3-25-2089 L.K kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2025 otsusele nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsusele nr 5.23/11673-3; 22.04.2025 otsusele nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025 vaideotsusele nr 5.2-3/14487-2 ühes tuvastamisnõudega
Tuvastada, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.
1.2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2025 otsus nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsus nr 5.2- 3/11673-3 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 06.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.
Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 22.04.2025 otsus nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/14487-2 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 06.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt L.K kasuks välja menetluskulud summas 2710, 80 eurot (sh käibemaks).
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.04.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
Represseeritu tunnistuse väljastamise ja represseeritu toetuse taotlemisega seotud menetlus
1.06.01.2025 esitas L.K Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse represseeritu tunnistuse väljastamiseks ning represseeritu toetuse maksmiseks okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) alusel (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 121).
5.19.02.2025 tegi SKA L.K suhtes otsuse nr 2226RT-1, millega otsustas jätta kaebaja taotluse represseeritu tunnistuse väljastamiseks ja represseeritu toetuse maksmiseks rahuldamata, kuna L.K poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ja omakäelised selgitused ei kinnita sunniviisilist saatmist katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ega ka katastroofi piirkonnas viibimist (dtl 7).
6.21.04.2025 esitas L.K SKA 19.02.2025 otsuse peale vaide (dtl 10), mille SKA jättis 23.05.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/11673-3 rahuldamata (dtl 29). Soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotluse menetlus
7.06.01.2025 esitas L.K pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses viibimisega Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi piirkonnas (dtl 117).
8.22.04.2025 otsusega nr P5-V2025-142230 otsustas SKA mitte määrata L.K-le soodustingimustel vanaduspensionit põhjendusel, et L.K-l puudub Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtmist tõendav dokument või dokument selles piirkonnas viibimise kohta (dtl 63).
9.22.05.2025 esitas L.K vaide SKA 22.04.2025 otsusele nr P5-V2025- 142230 (dtl 69), mille SKA 11.07.2025 otsusega nr 5.2-3/14487-2 rahuldamata jättis (dtl 94). Kohtumenetlus
10.25.06.2025 ja 08.08.2025 L.K kaebuste ja 29.01.2026 istungil avaldatu alusel on kohus võtnud menetlusse järgmised nõuded: 1) Nõue SKA 19.02.2025 otsuse nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsus nr 5.2-3/11673-3 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega 06.01.2025 taotluse uuesti läbi vaatamiseks (dtl 37 jj). 2) Nõue SKA 22.04.2025 otsuse nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025 vaideotsuse nr 5.23/14487-2 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega 06.01.2025 taotluse uuesti läbi vaatamiseks (dtl 95 jj). 3) Nõue tuvastada, et L.K saadeti 1986. aastal sunniviisiliselt Tšernobõli aatomielektrijaama tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks, mis vastab ReprS § 2 lõike 1 punktile 13 (dtl 190, 199).
11.29.01.2026 vaatas kohus asja läbi istungil ja kuulas vande all üle L.K (protokoll dtl 184). Kaebaja täiendas nõuet tuvastamisnõudega ja kohus läks istungil täiendavate tõendite kogumise vajadusest tingituna üle kirjalikule menetlusele. 2 (10)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja palub tuvastada, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt ReprS § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas katastroofi tagajärgede likvideerimise. Ühtlasi palub kaebaja SKA otsused seose represseerimistunnistuse mitte väljastamisega ja soodustingimustel pensioni mitte määramisega tühistada ning taotleb SKA poolt 06.01.2025 taotluste osas uuesti otsustamist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
9.1.Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel järginud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel selgitanud, milliseid tõendeid ja dokumente kaebajalt veel oodatakse (HMS § 36 lg 1 p 3). Vastustaja ei ole vaideotsustes põhjendanud, millisel alusel puudub vastustajal võimalus (pädevus) asjas esitatud tõendeid (tunnistajate ütlused) hinnata (st teha kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud). Kaebaja leiab, et vaideotsuse tegemisel tulnuks tõenditega arvestada ning kaebaja vaie rahuldada. Kaebaja leiab, et on represseeritu tunnistust ning soodustingimustel vanaduspensioni taotleval isikul õigus oma taotluse aluseks olevaid asjaolusid tõendada ka tunnistajate ütlustega.
