X. Xe kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11.11.2024 otsuse nr E08564-2 tühistamiseks ning soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ja soodustingimustel penisoni määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X Lepinguline esindaja – Marko Jaani Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
09.10.2025 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
1.1.Tuvastada, et X. X töötas XX ajavahemikul kuni 1984-1989 täistööajaga igapäevaselt jaamakorraldaja ametikohal töötajana, kes töötas magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. aasta määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XVIII „X“ punkti 1 erialakoodile 21172.
1.2.Muus osas jätta kaebaja tuvastamisnõue rahuldamata.
1.3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 11.11.2024 otsus nr E08564-2.
Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi vaatamata X. Xe 23.10.2024 taotlust.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3075, 53 eurot (koos käibemaksuga). Vastustajal tuleb menetluskulud kanda XXX (registrikood xxxxxxxx) arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.04.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.05.12.2019 esitas X. X Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, milles osas SKA tegi 03.02.202 otsuse, mitte määrata X. Xle soodustingimustele vanaduspensionit (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 91). Otsuse kohaselt X. Xl on seisuga 02.04.2020 täidetud seadusest tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud. Soodusstaaži on tõendatud 10 aastat 5 kuud ja 10 päeva. SKA selgitas otsuses, et soodusstaaži hulka ei arvestata praktikandina töötamise aega ning ühtlasi ei ole tõendatud, et X. X oleks alates 04.06.1982 kuni 02.08.1998 töötanud X jaamakorraldajana eriti intensiivse liiklusega teelõikudel. See otsus on jõustunud.
2.23.10.2024 esitas X. X SKA-le avalduse, millega palus määrata soodustingimustel vanaduspension, kuna tal on olemas vajalik soodusstaaž erialakood nr 21172 alusel, kuna ta töötas jaamakorraldajana eriti intensiivse liiklusega teelõigul (dtl 95).
3.11.11.2024 otsusega nr E08564-2 otsustas SKA mitte määrata X. Xle soodustingimustel vanaduspensioni, kuna X. Xl oli seisuga 01.01.2007 soodusstaaži kokku 8 aastat 4 kuud 29 päeva, ta ei olnud sooduserialal töötanud vähemalt 10 aastat ja talle rakendub soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkt 2, mille alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud loetelu nr 2 erialadel (dtl 16-17). Kaebaja taotles sooduspenisoni erialakood nr 21172 alusel, mille eelduseks on töötamine magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul, ja see tingimus on SKA hinnangul täitmata.
4.10.12.2024 X. X kaebuse (dtl 2 jj) alusel võttis kohus menetlusse kaebuse SKA 11.11.2024 otsuse nr E08564-2 tühistamiseks ning soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ja soodustingimustel penisoni määramise kohustamiseks (HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 6) (dtl 55 jj).
5.19.08.2025 määrusega jättis kohus kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata (dtl 108), kuid rahuldas 04.09.2025 kaebaja tõendite kogumise taotluse. Kohus tegi täiendava päringu AS-le XX (dtl 153). Teistkordse kaebaja poolse tõendite kogumise taotluse jättis kogus rahuldamata (dtl 209).
6.09.10.2025 toimus asja arutamiseks istung (protokoll, dtl 230 jj), milles kohus läks üle kirjalikule menetlusele eesmärgiga anda kaebajale täiendav võimalus tõendite kogumiseks ja esitamiseks.
7.12.12.2025 esitas kaebaja asja juurde täiendavalt kogutud väljavõtted X läbivatest rongipaaride liiklusgraafikutest ja XXXX (XXXX) seisukoha seoses raudteelõigu liikluse intensiivsusega (dtl 253 jj). 13.01.2026 tegi kohus kaebaja poolt eelnimetatud andmete täpsustamiseks kohtunõude XXXX-le (dtl 318), kes vastas kohtule 23.01.2026 (dtl 325).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2 (13)
Kaebaja seisukohad
8.X. X on seisukohal, et SKA 11.11.2024 otsus tuleb tühistada ja tuvastamisele kuulub soodustingimustel pensioniõiguslik staaž SVPS § 1 punti 2 alusel, kuna kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid, et tuvastada, et perioodil alates 09.06.1980 kuni 31.12.1998 töötas kaebaja ametikohal mis vastab määrusega nr 52 kinnitatud loetelu nr 2 ametikohtadele (erialakoodid 21172 ja 21701). Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised:
8.1.Kaebaja on töötanud jaamakorraldajanan eriti intensiivse rongiliiklusega teelõigul, mille tuvastamiseks on vaja selgitada välja liiklusintensiivsus Xxxxx-Sangaste, Xxxxx-Karula ja Xxxxx-Lugaži raudteelõikudel, milliste kohta pole XX kohtule andmeid esitanud ega vastusteja otsustes tuginenud. XX kasutab esitatud tabelites kaebajale arusaamatut ning praktikas mittekasutusel olnud terminit nagu „Xxxxx riigipiir“. Eeltoodud termineid ei eksisteerinud, vaid kasutusel oli jaotus Xxxxx - Lugaži raudteelõik, mis algas Xst. XX poolt esitatud tabelid ei kajasta mingilgi määral rongiliiklust raudteelõigul Xxxxx-Riia-Xxxxx. Teisisõnu rongid, mis saabusid Koidula (Pihkva) ja Tartu suunalt Läti Raudteele (läbides X) XX poolt esitatud tabelites kajastatud pole. Seega pole rongiintensiivsus tuvastatav.
8.2.XX vastused nii haldus- kui kohtumenetluses ei ole piisavad ja nende alusandmed on puudu. XX on jätnu esitamata tal olemasolevad andmed, mis võimaldaks tegelikku liiklusintensiivsust tuvastada. Metoodika, mida XX liiklusintensiivsuse arvestamiseks on kasutanud, on väär.
