lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1453/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1453/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2462
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-25-1453

Otsuse kuupäev

26. märts 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Virko Marinitševi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri 472 tingimustega 27.02-11.03.2025

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Virko Marinitšev Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Kristjan Timmusk

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.04.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1.Kaebaja Virko Marinitšev esitas 04.03.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 2-25/2-2/2548 mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks (dtl 12). Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja paigutati kartserikaristuse kandmiseks 27.02.2025 kambrisse 472. Kambri olmetingimused on halvad. Akna vahelt puhub külm õhk, kuna aken on asendatud pleksiklaasiga ja selle vahelt saab nimetissõrme välja pista. Puudub WC uks ja riiete kuivatamise koht. Seintelt koorub värv ja seintes on augud. 28.02.2025 paigutati samasse kambrisse teine kinnipeetav ning kaebaja pidi taluma teise inimese WC toimingutega kaasnevaid heliefekte ja haisu (aken ei ole avatav ja ventilatsioon on ebapiisav). Vastustaja kohtleb kaebajat inimväärikust alandavalt. 1
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 05.05.2025.a otsusega nr 1-9/2-25/115-2 (dtl 13-15) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja kandis 25.02-11.03.2025 kartserikaristust korduvate distsipliinirikkumiste eest. Kaebaja paiknes 27.02-11.03.2025 kambris 472. Sellest 28.02-06.03.2025 ehk kuus ööpäeva paiknes kaebaja kambris koos teise kinnipeetavaga. Kamber 472 on kohandatud võimalikult lõhkumiskindlaks, s.h ei saa avada aknaluuki ja puuduvad kuivatustorud. Kambrisse paigutatakse isikuid, kelle puhul on tõenäoline, et nad oma tegevusega võivad kahjustada vangla vara. Kaebaja lõhkus 25.02.2025 oma eelmises kambris kaks puidust kapiplaati. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et kambris oleksid kuivatustorud. Seinte seisukord ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Akna tuulutusava oli praokil, kuid see ei saanud kambri temperatuuri oluliselt mõjutada. WC uks on olemas ja korras, kuid uks ei kata ära tervet ukseava. See ei rikkunud kaebaja privaatsust, kuid võis põhjustada helide ja lõhna tavapärasest paremat levimist. Olenemata hinnangust vastustaja tegevusele ei ületa kaebaja kirjeldatud läbielamised sellist läve, mis annaks aluse hüvitada kaebajale mittevaraline kahju rahas.
3.Kaebaja esitas 16.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes, alternatiivselt taotles kaebaja hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja lisas, et tema und häiris see, kui teine kinnipeetav kasutas tualetti öösel. Akna prao mõõtmed olid 30 cm x 1 cm. Aknal puudusid tihendid ja kambri radiaator oli kinni kaetud. Kaebaja teavitas korduvalt hommikuste loenduste ajal suusõnaliselt vanglaametnikke olukorrast ja palus mõõta kambri temperatuuri. Kuivatustorud on olemas teistes kambrites, tegemist on põhjendamatu erisusega.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja paiknes kambris lühikest aega - 11 ööpäeva, koos teise kinnipeetavaga 6 ööpäeva. Kaebaja paigutamise kambrisse 472 tingis kaebaja enda õigusvastane tegevus. Seda, et tualeti uks ei eraldanud tualetti ülejäänud kambrist täielikult, on kohtupraktikas peetud eraelu puutumatuse riiveks, kuid mitte väärikust alandavaks. Vastustaja hinnangul on uks (fotod dtl 37-38) privaatsuse tagamiseks piisav, kuna näha on üksnes tualetti kasutava isiku pea (kui isik seisab) või jalad. Kambris 472 on selline uks taotluslikult, et ust ei saaks kasutada lõhkumiseks või ametnike tegevuse takistamiseks. Üldjuhul paigutatakse kinnipeetav sellisesse kambrisse üksi. Ka teistes kambrites ei ole tualeti uks helikindel ning tualeti kasutamine on kambrikaaslasele öösel tajutav. Seda ei saa käsitleda öörahu rikkumisena. Ebameeldiva lõhna eemaldab mõne ajaga sundventilatsioon. Vangla küttesüsteemid on reguleeritud nii, et kambrites on tagatud piisav temperatuur (üle 20°C). Ei ole eluliselt usutav, et aknaluugilt puuduva tihendi tõttu oleks saanud pääseda kambrisse niivõrd suures koguses külma õhku, et see oleks saanud jahutada kambri temperatuuri alla 18°C. Luugid on tegelikult laiemad kui pildilt näha, luugi ääre taha jääv osa võis avause katta. Akna materjal ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tugevdatud kambrites on radiaatorid küll kaetud metallist korpusega, kuid täidavad oma eesmärki sama efektiivselt kui tavakambrites. Kaebaja ei väida algses kahju hüvitamise taotluses või 04.03.2025 esitatud ümberpaigutamise taotluses, et temperatuur kambris oleks langenud alla normi või et vastustaja oleks jätnud reageerimata tema palvetele mõõta kambri temperatuuri. Kaebaja kandis vaidluse all oleval perioodil kartserikaristust ning ei saanud juba sellel põhjusel 2