9.2.Tunnistajate ütlused ansambli WWWW, sh kaebaja, sunniviisilise Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda saatmise ning seal viibimise (töötamise) kohta 1986. aasta kevadel on veenvad ning usaldusväärsed ning need sisaldavad faktiväiteid, mis on vastavuses asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.
9.3.Käesolevas haldusasjas kaebaja poolt esile toodud asjaoludele ning tõenditele, sh tunnistajate ütlustele, tuginedes ei saa olla mõistlikku kahtlust ja vaidlust esiteks selles, et PPPP alluvusse kuulunud ansambel WWWW saadeti 1986. a kevadel sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda tegema tööd (esinema) ning teiseks selles, et kaebaja töötas sel ajal PPPP ja ta saadeti ansambli WWWW helitehnikuna katastroofi piirkonda tööle selleks, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud, st kaebaja vastab nõuetele, mis on kehtestatud ReprS § 2 lõike 1 punktiga 13.
9.4.Eesti õigusaktides ei ole tagajärgede likvideerimise piirkonda konkreetselt ruumiliselt või kilomeetrites määratletud. Algne kinnine tsoon oli 30 km raadiuses kõigis suundades tuumajaamast, kuid seda laiendati hiljem märkimisväärselt ning see hõlmab nüüd ligikaudu 2600 ruutkilomeetrist ala.
9.5.Vaidlust ei saa olla selles, et likvideerijate baaslaagrid paiknesid ka 30 kilomeetri ohualast kümneid kilomeetreid eemal2 ning Eestist katastroofi piirkonda esinema saadetud muusikutetöö oli esineda ringreisil erinevates piirkondades asuvates asulates ning laagrites, st nii kinnises tsoonis kui ka väljaspool seda tsooni. Kaebaja on nimetanud, et ansambli WWWW ringreis hõlmas (Kiievi oblastis asuva) Tšernobõli tuumajaama ümber asuvaid asulaid Gomeli (Homiel) oblastis, Tširnigovi (Tšernihiv) oblastis ja Žitomiri (Zõtomõr) oblastis, väiksemate asulate nimesid ei suuda kaebaja käesoleval hetkel enam meenutada.
9.6.Kaebaja 29.01.2026 kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli kaebaja tuumajaamast 20 kilomeetri kaugusel, arvestades seda kaardi järgi (vt 29.01.2026 kohtuistungi protokoll, 00:19:15 kuni 00:20:40). Kaebaja on esitanud ka Google Mapsi kaardirakenduse väljavõtte, mille kohaselt aatomijaamale kõige ligem koht, kuhu ringreisil jõuti, oli kaardil märgitud risttee, kust oli reaktorini 20 km.
9.7.ReprS § 12 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, viis aastat enne 3 (10)
vanaduspensioniikka jõudmist. Seega omab nimetatud sätte kohaldamisel tähendust see, et isik võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest. Riigikohus lahendi nr 3-20-715 p-s 11 selgitanud, et pole mõistlikku põhjendust eristada inimesi, kes sunniviisiliselt saadeti tuumakatastroofi väliseid tagajärgi oma vahetu tööga kõrvaldama, inimestest, kes sunniviisiliselt saadeti neid inimesi oma tööga toetama. Riigikohus ei ole nimetatud lahendis sisustanud mõistet katastroofi piirkond täpsemalt, vaid on rõhutanud, et muusikute töö oli suunatud teiste vaimse tervise hoidmisele ja kosutamisele, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud. Kaebaja hinnangul ei ole seejuures ReprS sätete kohaldamise eelduseks, et muusikud, sh kaebaja, pidid esinema ainult Tšernobõli tuumajaamast 30 km raadiuses moodustatud avarii likvideerimistööde kinnises tsoonis (eriti kui inimesed, keda saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi väliseid tagajärgi vahetu tööga likvideerima, tulid kontsertidele asulates ning laagrites, mis asusid väljaspool 30 km ohutsooni). Vastustaja seisukohad
13.Kirjalikes seisukohtades jäi SKA otsustes ja vaideotsustes selgituste ja põhjenduste juurde ning vaidles kaebusele täies ulatuses vastu.