8.3.Kaebaja seisukohta tõendab XXX ohutusjuht Y. Y ja kaebaja vaheline e-kirja vahetus rongiliikluse intensiivsuse teemal raudteel, milles on kinnitus et Xs esines perioodil 1982–1992 eriti intensiivne rongiliiklus, vastavalt kehtivatele tehnokasutuseeskirjadele ja liiklusgraafikule.
8.4.Kaebaja esitas kohtule XXXX vastuse, mille kohaselt, termin „eriti intensiivne rongiliiklus“ on reisi- ja kaubarongi liiklus raudteeliinil ööpäevas üle 100 rongipaari kaheteelises piirkonnas ja üle 48 rongipaari üheteelises piirkonnas. Termin on kasutusel raudtee tehnokasutuseeskirja redaktsioonis, mis on kinnitatud teede-ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39. Termini numbrilised väärtused tuleks lugeda kokku summana. Eriti intensiivse rongiliikluse arvestamisel raudteejaamas peaks arvestuse sisendiks olema raudteejaama piirnevate jaamavahede rongiliikluse graafiku andmed.
8.5.Vastustaja on haldusmenetluses rikkunud uurimiskohustust ja ei ole vastanud kohtumenetluses kõigile kohtu poolt esitatud küsimustele. Vastustajate tegevus on vastuolus ka HMS §-ga 36, sest täidetud pole selgitamiskohustust. Vastustaja ei ole järginud uurimispõhimõtet HMS § 6 ega selgitanud kaebajale, milliste asjaolude kohta on vaja tõendeid esitada (HMS § 36 lg 1 p 3). Samuti ei selgitanud vastustaja, et milliseid tõendeid ja dokumente kaebajalt oodatakse ning kust või kellelt need vajadusel hankida (HMS § 36 lg 1). Vastustaja ei selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluses (HMS § 36) ega võimaldanud esitada enne otsuse tegemist asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid (HMS § 40).
8.6.Menetluse eest vastutav haldusorgan võib otsuse tegemisel iseenesest tugineda teiselt haldusorganilt saadud teabele, kuid see ei vabasta teda ennast uurimispõhimõtte järgimisest (HMS § 6) ning vastutus menetlustulemuse õiguspärasuse (sh selles sisalduva ohuhinnangu) eest jääb igal juhul vastustajale. Käesoleval juhul tekib küsimus, et miks vastustaja ei pöördunud haldusmenetluse käigus andmete kontrollimiseks ja/või tõendite ja andmete esitamiseks XXXX poole või vajadusel ise Läti Raudtee poole ning miks ta piirdus XX andmetega vaatamata, et vastustaja need kahtluse alla seadis.
8.7.Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väljavõtted X läbivatest rongipaaride liiklusgraafikutest aastatest 1984/1985; 1985/1986; 1986/1987; 1987/1988 ja 1988/1989 kinnitavad ajavahemikul 1984 – 1989, kui kaebaja Xs jaamakorraldajana töötas oli X rongiliiklus eriti intensiivne (s.t üle 48 rongipaari üheteelises piirkonnas). Ka XXXX tuvastas ja 3 (13)
kinnitas, et rongide liiklusgraafikutel põhinevad arvutused kinnitavad, et Xxxxx raudteejaamas oli eriti intensiivne rongiliiklus (rohkem kui 48 rongipaari ööpäevas üherajalisel teelõigul). Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
9.1.Erialakood 21172 alusel sooduspensioni määramise üheks tingimuseks on töötamine magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul. XX ja kaebaja on selles osas eriarvamusel. XX on korduvalt kinnitanud, et antud perioodil ei olnud tegemist eriti intensiivse liiklusega teelõiguga,v aid tegemist oli intensiivse liiklusega teelõiguga.
9.2.Tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada teelõigu intensiivsust, sest on vaja tuvastada mitu rongipaari ööpäevas tuvastada soovitaval ajavahemikul antud raudteeliinil liikus. Kõige tõenäolisemalt on vastavad andmed siiski XX.
9.3.Kaebaja esitas koos pensioniavaldusega XX tõendi, milles kinnitatakse, et rongiliiklus oli intensiivne, kuid ei olnud eriti intensiivne. Vastustaja on täitnud oma uurimiskohustuse ja teinud AS-ile XX kahel korral päringud tuvastamaks liikluse intensiivsust, kuid ei ole tõendamist leidnud, et liiklus oleks olnud eriti intensiivne. Kaebaja tugineb väitele, et liiklus oli neil aastatel eriti intensiivne, seega peab kaebaja seda tõendama.
10.Kaebaja poolt 12.12.2025 kohtumenetluses esitatud liiklusgraafikute osas märgib vastustaja, et vastustajal puudub pädevus ja oskus antud graafikuid hinnata ja nende alusel rongiliikluse intensiivsust arvutada. Nähtuvalt graafikute järel olevast täpsustusest on tegemist suve ja talve graafikutega, mistõttu jääb arusaamatuks, kas neid on korrektne laiendada tervele aastale ja millisele aastale sel juhul. Nii kaebaja kui ka XXXX esitatud arvestustes aastaarvud kattuvad – näiteks 1984/1985 ja 1985/1986. Nii on XXXX oma kirjas kinnitanud, et 1984/1985 liiklusgraafikusse on kantud 58 paari ronge ja 1985/1986 60,5 paari. St et kinnitatakse, et aastal 1985 oli ühe arvestuse järgi 58 ja teise järgi 60,5 paari ronge, mis ei ole korrektne. Kaebaja on esitanud XXXX kirja, milles XXXX tuvastab ja kinnitab liiklusgraafikutesse kantud rongipaaride arvu. Samas on tegemist kaebaja poolt XXXX-le saadetud arvutusega (esitatud kaebaja poolt 05.01.2026), k.a kirja lõpus oleva lausega, mis pärineb üks-ühele kaebaja e- kirjasolevast, mistõttu ei ole vastustaja veendunud, kas tegemist on XXXX poolsearvutuse ja kinnitusega või usaldati kaebaja arvestust. XX on järjepidevalt kinnitanud, et tegemist ei olnud eriti intensiivse liiklusega. Vastustajal puudub võimekus liiklusgraafikuid iseseisvalt lugeda ja rongipaare nende põhjal arvutada, mistõttu ta omalt poolt arvutuste õigsust kontrollida ja kinnitada ei saa.