tunda end kambris sama hästi kui tavakambris tavarežiimil. Kaebuse alusena toodud asjaolud ei olnud eraldi või koosmõjus sellised, mis oleksid ületanud läve, mida saaks pidada väärikuse alandamiseks või mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohtu seisukoht

5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
6.Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 alusel laienevad eeltoodud nõuded ka kartserile. Määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ asjassepuutuvad sätted on järgmised: - § 3 lg 3: eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse; - § 4 lg 3 ja 4: siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC; - § 4 lg 6: väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset; - § 5 lg 1: eluruum peab olema varustatud tualetiga või selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. 3

Kohtu hinnangul on VangS § 45 lg 1 erinormiks eluruumile kehtestatud üldnõuete suhtes ehk kambrile laienevad eluruumi üldised nõuded juhul, kui VangS ruumi vastavat omadust ei reguleeri. See tähendab muuhulgas, et kambris on nõutav akna olemasolu, kuid täidetud ei pea olema eluruumi aknale kehtestatud täpsemad nõuded.

8.Mõlemad pooled on kinnitanud, et kaebaja kandis vaidlusalusel perioodil ja kambris kartserikaristust. Määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 4 alusel kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht;

6) WC.

9.Kuivatustorude puudumine kambris ei olnud õigusvastane. Tegemist ei ole kartseri sisustuse kohustusliku elemendiga. Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi sellest, kui mõnes vangla kambris on kuivatustoru olemas. Kaebaja kinnipidamistingimusi ei muuda õigusvastaseks kaebaja etteheited seinte seisukorrale (seintes olid augud, seintelt koorus värv). Õigusnormid selles osas nõudeid ei kehtesta. Sel juhul saab lähtuda vastustaja üldisest käibekohustusest ja mõistlikkuse põhimõttest. See, kui kamber on kulunud ja vajab remonti, ei tähenda reeglina kambri mittevastavust eluruumi nõuetele. Selleks, et tegemist oleks kinnipidamistingimuste õigusvastasusega, peab kohtu hinnangul olema tegemist väga tõsiste puudustega kambri üldises seisukorras või siseviimistluses. Kaebaja kirjeldatud seinte seisund seda lävendit ei ületa. Lisaks tuleb arvestada, et sellisesse kambrisse paigutamise tingis kaebaja enda tegevus. Vastustaja on selgitanud, et tegemist oli kambriga, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes võivad kambrit lõhkuda või kahjustada. Asjas on tõendatud, et kaebaja oli selline kinnipeetav. 25.02.2025.a ettekande (dtl 30-31) kohaselt ütles kaebaja sel päeval, et ta lõhub kambri ära, kui vangla teeb paigutuse, millega kaebaja nõus ei ole. Kaebaja lõhkus kohe pärast vanglaametnike lahkumist kapi küljes oleva puidust plaadi, hiljem vanglaametniku juuresolekul lõi jalaga puruks veel ühe kapiplaadi.
10.Kambris oli aken, mis kohtu hinnangul piisaval määral võimaldas loomuliku valguse pääsu kambrisse (dtl 39). Eeltoodut ei muuda kaebaja väited, et akna materjaliks oli pleksiklaas, aken valmistati vangla töökojas, aknal puudus sertifikaat. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust esitada nõudeid akna materjalile, tootjale või akna kui toote kohta olemas olevatele dokumentidele. Asjas on tõendatud, et akna alumises osas oli läbipaistmatu tuulutusluuk ning luugi ja selle raami vahel oli pragu (dtl 39-40). Kohtu hinnangul ei oma kinnipidamistingimuste nõuetekohasuse hindamisel tähtsust prao olemasolu kui selline, vaid küsimus, kas see tõi endaga kaasa mõne eluruumile kehtestatud nõude rikkumise.
11.Asjas ei ole tõendeid selle kohta, milline oli temperatuur kambris. Kohtu hinnangul ei ole võimalik koguda selle kohta tõendeid ehk mõõta kambri temperatuuri tagantjärele, kuna taastada ei saa samu tingimusi (välistemperatuur, tuule suund ja kiirus, küttesüsteemi seadistus), samuti nähtub poolte avaldustest, et akent on hiljem remonditud.

