3.Tagastada määruse jõustumisel kaebaja esitatud mälupulk.
4.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X. X esitas 09.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: - vabaduse võtmise õigusvastasuse tuvastamist; - käeraudade kasutamise ebaproportsionaalsuse tuvastamist; - haigusloos andmete parandamiseks kohustamist; - protokolli kantud märke ebaõigsuse tuvastamist. Kaebuse väited puudutavad 16.04.2025 juhtunut, kus kaebajale kutsuti kiirabi, kes omakorda kutsus kaebajale politsei. Politsei viis kaebaja käeraudades kainestusmajja.
Kohus jättis kaebuse 17.03.2026 määrusega käiguta ja selgitas kaebajale tuvastamisnõude eelduseid. Kaebajal tuli kohtule selgitada, kuidas aitab tuvastusnõuete rahuldamine kaebajal tema õiguseid kaitsta. Kaebaja vastas kohtule 19.03.2026.
3.Kohus leiab, et kaebuse puuduseid ei ole kõrvaldatud, sealjuures ei ole esitatud nõudeid, mis vastaksid HKMS §-de 44, 45 ja 38 nõuetele.
4.Kohus jättis kaebuse käiguta mh seetõttu, et kaebuse lisad nr 8 ja 9 ei ole avatavad. Kaebaja on kohtule uuesti esitanud lisa 8, mille pealkirjaks on „mitte krüpteeritud“; kuid mille vorminguks on ikka veel .cdoc ja mis on krüpteeritud kaebaja ID-kaardiga. Dokument ei ole kohtule avatav. Selle dokumendi krüpteerimata kujul esitamata jätmine ei ole kaebuse tagastamise aluseks. Küll aga kui kaebaja soovib seda dokumenti edaspidi esitada, tuleb kaebajal selle krüpteeritud konteineri 1(3)
sees olev dokument „Vastus kaebusele (02.01.2026).asice“ lahti krüpteerida, eraldi ära salvestada ning alles siis soovitud asutusele esitada. Kaebaja esitas ka 20.03.2026 kohtule mälupulga, millel on kaebaja kaaskirja kohaselt videosalvestus. Kohus ei kontrolli kaebuse tagastamise tõttu, kas videot on võimalik esitada e-posti teel (mahuga kuni 20 megabaiti), e-toimiku süsteemi kaudu (mahuga kuni 200 megabaiti) 1 või on tegemist põhjendatud juhuga, mil tuleb korraldada dokumendi vastuvõtmine muul andmekandjal, sh tagada viirustõrje ja pahavara kontroll. Kaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks ei ole video kohtuasja juurde võtmine vajalik.
5.Kaebaja on 19.03.2026 vastuses kohtule selgitanud, et vastustajate tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on tema jaoks oluline, sest:
1.see annab õigusliku hinnangu riigiasutuste tegevusele;
2.kõrvaldab õigusliku ebakindluse seoses kaebaja suhtes rakendatud sunnimeetmete õiguspärasusega;
3.loob aluse võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks tulevikus;
4.võimaldab vajadusel taotleda ebaõigete andmete parandamist ametlikes dokumentides. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. Seega peaks kohtuotsuse resolutsioon jõustumise korral kujul „tuvastada, et asutuse tegevus oli õigusvastane“ muutma kaebaja olukorda paremaks. Teisisõnu peaks kaebuse rahuldamise tulemuseks olema see, et kaebaja saab eelise õiguste kaitsel – omandab õiguse, hüve või asja või vabaneb mõnest keelust või kohustusest.
6.Kohus leiab jätkuvalt, et kaebaja ei ole esitanud piisavat põhjendust, millest järelduks, miks kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Seetõttu ei ole kaebaja põhjendanud endal kaebeõiguse olemasolu (HKMS § 44 lg 1) ning tuvastamisnõuete vastavust kaebeõiguse piirangutele (HKMS § 45 lg 2). Seega tuleb vabaduse võtmise, käeraudade kasutamise ja protokolli tehtud kannete õigusvastasuse tuvastamise nõuded, mille osas on eeldatavaks vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tagastada puuduste kõrvaldamata jätmise ja kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1). Kohtu selgitused kaebaja iga põhjenduspunkti kaupa (vt määruse p 5 loetelu):
1.Tuvastamiskaebuse esitamisel ei ole põhjendatud huviks see, kui kaebaja soovib veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 ja otsuse nr 3-3-1101-08 p 28).