11.Vastustaja on menetluses täitnud selgitamiskohustus. 31.03.2020 on kaebajaga võetud ühendust telefoni teel ning selgitatud, et XX on kinnitanud, et kaebaja töötamise teelõigul ei olnud liiklus eriti intensiivne ning on ühtlasi küsitud, kas kaebaja soovib pöörduda kohtusse soodusstaaži tõendamiseks või tehakse talle eitav otsus. Protokollis ei ole märgitud, et kaebaja oleks sellele vastu vaielnud küll aga uuris kaebaja, miks talle varem kehtinud seaduse alusel, kui soodusstaaži nõue oli naistel 10 aastat, ei saa pensioni määrata. 03.04.2020 otsuses on selgitatud, et kaebajale ei määrata soodustingimustel vanaduspensioni, sest XX kinnitusel ei olnud rongiliiklus eriti intensiivne ja samuti on selgitatud miks kaebajal ei teki õigust pensionile lähtuvalt 10-aastasest tööstaažist loetelus nr 2 nimetatud erialadel ning talle kehtib 12 aasta ja 6 kuu töötamise nõue vastavatel erialadel. Kaebaja otsust ei vaidlustanud.
12.Haldusmenetluses ei esitanud kaebaja rongiliikluse graafikuid. Kaebaja esitas need alles 15.01.2025 pärast vastustaja 13.01.2025 vastust. Samuti ei avaldanud kaebaja muid andmeid, millest lähtuvalt rongiliikluse intensiivsust arvutada või millisest allikast võiks või peaks neid andmeid pärima.
4 (13)
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Vaidluse keskne küsimus on, kas tuvastada SVPS § 1 punkti 2 alusel X. Xle soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž, mille aluseks on see, et X. X töötas XX perioodil alates 09.06.1980 kuni 31.12.1998 töökohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ nimetatud ametikohale.
14.Perioodil 09.06.1980 – 02.08.1998 töötas kaebaja operaatori praktikandina, operaatorina, jaamakorraldaja praktikandina ja alates 04.06.1982 jaamakorraldajana (dtl 3, 68, 72). Vaidlus on, kas sel perioodil tuleks erialakoodide 21172 (klassivälise või 1. klassi jaama korraldaja, kes võtab vastu, saadab ära ja laseb läbi magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul) ja 21701 (rongidispetšer, vanem-rongidispetšer) alusel sooduspension kaebajale määrata.
15.SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vastav nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“.
16.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue (dtl 68). Soodusstaažina on kaebajale arvestatud töötamine rongidispetšerina (erialakood 21701) 03.08.1998 – 12.01.2009, kokku 10 aastat 5 kuud ja 10 päeva (dtl 91-93.)
17.Kohtupraktikas on rõhutatud, et SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (vt nt TlnRnKo 11.02.2019 3-161587/55, p 11). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesanneteleTäistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (RKHKo 27.02.2019 nr 3-171108/28, p 11).
18.Erialakood 21701 alusel sooduspensioni määramise tingimuseks on töötamine rongidispetšerina. Erialakood 21172 alusel sooduspensioni määramise üheks tingimuseks on töötamine magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul. Uurimis- ja selgitamiskohustuse täitmine
19.Kaebaja on kokkvõtvalt seisukohal, et SKA on rikkunud kaebaja taotluse menetlemisel selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kaebajale, milliseid täiendavaid tõendeid tuleb koguda. Uurimiskohustuse rikkumine seisneb eelkõige selles, et SKA lähtus üksnes XX esitatud andmetest ega teostanud algandmete kontrolli. Ühtlasi oleks SKA-l olnud võimalus ise 5 (13)
täiendavaid tõendeid koguda (dtl 337-338). SKA seevastu leiab, et rongiliiklus ja sellega seonduv, sh rongiliikluse intensiivsuse arvutamine ja selle algandmed ei ole vastustaja pädevuses ega haldusalas. Vastustaja määrab pensione väga erinevatel alustel, kuid see ei tähenda, et kõigi vajalike algandmete tõendamiskoormis saaks olla vastustajal või et olukorras, kus kaebaja soovitud pensioni määramisel oluline asjaolu ei leia tõendamist, tuleks seda asjaolu tõlgendada kaebaja kasuks. Vastustaja on täitnud oma uurimiskohustuse ja teinud AS-ile XX kahel korral päringud tuvastamaks liikluse intensiivsust, kuid ei ole tõendamist leidnud, et liiklus oleks olnud eriti intensiivne (dtl 207).
20.HMS ega SVPS ei määratle pensioni staaži tuvastamisel uurimispõhimõtte täpsemat ulatust. Seega tuleb arvestada tuleb tõendite kogumise efektiivsuse ja eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2) ning õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt riigisaladuse või isikuandmete kaitse reeglid). Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus sõltub ka näiteks haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest, haldusorganile kehtestatud menetlustähtaegade pikkusest ja kontrolli vajavate avalduste hulgast ning muudest konkreetse menetluse eripäradest. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) (TlnRnKo 16.08.2023, 3-22-761/28 ja seal viidatud kohtupraktika).