toodud
10.1.Peale L.K vande all ülekuulamist 29.01.2026 vaidle SKA enam vastu sellele, et kaebaja käis 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni ütlustes antud piirkondades (Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri piirkonnad) ja ta saadeti sinna sunniviisiliselt (istungi salvestis 00:36:57 jj). Vastustaja leiab, et ei ole aga tõendatud, et kaebaja viibis just tuumakatastroofi likvideerimise piirkonnas. Sättes on mõeldud neid isikuid, kes otseselt likvideerivad piirkonnas tagajärgi. Kuigi Riigikohus on selleks lugenud ka muud isikud, kes olid saadetud sinna tööle. Samas on Riigikohtu lahendis räägitud 30 km raadiuses olevast kinnisest tsoonist, kus olid oma kontrollpunktid ja kuhu igaühte ei lastud. Ja on kirjeldatud ka olukorda, kus bussiavaused teibiti kinni. Kaebaja sellist olukorda ei mäleta ja neile ei antud ka gaasimakse. Gomeli piirkond on Valgevenes ja Tšernigovi oblast piirneb Kiievi oblastiga, kus Tšernobõli jaam paikneb. Aukirjas on öeldud „tuumaelektrijaama tsooni töötajate piirkond“, selles osas ei ole täpselt üheselt aru saadav, kas seal on mõeldud kinnist tsooni või selle lähedast piirkonda. Seega ei ole SKA veendunud, et tegemist oleks piirkonnaga, mida on seaduses silmas peetud.
10.2.Represseeritud isiku tunnistust taotlev isik peab ise tõendama enda taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu vastustaja kaebajaga ka selles nagu oleks vastustaja jätnud uurimiskohustuse täitmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Algselt oli vaidlus keskne küsimus see, kas SKA on vaidlusalustes otsustes õigesti järeldanud, et L.K poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ja omakäelised selgitused ei kinnita sunniviisilist saatmist katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ega ka katastroofi piirkonnas viibimist. Peale L.K 29.01.2026 istungil vande all ülekuulamist, ei vaidle pooled selle üle, et L.K viibis perioodil 1986. aastal maikkuu lõpus juuli alguseni WWWW tuuriga Ukrainas ja Valgevenes Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri piirkondades. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja saadeti sinna sunniviisiliselt (istungi salvestis 00:36:57 jj). Poolte vahel on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas L.K viibis viidatud perioodil just ReprS § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi likvideerimise piirkonnas.
15.Õigusvastaselt represseeritud isik ReprS mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks. ReprS § 8 lõike 1 kohaselt tõendab isiku vastavust ReprS § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele represseeritu tunnistus. Represseeritu tunnistuse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusega nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse andmete loetelu ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu 4 (10)
tunnistusi väljastava asutuse määramine“. Nimetatud määruse § 2 kohaselt esitab isik ReprS § 2 lõige 1 punkti 3 alusel represseerituks tunnistamiseks ja tunnistuse saamiseks taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) Eesti Vabariigi kodaniku passi või isikutunnistuse; 2) represseerimist ning repressiooni alguse ja lõpu aega tõendav dokumendi. Vajaduse korral tuleb taotlejal esitada muid dokumente, mis tõendavad isiku vastavust ReprS § 2 lõigetes 1 või 2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele (§ 2 lõige 2). Tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonna sisustamine
16.Esmalt tuleb lahendada küsimus, kuidas sisustada ReprS § 2 lõike 1 punktis 13 toodut „tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks“? Teisisõnu on küsimus selles, kuidas sisustada tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda ja kas see on konkreetselt kilometraaži alusel määratletav võttes arvesse seda, et piirkond oli jaotatud ka kinniseks tsooniks.
17.ReprS § 2 lõike 1 punkt 13 laieneb 1986. aastal toimunud Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonda sunniviisiliselt selle katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele. ReprS § 2 lõike 1 punkt 13 hõlmab ka katastroofi piirkonda sunniviisiliselt tööle saadetud isikuid, kes oma tööga tagasid katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse (nt kokad), kõigi selles piirkonnas asuvate inimeste meditsiinilise teenindamise ning ka nende psüühilise jätkusuutlikkuse. ReprS § 2 lõike 1 punkt 13 ei seosta represseeritu staatust tuumakatastroofi piirkonnas töötamise kestusega (RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p-d 1011). Riigikohus on antud lahendis välja toonud, et „Katastroofi piirkonda esinema saadetud muusikute töö oli kahtlemata suunatud teiste vaimse tervise hoidmisele ja kosutamisele, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud ja likvideerimistöid sunniviisiliselt tegema saadetud inimesed oleksid oma edasises elus jätkusuutlikud.“ (RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p 11).
