M.N kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.N , esindaja Kristi Kool Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt M.N hüvitis 749,27 eurot ja viivis 87,54 eurot.
kasuks välja varalise kahju
3.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Mõista Rae vallalt M.N kasuks välja menetluskulud 1429,14 eurot.
5.Kaebajal on võimalus taotleda tasutud riigilõivu 5,80 euro tagastamist, esitades taotluse, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada.
6.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi, kaebaja lapse nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.04.2026 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-24-2164
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.N esitas 30.06.2022 Rae vallale taotluse võimaldada tema lapsele (sündinud cc.cc.cccc) koht Rae valla munitsipaallasteaias alates lapse 1,5 aastaseks saamisest sooviga saada lasteaiakoht eetri teeninduspiirkonna (selleks oli Peetri teeninduspiirkond) lasteaias, esimese eelistusena Aruheina Lasteaias, teise eelistusena Peetri Lasteaias.
2.Laps sai 1,5-aastaseks dd.dd.dddd. Rae vald taotletud ajaks kohta ei võimaldanud.
3.Kaebaja pani lapse alates 05.09.2023 Pisi-Peetri Päevahoidu, mis on eralastehoid. Alates 13.11.2023 läks laps Väike Päike Peetri Lastehoiu eralastehoidu.
4.Kaebaja esitas 05.06.2024 Rae vallale taotluse, milles nõudis tema lapsele faktiliselt kättesaadava lasteaiakoha võimaldamist, valla õigusvastase käitumise tulemusel tekkinud kahju hüvitamist ning tulevikus kompensatsiooni tasumist, et varalist kahju uuesti ei tekiks.
5.Rae vald vastas kaebaja taotlusele 26.06.2024 e-kirjaga, jättes hüvitisnõude rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2024 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes kohustada Rae valda andma kaebaja lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses ning mõista välja Rae vallalt varalise kahju (510,43 euro) hüvitis koos viivisega.
7.Rae vald tegi 31.07.2024 lapsele kohapakkumise Rae valla Võsukese Lasteaeda, kasutamise algusega 21.08.2024. Võsukese lasteaed asus Jüri teeninduspiirkonnas. Kaebaja loobus sellest pakkumisest 31.07.2024.
8.Rae vald tegi 04.06.2025 lapsele kohapakkumise Rae valla Aruheina lasteaeda, koha kasutamise alguskuupäevaga 18.08.2025. Kuna kaebaja laps sai lasteaiakoha Aruheina lasteaias, lõpetas kohus menetluse kohustamisnõude osas (HKMS § 152 lg 1 p 4) ning jätkas menetlust rahalise kahju hüvitamise nõude osas.
9.Kohtu menetluses on hüvitamiskaebus, mis hõlmab ajavahemikku 05.09.2023– 15.08.2025. Vastavalt kaebaja täpsustustele on rahalise nõude suuruseks kokku 752,56 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on järgmised.
1) Rae vald on lahendamata jätnud kaebaja taotluse lõpetada valla poolne õigusvastane viivitus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohase kohustuse täitmisel esimesel võimalusel ning võimaldada kaebaja lapsele koht faktiliselt kättesaadavas lasteasutuses. Kaebaja laps sai juba dd.dd.dddd pooleteiseaastaseks ning kaebaja taotles koha võimaldamist alates sellest kuupäevast. Kaebaja esitas seejuures taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks juba 30.06.2022 ehk kahtlemata mõistliku etteteatamisajaga. Niisiis ei ole põhjust, mis õigustaks kaebaja lapsele lasteaia koha võimaldamata jätmist. 2) Lastehoiu toiduraha maksumus oli suurem kui Peetri teeninduspiirkonna munitsipaallasteaedade toiduraha kõrgeim maksumus (2,5 eurot päev). Perioodil 05.09.202312.11.2023 oli Pisi-Peetri Päevahoius toiduraha 2,9 eurot päev ja perioodil 13.11.20232(13)
3-24-2164 31.12.2024 oli Väike Päike Peetri Lastehoius toiduraha 4 eurot päev. Seega on kaebajale tekkinud perioodil 05.09.2023–31.12.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes enamtasutud toiduraha tõttu kahju kokku 346,26 eurot vastavalt kahjuarvestuse tabelis toodud arvutuskäigule. Alates 01.01.2025 muutis lastehoid toiduraha päevatasu võrdseks Rae valla munitsipaallasteaia toidurahaga, mistõttu pärast seda kaebajale täiendavat kahju toidurahaga seoses ei tekkinud. 3) Ka õppetegevuse lisakulu, mis on seotud asjaoluga, et lastehoius ei ole munitsipaallasteaiaga võrdväärset õpet, tuleb lugeda kohatasu hulka. Rae valla selgitused, mille kohaselt on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse ning tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu, ei ole asjakohased. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Kuivõrd lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus, ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Seega on õppetegevuse lisatasu puhul tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias. Kaebaja lapse lastehoiu kohatasu koos õppetegevuse lisatasuga oli 2023. a septembris 122,41 eurot, oktoobris 133 eurot, novembris 120,52 eurot, detsembris 108,75 eurot; 2024. a 123 eurot kuus; 2025. a jaanuarist juulini 132,90 eurot kuus ning augustis 73,10 eurot. Samal ajal oli munitsipaallasteaias kohatasu 2023. a septembrist kuni detsembrini 108,75 eurot, 2024. a 123 eurot kuus, 2025. a jaanuarist juulini oleks tulnud maksta 132,90 eurot kuus ning augustis 69,61 eurot. Kohatasu ja õppetegevuse lisatasu erinevused esinesid septembris 2023 (24,03 eurot), oktoobris 2023 (24,25 eurot), novembris 2023 (11,77 eurot) ning augustis 2025 (3,49 eurot), moodustades kokku 63,54 eurot, mida kaebaja tasus rohkem, võrreldes sellega, kui laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias. Lastehoius toimunud huvitegevuses osalemine ei olnud vabatahtlik, lepingu kehtivuse ajal tuli vanemal huvitegevuse eest maksta sõltumata sellest, kas tema laps seal osales või mitte. Kaebajal ei ole võimalik esitada kaebaja ja lastehoiu vahelise lapsehoiuteenuse osutamise lepingu lisa 1. 4) Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik sellele kulunud summat tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. Rae valla lakooniline kommentaar, et tulumaksu tagastuse hüvitamiseks puudub alus, ei ole õige. Kui Rae vald oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, tasunuks kaebaja 2023. a kohatasu kokku 424,63 eurot (98,38+3x108,75) ning oleks saanud selle summa koolituskuluna tuludeklaratsioonis tuludelt maha arvata. Sellelt summalt oleks kaebaja saanud tulumaksutagastust 84,93 eurot. Aastal 2024 olnuks kaebajal võimalik saada tulumaksutagastust 1200 eurolt ehk kokku 240 eurot. Aastal 2025 oli kaebaja juba 1118,92 euro ulatuses mahaarvamisi teinud ja saanuks veel 81,08 euro ulatuses koolituskulusid maha arvata ning selle pealt 17,83 eurot tulumaksutagastust saada. Seega oleks kaebajal olnud tasutud koolituskuludelt õigus tulumaksutagastusele summas 342,76 eurot. 5) Kohtud on Rae vallale selgitanud KELS-st tulenevat kohustust rohkem kui 10 a jooksul. Rae valla keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Selline käitumine on pahatahtlik ja teadlikult lapsevanemate õiguste kaitset raskendav. Rae vald peaks olukorras, kus nad ei 3(13)