21.Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja SKA poole soodustingimustel vanaduspensionis aamiseks pöördunud 2-l korral. SKA on kaebaja esimesest, s.o 05.12.2019 taotlusest tulenevalt pöördunud XX poole 30.12.2019 ja lähtunud esimeses otsuses XX antud 31.01.2020 vastusest (dtl 78), mille kohaselt rongliiklus asjaomasel ajavahemikul ei olnud eriti intensiivne. SKA 03.04.2020 otsusega nr E08564-1 jäeti X. X avaldus rahuldamata, kuna oli täitmata pensionile õigust andev soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud (dtl 18 jj).
22.Kaebaja avalduse alusel tehti 26.01.2023 SKA-poolt AS-ile XX täpsustav järelepärimine (dtl 130) ja paluti täiendavalt teatada, kas aastatel 1980 kuni 1998 oli kuid, mil Tartu-Xxxxx raudteelõikudel oli liiklus eriti intensiivne. XX vastas 13.03.2023, et rongiliiklus nimetatud teelõikudel ajavahemikul 01.01.1982 kuni 31.12.1998 ei olnud eriti intensiivne (dtl 17, 134). See vastus edastati 21.03.2024 ka kaebajale (dtl 132). Asjaoludest nähtub, et kaebajale on selgitatud ka 16.10.2024 kirjaga (dtl 348), et AS-lt XX saadud info alusel ei saa lugeda soodustingimustel vanaduspenisonile õigust andvat staaži täidetuks, kuna täidetud ei ole eriti intensiivsel magistraalraudtee lõigul töötamise tingimus.
23.Eelnevast nähtub, et 23.10.2024 taotluse esitamisele eelnevalt oli kaebajale kahel korral selgitatud, millistele andmetele tuginevalt SKA oma varasema seisukoha, et täidetud ei ole eriti intensiivsel magistraalraudtee lõigul töötamise tingimus, on kujundanud.
24.Menetluse eest vastutav haldusorgan võib otsuse tegemisel iseenesest tugineda teiselt haldusorganilt saadud teabele, kuid see ei vabasta teda ennast uurimispõhimõtte järgimisest (HMS § 6) ning vastutus menetlustulemuse jääb haldusorganile (vt ka otsus nr 3-17-1026/43, p 33) (RKHKo 03.05.2019, 3-18-89/51, p 14). Praegusel juhul nähtub, et SKA ei tuginenud üksnes varasemalt XX vastusele, vaid tegi kaebaja avaldusest tulenevalt AS-le XX täiendava päringu. Kohtu hinnangul puudus SKA-l ilma kaebaja poolse tähelepanu juhtimiseta vajadus kahelda XX poolt antud hinnangus. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend RKHKo 01.10.2019, 3-18-1891/46, p 19). 6 (13)
25.Kohtu hinnangul puudus SKA-l olukorras, kus XX on andnud kaks samasisulist hinnangut ühes viidetega arvestuse aluseks olevatele normidele mõistlik ajend esitatud andmete õiguses kahelda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks esimeses taotluse menetluses, kahe menetluse vahepealsel ajal või ka teises taotluses sisulisi vastuväiteid XX poolt esitatud seisukohtadele. Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Asjas nähtub, et kaebaja on küll ise pöördunud XX poole (dtl 27-35) selgitamaks välja esitatud andmete õigsus, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et SKA-le oleks koos taotlusega enne kohtumenetlust vastav kirjavahetus edastatud.
26.Mõistliku ajendi uurimiskohustuse täiendavaks teostamiseks võivad siiski anda ka ärakuulamisõiguse tagamisel menetlusosalise väited või esitatavad tõendid (HMS § 40 lg 1). Haldusmenetluses, millega lahendati 23.10.2024 taotlus, X. Xt ära ei kuulatud. Asjas ei nähtu, et oleksid esinenud alused X. X ära kuulamata jätmiseks (HMS § 40 lg 2). SVPS ega RPKS ega määrus nr 59 ei sätesta alust isiku ära kuulamata jätmiseks soodustingimustel penisoni taotlemise menetluses. Sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused, kuid ei piira ärakuulamisõigust. HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaldamine eeldab, et faktiliste asjaolude üle ei ole vaidlust ning otsust tehes pole haldusorganil kaalutlusega hindamisruumi, mille kohta saaks menetlusosaline anda täiendavaid selgitusi või esitada vastuväiteid. Praegusel juhul ei olnud SKA-l alust järeldada, et faktiliste asjaolude üle vaidlus täielikult puudub. Vastupidi, kaebaja taotlusest nähtub, et kaebaja tugineb hoolimata SKA varasematest korduvatest seletustest jätkuvalt sellele, et alus eriti intensiivse rongiliikluse tuvastamiseks on olemas (dtl 95).
27.Kuigi soodustingimustel pensioni staaži tõendamiseks tuleb asjaolud esitada eelkõige taotlejal endal, ei vabasta see SKA-d selgituskohustuse täitmisest ja ärakuulamisõiguse tagamisest menetlusreeglite kohaselt. Selgitamis- ja abistamiskohustus tuleneb ka RPKS § 31 lõikest 6. Selgitamis- ja abistamiskohutus käesolevas asjas oleks tähendanud tähtaja andmist kaebajale soovi korral vastuväidete esitamiseks SKA poolt seni väljatoodud andmetele. Ärakuulamisõiguse tagamisena ei ole käsitatav enne taotluse esitamist selgituste andmine eeldusega, et taotluse esitamisel esitab isik kõik asjakohased vastuväited. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1). Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks enne koormava haldusakti väljastamist, s.o just haldusmenetluse kestel. Samaväärselt oluline on välja tuua tähtaeg seisukohtade esitamiseks ja eeldatav menetluse aeg (HMS § 36 lg 1 p 2). Isik saab oma õigust olla ära kuulatud kõige paremini kasutada siis, kui teda on teavitatud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest (RKHKo 26.05.2021, 3-17-2013, p 18). See saab toimuda haldusmenetluse kestel, mitte sellele eelnevalt. Praegusel juhul ei taganud SKA kaebajale haldusmenetluses ärakuulamisõigust, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik välja tuua tõendeid, mille ta on esitanud kohtumenetluses.