18.Eelnevast nähtub, et ReprS § 2 lõike 1 punkti 13 kohaldamiseks peab isik olema saadetud „katastroofi piirkonda.“ ReprS ei sätesta tuumakatastroofi piirkonna ega ka selle likvideerimise ala legaaldefinitsiooni. Ka kohtupraktika ei ole täpselt sisustanud, millist ala saab lugeda katastroofi tagajärgede kõrvaldamise piirkonnaga hõlmatuks.
19.Eelviidatud Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjas puudus vaidlus selles, et tuumajaamast 30 km raadiuses moodustatud avarii likvideerimistööde kinnine tsoon on tuumakatastroofi piirkond, kuid selles ei analüüsitud ega olnud vaidluse all, kas see ala võib hõlmata, ka muid piirkondi ((RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p 9 ja asjaolude kirjelduse p 5.1).
20.Riigikogus on lahendis 3-20-715/17 selgitanud, et „Kõigi katastroofi piirkonda tööd tegema saadetud inimeste töö eesmärgiks oli see, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud.“ Ühtlasi on Riigikohus välja toonud likvideerimistööde vahetu tegemise ja selle võimalikkuse tagamise. ReprS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele (represseeritutele) tekitatud ülekohut. Kohtupraktikas on seejuures selgitatud, et Eesti Vabariik ei vastuta Eestit okupeerinud riikide toimepandud õigusvastaste tegude eest. ReprS-i vastuvõtmisega on Eesti riik vabatahtlikult otsustanud leevendada võõra riigi tekitatud ülekohut. Seetõttu on seadusandjal ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, kas üldse ning kui jah, siis millist laadi ja millise intensiivsusega repressioonide all kannatanud isikute olukorda leevendada (TlnRnKo 03.10.2024, 3-23-619/24, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat arvesse võttes tuleb kohtu hinnangul ReprS § 12 punkti 13 mõista nii, et tuumakatastroofi piirkond hõlmab piirkonda, kus teostati likvideerimistöid ja töid, mis tagasid katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse. Kitsam ja kilometraažist lähtuv tõlgendus ei oleks kooskõlas ReprS § 1 lõikes 1 toodud eesmärgiga, kuivõrd see piiraks sunniviisiliselt likvideerimistöödele saadetud isikute ülekohtu leevendamist ülemääraselt just formaalse kriteeriumiga, mitte ei arvestaks töödele saatmise sunniviisilisust ja isiku seost tegelike likvideerimistöödega. 5 (10)
21.Kuigi kinnine tsoon on loetud Riigikohtu praktikas katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnaga hõlmatuks, ei ole põhjendatud selle ala määratlemine konkreetse 30 km raadiusega või kinnise tsooniga. Kui seadusandja tahtnuks siduda tuumakatastroofi piirkonna ala väga täpse kilometraažiga või konkreetse piirkonnaga, oleks see seaduses ka nii sõnastatud. SKA ei ole vastava väite kinnituseks, et tuumakatastroofi piirkonnana tuleks käsitleda üksnes kinnist tsooni, esitanud ka ühtegi tõendit. Tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnas viibimise tõendatus
22.Edasi tuleb hinnata, kas kaebaja poolt nimetatud, eelkõige Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri piirkonnad ja teised seletustes kirjeldatud piirkonnad, kuhu ta sunniviisiliselt saadeti, saab lugeda tuumakatastroofi piirkonnaga hõlmatuks.