4

Tõendite puudumine kambri temperatuuri kohta ei ole etteheidetav vastustajale. Kaebaja väidete põhjal ei taotlenud ta kirjalikult temperatuuri mõõtmist kambris. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et ta taotles temperatuuri mõõtmist suuliselt. Sellele räägivad vastu järgmised asjaolud: - kaebaja paigutati vaidlusalusesse kambrisse 27.02.2025. Kaebaja pöördus 03.03.2025 suuliselt inspektor-kontaktisiku poole, kuid ei maininud probleeme kambri temperatuuriga või vajadust temperatuuri mõõta (dtl 41). Puudub põhjus, miks oleks inspektor-kontaktisik pidanud dokumenteerima kaebaja mured seoses tualetiga, kuid jätma mainimata probleemid seoses kambri temperatuuriga; - kaebaja esitas 04.03.2025 kirjaliku taotluse fikseerida kambris esinevad puudused fotodega (dtl 27). Ka siin puudub mõistlik põhjendus, miks jättis kaebaja nimetamata vajaduse mõõta kambri temperatuuri, kui kaebajal tegelikult selline soov oli.

12.Kohtu hinnangul ei ole usutav, et temperatuur kambris langes alla 18 oC. Kambris oli küte. Fotol kujutatud avaus tuulutusluugi ja raami vahel ei ole suur. Kohus selgitas eespool, et VangS sätted on erinormiks üldiste eluruumile kehtestatud nõuete suhtes. Seetõttu ei kehti kambri aknale nõue, et see peab olema avatav. Praeguses asjas on tegemist olukorraga, kus aknal oli olemas tuulutamiseks ette nähtud luuk, kuid konkreetses kambris oli see osaliselt avatud (luugi ja raami vahel oli pragu) ja see pragu ei olnud suletav.
13.Eeltoodu tähendab ühelt poolt, et kambris oli pidevalt hea ventilatsioon. Teiselt poolt on usutav, et ka olukorras, kus kambri temperatuur ei langenud alla 18 oC, võis prao olemasolu ja selle sulgemise võimaluse puudumine põhjustada kaebajale pahameelt. Samuti võis pragu kaasa aidata sellele, et kaebaja subjektiivselt ei tajunud kambrit piisavalt soojana. Kohtu hinnangul ei kujuta eeltoodu endast ebameeldivust, mis ületaks väärikuse alandamise lävendi. Kaebaja viibis kambris lühiajaliselt, kokku 11 päeva. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et kambri temperatuur või osaliselt avatud tuulutusluuk oleks põhjustanud kaebajale intensiivseid üleelamisi. S.h ei ole tõendatud, et kaebaja oleks seoses selle probleemiga pöördunud vanglaametnike poole enne kahju hüvitamise taotluse esitamist (vt otsuse punkti 11).
14.Kaebaja etteheide seoses kambri tualetiga seisneb selles, et tualeti uks eraldas tualeti ülejäänud kambrist osaliselt, see võimaldas kambris viibival kinnipeetaval osaliselt näha tualetis viibivat kinnipeetavat ning tualeti kasutamisega kaasnevad helid ja lõhn levisid kambrisse (fotod dtl 37-38) Kohtu hinnangul said eelkirjeldatud tualeti omadused riivata kaebaja õigusi üksnes ajal, mil kambris viibis kaks kinnipeetavat. Ka kaebaja ise on kaebuse alusena välja toonud, et teine kinnipeetav nägi osaliselt tualetis viibivat kaebajat ning kaebaja pidi taluma teise kinnipeetava tualeti kasutamise mõjusid.