28.Edasi tuleb hinnata, kas ärakuulamisõiguse rikkumine võis vastustaja järelduse õigsust mõjutada (RKHKo 26.05.2021, 3-17-2013, p 18-19). Soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamine
29.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue (dtl 68). Soodusstaažina on arvestatud töötamine rongidispetšerina (erialakood 21701) 03.08.1998 – 12.01.2009, kokku 10 aastat 5 kuud ja 10 päeva. Perioodil 09.08.1980 – 03.06.1982 töötas kaebaja operaatori praktikandina, operaatorina, jaamakorraldaja praktikandina ja alates 04.06.1982 jaamakorraldajana (dtl 68). Töötamine praktika kohal ja varasemalt arvestatud staaž 7 (13)
30.Kaebaja soovib tuvastada, et soodusstaaži hulka kuulub arvamisele periood 09.06.1980 – 31.12.1998. SKA märgib õigesti, et sellest osa ehk 03.08.1998 – 31.12.1998 on juba soodusstaaži hulka arvestatud ja topelt soodusstaaži arvestada ei ole võimalik.
31.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et operaatori praktikandi, operaatori ja jaamakorraldaja praktikandi ametinimetust ei ole lisatud loetellu nr 2 ja nendel ametikohtadel töötamise aega soodusstaaži hulka arvata ei saa. Loetelus nimetatud ametikohtade praktikante või õpilasi ei ole loeteludesse lisatud ja ei arvestata erialakood 21701 alla. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et praktikakohal töötamine vastanuks tegelikkuses põhitöökohaga töötaja tööülesannetele. Eriti intensiivse liiklusega teelõigul töötamine (erialakood 21172)
32.Edasi hindab kohus, kas perioodil 04.06.1982- 02.08.1998 on erialakoodile 21172 vastavalt kaebaja töötamine tõendatud
33.Mõisted “intensiivne rongiliiklus” ja “eriti intensiivne rongiliiklus” kaotati raudtee tehnokasutuseeskirjast uue tehnokasutuseeskirja vastuvõtmisega 2020. aastal (jõustus 14.11.2020), kuid SVPS tugineb jätkuvalt neile mõistetele. Teelõikude intensiivsuse mõisteid SVPS ega määrus nr 206 ei sisusta. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda kaebaja töötamise ajal kehtinud raudteede tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjast (dtl 20, 206). Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud X tehnokasutuseeskiri sisustab mõistet samamoodi. Sellest on läbivalt lähtunud nii XX kui XXXX. Istungil nõustusid pooled, et eriti intensiivse liikluse tuvastamisel tuleb tugineda eeskirjadele, mis kehtisid tol hetkel kui isik töötas. Rongiliiklus peaks selleks olema üle 48 rongipaari ööpäevas (istungi salvestis 00:08:28; 00:24:00 jj). Seega on tuleb mõistet „eriti intensiivne rongiliiklus“ sisustada kui reisi- ja kaubarongi liiklus raudteeliinil ööpäevas üle 100 rongipaari kaheteelises piirkonnas ja üle 48 rongipaari üheteelises piirkonnas.
34.Arvestades kohtumenetluses esitatud ja kogutud tõendite hulka, annab kohtuotsuse parema arusaadavuse huvides järgnevalt ülevaate tõenditest, mis on esitatud haldus- ja kohtumenetluses.
34.1.Haldusmenetluses on SKA tuginenud XX korduvatele seisukohtadele, mis kinnitavad eriti intensiivse raudteeliikluse puudumist.
34.1.1.XX vastusest SKA-le 30.12.2019 nähtub, et rongiliiklus nimetatud teelõikudel ajavahemikul 01.01.1982-31.12.1998 ei olnud eriti intensiivne (dtl 78). Vastusest 26.01.2023 SKA-poolt AS-ile XX tehtud täpsustavavale järelepärimisele (dtl 130) nähtub, et rongiliiklus nimetatud teelõikudel ajavahemikul 01.01.1982 kuni 31.12.1998 ei olnud eriti intensiivne (dtl 17, 134).
34.1.2.XX vastusest X. Xle nähtub, et 04.06.1980-05.06.1992 oli Tartu-Xxxxx-Petseri piirkond: rongiliiklus keskmiselt 33,1 rongipaari päevas. Rongiliiklus oli intensiivne (dtl 76). XX kinnitab vastuseks X. Xle vastuseks 26.01.2023 päringule, et ajavahemikul 01.01.1982 kuni 31.12.1998 ei olnudliiklus eriti intensiivne teelõikudel Xxxxx riigipiir - Tartu- Koidula riigipiir (Piusa). Ka aastatel 1980 kuni 1982 ei olnud kuid, mil antud -magistraalraudtee teelõigul oleks liiklus olnud eriti intensiivne (dtl 36).
34.1.3.Eeltoodust nähtub, et XX on esitanud seisukoha ja alusandmed teelõikudes TartuXxxxx riigipiir-Tartu ja Koidula riigipiir (Piusa)Xxxxx riigipiir ajavahemikul 01.01.1982-31.12.1998 (dtl 78, SKA lisa nr 3). Samuti tabeli „Kauba, reisi, diisel ja kohalike rongipaare vastavalt liiklusgraafikule keskmiselt ööpäevas“, mis kajastab ajavahemikku 1982-1991.
