lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-900/8

Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-900/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 1, 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 37 lg 2Kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-900

Kohtuasi X kaebus seoses Ys õppimisega Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Jaanika ReilikBakhoff ja vandeadvokaadi abi Geelia Grauen Vastustaja – Tartu linn, seaduslik esindaja Jüri Mölder Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X ja Y. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Kohus edastab käesoleva kohtumääruse ka teadmiseks Yile.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
1.X (kaebaja) esitas 26. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis puudutab õppimist Yis. Kaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. Y plaanib teha 30. märtsil 2026 otsuse kaebaja koolist välja arvamise kohta. Kaebaja hinnangul on kooli vastav tegevus õigusvastane. Kaebaja on erivajadusega õppija tulenevalt tal diagnoositud Aspergeri sündroomist, mis on üks autismispektrihäiretest. 2024/2025 õppeaasta

3-26-900 kevadel tekkis kaebajal esimene võlgnevus praktilises aines – kaebaja puudus kevadel 2025 tervislikel põhjustel koolist. Muud 1. kursuse õppeained said kaebajal 2024/2025 läbitud. 2025/2026 õppeaastal on kaebajal tekkinud mitmed õppevõlad tulenevalt tema tervislikust (vaimsest) seisundist. Selleni on viinud erinevad probleemid kooliga: individuaalse õppekava tingimuste läbirääkimine ning ebaselged või vastuolulised juhised. Samuti tekkisid kaebajal paari aine õpetajaga erimeelsused, kus kaebajat tema eripära tõttu ei mõistetud. Kaebaja palub kohtul tuvastada tema suhtes Yist välja arvamise aluste puudumine 2025/2026 õppeaastal või alternatiivselt keelata Yil kaebaja koolist välja arvamine 2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu. Lisaks palub kaebaja viivitamatult rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub keelata Yil tema koolist välja arvamine kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

2.Kohus tegi 27. märtsil 2026 määruse, milles andis vastustajale tähtaja X kaebuse lubatavuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Sama määruse kohaselt tuli Yil esitada kohtule hiljemalt 30. märtsil 2026 kell 16.00 X koolist välja arvamise otsus, kui niisugune otsus on selleks ajaks tehtud. Kohus selgitas määruses, et kahtleb keelamiskaebuse lubatavuses.
3.Y teatas 30. märtsil 2026 kohtule, et sel päeval kaebaja koolist välja arvamise otsust ei tehta, sest kool analüüsib enne haldusakti andmist kaebaja esindajate vastuväiteid, mis esitati 27. märtsi 2026. a tööpäeva lõpus.
4.Tartu linn edastas 30. märtsil 2026 kohtule seisukoha X kaebuse lubatavuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja märkis järgmist. 30. märtsil 2026 kaebaja koolist välja arvamise otsust ei tehta. Eelduslikult jõuab kool otsuseni käesoleva töönädala lõpuks või isegi uuel nädalal. Tartu linn nõustus kohtu seisukohaga, et keelamiskaebusega kohtusse pöördumise eeldused ei ole täidetud, sest kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada kooli otsust tema välja arvamise kohta, kui see tehakse, ning taotleda siis esialgse õiguskaitse kohaldamist. X ei ole hetkel koolist välja arvatud, kuid kuna ta ei saanud praktikakohta, siis ei osale ta praktikal, mis õppekava kohaselt algas tema kursusel 9. märtsil 2026. Kaebaja kursusel koolis muud tunniplaanikohast õppetööd hetkel ei toimu, siiski on võimalik käia järelvastamistel. Vastustaja märkis, et kaebaja on märtsikuus kokku leppinud järelvastamisi osades õppeainetes, kuid üheski aines ei ole need seni viinud positiivse tulemuseni. Mis puudutab esialgset õiguskaitset, siis seni, kuni ei ole otsust X koolist välja arvamise kohta, on tal võimalik kokkulepitud järelvastamisi sooritada ning hetkel teadaolevalt on kokkuleppe üksnes matemaatika osas. Vastustaja märkis, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei muudaks hetkeseisuga selles olukorras midagi.
5.Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.1.Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja käesolevas asjas esitada tuvastamisnõude ja keelamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p-d 3 ja 6). Seejuures on kaebaja keelamisnõude esitanud alternatiivselt. Kaebaja palub tuvastada tema suhtes Yist välja arvamise aluste puudumine

3-26-900 2025/2026 õppeaastal ning alternatiivselt palub keelata Yil enda koolist välja arvamine 2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu.

7.2.Kohus märgib esmalt, et olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on, et tema suhtes ei tehtaks koolist välja arvamise otsust, ning ta on kohtule esitanud ka vastavasisulise keelamiskaebuse, ei ole eraldiseisev tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks oleks eraldiseisev tuvastamisnõue tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus käsitab kaebust seega eelkõige keelamiskaebusena, milles kaebaja palub teha vastustajale kohustava ettekirjutuse, mille kohaselt ei tohiks kaebajat Yist 2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu välja arvata. Selline keelamiskaebus hõlmab ka kaebaja märgitud tuvastamisnõude, sest keelamiskaebuse rahuldamiseks tuleks esmalt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus kaebaja koolist välja arvamise aluste kindlakstegemisel.
7.3.Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3-17-1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (vt Riigikohtu 18. veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-21-1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli 2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).
7.4.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kõik keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kuigi asja materjalide pinnalt saab teha järelduse, et vastustaja plaanib teha kaebaja koolist välja arvamise otsuse ning selline otsus riivaks vaieldamatult kaebaja õigusi, leiab kohus, et kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab tema koolist välja arvamise otsust. Kui vastustaja peaks niisuguse otsuse tegema ja kaebaja selle vaidlustab, taotledes selle tühistamist, siis tühistamiskaebuse rahuldamisel saab kaebaja oma õpingud jätkata. Lisaks, kui kaebaja taotleb kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras koolist välja arvamise otsuse kehtivuse peatamist, ja kohus vastava taotluse rahuldab, saab kaebaja õpinguid jätkata ka kohtumenetluse ajal. Kohtu hinnangul ei ole seega käesoleval juhul keelamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades tema koolist välja arvamise otsuse, kui kool peaks sellise otsuse tegema. Keelamiskaebuse esitamine ei aitaks kaebaja õigusi kuidagi efektiivsemalt kaitsta, võrreldes tulevikus tehtava võimaliku koolist välja arvamise otsuse vaidlustamisega. Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole isikul lubatud asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2027. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist.
8.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et X kaebus ei ole kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-26-900 HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

9.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud abinõu kattub keelamiskaebuse nõudega. Kaebaja soovib, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Yil tema koolist välja arvamise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 2). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul saab kaebaja enda õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab enda koolist välja arvamise otsuse, taotledes samaaegselt ka esialgse õiguskaitse korras vastava otsuse kehtivuse peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kui kohus siis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab, puudub oht, et kaebaja õpingud katkeksid. Kuna käesoleval ajal ei ole tehtud otsust kaebaja koolist välja arvamise kohta, puuduvad takistused õppetööga jätkamiseks, st puudub rikutud õigus, mida esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Kaebajale ei kaasne esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega mingeid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.
10.Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
11.Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi teatisega (dtl 57-62). Kuigi taotlusele on märgitud, et õigusabi soovitakse isiku esindamiseks haldusmenetluses, nähtub kohtu hinnangul taotluse sisust, et õigusabi soovitakse siiski halduskohtumenetluses esindamiseks (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 5). Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega X kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebajal on võimalik esitada uus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindaja määramiseks, kui esineb vajadus uuesti kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.
12.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja esitab tulevikus kohtule riigi õigusabi taotluse, siis tuleb selle juurde esitada ka tõendid kaebaja majandusliku seisundi kohta (nt viimase nelja kuu pangakontode väljavõtted). Muud menetluslikud otsustused
13.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis lähtuvalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele ei kuulu. See kulu jääb kaebaja enda kanda. Samuti jääb kaebaja kanda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes kaebaja nime tähemärgiga X. Selleks, et välistada kaebaja identifitseerimine õppeasutuse nime kaudu, asendab kohus Yi nime tähemärgiga Y.

3-26-900 (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium