli otsuse põhjendustest tegelikult teadlik. Seega ei too otsuse vormiviga praegusel juhul kaasa selle tühistamist (vt HMS § 58). Otsuse korrektne põhjendamine on sellegipoolest oluline, et vältida arusaamatusi ning nendest tingitud kohtuvaidlusi.
14.Kaebus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
15.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb praeguse otsuse avaldamise korral asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.