8 (13)
34.1.4.Seoses esitatud vastuse algandmetega on XX kaebajale vastanud, et AS-i XX valduses ei ole sõiduplaane 1980-1992 aastate kohta (dtl 36). XX on kaebajale vastanud, et liiklusintensiivsuse aluseks digitaliseeritud andmed, mis on kaebajale esitatud (dtl 36-37). Eesti Raudee on selgitanud (dtl 166), mille ta on aluseks võtnu SKA-le vastates (dtl 78-79). SKA-le exceli tabelis esitatud statistiliste andmete (rongipaaride arvu) aluseks on nn CO2 aruannetes (žurnaalides) kajastatud andmed. AS XX selgitab, et tol ajal täideti žurnaale käsitsi vedurijuhtidelt saadud vedaja marsruudilehtede alusel. Vedurijuhid esitasid marsruudilehed žurnaale täitvale töötajale peale igat tööpäeva lõppu. Rongide arv žurnaalides arvutati järgmiselt: rongikilomeetrid/marsruudilõigu pikkus = rongide arv.
34.1.5.Vastuseks kohtunõudele on XX veelgi täpsustanud oma vastuseid (dtl 165). AS-il XX ei ole võimalik esitada kohtule rongide liiklusgraafikuid ajavahemikul 02.06.1980 kuni 05.06.1992, millistest nähtuksid rongipaaride arvud kohtunõudes toodud raudteelõikude kohta. Sotsiaalkindlustusametile exceli tabelis esitatud statistiliste andmete (rongipaaride arvu) aluseks on nn CO2 aruannetes (žurnaalides) kajastatud andmed. AS Eesti Raudtee selgitab, et tol ajal täideti žurnaale käsitsi vedurijuhtidelt saadud vedaja marsruudilehtede alusel. Vedurijuhid esitasid marsruudilehed žurnaale täitvale töötajale peale igat tööpäeva lõppu. Rongide arv žurnaalides arvutati järgmiselt: rongikilomeetrid/marsruudilõigu pikkus = rongide arv Tänasel päeval ei ole ASi XX valduses vedaja marsruudilehti ega žurnaale kohtu poolt nõutud ajavahemiku kohta. Need paberkandjatel alusdokumendid on utiliseeritud seoses kolimistega või põhjusel, et tegemist on mitte arhiiviväärtuslike dokumentidega. Tolle ajavahemiku paberkandjatel (žurnaalides) olnud andmed on tagantjärgi kantud exceli tabelitesse, mida XX on aluseks võtnud Sotsiaalkindlustusameti järelepärimistele vastamisel.
34.1.6.Kokkuvõttes nähtub, et XX on rongiliikluse intensiivusse arvestamisel lähtunud nn CO2 aruannetes (žurnaalides) kajastatud andmetest ja on usutavalt selgitanud muude alusandmete puudumise põhjuseid. Rahvusarhiivi 14.11.2025 arhiiviteatise kohaselt taotletud liiklusgraafikuid Rahvusarhiivi valduses ei ole (dtl 271, 276), mis vastavaid andmeid kontrollida võimaldaks.
34.2.Kaebaja on esitanud D. D kinnituskirja, milles ta leiab, et X. X töö iseloom ja tööpiirkond vastasid selle aja mõistes eriti intensiivse liikluse kriteeriumidele. Xxxxx jaam oli suur sõlmejaam, kus toimus ulatuslik rongiliiklus, sh kauba- ja reisirongide vahetus, koostamine ja manööverdus. Töötempo oli kõrge, töö ööpäevaringne ning X läbis rongipaare eriti suure tihedusega Kinnitan, et raudteeliiklus Tartu- -Koidula – Xxxxx raudteelõikudel ajavahemikul 1987.a – 1998.a oli eriti intensiivne ning reisikaubarongide liiklus eelnimetatud raudteeliinidel üheteelises piirkonnas oli vähemalt 48 rongiplaani ööpäevas (dtl 115).
34.3.Kaebaja on esitanud kohtumenetluses asja juurde Y. Y (XXX ohutusjuht) vastuse kaebaja päringule (dtl 215-217), milles on järeldatud, et ajalooliste andmete ja töökorralduse põhjal on tõendatav, et Xs liikus päevas rohkem kui 100 rongipaari, mis vastab „eriti intensiivse ringiliikluse“ määratlusele.
34.4.Kaebaja on esitanud asja juurde kohtumenetluses täiendavalt väljavõtted X läbivatest rongipaaride liiklusgraafikutest aastatest 1984/1985; 1985/1986; 1986/1987; 1987/1988 ja 1988/1989, mille kaebaja on saanud Läti Vabariigist (dtl 99-100, 254-273).
34.5.Kaebaja on esitanud asja juurde kohtumenetluses täiendavalt XXXX 10.12.2025 vastuse nr 6-3/25-17089-006, mille kohaselt rongide liiklusgraafikutel põhinevad arvutused kinnitavad, et Xxxxx raudteejaamas oli eriti intensiivne rongiliiklus (rohkem kui 48 rongipaari ööpäevas üherajalisel teelõigul) (dtl 268-269). 9 (13)
34.6.XXXX vastuse osas tegi kohus asjaolude täpsustamiseks kohtunõude, millele vastuseks selgitas XXXX, XXXX selgitab, et kaebuse esemeks olevate liiklusgraafikute perioodid kestavad konkreetse aasta maikuu viimasest pühapäevast kuni sellele järgneva aasta maikuu viimasele pühapäevale eelneva laupäevani. Näiteks 1984/1985. aasta liiklusgraafiku periood algas 1984. aasta maikuu viimasest pühapäevast ja lõppes 1985. aasta maikuu viimasele pühapäevale eelneval laupäeval. 1985/1986. aasta liiklusgraafiku periood algas samuti 1985. aasta maikuu viimasest pühapäevast ja lõppes 1986. aasta maikuu viimasele pühapäevale eelneval laupäeval. Ühtlasi on XXXX esitanud arvestuskäigu olemasolevate liiklusgraafikute alusel konkreetse aasta kaupa (dtl 325-328).