3-24-2164 suuda KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täita, ise pöörduma lapsevanemate poole ja pakkuma asjakohaseid hüvitisi ning alternatiive lasteaiakohale. Asjaolu, et Rae vald ei ole soovinud või osanud vajaminevaid lasteaia kohti piisavalt planeerida ja tagada, ei tähenda, et kaebajal ei oleks olnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud õigust. Rae vald pidi ise leidma viisi, kuidas enda kohustusi täita, mitte jätma kaebajat ja tema last neile ettenähtud õigustest ilma. Puudujäägid ettenägelikkuses või soovimatus oma kohustuste täitmist pikaajaliselt planeerida ei vabastanud Rae valda kohustusest kaebaja lapsele alates tema 1,5-aastaseks saamisest munitsipaallasteaia koht tagada. Seda on vastustajale ka varasemalt kohtumenetlustes selgitatud. KELS § 10 lg 1 teine lause, mis näeb ette võimaluse asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul lapsehoiuteenusega, ei ole antud juhul asjakohane. Sätte mõttes lapsevanema nõusolekul lasteaiakoha asendamine lapsehoiuteenusega ei ole võimalik olukorras, kus vald keeldub lapsevanemale lasteaiakohta pakkumast ja tema ainus võimalus on vastu võtta lapsehoiuteenuse koht. Sellises olukorras pole lapsevanemal valikuvabadust ja lapsehoiuteenusega leppimine ei olnud tingitud tema vabatahtlikust soovist, vaid valla poolt õigusvastaselt dikteeritud olukorrast. See õiguslik järeldus ei saa vastustajale teadmata olla, kuna kohtud on korduvalt seda vastustajale selgitanud. Kohtupraktikas kinnistunud seisukohtade järjepidev eiramine vastustaja poolt ja sellega pidevalt lapsevanematele, sh kaebajale kahju tekitamine on arusaamatu praktika. Igal juhul on põhimõtteliselt vale ka seisukoht, et vastustaja ei ole enda kohustusi õigusvastaselt rikkunud ja sellega kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja käitub süstemaatiliselt õigusvastaselt ja on seejuures rikkunud ka kaebaja õigusi ja kaebajale sellega kahju tekitanud. Vastustaja teab väga hästi, milline on aastate jooksul kümnete kohtuasjade käigus kinnistunud kohtupraktika, mistõttu peab olema vastustajale teada tema tegevuse ebaseaduslikkus. Väikeste laste vanemate selline kiusamine ja kohtumenetluses nende pahatahtlikuks nimetamine on käitumine, mida üks vald endale lubama ei peaks. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole vastustaja kaebajale toidurahaga seoses kahju tekitanud. Kaebaja oli sunnitud erahoidudega lepingud sõlmima üksnes põhjusel, et vastustaja jättis täitmata enda kohustuse kaebaja lapsele tähtaegselt munitsipaallasteaia koht tagada. Kuigi võib vastata tõele, et Pisi Peetri hoius oli munitsipaallasteaiaga võrreldes külluslikum toitlustamine, oli see kaebaja jaoks kallim variant ja kaebajal ei olnud võimalust terviseampsust ja vahepalast loobuda. 6) Kaebaja nõuab ka viivist, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113 Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et viivise nõue on põhjendamata. Isikul, kellele õigusvastase tegevusetusega kahju tekitati, on erinormi puudumise korral õigus nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd käesolevalt erinorm puudub, siis on see ainus alus viivise nõudmiseks. Kaebaja nõuab viivist järgmiselt: a. perioodil 05.09.2023–30.06.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga seonduvalt alates vastustaja poole pöördumise hetkest 05.06.2024; b. alates 01.07.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga seonduvalt alates vastava nõude esitamisest 19.08.2025; c. 2023. a tulumaksu tagastusega seonduvalt alates 01.10.2024; d. 2024. a tulumaksu tagastustega seonduvalt alates 01.10.2025; e. 2025. a tulumaksu tagastustega seonduvalt alates selle sissenõutavaks muutumisest 01.10.2026. Kaebaja soovib viivist kuni põhinõude tasumiseni. Lõplik kahjuarvestuse tabel on esitatud dtl-l 167-172. 4(13)