Kaebaja on haldusmenetluste esitanud järgmised tõendid:
1) Kaebaja enda selgitused 17.12.2024, et tal tuli koos WWWW-ga (WWWW) sõita pärast Tšernobõli katastroofi õnnetuspiirkonda, ringreisi pikkuseks oli umbes 40 päeva – vahetult tuumajaama ümber asuvad asulad Gomeri, Tšernigovi ja Žitomiri oblastis. Väljasõit oli mai lõpus ning tagasi tulid millalgi juulis. Kaebaja töötas toona PPPP helitehnikuna ning tema tööks oli PPPP aparatuuriga osaleda kontsertidel ja ringreisidel (dtl 110). 2) Kaebaja pöördumisele 17.12.2024 lisatud dokumendid, mis tõendavad kaebaja töötamist PPPP 21.04.1986 – 31.08.1986 (dtl 111-116). 3) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud P.S 17.12.2024 seletuskiri (dtl 17), milles isik kinnitab kaebaja töötamist PPPP helitehnikuna ning osalemist ansambli WWWW liikmena 1986. aastal toimunud ringreisil Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvates oblastites. 4) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud ansambli WWWW trummari H.A 17.04.2025 seletuskiri (dtl 14), milles isik kinnitab kaebaja töötamist PPPP helitehnikuna ning osalemist ansambli WWWW liikmena 1986. aastal toimunud ringreisil Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvates oblastites, mis jäi kõige hullema radioaktiivse saaste piirkonda. 5) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud XX elulooraamatus „YYYY“ avaldatud NSV Liidu Kultuuriministeeriumi aukiri, millest nähtub, et ansamblit WWWW tunnustati Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnas esinemiste eest (dtl 18-19). 6) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses viidatud XX elulooraamatu peatükk „QQQ“, milles on kirjeldus, kuidas PPPP alluvusse kuulunud muusikuid ning ansambleid - AAAA, BBBB koos P.Gga, aga ka WWWW - saadeti tuumakatastroofipiirkonda sunniviisiliselt esinema (dtl 20-21).
Kohtumenetluses on esitatud ja kogutud järgmised tõendid:
1) H.A
kirjalikud seletused, millest nähtub järgmine. H.A saadeti 1986. aastal PPPP alluvusse kuulunud ansambli WWWW (WWWW) liikmena Ukrainasse. H.A ei tea reisi trajektoori ega täpsemat aega, kuid täpsustab, et „Tänaseks on sellest reisist mälupilti jäänud ainult Gomel, kuna siis muutus kiirituse teema aktuaalsemaks meie teadvuses, mis tulenes nähtavasti teadmisest, et tulenevalt tuulte suundadest oli see piirkond rohkem saastunud. Samuti oli visuaalselt meeldejääv pilt pestud ja peaaegu inimtühjadest tänavatest. Ilm oli soe, jopet polnud vaja, järelikult ei olnud vähemalt talv. Aasta pidi olema 1986, sest siis ma kuulusin ansamblisse.“ L.K kuulus sellel ajal 6 (10)
tehnikuna WWWW meeskonda ja tehniku kohalolek oli kontserdi toimumise üks eeldustest. Ilma tehnilise toeta ükski kontsert ei toimu ja tehnik ei saa viibida mujal, kui kontserdi toimumise paigas. H.A ei teadnud, mis on kinnine tsoon. Gomel oli isiku teadmise kohaselt lihtsalt saastunud linn. Neil aegadel tuli lihtsalt teade ja mindi. Keeldumisele oleksid järgnenud tõsised ebameeldivused (dtl 167). 2) Istungil andis vande all selgitusi L.K, kelle selgitustest seoses vaidlusaluse piirkonnaga nähtub järgmine: -
„Alustasime Gomelist ja sõitsime ümber kogu selle tsooni, sellepärast et ümberringi olid seal taastajate laagrid ja kuna kõik olid kohutavalt närvilised ning seal oli õudne segadus. X.X oli toona tõeline täht Nõukogude Liidus ja oli vaja näidata, et kui selline poppstaar kohal on, siis asi pole ohtlik.“
-
„Me olime nii Ukraina kui ka Valgevene poolel. Osa oli Gomeli oblastis ja osa Tšernigovi oblastis. Suurel jaol nendes kohtades, kus me esinesime, nimesid ei olnud. Oli kas sõjaväeosa või kultuurimaja, mõned olid isegi laohooned, ja sinna pandi kontsert püsti. Alustasime Gomelist, seal olime alguses 3–4 päeva. Gomel oli too aeg logistikakeskus. Lõpetasime jälle Gomelis ja sealt lendasime tagasi.“
-
„Seal oli segadus ja dokumente kontrolliti tee peal koguaeg. Buss peeti kinni ja jälle kontrolliti. Milline oli kinnine või lahtine tsoon, seda ei saanud keegi aru. Isegi Gomeli rongijaamas kus parasjagu evakueeriti lapsi, seal oli meeletu segadus ja röökimine ja ka see oli piiratud turvaahelikega. Gomeli linn oli tühi, rahvas oli ära jooksnud, käis tänavate pesemine ja murude kokku lükkamine traktoritega. Linn oli praktiliselt inimtühi.“
-
„Põhimõtteliselt me sõitsime kusagile külla kus oli nö baaslaager ja kus vähegi oli võimalik esineda. Mõned kontserdid olid lausa suurtes ladudes. Pandi ülesse improviseeritud lava ja kohalikud olid väga vaimustuses. Põhiliselt olid ikkagi need taastajad.“
-
Küsimus: „Kas Gomelis oli ka piiripunkte ja kontrollimisi?“. Vastus: „jah, oli küll. Linn oli tol ajal juba tühi ja seal kogu aeg kontrolliti dokumente. Eesti auto ei olnud nõus seda ringreisi kaasa tegema. Kogu tehnika laaditi kusagil sõjaväeosas maha ja ma pidin selles tühjas linnas otsima transpordi, millega edasi minna. Õnneks olid paar esimest kontserti Gomeli ohvitseride majas. Selle aja peale õnnestus seal kohalikus oblastis või millegi kaudu saada mingi suur auto, mis oli võimeline seda lavatehnikat edasi vedama.“
-
Küsimus: „selles linnas ilmselt otseselt katastroofi tagajärgi ei likvideeritud?“. „Likvideeriti küll. Gomel sai ühe kõige suurema paugu. Reeli oli otsinud välja selle saastuse kaardi. Tol ajal, kui mina sinna jõudsin, lükati kõik traktoritega haljasaladeks kokku. Kogu aeg pesti seal tänavaid ohjeldamatult. Kaitseülikondades mehed käisid seal ringi. Tsiviilelanikke oli väga vähe, linn ise ei olnud täiesti evakueeritud, aga kõik, kes vähegi said, olid sealt põgenenud.“
-
Küsimus: „kui kaugel Te olite elektrijaamast“. Vastus: „umbes 20 kilomeetrit“. Küsimus: „seal toimus kontsert?“. Vastus: „kõik need kontserdid. Sõitsime põhimõtteliselt ümber jaama nii Ukraina kui ka Valgevene poolt ja tegime ringi ära. Seal ümberringi oli nii, et kus vähegi mingi asula oli, siis täiesti suvalistes külades olid taastajate baasid või laagrid. Kontserdid toimusid külade kultuurimajades, mingites tehasehoonetes, paar tükki olid lausa ladudes. Täiesti suvalistes kohtades, kus vähegi oli võimalik teha, aeti sõdurid kontserti kuulama ja nad olid väga vaimustuses.“. Küsimus: „Te ütlete, et see toimus 20 kilomeetri raadiuses?“. Vastus: „jah, me vahepeal arvestasime, et 20 kilomeetrit oli selle 7 (10)
jaamani.“. Küsimus: „mille järgi Te seda arvestasite?“. Vastus: „Kaardi järgi.“. Küsimus: „päris reaktori juures Te ei käinud?“. Vastus: „Ei.“. 3) Kaebaja on asja juurde esitanud Vikipeedia väljavõtted Gomeli (Homiel), Tširnigovi (Tšernihiv), Žitomiri (Zõtomõr) oblastite kohta (dtl 204), millest nähtub ringreisi ulatus. 4) Kaebaja on esitanud asja juurde L.K kirjaliku seletuse ühes kaardi väljavõttega, millel on märgitud kaardil märgitud risttee, kust oli reaktorini täpset 20 km (dtl 208). 5) Kaebaja on esitanud asja juurde Vikipeedia artikli 1 lause, mille kohaselt algne kinnine tsoon oli 30 km raadiuses kõigis suundades tuumajaamast, kuid seda laiendati hiljem märkimisväärselt ning see hõlmab nüüd ligikaudu 2600 ruutkilomeetrist ala (dtl 228). 6) Kaebaja on esitanud asja juurde artikli, et millest nähtub, et likvideerijate baaslaagrid paiknesid ka 30 kilomeetri ohualast kümneid kilomeetreid eemal (dtl 230).
25.Eelnevast nähtub, et kaebaja tuumakatastroofi piirkonnas viibimise kohta on olemas üksnes kaudsed tõendid. Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS § 38 lg 2, HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 251–305) ja konkreetsete tõenditega sama tõendiliigi piires (sh kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (TlnRnKo 16.08.2023, 3-22-761/28). Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 65 lõige 2 annab üksnes võimaluse haldusmenetluses kogutud tõendit kohtumenetluses vajadusel kontrollida või täpsustada, kuid ei sea haldusmenetluses esitatud kirjaliku seletuse, ettekande vms dokumendi kohtumenetluses tõendina arvestamise eeltingimuseks, et seletuse andja või ettekande koostaja oleks ka kohtus vande all üle kuulatud (TlnRnKo 22.04.2024, 3-21-1010/39, p 32). Kuigi määruse nr 52 sätestab represseeritu tunnistuse taotlemise vormikohase taotluse nõuded ühes kohustusega esitada represseerimist ning repressiooni alguse ja lõpu aega tõendav dokument (määrus § 52 § 2 lg 1 p 3), ei tulene vastavast määrusest ega ReprS-st, et soodustingimustel staaži saaks tuvastada üksnes otseste tõendite alusel. Riigikorra muutuse ja aja möödumise tõttu ei pruugi see ka võimalik olla. Ka määruses nr 52 on viidatud, et vajaduse korral tuleb taotlejal esitada muid dokumente, mis tõendavad isiku vastavust ReprS § 2 lõikes sätestatud tingimustele (määrus § 52 § 2 lg 2). Niisiis on teatud juhtudel haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (vt nt TlnRnKo 16.08.2023, 3-22-761/28 ja seal viidatud kohtupraktika).
26.H.A 17.04.2025 seletuskiri (dtl 14) ja kohtumenetluses antud kirjalikud seletused ((dtl 167) viitavad Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvatele oblastitele, mis on kooskõlaline L.K seletustega ja esitatud kaardi väljavõtetega ringreisist läbi Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri oblasti (dtl 110, 204). Eelnevaga kooskõlaline on P.S seletus (dtl 17). H.A on kirjeldanud meeldejäävana tänavate pesemist ja inimtühje tänavaid (dtl 167). Ka L.K on ringreisi osas vande all tunnistusi andes kirjeldanud eelnevaga haakuvaid konkreetseid tagajärgede likvideerimisega seotud asjaolusid (tänavate pesemine, murude kokku lükkamine, laste evakueerimine) ja taastajate baase ja just taastajatele esinemist (istungi salvestis 00:12:10 jj, dtl 186-187). Eelnevaga haakub kaebaja viidatud artikkel, et likvideerijate baaslaagrid võisid paikneda ka 30 kilomeetri ohualast kümneid kilomeetreid eemal (dtl 230). Kaebaja esitatud aukiri on antud „Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnas esinemiste eest“ (dtl 18-19), mis viitab seosele just katastroofi tagajärgede likvideerimisega. Eelnevalt täiendavad istungil antud ütlused (istungi salvestis 00:19:15 jj, dtl 188) ja hiljem täiendatud seletused (dtl 208), milles L.K ühtlasi viitab sellele, et ringreisi lähim punkt asus 20 km raadiuses tuumajaamast. Asjaolu, et katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkond ei olnud ajas muutumatu ja võis muutuda, kinnitab kaudselt kaebaja viidatud artikli osa (dtl 228). 8 (10)
Kokkuvõttes järeldub kohtu hinnangul tõendite kogumist, et L.K osales ringreisil Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvates oblastites, kus teostati konkreetseid tagajärgede likvideerimisega seotud tegevusi ja, kus paiknesid likvideerijate baaslaagrid. Seega osales L.K katastroofi tagajärgede likvideerimises, kuna tegi seal tehnikuna töid, mis tagasid katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.
27.Olukorras kui kõik kaudsed tõendid omavahel haakuvad, kaudseid tõendeid ümberlükkavaid või kaalukaid vastuolulisi tõendites ei ole, saavad eelnimetatud kaudsed tõendid praegusel juhul kogumis kinnitada, et kaebaja saadeti sunniviisiliselt just tuumakatastroofi likvideerimise piirkonda.
28.Asjaolu, et kaebaja seletuste kohaselt ei teibitud bussil aknaid kinni või kaebajaga kaasas olnud isikutele ei antud kaitseülikondi, ei võimalda üheselt järeldada, et kaebaja tuumakatastroofi likvideerimisepiirkonnas ei viibinud. Katastroof leidis aset 26. aprillil 1986. On eluliselt usutav, et meetmed inimeste tervise kaitseks võeti kasutusele järkjärgult vastavalt võimalustele, samuti vastavalt kaugusele tuumjaamast ning see ei pruukinud kõikide ringreiside osas olla ühtmoodi korraldatud. Mai- kuni juulikuu ringreis toimus vähese ajavahemiku järel peale katastroofi. Eelnevaga haakuvad L.K vande all antud seletused, et piirkonnas valitses segadus (00:06:49; 00:12:10).