2.Lisaks sellele, et kaebaja sooviks võib olla saada kindlus sunnimeetmete õiguspärasuse kohta, milleks kaebajal ei ole kaebeõigust (vt eelmine alapunkt), võib kaebaja põhjendus viidata ka võimalikule preventiivsele huvile. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu määrus samas). Sealjuures on preventiivse huvi möönmine erandlik, st tegemist peab olema erilise preventiivse huviga (Riigikohtu 14.02.2023 määruse nr 3-22-721 p 10). Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks olukorra või sündmusega, kus oleks põhjust arvata, et PPA võib asuda sarnasel viisil uuesti kaebaja õiguseid riivama. Käesolevas asjas vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks ka kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi seetõttu, et korrakaitsemeetmete valik ja põhjendatus sõltuvad konkreetse olukorra asjaoludest (näitlikult 1
Justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 5 lg 2, § 20 3 lg 21, https://www.riigiteataja.ee/akt/117062025004
2(3)
isiku asukohast, terviseseisundist, muude isikute juuresviibimisest vms), mis ei pruugi edaspidi samasugusena korduda.
3.Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine lause).
4.Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Kui kaebajal ilmneb tulevikus vajadus või soov taotleda ebaõigete andmete parandamist, saab ta esitada sellise taotluse haldusorganile ja vajadusel kohustamisnõude kohtule. Sealjuures ei ole kohtule ilmne, et andmetel mõõtevahendi kasutamise kohta (dtl 9) saaks olla edaspidi tulevikus iseseisvat mõju kaebaja õigustele. Küll aga võib see olla üheks kontrollitavaks asjaoluks siis, kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist. Kaebaja on õigesti märkinud, et vastustaja tegevus peab olema kooskõlas seadustega, sh korrakaitseseadusega.
7.Kaebaja on samuti taotlenud haigusloos andmete parandamiseks kohustamist, mille osas oleks eeldatavaks vastaspooleks (halduskohtumenetluses vastustajaks) Tallinna Kiirabi. Tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustuse sätestab VÕS § 769. Tegu on võlaõigusliku lepinguga, sealjuures tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 759). Võlaõigus on osa eraõigusest ning eraõigussuhtest tulenevaid nõudeid lahendab maakohus (TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Kaebaja leiab, et tegemist on avaliku võimu teostamisega, sest kiirabitöötajate hinnang oli aluseks politsei sekkumisele (dtl 33). Kohus selgitab, et politsei tegevus on osa avaliku võimu teostamisest. Kohtu esialgsel hinnangul võib olla tegemist sündmusega, mille korral lähtuti KorS §-s 42 toodust, mis reguleerib joobeseisundis isiku kainenema toimetamist ning millest tulevate volituste rakendajaks on politsei või muu korrakaitseorgan. Küll aga ei muuda politsei poolt KorSist tulenevate volituste rakendamine selle isiku või asutuse tegevust avalik-õiguslikuks, kelle selgituste või ütluste alusel politsei volituse rakendamiseks vajalikud asjaolud tuvastab (nt ohu olemasolu vastavalt normis ettenähtud tingimustele). Tegemist on tõendite alusel asjaolude tuvastamisega. Seega on kaebajal võimalik pöörduda haigusloos (dtl 5-8) toodud andmete parandamiseks maakohtusse, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja võlaõigusseaduses toodut. Kohus tagastab haigusloos andmete parandamise nõude HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Kaebuse tagastamine tuvastamisnõuete osas ei välista kaebaja kohtusse pöördumist hüvitamisnõudega. Samas ei ole kaebaja esitanud kohtule hüvitamisnõuet, vaid on pidanud seda võimalikuks tulevikus. Hüvitamisnõude esitamisel tuleb järgida vastavat korda ja tähtaegu (RVastS §-d 17-18). Tuvastamisnõuete tagastamisega ei ole kohus võtnud seisukohta, millised on võimaliku tulevikus esitatava hüvitamiskaebuse eduväljavaated.
9.Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.