3-24-2164
Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Rae valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse lasteaiakohtade järele, mistõttu on ka tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on panustatud ja panustatakse jätkuvalt uute lasteaedade ehitamisse, uute lasteaiakohtade loomisesse. Vastustaja on teinud teeb jätkuvalt endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti järjepidevalt juurde luua. 2) Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord.“ Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Laps lisatakse oma elukohajärgsesse teeninduspiirkonna järjekorda oma vanuserühma, avalduse esitamise ajalises järjestuses. Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuse direktor kooskõlastab vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. 1. aprilli seisuga kontrollitakse lasteaiakohtade järjekorras oleva lapse ja vanema elukohajärgset registreeringut rahvastikuregistris Rae valla aadressil. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud kohast loobub, tehakse kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Ühtegi tingimust, mis võimaldab anda lasteaiakohta väljaspool järjekorda, teadaolevalt antud juhul ei esine. 3) Rae vald on teinud pingutusi kaebaja lapsele lasteaia koha leidmiseks. Kuivõrd Peetri ja Aruheina lasteaedade kohajärjekord pole jõudnud kaebajani ning nendesse lasteaedadesse pole last võimalik paigutada, pakkus vastustaja 31.07.2024 kaebaja lapsele faktilise lasteaia kohta Rae valla Võsukese Lasteaias, koha kasutamise algusega 21.08.2024. Paraku kaebaja loobus sellest faktilisest võimalusest 31.07.2024. Vastavalt KELS § 15 lg-le 2 on vanematele lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti. Paraku Peetri ja Aruheina lasteaias vabu kohti pole ning Rae vald on pakkumise tegemisel juhindunud KELS § 15 lg-st 3, mis on kehtiva õigusega igati kooskõlas. Seega vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele faktilise lasteaiakoha andmisest. Kaebaja lapsele pakutakse lasteaiakohta Peetri või Aruküla lasteaias järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. 4) Vastustaja on teadlik KELS § 10 lg-s 1 tulenevast kohaliku omavalitsuse kohustusest. Lasteaiakohtade jagamisel saab vastustaja lähtuda määrusega kehtestatust. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid 16.09.2023 kaebaja, PisiPeetri Päevahoid ja Rae vald KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-00257 ja 19.10.2023 kaebaja, Väike Päike Peetri Lastehoid ja Rae vald kolmepoolse lepingu nr 2023-0321 kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingute punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 108 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastavalt lepingute punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk
5(13)
3-24-2164 lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud ning kaebaja esitatud nõue vastustaja vastu on pahatahtlik. 5) Väike-Peetri Lastehoius sisaldub kuutasus kohatasu ja juba ka õppetegevuse tasu kokku summas 123 eurot. Õppetegevuse tasu sisaldab koolieelse lasteasutuse õppekava läbiviimist, liikumistunde, muusikatunde, eneseregulatsiooniprogrammi, digiõppeprogrammi, psühholoogi ja logopeedi grupivaatlust, lapse individuaalset infosüsteemi, õppevahendeid (kaebuse lisa 5, kaebaja ja lastehoiu vahelise lepingu punkt 4.1 ja Väike-Peetri Lastehoiu veebileht Väike Päike Peetri Lastehoid - Väike Päike (lasteklubi.ee). Pisi-Peetri OÜ lastehoiuteenuse lepingu p. 2.2.2 kohaselt huvialaste tegevuste tasu (muusika-ja liikumistund ning käelised ja kunstilised tegevused) on 25 eurot kuus ning huvialastes tegevustes osalemine on vabatahtlik (kaebuse lisa 4, kaebaja ja Pisi-Peetri OÜ lastehoiu teenuse leping). 6) Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mida ta kaebusele lisatud dokumentidega (sh arvetega) konkreetselt tõendada soovib. Kaebaja arvutuskäigud on ebaülevaatlikud ning vastustajale jäävad need ebaselgeks ja on tõendamata. 7) Lepingute nr 2023-00257 ja 2023-0321 p-de 3.1.6 ja 5.3.1 kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajatele ehk eralastehoidudele toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoidude toidukulu täies ulatuses tähtaegselt. Seega nõustus kaebaja tasuma lapse toidukulu täies ulatuses, vastustaja pole kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda enammakstud toiduraha eest. Lisaks moodustab toitlustustasu kaebaja ja Pisi-Peetri Lasteoiu lepingu nr 2023-00257 p 2.2.1 kohaselt 2,50 eurot (Aruheina munitsipaallasteaia valmistoit 3x päevas + terviseamps) ning 0,40 eurot vahepala, mida pakub lastehoid (kaebuse lisa 4, kaebaja ja PisiPeetri OÜ lastehoiu teenuse leping). Munitsipaallasteaias ei saaks kaebaja laps vahepalu, mida pakub lastehoid, vaid viidatud munitsipaallasteaia valmistoitu 3x päevas. Seega pole ka toiduraha väidetav kahjuarvestus, summas 2,90 eurot päevas, kaebaja poolt õigustatud. 8) Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, et vastustaja on tekitanud talle kahju enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb tal tõendada, et vastavatel maksustamisperioodidel oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt nõutavas summas. 9) Kaebaja ei ole märkinud, millises summas, millisel õiguslikul ja arvestuslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata. 10) Kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud. Kaebus on esitatud puudustega ja oleks tulnud tagastada puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses ei ole märgitud kaebaja aadressi ega sidevahendite andmeid. Kaebuses ei ole märgitud ka vastustaja aadressi ja sidevahendite andmeid. Kaebuses ei ole esitatud kaebaja esindaja aadressi. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuväide kohtu tegevusele
3.Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud, kuivõrd see oli esitatud puudustega ja oleks tulnud tagastada puuduste kõrvaldamiseks (kaebuses ei ole märgitud kaebaja aadressi ega sidevahendite andmeid, vastustaja aadressi ja sidevahendite andmeid, kaebaja esindaja aadressi, samuti ei ole kaebaja viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib). 6(13)
3-24-2164
3.1.Kohtu hinnangul saab vastustaja seisukohta asja menetlusse võtmise osas pidada vastuväiteks kohtu tegevusele (HKMS § 90), mille rahuldamiseks aga alus puudub. Esile toodud puudused ei olnud sellised, mis takistanuks kaebuse menetlusse võtmist. Tuleb arvestada, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja on esmalt pöördunud kahjunõudes vastustaja poole ja vastustaja on selle nõude ka sisuliselt lahendanud, otsustades selle rahuldamata jätta. Seega ei ole kohtumenetluses tõsiselt võetav väide samade tõendite ebaselguse kohta. Vastustajal oli arusaamatuste korral võimalik tõendite ja selle kohta, mida nendega tõendada soovitakse, küsida selgitusi juba haldusmenetluses.
3.2.Tõendite osas saab kaebajalt selgitusi küsida ka eelmenetluses ja seda on kohus praegusel juhul teinud. Vastavalt kohtu nõudele on kaebaja on esitanud parandatud ülevaatliku kahjuarvestuse tabeli selle kohta, milliste kuude osas ta kohatasu ja õppetegevuse lisatasude vahest ja enam tasutud toidurahast tekkinud kahju nõuab ning millises suuruses see kahju on. Ära on näidatud ka viited vastavatele tõenditele. Samuti on kaebaja esitanud 2023., 2024. ning 2025. a tuludeklaratsioonid ning välja toonud, millises suuruses ta saamata jäänud tulumaksutagastusega tekitatud kahju nõuab. Kaebaja esitatud tõendite osas on mõistlikult võimalik aru saada, et arvete ja konto väljavõtetega soovib kaebaja tõendada kahju suurust ning ühtlasi vastavate kuude eest esitatud arvete tasumist enda poolt. Tegemist ei olnud igal juhul asjaoludega, mis oleks saanud takistada kaebuse menetlusse võtmist, vaid küsimustega, mida sai ja täpsustatigi eelmenetluse käigus.