34.7.SKA on esitanud asja juurde Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeeriumi ringkirja (dtl 349), milles sisaldub seisukoht, et Eesti Vabariigi territooriumil intensiivse liiklusega teelõike ei ole.
35.Kohus selgitab ja selgitas ka istungil, et haldusmenetluses kogutud tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada eriti intensiivset liiklust. Kaebaja seadis küll XX seisukohad kahtluse ja tõi välja vasturääkivused välja, kuid ei esitanud samas ka koheselt kaebusega tõendeid, mis võimaldanuks eriti intensiivse liikluse tuvastada.
36.Eriti intensiivset raudteeliiklust ei võimalda tuvastada ka kolmanda isiku seletused (dtl 115) kuna tegemist on üldise hinnanguga, mis ei viita konkreetsetele numbrilistele näitajatele, mis võimaldaks piisava elulise usutavusega järeldada eriti intensiivse rongiliikluse olemasolu vaidlusalusel perioodil. Üldised järeldused (dtl 215-217) raudteeliikluse intensiivsuse kohta, mis ei tugine konkreetsele alusandmetele, ei saa olla soodusstaaži tuvastamise aluseks. Tegemist on kaudsete tõenditega, millel seos konkreetsete alusandmetega puudub.
37.Kokkuvõttes nähtub, et XX andmed ega kolmandate isikute seletused ei tõenda, et rongiliiklus ajavahemikul 09.06.1980 kuni 31.12.1998.a oli teelõikudel Xxxxx – Tartu – Koidula (Piusa) raudteelõikudel oleks olnud eriti intensiivne.
38.Sotsiaalhooldusministeeriumi ringkirja (dtl 349) alusandmeid pole SKA selgitanud. Ühtlasi on selles toodud andmed vastuolulised SKA enda poolt viidatud XX andmetega (dtl 68), kus on märgitud, et tegemist olid intensiivse liiklusega teelõiguga. Seega pole vastav ringkiri tõend, mis saaks kinnitada või ümber lükata teelõikude intensiivsust.
39.Kohtumenetluses on kaebaja aga esitanud liiklusgraafikud (dtl 99-100, 254-273) ja nende põhjal tehtud XXXX arvutused (dtl 268-269), millest nähtub, et Xxxxx raudteejaamas oli eriti intensiivne rongiliiklus (rohkem kui 48 rongipaari ööpäevas üherajalisel teelõigul). XXXX on arvutused teinud kaebaja esitatud XXXX-l perioodide 1984/1985, 1985/1986, 1986/1987, 1987/1988, 1988/1989 perioodide liiklusgraafikute alusel, mis on seotud Xxxxx raudteejaamaga. XXXX on vastuseks kohtu küsimustele selgitanud, millistel põhjustel on arvutused seotud kahe aastaga, mitte ühe aasta kaupa. Samuti on XXXX selgitanud väljatoodud rongipaaride arvestuse vastavust liiklusgraafikutele ja väga konkreetselt arvestuse aluseid, samuti liiklusgraafikule kantud rongide kokku lugemise aluseid (dtl 327-328). Seega on XXXX kohaselt selgitanud arvutuskäigu aluseks olevat metoodikat. Kokkuvõttes leiab kohus, et liiklusgraafikute ja XXXX esitatud andmete alusel saab tõendatuks lugeda, et aastatel 19841989 oli Xxxxx raudteejaamas eriti intensiivne rongiliiklus (dtl 325-328).
40.XXXX arvestused tuginevad konkreetsetele liiklusgraafikutele, mis on graafikutes nähtu pinnalt seostatavad nii konkreetsete jaamade kui ka aastatega ja konkreetsete rongipaaride arvestamise alustega. XX on oma arvestused teinud kaudsete andmete alusel. Johtuvalt on kohus seisukohal, et liiklusgraafikute alusel tehtud järeldusi saab pidada usaldusväärsemaks. Kokkuvõte
10 (13)
41.Eelnevast tulenevalt tuvastab kohus, et X. X töötas XX ajavahemikul 04.06.1980 kuni 1984-1989 täistööajaga igapäevaselt jaamakorraldaja ametikohal töötajana, kes töötas magistraalraudtee eriti intensiivse liiklusega teelõigul, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. aasta määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XVIII „X“ punkti 1 erialakoodile 21172. Ülejäänud kaebaja väljatoodud perioodi osas ei ole soodusstaaži aluseks olevad asjaolud tõendamist leidnud. Seega kuulub tuvastamisnõue rahuldamisele osaliselt.
42.Kuna SKA-l tuleb arvestada käesoleva otsuse resolutsiooni punktiga 1.1 tuvastatud staaž kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, tuleb tühistada SKA 11.11.2024 otsus nr E08564-2 ja kohustada SKA-d uuesti läbi vaatamata X. X 23.10.2024 taotlust. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
43.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).
44.Kohtupraktika kohaselt saab teise isiku poolt kantud kulud menetlusosalisele välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosalisel on kohustus need kulud kandnud isikule hüvitada (nt RKHKo 08.01.2026, 3-23-125/64, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on välistatud menetlusvälise isiku poolt kantud kulude väljamõistmine näiteks juhul, kui menetlusosaline on viidanud pelgalt menetlusvälise isikuga kulude kandmiseks sõlmitud kokkuleppele, kuid ei ole avanud sellise kokkuleppe sisu. HKMS § 109 lõige 1 ei välista kulude vastaspoolelt väljamõistmist olukorras, kus menetlusosalise kulude kandmise kohustus on tingimuslik (s.o seotud kaebuse rahuldamisega) (nt TlnRnKo17.04.2025, 3-23-577/17, p 26; RKHKo 06.03.2025, 3-23-558783, p 113). Praeguses asjas on kaebaja esitanud asja juurde lepingu kulude hüvitamiseks (dtl 341), mis on allkirjastatud poolte poolt 16.01.2026 ja 17.01.2026. Lepingu jõustumise ajaks on märgitud 01.12.2024. Lepingu kohaselt kohustub kaebaja Ametiühingule, kes tema eest menetluskulud tasunud on, hüvitama viimase poolt tasutud rahasummad (asja läbivaatamise ja kohtuvälised kulud) kuni selles ulatuses, milles kohus SKA-lt X. X kasuks menetluskulud välja mõistab. Kuigi kokkulepe kulude hüvitamiseks on allkirjastatud kohtumenetluse kestel, on kaebaja tõendanud, et kaebajal on hetkel kehtiv kulude hüvitamise kohustus MTÜ-le XXlaste Ametiühing.