15.Õigusnormid ei kehtesta täpsemaid nõudeid vangla tualeti omadustele. Kohus nõustub, et „lühikese“ uksega tualetti saab pidada õigusvastaseks, eeskätt põhjusel, et tegemist on eraelu puutumatuse riivega. Kohtu hinnangul ei ületanud tualeti uksest tingitud mõjud praeguse kohtuasja asjaoludel siiski lävendit, mis tingiks kaebajale rahalise hüvitise määramise. Kaebajal oli kambrikaaslane kokku 6 ööpäeva. Tualetti kasutava kinnipeetava privaatsuse riive oli vähese ulatusega, tualeti istudes kasutamise korral olid näha ainult isiku jalad. Tualeti kasutamisega kaasnevate helide

5

ja lõhna mõju ei saanud olla intensiivne, s.h arvestades, et tuulutusluugi ja raami vahelise prao tõttu oli kambris väga hea ventilatsioon. Eeltoodut ei muuda see, et Euroopa Inimõiguste Kohus on tualeti eraldatuse puudumise või osalise eraldatuse tõttu määranud kinnipeetavatele rahalisi hüvitisi. Kohtuasjade asjaolud ei ole võrreldavad. Näiteks kaebaja viidatud kohtuasjas Szafrański vs Poola (kohtuasi 17249/12) oli tualett osaliselt eraldatud 1,2 m kõrguse vaheseinaga, kuid uks puudus üldse, ning kinnipeetav viibis sellise tualetiga kambrites erinevatel aegadel 1 aasta 8 kuu pikkuse perioodi jooksul. Asjasse ei puutu see, kas tualetist kostuvad helid ületasid öösel 30 dB piiri. See norm on kehtestatud väljastpoolt eluruumi kostuvatele helidele. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et tualettruumi uks ei ole ka tavalistes eluruumides reeglina helikindel. Enamasti on mingil määral kuulda tualetist kostuvaid helisid (näiteks vee tõmbamine, loputuskasti täitumine veega).

16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja kirjeldatud kinnipidamistingimused olid osaliselt õiguspärased. Selles osas, milles tegemist võis olla õigusvastaste tingimustega, ei ole ületatud lävendit, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
17.Kaebaja esitas taotluse tõendite väljanõudmiseks. Osaliselt on kaebaja soovitud dokumendid kohtule esitatud. Kohtule ei ole esitatud kaebaja soovitud andmeid selle kohta, millal kambri 472 akent parandati, sertifikaati ja andmeid kambri akna kohta ning fotosid silikooniga täidetud praost. Kohus ei pea neid tõendeid praeguse vaidluse puhul asjakohasteks ning jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel nende kogumise taotluse rahuldamata.
18.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui menetlusosalistel menetluskulusid oli, siis jäävad need vastava menetlusosalise enda kanda.
19.Kohus vabastas kaebaja 01.09.2025.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

6

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium