X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 7. septembril 2025 aset leidnud täieliku läbiotsimisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 45 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. aprillil 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 27. oktoobril 2025 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 1-9/3-25/157-1), milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 7. septembril 2025 töölt naastes teostati talle lahti riietumisega läbiotsimine, mille käigus midagi keelatut ei leitud (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 8).
2.Viru Vangla jättis 22. detsembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/157-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 9-10). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Viru Vangla 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/672-1 oli kaebaja määratud tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks. Vältimaks keelatud esemete sattumist vangla eluosakonda teostatakse kinnipeetavate vanglasisesel saatmisel läbiotsimisi. Üldjuhul teostatakse töölt naasvate kinnipeetavate läbiotsimisi läbi riiete kompamise. Lahti riietumisega läbiotsimisi teostatakse üksnes juhul, kui vanglaametnikul esineb põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav võib üritada eluosakonda viia keelatud esemeid. Seadus ei keela kinnipeetavatele teha lahti riietumisega läbiotsimisi. 2) Kohtuasjas nr 3-22-1384 on Riigikohus leidnud, et sagedane ja süstemaatiline väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine ei ole proportsionaalne, kui see ei ole seotud konkreetse ohuga. Praegusel juhul ei ole kinnipeetavat sageli ja süstemaatiliselt lahti riietumisega läbi otsitud ja läbiotsimine oli seotud konkreetse ohuga. 3) Viru Vangla 7. septembri 2025. a ettekande nr 3-25-3623 kohaselt tekkis vanemvalvuril kahtlus, et kaebaja võis üritada viia midagi keelatut S2 osakonda. Valvur nägi, et tööstuse galerii poole liikudes võttis kinnipeetav midagi oma vöö vahelt ja tegi ringutava liigutuse ning hõõrus kätega oma nägu. Valvur nägi kaebaja käes väikest ja heledat eset ning andis koheselt korralduse see ära anda, kuid kaebaja jõudis selle eseme omale suhu panna. Suu kontrollimisel keelatud eset ei leitud, mistõttu otsustas vanglaametnik keelatud eseme leidmiseks teostada kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine. 4) Kaebaja kohta on varasemalt koostatud arvukalt ettekandeid keelatud esemete leidmise kohta, mistõttu oli kaebaja läbiotsimine 7. septembril 2025 õigustatud ja proportsionaalne.
3.X esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 eurot selle eest, et 7. septembril 2025 käskis valvur kaebajal end riidest lahti võtta ja kükk teha, millega alandas kaebaja inimväärikust. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 1-3).
4.Tartu Halduskohus vabastas 22. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Viru Vangla (dtl 14-16).
5.Viru Vangla esitas 25. veebruaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 38-40).
6.Kaebaja esitas 25. veebruaril 2026 täiendavad selgitused (dtl 41).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:
2
3-26-162 1) 7. septembril 2025 töölt naastes käskis valvur kaebajal minna kabiini, end riidest lahti võtta ja kükk teha. Kaebajalt midagi keelatut ei leitud. Ka varasemalt ei ole kaebajalt leitud keelatud esemeid. 2) Alasti läbiotsimine ei ole vangistusega kaasnev paratamatus, vaid inimväärikuse alandamine. 3) Seaduses on täpselt välja toodud viisid, kuidas võib läbiotsimisi teostada, ning alasti läbiotsimine lubatud ei ole. Ka ei ole üheski seaduses kirjas, et vanglaametnik võib nõuda alasti olles kummardamist, kükitamist, anaalava ette näitamist või muud isiku väärikust alandava toimingu teostamist. 4) On vale, et vanglas ei kästa teha kükke ega genitaale tõsta. Viimane selline läbiotsimine toimus kaebaja pikaajalise kokkusaamise järel 15. veebruaril 2026. Samuti on alandav tegevus purki urineerimine, kui keegi pealt vaatab.
