Q.F kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2025 otsuse nr P26-2025-326170 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja — Q.F Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Anastassia Grigorjeva
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.04.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Q.F (kaebaja) esitas 18.07.2025 Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) kaudu ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Töötukassa tegi 08.08.2025 otsuse nr TVH/25/026854, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega viis aastat (27.09.2025-26.09.2030).
3-25-2626
3.Sotsiaalkindlustusamet tegi 11.08.2025 otsuse nr P26-2025-326170, millega ei tuvastanud kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.
4.Q.F esitas 11.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada vastustaja 11.08.2025 otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta.
5.Kohus võttis 23.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti (SKA).
6.Vastustaja vastas kaebusele 22.10.2025 ning esitas täiendavad selgitused 24.03.2026.
7.Kaebaja esitas täiendavaid seisukohti 02.09.2025; 29.10.2025 ja 24.03.2026.
8.Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja viitab varasemalt tuvastatud puude raskusastmele ning märgib, et SKA tuvastas 07.12.2020 otsusega nr P26O-2020-134081 (dtl 135-136) keskmise puude raskusastme ajavahemikuks 01.12.2020 kuni 26.09.2025. SKA uus otsus (11.08.2025 otsus nr P26-2025326170) ei tuvastanud puuet ega määranud toetust, millega kaebaja ei nõustu.
9.1.Kaebaja tervis ei ole paranenud, vaid on halvenenud (eriti jala seisund), mistõttu järeldus, et puuduvad igapäevaelu ja ühiskonnaelus osalemise piirangud, on põhjendamatu. Arsti sõnul, mida vanemaks kaebaja saab, seda rohkem lööb välja 1997 aastal õnnetuse tagajärjel (külmumine), vasaku jala varba ja parema jalalaba amputatsioonist tulenevad vaevused. Nüüdseks esineb ka jalgade ja seljanärvide kahjustust mille leevendamiseks kasutab kaebaja ravimeid. Lisaks käib ta jätkuvalt uuringutel .
9.2.SKA ei süvenenud piisavalt terviseandmetesse ega kaasanud eriarsti/spetsialiste samas ulatuses nagu varasemal hindamisel, see on viinud ebaõigele otsusele. SKA tugines peamiselt E-tervise andmetele, kaebaja taotluses toodud infole ja Töötukassa töövõime hindamisele, jättes kõrvale varasemad tuvastatud funktsionaalsed häired (liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle). SKA ei võtnud arvesse suurenenud abivahendite ja ravimite vajadust ning igapäevatoimingute piiranguid.
9.3.Otsus on vastuolus varasema kohtupraktika ja SKA enda 2020. aasta otsusega, millega oli juba tuvastatud keskmine puue. Puuet mittetuvastav otsus jätab kaebaja ilma vajalikest sotsiaaltoetustest ja abivahenditest/ravimitest, mis toovad igapäevaelus lisakulutusi ja on toimetulekuks vältimatud.
9.4.Kaebajale on 10.09 -11.09.2025 teostatud täiendavad uuringud, mille käigus leiti, et üks selgroolüli vahel olev vedeliku kapsel on katki, millest valgub vedelik välja ja see on seljavalu põhjuseks. Kaebajal on keelatud asjade tõstmine ja kätele ei tohi üle koormust anda.
9.5.Vastustaja viitab, et kaebaja suudab kõndida 4000-7000 sammu päevas. See on parematel päevadel, tavaliselt lubab tervis kaebajal liikuda märksa vähem (vt ekraanipildid kaebaja terviseäpist dtl 144-149). Kaebajale on väljastatud protees, kuid seda tuleb vahetada iga viie aasta tagant ja kaebaja vajab selleks toetust. Kui nüüd toetus ära võetakse, ei ole kaebaja suutlik ostma endale ka vajaminevaid ravimeid.
9.5.1.Kaebajal on amputeeritud amputeeritud vasaku jala varvas ja parema jala jalalaba, need ei kasva ise tagasi ja kaebaja ei pea seda iga kord tõendama. Käimine teeb liiga ja varvastele tekivad verevalumid. Ortopeedilisi jalatseid ei ole kaebaja võimeline soetama, sest need on kallid. Ka ei ole ta endale saanud panna füsioteraapia aega, sest tal puudub võimalus sõita 2(9)
3-25-2626 Pärnusse, et käia taastusravis. Selja osas on soovitatud ujulat aga lähim ujula on 20-25 km kaugusel ja kaebajal ei ole võimalik sinna saada. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja SKA vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta.
10.1.SKA hindas puude raskusastet PISTS § 23 lg 7 järgi töötukassa töövõime hindamise eksperdiarvamuse (dtl 51-91) alusel. SKA lähtus puude raskusastme tuvastamisel sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 metoodikast, mille kohaselt arutatakse tööealise isiku puhul igas valdkonnas (v.a suhtlemine) võtmetegevuste piirangute aritmeetiline keskmine. Keskmine puue eeldab vähemalt ühes valdkonnas keskmist tulemust 2–2,75 või suhtlemises mõne võtmetegevuse hinnangut 2–2,75. Seda metoodikat kasutades ei olnud alust kaebajal tuvastada puude raskusastet vähemalt keskmise puude raskusastme määras. Määruses nr 18 sätestatud metoodika erineb töövõime hindamisest, kus arvesse läheb valdkonna suurim raskusaste ning raskusastmeid summeeritakse (määrus nr 39).
10.2.Kaebajal esinevate piirangute sisu ja ulatus 2025. aasta hindamisel:
10.2.1.Liikumise valdkonnas on hinnatud kaebaja võtmetegevuste piiranguid arvvääärtustega 2 (liikumine eri tasapindadel); 1 (ohutu ringiliikumine); 2 (seismine ja istumine). Seega on töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal liikumise valdkonna kohta arvutatav aritmeetiline keskmine 1,67, mis on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam.
10.2.2.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on võtmetegevuste piiranguid hinnatud arvväärtustega 0 (teadvusel püsimine); 0 (tualettruumi toimingud); 0 (söömine ja joomine); 1 (valdkonnaga seotud muud piirangud – hinnatud osaliselt juba liikumise valdkonnas). Määruse nr 18 § 6 lg 8 kohaselt võetakse valdkonna muu piirangu raskusaste piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem
10.2.3.Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
10.3.Kohtumenetluse ajal arvamuse andnud ekspertarst X.X on hinnanud täiendavalt kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid (dtl 92). Ekspertarst on seisukohal, et liikumise ja käelise tegevuse ning enesehoolduse valdkondades on kaebaja soorituspiirangud kerged. Vaimse soorituse valdkondades ekspertarst piiranguid ei leidnud. Ka ei leia ekspertarst alust erijuhtumi kohaldamiseks (määruse nr 18 § 6 lg 11).
10.4.Puude tuvastamisel hindab vastustaja aktuaalseid terviseandmeid, mitte varasemaid otsuseid. Ekspertarst X.X viitab oma 22.10.2025 arvamuses taastusarsti 09.09.2024 sissekandele, milles märgitakse, et kaebaja suudab kõndida keskmiselt 6000-7000 sammu päevas rahuldavalt. Pikemal kõnnil tekib liigne surve varbaköndile. Kõrvalist abi liikumisel kaebaja töövõime hindamise käigus tehtud eksperdiarvamuse kohaselt ei vaja. X.X viitab ka töövõime hindamisele kaasatud ekspertarsti hinnangule (dtl 51-91), milles viimane on leidnud, et kaebaja: „liikumine ja aktiivsem füüsiline tegevus on eelkõige siiski piiratud jalgade valude ja paresteesiate tõttu. Jalgadel on (ilmselt) närvikahjustus, kuid peamine liikumist piirav faktori on siiski raske jalatrauma, parem labajalg asendatud proteesiga. Seljavalusid võib pidada mittespetsiifilisteks ja funktsionaalseteks, mille mõju töövõimele on vähene“. Kõrvalist abi ei vaja kaebaja sama arvamuse kohaselt ka kehaasendi muutmisel või säilitamisel; piiratud on pikem kehaasendi säilitamise võime. Ekspertarst X.Xu hinnangul (dtl 92) võib piirangut seostada kaebajal esineva seljavaluga, mille kohta terviseandmetes märgitakse, et: „Kindlat radikulaarset leidu ei ole. Kergeid seljaharjutusi saab teha, FT poolt
3(9)
3-25-2626 aparaatne ravi seljale sobis samuti. Kodune massaaživahend olemas. Täiendavaid seljauuringuid ei pea vajalikuks.“.
10.5.Kaebaja selgitab oma taotluses, et kasutab liikumiseks proteesi. Seda kinnitavad ka ekspertarstid kaebaja terviseandmetele tuginedes. Vastustaja on 19.06.2024 otsusega rahuldanud kaebaja abivahendi erisuse taotluse (dtl 105-106) ning võtnud üle abivahendi (jalaosade proteesi) eest tasu maksmise kohustuse (dtl 108-109). Muude abivahendite kasutamise kohta vastustajal teave puudub. Abivahendite kasutamise vajadus ei ole iseenesest puude raskusastme tuvastamise aluseks. Abivahendi eesmärk on parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek (sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lg 1). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse inimese tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist arvesse ja hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut koos kasutatava abivahendiga.