29.Kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.
30.Täiendavalt vastuseks kaebusele seoses uurimiskohustuse täitmisega märgib kohus, et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et represseeritud isiku tunnistust taotlev isik peab ise tõendama enda taotluse aluseks olevaid asjaolusid (vt näiteks TlnRnKo 16.10.2024 nr 3-22936/9, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnev ei piira aga kuidagi SKA-poolset selgitamiskohustust selles osas, milliste asjaolude kohta ja milliseid tõendeid tuleb kaebajal esitada (HMS § 36). Praeguses asjas on SKA 19.02.2025 otsuses (represseeritu tunnistuse väljastamise ja represseeritu toetuse maksmisest keeldumine ja 22.04.2025 otsuses (soodustingimustel vanaduspenisoni määramata jätmine) selgitanud, milline on tõendamisese (saatmine katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ja ka katastroofi piirkonnas viibimine) (dtl 7 jj, 63 jj). Samas ei nähtu, et SKA oleks kaebajale menetluses eelnevalt või otsuses eneses selgitanud, milliseid tõendeid võiks kaebaja veel esitada või koguda. Hilisemalt on SKA 19.03.2025 kaebajale selgitanud siiski täiendavate tõendite esitamise vajadust (dtl 12). Vaideotsustes on kaebajale täiendavalt selgitatud, milline on tõendamisese ja ka seda, et juriidiliste faktide tuvastamise pädevus tunnistajate ütluste alusel Sotsiaalkindlustusametil aga puudub ning nende faktide tuvastamiseks on isikul võimalus pöörduda halduskohtusse (dtl 29 jj, 84 jj). Arvestades, et just SKA-l on samalaadsete taotluste lahendamise ulatuslik kogemus, oleks SKA-l olnud võimalik selgituskohustust täiendavate tõendite esitamise vajadusega seoses täita menetluse võimalikult varases faasis või hilisemalt keelduvates otsustes. Sellisel juhul olnuks võimalik kohtumenetluses kogutud tõendid (v.a kaebaja tunnistus vande all) esitada juba haldusmenetluses ja SKA saanuks neid hinnata. Seega võis menetlusnormide rikkumine (HMS § 36) praegusel juhul mõjutada SKA lõppjärelduse õigsust (HMS § 58).
9 (10)
Kokkuvõte
31.Eelnevast tulenevalt tuvastab kohus, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagasi katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse
32.Seega tuleb tühistada SKA 19.02.2025 otsus nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsus nr 5.2- 3/11673-3 ja SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas uuesti otsustada.
33.Seega tuleb tühistada SKA 22.04.2025 otsus nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/14487-2 ja SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas uuesti otsustada. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
34.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).
35.Kaebaja on taotlenud 29.01.2026 ja 02.03.2026 taotluse alusel menetluskulude hüvitamist kokku 2710, 80 euro ulatuses. Kokku on kaebajale haldusasja nr 3-25-2089 menetluses õigusabi osutatud tunnihinnaga 219,60 eurot koos käibemaksuga 6 tunni ja 30 minuti ulatuses (1427,40 eurot) ning tunnihinnaga 223,20 eurot koos käibemaksuga 5 tunni ja 45 minuti ulatuses (1283,40 eurot). Taotlusele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid (dtl 179-182) ja töös sisu kirjeldus (dtl 177, 237).
36.Asja mahtu ja keskmist keerukust arvestades peab kohus esindaja kulu põhjendatuks ja mõistab selle vastustajalt välja. Kuigi represseeritu tunnistuse väljastamise ja soodustingimustel vanaduspenisoni määramisega seotud vaidlused ei ole üldjuhul mahukad, on käesolevas asjas kohtumenetluse kestel muutunud vaidlusaluste asjaolude kogum, samuti on vajalik olnud koguda korduvalt tõendeid, mille osas seisukoha kujundamine suurendas asja mahtu.
37.Kaebaja esitanud taotluse määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 238). Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik TsMS § 177 lõike 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (vt nt RKHKo 15.02.2021, 3-18-2294/44, p 27). Seega puudub kohtul alus viivise väljamõistmiseks.
38.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.