8.Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Vastustajal esines 7. septembril 2025 põhjendatud kahtlus, et kaebaja võis üritada teistelt kinnipeetavatelt omandada, võõrandada, vahendada või edasi anda teistele kinnipeetavatele esemeid või aineid. Viru Vangla 7. septembri 2025. a ettekandes nr 3-25-3623 kajastatud ametniku kahtlusele, et kaebaja üritas viia midagi keelatud S2 osakonda, annab kinnitust Viru Vangla 9. septembri 2025. a ettekanne nr 3-25-3647, mille kohaselt tuvastas Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 7. septembri 2025. a videosalvestisi kontrollides, et kaebajale võidi tööülesannete täitmise ajal edasi anda midagi keelatut. 2) Vangiregistri väljavõtte andmetel on kaebaja kohta perioodil 1. jaanuar – 9. september 2025 toimunud kaheksa sündmust keelatud esemete kohta ja mille kohta on koostatud erinevad ettekanded. Tööülesannete täitmise ajal on kaebajalt leitud 22. veebruaril 2025 juukselõikusmasina karbist 30 tabletti, kaebaja kambrist on korduvalt leitud keelatud esemeid, kaebajat on muuhulgas Viru Vangla 15. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 3-25/1-3/406 karistatud distsiplinaarkorras keelatud sümboolika eksponeerimise eest kambris ning lisaks on kaebaja üritanud ühest hoonest teise saatmise ajal viia teisele kinnipeetavale teepuru. Kõik loetletud sündmuste kohta koostatud ettekanded tõendavad, et vanglal esines põhjendatud kahtlus, et kaebaja on pidevalt üritanud teistelt kinnipeetavatelt omandada, võõrandada, vahendada või edasi anda teistele kinnipeetavatele esemeid või aineid, mis on kodukorra kohaselt keelatud ja seab ohtu vangla julgeoleku. 3) Kaebajal on ekslik arusaamine, et justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-s 5 on selgelt väljendatud, milliseid läbiotsimise viise võib kasutada, ning kuivõrd lahti riietamisega läbiotsimise viisi määruses sätestatud ei ole, on selline läbiotsimine õigusvastane. 4) Keelatud esemete leidmiseks lahti riietumisega läbiotsimise teostamine on osutunud praktikas tõhusaimaks viisiks, kuna ühtegi muud meedet kasutades ei ole võimalik täielikult välistada ohtlike ainete ja keelatud esemete sattumist vanglasse. Mitmed vangla julgeolekut ohustavad ained ja esemed on mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või siis väga väikesed (nt mälukaardid). Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid. Nt teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et koerale tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. 3
3-26-162 Samuti ei saa ka välistada, et võõra inimese poolt kinnipeetava läbikompamine võib olla hoopis traumeerivam kui lahti riietumine. Vanglas kasutatava kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud ning seda kasutatakse üksnes vangla pääslas külaliste ja teenistujate läbivalgustamiseks. 5) Kinnipeetavate läbiotsimist korraldatakse Viru Vanglas viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Vastavalt kinnipeetava soovile on võimalik lahti riietumisega läbiotsimine teha kahes osas – ülakeha ja alakeha eraldi, kus kinnipeetav ei pea ennast täiesti alasti võtma. Lahti riietumisega läbiotsimise käigus eemaldab kinnipeetav enda seljast riided, näitab ametnikule peopesasid, kaenlaaluseid ja jalataldu, pöörab end ringi, avab suu ja teeb ühe küki. Pärast riiete ja jalanõude kontrollimist riietub kinnipeetav kabiinis privaatselt. Kinnipeetava visuaalset vaatlust ja järelevalvet läbiotsimise ruumis teostab eranditult kinnipeetavaga samast soost ametnik ja läbiotsimisel ei ole läbiotsijal läbiotsitavaga füüsilist kontakti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
11.Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 7. septembril 2025 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimisele, mille raames pidi kaebaja tegema ka küki. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane.
12.Esmalt märgib kohus, et arvestab asja lahendamisel üksnes kaebaja neid väiteid, mis seonduvad konkreetselt 7. septembril 2025 toimunud läbiotsimisega. Kuivõrd kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei kästud kaebajal 7. septembril 2025 ette näidata anaalava, tõsta genitaale ega urineerida purki, siis jätab kohus kaebaja vastavasisulised selgitused tähelepanuta. Ka ei käsitle kohus asja lahendamisel kaebaja läbiotsimist 15. veebruaril 2026, kuna see pole vaidluse esemeks.