3.3.Mis puudutab aadressiandmete minetusi, siis ehkki kaebaja aadressi ei nähtu kaebusest, sisaldub see nt koos kaebusega esitatud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus. Vastustaja etteheide aadressiandmete puudumisest, veelgi enam vastustaja enda aadressi ja sidevahendite andmete märkimata jätmisest, jääb selles kontekstis arusaamatuks. Efektiivne suhtlus menetlusosalistega oli tagatud ning üksnes neil asjaoludel kaebuse käiguta jätmine ei oleks olnud kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebuse lahendus
4.Kaebuses nõuab kaebaja vastustajalt enda lapsele õigeaegselt lasteaiakoha pakkumata jätmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
6.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 7(13)
3-24-2164 lg 3). Kohtupraktikas on selgitatud, et kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-19-13, p 11).
7.KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas sellisel kujul juba alates 01.07.2002, seega rohkem kui 20 aastat. Teatud muudatusi vastavas osas on tehtud alates alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja lahendamisel kõne all olevat ajaperioodi (05.09.2023–15.08.2025) arvestades kohaldamisele ei kuulu.
8.Sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle poolte vahel ei ole. Kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Lapsele taotleti lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane – lapsele (sündinud cc.cc.cccc) taotleti 30.06.2022 lasteaiakohta alates lapse 1,5 aastaseks saamisest. Laps sai 1,5-aastaseks dd.dd.dddd. Lasteaiakohta lapsele selleks ajaks ei võimaldatud. Laps hakkas eralastehoius käima 05.09.2023, käies kuni 12.11.2023 PisiPeetri Päevahoius ja alates 13.11.2023 Väike Päike Peetri Lastehoius. Lapsele pakuti kohta teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias alates 18.08.2025. Kahjunõude ajavahemiku alguse, s.o 05.06.2024 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai koha teeninduspiirkonna lasteaeda alates 18.08.2025 ehk 2 aastat pärast 1,5-aastaseks saamist.
9.Vastustaja viidatud asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga ise kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, ei tähenda seda, et vastava lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kahju tekitanud või et lapsevanem oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja vastav taotlus esitati vastustajale ca 4,5 kuud pärast lapse sündi, seega ilmselgelt piisava ajalise varuga. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Vastustaja ei vaidle vastu, et ka juhul, kui kaebaja ei oleks erahoiu kohta otsinud, ei oleks vastustajal olnud kaebaja lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias.
10.Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas omavalitsusüksusel tõepoolest vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selles osas selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 522-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sisuliselt sundseisus ja sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud lapsele lasteaiakohta.
11.Kuna vastustaja jättis antud juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka lapsevanema vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
8(13)
3-24-2164
12.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks soovitud ajal pakkunud kaebaja lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
13.Esiteks toob kaebaja välja, et pidi septembrist kuni novembrini 2023. a tasuma huvialaste tegevuste eest (vastavalt esitatud lepingule muusika- ja liikumistund ning kunstilised tegevused), mis on munitsipaallasteaias hinna sees, koos kohatasuga kokku 60,05 eurot rohkem, kui oleks tulnud tasuda samal perioodil munitsipaallasteasutuses käies. Kaebaja toob lisaks kahjuarvestuse tabelis välja, et augustis 2025. a oli kohatasude erinevuseks lasteasutuses käidud päevi arvestades 3,49 eurot, mida kaebaja pidi tasuma rohkem.
13.1.Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppeja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.