45.Kohus toob menetluskulude taotluses toodud ajakulu, arved ja taotletava summa ühes viidetega digitaalse kohtutoimiku lehekülgedele parema arusaadavuse huvides järgnevalt välja tabelina:
11 (13)
taotluse kuupäev
arve dtl taotlus dtl
h min 20 51
summa 1884,57
46.Ajakulu on vastavalt 24.09.2025 24.09.2025 189-190 taotlusele arvestatud 170-179 31 50 2952,66 järgmiselt: 59 min 05.01.2026 290-291 300-307 32 18 2967,74 (02.12.2024) + 14 h 357-363 09.03.2026 367 14 18 1313,82 47 min (02.Kokku 99 17 6151,05 10.12.2024) + 18 min (11.12.2024) + 1 h 8 min (19.12.2024) + 3 h (15.01.2025) + 15 min (17.03.2025) + 25 min (18.03.2025) + 32 min (19.08.2025) + 10 h 43 min (21;22,23;25;27.08.2025) + 1 h 50 min (26.08.2025) + 10 min (04.09.2025) + 6 h 37 min (04;05;08;11;22.09.2025) + 55 min (11.09.2025) + 8 h 39 min (19;23;24.09.2025) + 2 h 24 min (24.09.2025) = 52 h 42 min.
47.Ajakulu vastavalt 05.01.2026 taotlusele on arvestatud järgmiselt: 26 min (24;25.09.2025) + 46 min (03.10.2025) + 35 min (06.10.2025) + 40 min (07.10.2025) + 2 h 39 min (08.10.2025) + 1 h 26 min (08.10.2025) + 5 h 44 min (08;09.10.2025) + 1 h 40 min (09.10.2025) + 58 min (14.10.2025) + 19 min (15.10.2025) + 16 min (16.10.2025) + 5 min (23.10.2025) + 8 min (27.10.2025) + 48 min (28-30.10.2025) + 26 min (29.10.2025) + 40 min (31.10.2025) + 24 min (05.11.2025) + 8 min (06.11.2025) + 5 min (12.11.2025) + 19 min (13.11.2025) + 41 min (28.11.2025) + 56 min (29.11.2025) + 7 h 26 min (03-12.12.2025) + 25 min (11;15.12.2025) + 14 min (15.12.2025) + 4 h 4 min (22;23;29.12.2025) = 32 h 18 min.
48.Ajakulu vastavalt 09.03.2026 taotlusele on arvestatud järgmiselt: 10 min (14.01.2026) + 15 min (14.01.2026) + 16 min (14.01.2026) + 12 min (14.01.2026) + 5 min (15.01.2026) + 1 h 54 min (15.01.2026) + 6 min (16.01.2026) + 3 h 44 min (20.01.2026) + 38 min (26.01.2026) + 5 min (23.02.2026) + 1 h 40 min (23.02.2026) + 15 min (26.02.2026) + 38 min (27.02.2026) + 38 min (27.02.2026) + 3 h 42 min (28.02.2026) = 14 h 18 min.
49.Kohus juhib tähelepanu, et arved on esitatud kuude kaupa, kusjuures ajakulu käesoleva asjaga seoses on eraldi real väljatoodud. Arvetel toodud ajakulu vastab eeltoodud kolmes punktis väljatoodud ajakulule ja taotlustes toodud tegevuste spetsifikatsioonile. Kokku taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist 99 h ja 17 min eest 6151.05 euro ulatuses.
50.Kohus on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine ei ole terves ulatuses põhjendatud. Käesolev haldusasi ei ole sisuliselt ülemäära keerukas, peamine vaidlusküsimus on faktiliste asjaolude tõendatuse üle. Haldusasi ei olnud algselt ka mahukas ja vastas keskmisele soodusstaaži tuvastamise kohtumenetlusele. Asja mahukust on suurendanud vajadus täiendavalt tõendeid koguda, kaebaja poolt neid esitada ja tõendite osas ka täiendavaid päringuid teha. Samas on asja mahukust suurendanud ka kaebaja tõendite kogumise taotlused, mida on olnud vajalik täpsustada. Lisaks on tõendeid esitatud ükshaaval (liiklusgraafikud) mitte koheselt kogumina, kuigi nende esitamise vajadus pidanuks esindajale olema tõendamiseset arvestades selge. Kohus ei pea tervikuna põhjendatuks ka kohtukausta komplekteerimisele ja dokumentide e-toimikust otsimisele kulunud aega. Kohus nõustub vastustaja poolt väljatooduga, et arvestades, et esindaja oli vahetult eelnevalt kohtuasjaga tegelenud ja kliendiga nõu pidanud (lisaks ka esindaja tegevused eelnevatel päevadel) on pea 6 tundi ettevalmistust kohtuistungiks põhjendamatu. Ühtlasi arvestab kohus, et tuvastamisnõue ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulusid 50% ulatuses. Seega mõistab kohus kaebaja kasuks välja 3075, 53 eurot.
51.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). 12 (13)
(allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.