13.Vaidlust pole selles, et kaebaja töötas 7. septembril 2025 väljaspool eluosakonda juuksuri ametikohal ning eluosakonda saatmisel otsustas valvur teostada kaebajale lahti riietumisega läbiotsimise, kuna valvuril tekkis kahtlus, et kaebajal võib olla keelatud ese.
14.Viru Vangla kodukorra p 1.8.16 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavatelt. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavaks määruseks on justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus), mille § 32 p 6 kohaselt on üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all, kinnipeetava läbiotsimine 4
3-26-162 kohustuslik. Seega oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 6 kaebaja läbiotsimise õiguslikeks alusteks.
15.Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist (välja arvatud nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Määruse § 31 lg 5 kohaselt võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Eelnev ei tähenda seda, et tegemist on lõpliku loeteluga läbiotsimise lubatavatest viisidest. Säte ei reguleeri läbiotsimise teostamist, vaid võimalikke vahendeid selle tõhustamiseks. Seega sai vastustaja määrata läbiotsimise viisi oma äranägemisel.
16.Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. Põhjalik analüüs sisaldub nt Riigikohtu 19. juuni 2025. a otsuses nr 3-22-1384, kus Riigikohus on muu hulgas arvestanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Ka õiguskantsler on pidanud oma 7. juuni 2023. a seisukohas nr 7-4/230551/2303077 kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb konkreetsel ohuhinnangul, näiteks on seotud kinnipeetava käitumisega.
17.Kohtu hinnangul oli 7. septembril 2025 kaebaja täieliku läbiotsimise puhul tegemist eesmärgi suhtes igati mõõduka abinõuga, sest alahinnata ei saa keelatud esemete eluosakonda ja teiste kinnipeetavate kätte sattumise ohtu. Keelatud esemed võivad olla mõõtmetelt väikesed ning selliseid esemeid ei saa avastada teisiti kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel. Seejuures andis kaebaja täielikuks läbiotsimiseks vanglale põhjuse kaebaja 7. septembri 2025. a käitumine ja varasem käitumine 2025. aastal. Olukord, kus kaebaja võttis 7. septembril 2025 tööstuse galerii poole liikudes midagi väikest ja heledat oma vöö vahelt, tegi ringutava liigutuse, hõõrus kätega oma nägu ning pani endale midagi suhu, kuid kaebaja suust miskit ei leitud, võis tekitada vanglaametnikus põhjendatud kahtluse, et kaebaja tegevus võib olla sunnatud vangla ohutuse kahjustamisele (nt keelatud esemete omamine, edasiandmine). Kaebaja eelmainitut käitumist kinnitab 7. septembri 2025. a ettekandes nr 3-25-3623 märgitu. Põhjendatud oli arvestada ka kaebaja varasemat seotust 2025. aastal keelatud esemete leidmisel, mille kinnituseks on vangla esitanud mitmeid ettekandeid.
18.Õigusvastaseks ei saa pidada ka kaebajale antud korraldust kükitada. See ei ole võrdsustatav kehaõõnsuste läbiotsimisega.
19.Kohus leiab, et praegusel juhul viidi toiming läbi diskreetselt. Vangla selgituste kohaselt sai kaebaja riietuda privaatselt kabiinis ning kaebusest nähtuvalt toimus läbiotsimine samuti eraldatult, s.o kabiinis. Ka kestis läbiotsimine lühiajaliselt.
20.Kohus rõhutab, et kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena. Läbiotsimine, sh täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavatele küll ebamugavusi, kuid läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks (vt Ringkonnakohtu 16. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-53095).
21.Kuna vastustaja ei ole 7. septembril 2025 kaebaja läbiotsimise teostamisel käitunud õigusvastaselt, jätab kohus X-i kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
5
3-26-162
22.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 45 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 22. jaanuari 2026. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
23.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.