13.2.Kohtu arvates on kaebaja esitatud lepingus viidatud tegevused – muusika- ja liikumistund ning kunstilised tegevused – olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud lasteaia kohatasuga. Kaebaja on selgitanud, et lastehoius toimunud huvitegevuses osalemine ei olnud vabatahtlik ning lepingu kehtivuse ajal tuli vanemal huvitegevuse eest maksta sõltumata sellest, kas tema laps seal osales või mitte. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud ka sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe. Kaebajal tuli vastupidiselt enda lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda täiendavalt ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende täiendavate kulutuste ulatuses kaebaja taotletud summas 60,05 eurot hüvitis välja mõista.
13.3.Põhjendatuks ei saa lugeda kaebaja nõuet enamtasutud kohatasu 3,49 euro osas augusti 2025 eest. Kaebajal on augustis 2025 tulnud tasuda erahoius kohatasu koos 9(13)
3-24-2164 õppetegevusega 73,10 eurot (vt dtl 90). Kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele õigeaegselt koha munitsipaallasteaias, oleks kaebajal tulnud sama kuu eest tervikuna maksta 132,90 eurot. Arvestades, et kaebaja laps sai koha teeninduspiirkonna lastaeda koha kasutamise alguskuupäevaga 18.08.2025 ning Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaevata osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 4 lg 2 sätestas, et esmakordselt lasteasutusse astumisel arvestatakse esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast, tuli kaebajal alates 18.08.2025 eelduslikult tasuda kohatasu 60 eurot, seega on ta vastava kuu eest tasunud kokku 133,10 eurot ehk 0,2 eurot rohkem kui üksnes munitsipaallasteaias käies.
13.4.Eelnevast tulenevalt on kaebaja pidanud õppetegevuse lisatasude ja kohatasu erinevuse tõttu tegema täiendavaid kulutusi 60,25 euro ulatuses ning põhjendatud on vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
14.Teiseks käsitab kaebaja kahjuna enam tasutud söögiraha 346,26 eurot. Seejuures on kaebaja lähtekohaks võtnud Peetri teeninduspiirkonna munitsipaallasteaedade kõrgeima toiduraha päevatasu 2,50 eurot/päevas, millist lähenemist on õigeks peetud ka kohtupraktikas. Kaebaja esitatud tõenditest ja kahjuarvestuse tabelist nähtuvalt on kaebaja eralasteasutustes tasunud toiduraha 991,26 eurot (kokku 258 päeva eest). Munitsipaallasteaias kuulunuks tal toidurahana tasumisele 645 eurot (258 x 2,5 eurot päevas). Seejuures sisaldus munitsipaallasteaias toiduraha sees terviseamps, samas kui erahoius pidi kaebaja lisapala eest toidurahale lisaks täiendavalt tasuma. Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 346,26 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
15.Viimaks nimetab kahjuna ka 2023., 2024. ning 2025. a saamata jäänud tulumaksutagastusi. Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (TuMS § 26 lg-d 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole üldjuhul võimalik saada tulumaksutagastust. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada. Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda erahoidude puhul tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.
15.1.Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib TuMS §-des 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi (koolituskulud ning kingitused ja annetused) maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võis 2023. a-l tulust maha arvata ka eluasemelaenu intresse kuni 300 eurot.
10(13)
3-24-2164
15.2.Kahju tekkimiseks peab kaebajal seega olema tekkinud maksustavat tulu, millest oleks olnud võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on niisiis asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha ja et vastavat mahaarvamist (sh 2023. a osas ka eluasemelaenu intresside mahaarvamise võimalust arvestades) ei ole juba tehtud.
15.3.Kaebaja on esitanud kõnealuse kolme aasta tuludeklaratsioonid, millelt nähtub vastavate mahaarvamiste tegemise võimalus, arvestades juba tehtud mahaarvamisi, kokku 342,76 euro ulatuses (84,93+240+17,83). Vastustajal tuleb see saamata jäänud tulumaksutagastus kaebajale hüvitada.