10.6.SKA küsis kohtumenetluse ajal teise täiendava arvamuse juhtivalt ekspertarstilt Aune Tammelt (dtl 137-138), kes leidis, kokkuvõtvalt, et eelmise (2020.a) ekspertiisi aluseks on olnud 2015.a. sissekanne, kus selgus, et protees on vana ja natuke väike, hõõrub könti ning proteesi saamisel on suured raskused. Sel ajahetkel oli abivahend soetamine teistel alustel kui täna ning seetõttu on ekspertarst 2020 aastal langetanud otsuse inimese kasuks ja tuvastanud keskmise puude raskusastme. Lisaks on kaebajal peale sünnitust (2018.a.) olnud parema jala veenitromboos, mis kindlasti piiras liikumisvõimet. Puude raskusastme tuvastamine arvestab abivahendite, ravimite ja ravi kasutamist piirangute leevendamiseks. Piiranguid hinnatakse alati koos abivahendi ja ravi kasutamisega. Arvestades, et taotleja kõnd on rahuldav, kükki laskub, kandadel kõnnib, lülisamba liikuvus igas suunas samuti rahuldav, on taotleja võimeline iseseisvalt liikuma, siirduma, seisma ja istuma.
10.7.Ekspertarst märgib ka seda, et alates 01.09.2025 on jõustunud oluline muudatus riikliku abivahenditeenuse korralduses ning abivahendi soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet, vaid selle aluseks on arsti või teise pädeva spetsialisti tõend. Seega enam ei ole seadusandlusest tulenevaid takistusi proteesi õigeaegsel välja vahetamisel, millega saab tagada püsivalt liikumistakistuse vältimise.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kokkuvõtlikult on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2025 otsuses nr P26-2025-326170 (dtl 25-26) jätnud kaebaja puude raskusastme määramata olukorras. kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud eksperthinnangus (dtl 51-91) on leitud, et kaebajal on osaline töövõime ja töötukassa on 08.08.2025 (dtl 5-8) otsuse kohaselt tuvastanud kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat. Sealhulgas on kaebaja osundanud, et olukorras, kus SKA on 2020. aastal tuvastanud kaebajal keskmise puude raskusastme (dtl 135-136) viieks aastaks ning kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, on vastustaja uus hinnang arusaamatu. Kaebaja viitab, et tal on 1997 aastal õnnetuse tagajärjel (külmumine), amputeeritud vasaku jala varvas ja parem jalalaba ning see seisund ei saa muutuda, lisaks vanusega vaevused suurenevad.
12.Esmalt märgin, et vaidlustatud SKA otsus on oluliste põhjendamispuudustega.
12.1.SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse. SKA viitab otsuses, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. 4(9)
3-25-2626
12.2.Otsuses on SKA vaid üldsõnaliselt märkinud, et töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist erinevates valdkondades ning puue tuvastatakse inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole SKA 11.08.2025 otsuse tegemise eelselt iseseisvalt täiendavat eksperdiarvamust küsinud.
12.3.Samas puuduvad otsuses igasugused täpsemad põhjendused, milliste kaebaja terviseandmete põhjal on SKA sellisele järeldusele jõudnud. Puuduvad täpsemad viited kaebaja terviseseisundile ja/või viited töövõime hindamise ekspertavamusele konkreetsemalt. Otsusest ei ole seega aru saadav, milliseid andmeid on SKA analüüsinud, jõudmaks järeldusele, et kaebaja osas vähemalt keskmise puude raskusastet tuvastada ei saa. Viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Õigusaktide viited ja otsuse põhjendused ei ole omavahel seotud. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on otsuse tegemisel tuginenud.
12.4.Kohus on SKAle sarnaste vaidluste läbi vaatamisel korduvalt rõhutanud, et otsuse nõuetekohane põhjendamine on eriti oluline sellistel juhtudel, kui haldusorgan teeb inimese taotluse osas negatiivse otsuse (puude raskusastet ei tuvastata); kui haldusorgani hinnang erineb samade tõendite alusel antud teise haldusorgani otsusest (siinsel juhul töövõime puudumine vs puude raskusastme mittetuvastamine) või kui haldusorgan muudab oma varasemat hinnangut (varasemalt tuvastati kaebajal keskmine puue). Siinsel juhul on tegu kõigi eelpoolnimetatud olukordadega, kuid SKA otsuses puuduvad igasugused põhjendused, mis võimaldaks otsuse lõppjärelduse õigsust kontrollida. Selline olukord tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks inimesel ka keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata. Haldusorgani selgituskohustus on eriti oluline inimese tervisandmetega seotud asjades, kus hindamine on valdavas osas dokumendipõhine. Selgitamiskohustus täidab muuhulgas ka haldusmenetluse efektiivsuse ja läbipaistvuse eesmärki ja selle täitmata jätmine toob kaasa olukorra, kus inimene saab alles kohtusse pöördumise järgselt teada, millised on SKA otsuse aluseks olevad sisulised põhjendused. Inimesel peab olema võimalus tema taotluse osas koostatava haldusakti põhjal aru saada, millistest asjaoludest lähtuvalt on haldusorgan otsuse järelduseni jõudnud. Vaatamata kohtu korduvale tähelepanu juhtimisele sarnastes asjades ei ole SKA paraku oma praktikat muutnud. Selline olukord ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.
12.5.Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 11.08.2025 otsus, millega jäeti kaebajal puude raskusaste tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust oluliselt rikkudes ning selle põhjal ei ole otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet.
12.6.Alles kohtule esitatud vastuses on SKA asunud 11.08.2025 otsust põhjendama, tuues välja ka täpsemad selgitused, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste suuruse arvutamine) ning viidanud, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt kaebaja tervisliku seisundi võtmetegevuste hindamisel antud hinnangute alusel arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis. Kohus rõhutab veelkord, et SKA-l tuleb asuda kohtu suuniseid põhjendamiskohustuse osas viivitamatult järgima. 5(9)
3-25-2626
13.Vaatamata olulistele põhjendamispuudustele ei ole kaebuse rahuldamiseks siiski alust, sest asja materjale arvestades ei tingiks asja uus läbi vaatamine teistsuguse otsuse tegemist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses esitanud selgitusi puude raskusastme tuvastamise metoodika kohta ega selle kohta, kuidas seda metoodikat kasutades kaebaja puude raskusastet hinnati, on SKA poolt kohtule esitatud vastuses kaebusele (dtl 36-40), täiendavas seisukohas (dtl 123-124) ja SKA ekspertarstide hinnangus (dtl 92 ja 137-138) toodud piisavad selgitused mille põhjal on kohtul võimalik kontrollida SKA 11.08.2025 otsuse õiguspärasust.
14.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse tööealisel inimesel piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
15.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 5 lg-s 6 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse piirangute esinemist või puudumist.
16.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt TLNRKo 25.02.2019 nr 3-18-1588, p 19; 05.11.2020 nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24).
17.Kaebaja 18.07.2025 taotlus (dtl 51-91) oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
18.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.
19.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ kohaselt antakse töövõime hindamisel eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa (määruse nr 39 § 6 lg 1, § 3 lg 2). 6(9)
3-25-2626 Määrus nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet järgmiselt: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
20.Sarnaselt hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude raskusastme tuvastamisel. Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas hinnang tuleb anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb aga määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 7). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr 18 lisa 2 punkt 3).
20.1.Kaebajal esinevate piirangute sisu ja ulatus 2025. aasta hindamisel olid järgmised:
20.1.1.Liikumise valdkonnas on hinnatud kaebaja võtmetegevuste piiranguid arvvääärtustega 2 (liikumine eri tasapindadel); 1 (ohutu ringiliikumine); 2 (seismine ja istumine). Seega on töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt kaebajal liikumise valdkonna kohta arvutatav aritmeetiline keskmine 1,67, mis on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam.
20.1.2.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on võtmetegevuste piiranguid hinnatud arvväärtustega 0 (teadvusel püsimine); 0 (tualettruumi toimingud); 0 (söömine ja joomine); 1 (valdkonnaga seotud muud piirangud on hinnatud osaliselt juba liikumise valdkonnas). Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
20.2.Eeltoodust nähtub, et SKA on töövõime hindamise ekspertarsti arvamusele tuginedes kaebaja puude raskusastme määramisel vastavalt määruse nr 18 metoodikale leidnud aritmeetilise keskmise, mis ei võimalda kaebajal tuvastada keskmise puude raskusastet.