16.Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 05.09.2023– 17.08.2025 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud toiduraha 346,76 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud õppetegevuse lisatasudena 60,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning tal jäi tasutud koolituskuludelt saamata tulumaksutagastust 342,76 eurot. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 749,27 eurot.
17.Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
18.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
19.Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
20.Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist vastavalt alates 05.06.2024 vastustaja poole pöördumisest (nõue kuni 30.06.2024) või alates 19.08.2025 seoses nõude suurendamisega (nõue alates 01.07.2024) kuni põhinõude täitmiseni. Tulumaksutagastuse osas on kaebaja viivisenõude sidunud sellega, millal vastava aasta tulumaksutagastuse nõue sissenõutavaks muutus.
20.1.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi 11(13)
3-24-2164 (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 18.08.2025.
20.2.Perioodi kuni 30.06.2024 puudutav kahjunõue on vastava viivisenõude algusajaks (06.05.2024) muutunud 261,01 euro ulatuses (st enamtasutud õppetegevuse lisatasude ja kohatasu 60,25 euro ning enamtasutud toiduraha 200,76 euro osas) sissenõutavaks ning viivis selle summa osas on 52,64 eurot.1
20.3.Kuna TuMS § 46 lg-te 3 ja 6 kohaselt tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks, muutus 2023. a-l saamata jäänud tulumaksutagastuse nõue 84,93 euro ulatuses sissenõutavaks 01.10.2024 ning viivis sellelt summalt on 13,76 eurot. 2024. a tulumaksutagastuse (240 euro) osas muutus nõue sissenõutavaks 01.10.2025 ning viivis sellelt summalt on 12,08 eurot. 2025. a tulumaksutagastuse (17,83 euro) osas muutub nõue sissenõutavaks alates 01.10.2026.
20.4.Alates 01.07.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga (145,50 eurot) seonduvalt nõuab kaebaja viivist alates vastava nõude esitamisest kohtule 19.08.2025 ning vastav viivisesumma on kohtuotsuse tegemise aja seisuga 9,06 eurot.
20.5.Seega on viivis kokku 87,54 eurot.
21.Kohus mõistab kokkuvõttes kaebajale kahjuna välja 749,27 eurot. Sellele lisandub viivis 87,54 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis).
21.1.HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).
21.2.Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegu. Kaebajal saamata jäänud 2025. a tulumaksutagastuse osas tuleb viivist arvestada alates 01.10.2026, kui vastustaja ei ole põhinõude vastavat osa selleks ajaks hüvitanud. Muud menetluslikud küsimused
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb 1
Siin ja järgmistes alapunktides on viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.
12(13)
3-24-2164 menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
23.Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1440,88 eurot, millest riigilõiv on 28,38 eurot ja kulud õigusteenusele 1412,50 eurot.
24.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 28,38 eurot (nõude suurus oli enne viimaseid täpsustusi 945,89 eurot, pärast 752,55 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 22,58 eurot). Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 749,27 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude seega 99,6% ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 22,49 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel.
25.Kaebaja esindajatasu 1412,50 eurot (ajakulu kokku 9 h 25 minutit) on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning umbkaudu sellises suuruses esindajakulude hüvitamist lasteaiakoha üle käivates vaidlustes on põhjendatuks peetud ka senises kohtupraktikas. Kohtule on esitatud õigusabi arve, millelt nähtub kulude kandmise kohustus summas 1412,50 eurot (dtl 147). HKMS § 108 lg 2 alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindajakulud vastavalt kaebuse rahuldatud osale, s.o 1406,85 eurot.
Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
27.HKMS § 104 lg 8 sätestab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Arvestades lõpliku nõude suurust, on kaebajal võimalus taotleda enamtasutud riigilõivu 5,80 euro tagastamist, esitades taotluse, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.