21.SKA vastustest kohtule ja kohtumenetluses kaasatud juhtiva ekspertarsti (dtl 137-138) arvamusest nähtub, et varasemast erinev hinnang kaebaja puude osas tuleneb ka sellest, et varasema (2020.a) otsuse tegemisel arvesse võetud ekspertarsti arvamuse aluseks on olnud tervise infosüsteemi (TIS) 2015.a. sissekanne, kus selgus, et kaebajal kasutuses olnud protees on vana ja natuke väike, hõõrub könti ning proteesi saamisel on suured raskused. SKA juhtiv ekspertarst selgitab, et sel ajahetkel oli abivahendi soetamine teistel alustel kui täna ning seetõttu on ekspertarst 2020 aastal langetanud otsuse inimese kasuks ja tuvastanud keskmise puude raskusastme. Lisaks on kaebajal peale sünnitust (2018.a.) olnud parema jala veenitromboos, mis kindlasti piiras liikumisvõimet.
22.Saan eelpooltoodust aru selliselt, et varasema hindamise käigus leidis SKA, et kaebajal esineb keskmine puue, sest kasutuses olnud protees ei võimaldanud kaebajal oluliste 7(9)
3-25-2626 piiranguteta liikuda, lisaks oli kaebajal diagnoositud sünnitusjärgselt süvaveeni tromboos, mille osas uuemates TIS andmetes kanded puuduvad. Keskmise puude raskusastme tuvastamine võimaldas kaebajal saada toetust uue proteesi hankimiseks ja käesolevaks hetkeks on kaebaja saanud uue proteesi, sealjuures on SKA rahuldanud kaebaja taotluse proteesi soetamiseks vajaliku toetuse saamiseks (dtl 104-106 ja 107-109). Kuivõrd puude raskusastme tuvastamine arvestab abivahendite, ravimite ja ravi kasutamist piirangute leevendamiseks, saab neid põhjendusi pidada asjakohaseks ning ühtlasi võimaldavad need aru saada, miks uuel hindamisel SKA kaebajal enam keskmisele puudele vastavat puude raskusastet ei tuvastanud, vaatamata sellele, et kaebajal on 1997.a amputeeritud vasaku jala üks varvas ja parema jala jalalaba ja see ei saa muutuda. Seda on arvestanud ka SKA ekspertarstid, kes on TIS kannetele tuginedes leidnud, et kaebaja liikumise ja käelise tegevuse ning enesehoolduse valdkondades on kaebaja soorituspiirangud küll olemas ent ei ole sellised, et tingiksid keskmise puude raskusastme tuvastamise. Vaimse soorituse valdkondades ekspertarstid piiranguid ei leidnud (vt dtl 92 ja 137-138).
23.Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et teda peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine igapäevaste tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21 p 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Abivahendite (antud juhul proteesi ja teatavate ravimite) kasutamise vajadus ei ole iseenesest puude raskusastme tuvastamise aluseks. Abivahendi eesmärk on parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek (sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lg 1). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse inimese tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist arvesse ja hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut koos kasutatava abivahendiga.
24.Kohtule ei nähtu, et nii töövõime hindamisel kaasatud ekspertarst ega ka kohtumenetluse käigus arvamuse andud SKA ekspertarstid oleks jätnud arvestamata ning analüüsimata kaebaja osas TIS-is kajastud andmed. Otseselt ei väida seda ka kaebaja, kaebusest nähtuvalt on kaebajale üksnes arusaamatu, kuidas SKA on uue hindamise käigus jõudnud teistsugusele järeldusele, kui varasemalt. Otsuse põhjendamispuuduste tõttu on see ka mõistetav. Selgitan kaebajale, et juhul kui mõni TIS kanne on tema meelest eksitav (nt kaebuses viidatud keskmine sammude arv päevas) või kui ka uus protees tekitab kaebajale märkimisväärseid vaevusi ja talle määratud ravimid ei leevenda piisaval määral kaebaja tervisehädasid, siis tuleks kaebajal esmalt pöörduda perearsti või vastava eriarsti poole. Seejärel on tal võimalik esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui visiidi tulemusel on arst kandnud TIS andmetesse sissekande, millest nähtub kaebaja terviseseisundi muutus ja mille põhjal saab SKA uuesti kaebaja puude raskusastet hinnata.
24.1.Viimaks märgin, et 01.09.2025 on jõustunud oluline muudatus riikliku abivahenditeenuse korralduses ning abivahendi soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet, vaid selle aluseks on arsti või teise pädeva spetsialisti tõend. Seega enam ei ole seadusandlusest tulenevaid takistusi proteesi õigeaegsel välja vahetamisel, millega saab tagada püsivalt liikumistakistuse vältimise. Juhu kui kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal soetada endale vajaminevaid ravimeid või saada taastusravi või füsioteraapiat nagu on märgitud kaebuses, on kaebajal võimalik pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole toetuse saamiseks. 8(9)
3-25-2626
25.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
Menetluskulud
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
27.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.